Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. märts 2008




Eelseisvate pühade tõttu ilmub selle nädala Uudistaja tavalisest varem. Toimetus soovib lugejaile kauneid ülestõusmispühi ning toredaid kevadisi looduseelamusi. Astronoomiline kevad saabus 20. aprillil kell 7.48.




UUDISTAJA SOOVITAB


 


 

Loomad maanteel: kokkupõrget saab vältida
Eesti Looduse märtsinumbri põhilood vaatlevad liiklusõnnetusi metsloomadega: millal, kus ja miks loomad teele jooksevad ning kuidas annaks õnnetusi ära hoida. Ühelt poolt võivad autojuhid kihutada nagu loomad ning teiselt poolt on ka metsloomadel tõesti looma aru. Mida teha? Kumba on lihtsam õpetada? Eks ikka metsloomi, keda saab suunata teed turvaliselt ületama kas või sillaaluseid pidi. Kõne all on ka ulukite teeületuse kavandamine Kose–Mäo maantee projektis ning konnade aitamine teedel.
Märtsis möödus 150 aastat Eestist pärit Vene maadeuurija Eduard von Tolli sünnist. Müütilise Sannikovi maa otsija hukkus 1902. aastal tõenäoliselt Uus-Siberi ja Benneti saare vahel. Erki Tammiksaare pikemas arhiivimaterjalidele tuginevas artiklis saab teada palju uusi fakte maadeuurija elu ja tegevuse kohta, ent jääb ka vastamata küsimusi, nagu segadused von Tolli sünniaja ning Kukruse mõisa püstitatud mälestussambaga.
Oive Tinn kirjeldab küllap paljudele kivististena tuttavaid nautiloide – loomarühma, kellest praegusel ajal elavad India ja Vaikses ookeanis tuntud laevukesed. Riho Kinks vaatleb tamme-kirjurähni edulugu – kümne aastaga on ta oma levilat ja pesitsemist Eestis tunduvalt laiendanud.
Pikemas intervjuus saab teada allveeuurija Vello Mässi tegevusest: kalalaevakaptenist on aastakümnete jooksul kujunenud tunnustatuim spetsialist Eesti vetes hukkunud laevade alal.
Pikemas kirjutises tutvustab Heiki Potter Euroopas üht unikaalsema loodusväärtusega Tuhala ja Nabala karstipiirkