UUDISTAJA
07. märts 2008
Tänaste sõnumite seas on ka teade selle kohta, et tänavuse “talve” kõige talvisem kuu on seni olnud november… Esimeste päevade põhjal tundub, et märts tahab seda positsiooni ehk kõigutada. Vähemalt mingigi lumekord tuli maha küllap suuremal osal Eestist, isegi saartel. Foto on tehtud 6. märtsi keskpäeval Hiiumaal Suuremõisas, kui hommikune kena valge vaip oli juba jõudnud mõneti auklikuks sulada.
UUDISTAJA SOOVITAB
 
EESTI UUDISEID
Polaarjoone keskus Põhja-Norras
Rahvusvaheline polaarpäev vaatab miljon aastat tagasi
Mullu märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007–2008 raames peetakse tänavu 12. märtsil rahvusvahelist polaarpäeva, mis keskendub viimase miljoni aasta jooksul toimunud kliimamuutustele.
Rahvusvahelise polaarpäeva teema on „Muutuv maailm: minevik, olevik ja tulevik”. “See tähendab, et teadlased keskenduvad polaarpäevale pühendatud aruteludel muutustele geoloogilises ajas, täpsemalt viimase miljoni aasta jooksul toimunud jääaegadele ning jääaegadevahelistele perioodidele,” ütles Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar. Saare sõnul talletavad just polaarregioonide kilomeetritepaksused jääväljad olulist teavet kliimamuutuste kohta.
Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni eestvõttel välja kuulutatud polaaraasta teaduslik programm tähistab uut käsitlusviisi polaarteadustes, keskendudes varasemast rohkem teadustevahelisele uurimistööle ja ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi. Programmis osalevad enam kui 60 riigist pärit teadlased, kelle hooleks on 220 teadusprojekti kuues uurimissuunas: polaarregioonide seisukord, keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning nende mõju maailmale, teaduse uued ülesanded, asukoha eelis maa sisemuse, päikese ja kosmose uurimisel ning inimmõõtme olulisus.
Rahvusvahelise polaaraasta koduleht on võrgupaigas http://www.ipy.org/.
Keskkonnaministeerium
Põhja-Liivi piiriülene Ramsari-ala
Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas eile, et Eesti on designeerinud Sookuninga looduskaitseala riigi kaheteistkümnendaks Ramsari-alaks ning et Eesti ja Läti keskkonnaministeeriumi otsusega on loodud piiriülene Ramsari-ala, kuhu Sookuninga looduskaitseala kõrval kuuluvad ka Nigula ja Põhja-Läti soode Ramsari-ala.
Sookuninga looduskaitseala võtab enda alla 5869 hektarit ja varem oli ta juba kuulutatud Natura 2000 hoiu- ja BirdLife’i linnualaks. Uue piiriülese Ramsari-ala (ingl. Transboundary Ramsar Site – TRS) pindala on 17 575 hektarit.
Huviline võib Ramsari veebilt vaadata, kuidas näeb välja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirja kandev dokument uute Ramsari-alade kehtestamise kohta http://www.ramsar.org/key_trs_instr_livonia.pdf.
Ramsari konventsioon
Kodanikualgatus „Teeme ära 2008“ saab kaks miljonit krooni
Keskkonnaministeerium on valmis katma kodanikualgatuse „Teeme ära 2008“ raames riigimaalt kogutud prügi käitluskulud kahe miljoni krooni ulatuses.
„Mul on hea meel, et kodanikualgatuse korras on alustatud nii mastaapse ettevõtmisega, nagu seda on kogu Eesti prügist puhastamine,“ sõnas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tamkivi loodab, et pärast seda kampaaniat on Eestis rohkem vähemalt 40 000 inimest, kes ei vii ise ega lase teistel prügi valesse kohta viia. „Just seda pean „Teeme ära“ suurimaks väärtuseks,“ ütles keskkonnaminister.
Hinnanguliselt vedeleb Eestimaal 7000 tonni illegaalset prügi, mille ladestamine läheb tavapäraste hinnakirjade kohaselt maksma 7 miljonit krooni. Praegu on käimas läbirääkimised jäätmekäitlejate ja prügilatega, et kodanikualgatuse korras kokku korjatav prügi ladestada soodustingimustel. Eeskuju näitav kokkulepe on saavutatud juba aktsiaseltsiga Cleanaway Eesti, kes on lubanud oma Tartu ja Viljandi prügilates kodanikualgatuse korras kogutava prügi vastu võtta vaid saastetasu eest. Makstavast saastetasust läheb kolm neljandikku kohalike omavalitsuste rahakotti.
8. ja 9. märtsil kaardistab kodanikualgatus illegaalset prügi korraga kolme maakonna valdades: Pärnumaal, Põlvamaal ja Saaremaal. Nädala lõpuks peaks üle-eestilises prügiandmebaasis olevate prügipunktide arv ületama 5000 ning arvestuslik maht 4000 tonni piiri. Tervet Eestit hõlmavale prügikaardile saab pilgu peale heita “Teeme ära 2008” koduleheküljel www.teeme2008.ee.
Kaardistamist toetab telefonide ja GPS-seadmetega Nokia ning andmesidega EMT. Kaardistamisprotsessi muudab eriti lihtsaks spetsiaalne tarkvara firmalt Nutiteq.
Järgnevatel nädalavahetusel kaardistatakse illegaalseid prügipunkte Ida-Virumaal (15.–16. märtsil), Rapla- ja Järvamaal (22.–23. märtsil) ning Valga- ja Võrumaal (29.–30. märtsil).
Teeme ära 2008
Algas konkurss Olavi Kulli mälestusfondi esimese stipendiumi saamiseks
Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutus kuulutas 1. märtsist välja professor Olevi Kulli mälestusfondi esimese stipendiumi konkursi, mille lõpptähtaeg on 1. aprill. Välja antakse üks 13 000 krooni suurune stipendium.
Stipendiumi saavad taotleda Eesti ülikoolide taimede ökofüsioloogia, metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aasta üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad noored teadlased. Reisistipendiumi võivad taotleda ka välisteadlased, kui nende külastuse kese on suhtlus ja infovahetus Eesti ökoloogia eriala üliõpilastega.
Professor Olevi Kull (22.07.1955–31.01.2007) oli üks nüüdis-Eesti tunnustatumaid teadlasi maailmas: tema uurimused fotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisest valgusoludega on juba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Olevi Kulli mälestusfondi asutasid möödunud aastal tema kolleegid kodu- ja välismaalt.
Mälestusfondi statuut ja taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu saab vaadata TÜ sihtasutuse koduleheküljel aadressil http://www.ut.ee/sihtasutus.
TÜ
Karin Poola (paremal) mullusel Ristna looduskeskuse avamisel
Karin Poola sai Hiiumaa teeneteplaadi
Eesti vabariigi 90. sünnipäeval andis Hiiumaa maavanem Hannes Maasel üle esimesed Hiiumaa teeneteplaadid.
Üks kolmest teeneteplaadi saajast oli Palade põhikooli teenekas bioloogiaõpetaja Karin Poola; lisaks temale pälvisid tunnustuse Emmaste vallasekretär Aimi Pruul ja Kärdla linna sotsiaalhoolekande peaspetsialist Eha Karm.
Teeneteplaat on Kalli Seina valmistatud maakonnavapi kujutisega klaasist skulptuur ning selle tunnustuse saamiseks võivad kandidaate esitada kõik soovijad.
Hiiu Leht
Algab vääriselupaiku tutvustav kampaania
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 3. märtsil pressiteates, et koostöös keskkonnaministeeriumi ja sihtasutusega Erametsakeskus alustatakse vääriselupaiku tutvustavat kampaaniat.
ELFi metsaeksperdi Kaupo Kohvi sõnul leidub meie metsades suuri loodusväärtusi, mille hoid aitab püsima jääda kogu metsamaastiku ökoloogilisel stabiilsusel ja paljudel haruldastel liikidel.
Metsa vääriselupaigad on põlismetsaliikide varjupaigad majandatavates metsades. Nad hoiavad põlist loodust. Vääriselupaiga raiumisel hävitame põlismetsaliikide elupaiga. Vääriselupaigad on metsaomanike eriliselt elurikas pärandvara. Praegused omanikud saavad seda hoida ja tulevastele põlvedele edasi pärandada.
Kampaania jaoks on Eesti Joonisfilm lubanud kasutada multifilmist „Lepatriinude jõulud“ tuttavaks saanud tegelaskujusid, et lõbusamas vormis juhtida tähelepanu tõsisele sisule.
Kevade kestel tutvustatakse üldsusele Eesti metsade loodusväärtusi, metsaomanikke informeeritakse vääriselupaiga kaitseks vabatahtliku lepingu sõlmimise võimalustest, samuti on plaanis metsakaitseviktoriin koolidele.
ELF
Külmim talvekuu oli november
November on olnud seni selle talve kõige talvisem kuu, kui oli kõige rohkem miinuskraadidega päevi.
Novembris oli Tallinnas 11 ja Tartus 16 päeva, mil keskmine õhutemperatuur oli null kraadi või alla selle. Detsembris oli Tallinnas selliseid päevi 5 ja Tartus 10, jaanuaris mõlemas 14 ning veebruaris vastavalt Tallinnas 6 ja Tartus 9.
Tänavuse talve külmarekord pärineb 5. jaanuarist, kui nii Tartus kui ka Võrus langes õhutemperatuur 16,8 külmakraadini.
www.aiandus.ee
Eesti esimese ökomärgise kasutusõiguse sai AS Eskaro
4. märtsil sõlmis keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokekus (ITK) Euroopa Ühenduse (EÜ) ökomärgise kasutusõiguse lepingu aktsiaseltsiga Eskaro. Selline märgis anti Eestis välja esimest korda. Leping annab Eskarole õiguse kasutada keskkonnahoidlikkuse tunnusmärki laevärvil Primo 2.
Lille kujutav ökomärgis on tarbijale kinnitus, et toode või teenus on tema tervisele vähem kahjulik ning et sellel on väiksem keskkonnamõju kui teistel samaotstarbelistel toodetel või teenustel.
Ökomärgise väljaandmise aluseks on kindlad kriteeriumid, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsusega. Need kehtivad kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Kriteeriumide väljatöötamisel võetakse aluseks toote keskkonnamõju alates toormest kuni jäätmete kõrvaldamiseni. Kriteeriumid vaadatakse 3–5 aasta jooksul üle.
Praeguseks üle Euroopa tuntud EÜ ökomärgis võeti kasutusele 1992. aastal. Ökomärgise kasutusõigus Euroopas on üle 500 tootjal. Suurim arv selle märgisega tooteid ja teenuseid on registreeritud Itaalias, Prantsusmaal, Taanis ja Saksamaal. Populaarseimad valdkonnad on tekstiilitooted, turism, (nõude)pesuvahendid, pehmepabertooted ning värvid ja lakid. Ökomärgist ei anta toiduainetele, jookidele ega farmaatsiatoodetele.
Ökomärgis on kõige rangem keskkonnamärgis, mille andmise üle otsustab asutus, kes haldab märgise süsteemi. Eestis jagab EÜ ökomärgise kasutusõigust ITK.
Ökomärgise kohta leiab teavet ITK veebidest http://www.envir.ee/emas/ (lingi „ökomärgis“ alt) ja http://www.keskkonnainfo.ee/ettevote/margis.
ITK
Vihterpallu rajati uus hüdromeetriliste mõõtmiste sild
5. märtsil avas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) Harjumaal Vihterpalu jõel Vihterpalu hüdromeetriajaama juures veevooluhulkade mõõtmiseks tõstetava rippsilla.
EMHI rajas uue rippsilla vana lagunenud silla asemele. See võimaldab Vihterpalu jõel täpseid vooluhulki mõõta ka jää tekke ja lagunemise perioodil; varem oli see raskendatud.
Nõuded sillale tulenevad Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist. Silla ülemise ja alumise asendi kõrguste vahe on 1,5 meetrit. See võimaldab teostada mõõdistusi erineva veetaseme kõrguse ja jääkatte korral. Silla käiguosa pikkus on 20 meetrit, koos treppidega 27 meetrit.
Vihterpalu jõe valgala pindala on 474 ruutkilomeetrit ja jõgi suubub Kurkse väina. Jaam asub jõe suudmest 2,4 kilomeetrit ülesvoolu. Jõge iseloomustab kõrge kevadine suurvesi ja madal veeseis suvel.
EMHI
Maaülikool ja põllumajandus-kaubanduskoda sõlmisid koostööleppe
5. märtsil kirjutasid Eesti maaülikooli (EMÜ) rektor Mait Klaassen ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus alla viieaastasele koostöölepingule.
EMÜ ja EPKK tahavad teha koostööd teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö alal, eeskätt taastuvenergeetika, energiasäästu, infotehnoloogia ja maamajanduse valdkonnas. Ühiselt korraldatakse seminare ja konverentse. EMÜ teeb lepingupartneri tellimusel alus- ja rakendusuuringuid, EPKK aitab neid teadmisi konsulentide ja oma võrgustike kaudu tootjatele levitada. Õppetöös arendatakse ettevõtjate ja ülikooli vahelist koostööd.
EMÜ
Sookurg jõudis Eestisse
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas 29. veebruaril, et LKK Pärnu-Viljandi regiooni loodusvaht Aivo Klein nägi sel päeval Pärnumaal Nigula kandis sookurge, kelle kevadrände keskmine algus Eestis langeb tavalise kevade korral aprilli algusesse.
23. veebruaril nähti sookurgi hulgirändel Saksamaal Marburgi ümbruses, kus loendati umbes 21 000 lindu. Lindude kevadrände tõttu soovitab LKK olla autojuhtidel tähelepanelik, sest rändlinnud võivad koguneda teedele ja teede äärde, et otsida toitu ning sooja.
Viimastel päevadel on Eestis nähtud ka kiivitajaid, hanesid ja luiki. Läinud kolmapäeval leiti Ida-Saaremaalt Väikese väina tammi vanas osas elektriliinidesse lennanud ja vigastatuna alla kukkunud kühmnokk-luik, kes viidi Nigula metsloomade taastuskeskusesse.
LKK
Hansaplant avas tärkamisajaks uue kodulehe
Hansaplanti veebilt leiab huviline põhjaliku piltidega kataloogi nii toa- kui ka õuetaimede kohta, mis sobivad kasvama Eestimaa kliimaoludes. Hansaplantis müügil oleva nimekiri koos taime suurustega lisandub hooaja jooksul.
Taimekataloogis on õpetusi, kuidas taimi kasvatada. Võimalik on taimi sortida kasvukoha (varjuline, poolvarjuline või päikeseline) järgi või kuvada vaid pildivaadet.
Hinnainfot saab küsida e-posti teel hansaplant@hansaplant.ee või telefonil 673 5565.
http://www.hansaplant.ee/
TASUB OSALEDA
Tartu üliõpilaste looduskaitsering peab juubelit
Tartu üliõpilaste looduskaitsering (TÜLKR) kutsub oma liikmeid, vilistlasi ja sõpru tähistama ringi juubelit.
1958. aasta kevadel tulid Tartus kokku loodushoidliku mõtteviisiga üliõpilased ning Jaan Eilarti juhendusel pandi alus organisatsioonile, mille viiekümnendat sünnipäeva tänavu märtsis tähistatakse.
Teisipäeval, 11. märtsil kell 11.45–12.15 avatakse Vanemuise 46 õppehoone dekanaadi fuajees hääletusvõistluse „Kas tunned maad?” fotonäitus. 12. märtsil kell 19.15 leiab sama õppehoone auditooriumis 327 aset ringi presidendikandidaatide valimisdebatt.
13. märtsil on väljasõit kevadisse Taevaskotta. Kogunetakse Vanemuise ülemises parklas, buss sõidab välja kell 14.15. Reedel, 14. märtsil kell 12.25 algab TÜ raamatukogu konverentsisaalis aastapäevakonverents „Kopp kaevab, saag saeb – laastud lendavad looduskaitsjateni”. Ettekannete vaheajal avatakse raamatukogus näitus „Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 50. Ringi juhendaja Jaan Eilart 75”. Pärast konverentsi käiakse koos Jaan Eilarti kalmul; vilistlastele korraldatakse kohvilaud.
Samuti 14. märtsil kell 20.15 algab sünnipäevapidu, kus esinevad paljud ringi ajaloo menukad muusikakollektiivid. Pidu peetakse korporatsiooni Rotalia konvendihoones, mis asub ülikooli füüsikahoone vastas, Tähe 3.
TÜLKR juhatus
Kevadine linnuvaatlus 2008
Taas kutsub Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) lihavõttepühade ajal, 22. ja 23. märtsil, kõiki inimesi loodusesse linde vaatama.
Ürituse eesmärk ei ole tõsiteaduslik ning selleks, et kaasa lüüa, tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel.
Kirja võiks panna kõik linnuliigid, keda kohtate või kuulete vahemikus laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni. Samuti palutakse kas või hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist sel ajavahemikul kuulsite või nägite.
Ühtlasi palutakse juurde märkida, millises piirkonnas olete oma tähelepanekud teinud ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega. Kokkuvõtted oma vaatlustest tuleb saata EOÜ kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil pk. 227, 50002 Tartu, “Linnuvaatlus” või e-posti teel aadressil andrus.kuus@eoy.ee.
Linnuvaatluse materjalid on kättesaadaval ka EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
EOÜ
Omnibussiga Piusale ja Pakri poolsaarele
Looduse Omnibuss sõidutab laupäeval, 8. märtsil huvilised Piusa jõe äärde.
Devonit tutvustav kevadretk viib Piusa jõe kallastele vaatama Härma müüre. Matka, mille pikkus on kuni 15 kilomeetrit, juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8, Tallinna tagasi jõutakse kell 21.
Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 200, õpilastele 150 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Käiakse ka Vastseliina ordulinnuses ning kõigil matkalistel on võimalus süüa Piiri kõrtsis 50 krooni eest üks korralik praad.
Pühapäeval, 9. märtsil sõidab Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Pakri pangale.
Reisilised saavad näha, milline näeb Pakri pank välja pärast nädal tagasi toimunud suuri varinguid. Käiakse ka vaatamas kevadises veerohkuses Keila ja Türisalu juga. Sellelgi retkel on juhendajaks Tõnis Saadre.
Tallinna buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ja jõuab tagasi kell 18. Sõidu hind täiskasvanutele (sh. tudengid ja pensionärid) on 125, õpilastele 75 krooni; koolieelikutele tasuta.
Tartust läheb buss teele keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 kell 9 ja jõuab tagasi kell 20. Sõidu hinnad on vastavalt 175 ja 125 krooni.
Paldiskis Peetri tallis on retkelistel võimalus süüa.
Info www.looduseomnibuss.ee; registreerimine 648 1740 , 56 47 6297 või info@looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss
Alar Siku reisijutt rahvusraamatukogus
Rahvusraamatukogus saab esmaspäeval, 10. märtsil kell 18 algaval järjekordsel looduseõhtul kuulata Alar Siku muljeid tõusust Austraalia ja Okeaania kõrgeima mäe Carstensz Pyramidi tippu ja vaadata retkest vändatud filmi.
Teatavasti on Alar Sikk nüüd käinud maailma kõigi kontinentide kõrgeimates tippudes. Mullu detsembris ette võetud tõus 4884 meetri kõrguse Carstensz Pyramidi otsa osutus plaanitust raskemaks, kuna kohalike hõimude tüli tõttu valis giid mäejalamile minekuks tavatu marsruudi. Ka segas rühma vihmaperiood. Sellega ei olnud aga raskused lõppenud...
Reisijuttudele vahelduseks laulab teine Võrumaa mees Kait Tamra.
Info www.looduseomnibuss.ee; sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 ja täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Tallinnas räägitakse „Maailmastumise väljakutsetest“
Homme, 8. märtsil kell 11–14 on Tallinna ülikoolis (TLÜ, Uus-Sadama 5, U-225) konverents „Maailmastumise väljakutsed” (“Challenges of Globalisation”), kus räägivad tunnustatud sotsiaalteadlased.
Peakõneleja on maailmakuulus teadlane, maailmasüsteemi teooria looja ja Yale’i ülikooli professor Immanuel Wallerstein, kes peab ettekande teemal „Maailmasüsteemi tänane tasakaalustamatus”. Esinevad ka Tallinna ülikooli professor Jyrki Käkönen ja sõltumatu teadlane Peter Waterman. Ettekanded ja sellele järgnev arutelu on inglise keeles.
TLÜ
Matsalu filmid Tartus
Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) saab teisipäeval, 11. märtsil kell 18 taas vaadata Matsalu 5. loodusfilmide festivalil auhinnatud linateoseid.
Seekord on kavas kaks festivali kiituskirja pälvinud filmi: „Valge toonekurg ja meie“ („The Stork and Us“, reþissöörid Yasuhiro Ono ja Emo Kuboshiba, Jaapan) ning „Naftast vesinikuni“ („From Oil to Hydrogen“, Enrico Marchese ja Raffaello Pavesi. Itaalia).
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.
TKKHK
Näitused Tartu keskkonnahariduse keskuses
4. märtsist kuni 19. märtsini on Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) avatud näitus „Talv metsas ja linnas“. Näitusel saab tutvuda loomade ja lindude tegevusjälgedega metsas, talvise aianurgaga linnas, lindude talviste rändesihtkohtadega, metsas ja aias juba õitsevate puude ja põõsastega, rekordiliste talvetemperatuuride ja
lumehangedega. Näitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).
Märtsikuu lõpuni on samas ka loodusmaja õpilaste joonistusvõistluse tööde näitus. Õpilased on joonistanud Eesti looduses elavaid loomi, linde, putukaid, seeni, taimi. Eksponeeritud on kokku 107 tööd seitsme huviringi õpilastelt. Näituse külastajad saavad valida oma lemmikpildid. Rohkem punkte kogunud tööde autoreid premeeritakse. Paremaid joonistusi kasutatakse loodusmaja järgmise aasta kalendri koostamisel.
Näitused on lahti tööpäeviti kell 10–17 keskuse saalis.
TKKHK
MAAILMAST
Koldpugu-pilvepapagoi…
... ja tema kaitset propageeriv “Papagoibuss”
(www.proave.org)
Pilvepapagoi viimane asurkond sai kaitseala
Kolumbia linnukaitseorganisatsioon Fundación ProAves asutas erakaitseala üliharuldase, pikka aega väljasurnuks peetud koldpugu-pilvepapagoi (Hapalopsittaca fuertesi) kaitseks.
Liik, keda arvatakse olevat alles jäänud kuni 160 isendit, elab vaid üheainsa tillukese Kolumbia Andide ala pilvemetsades. Paraku kannatab piirkond rängalt metsaraie tõttu, millega püüavad uusi maid juurde võita veisekasvatajad ja põllupidajad. Sestap oli kaitseala loomine ülimalt vajalik.
Kuni 2002. aastani peeti koldpugu-pilvepapagoid väljasurnuks, sest alates 1911. aastast polnud keegi neid linde näinud. 2002. aastal märkas aga Fundación ProAves’i president Alonso Quevedo lausa 14 isendist koosnevat salka. Just samas paigas kogu säilinud pisiasurkond elabki ja just sinna loodi Ameerika, Hollandi ja kohalike rahastajate toel ka uus kaitseala.
Et kohalikke elanikke sellest ja teistestki haruldastest liikidest paremini teavitada ja panna mõistma hädavajadust lindude elupaiku kaitsta, on Fundación ProAves pannud sõitma omapärase mobiilse keskkonnaklassi, nn. papagoibussi, millega koolitus jõuab ka kõige kaugematesse maakogukondadesse. Disney Wildlife Conservation Fund’i toetusel on siiani loodusharidust pakutud juba üle 70 000 inimesele.
American Bird Conservancy
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
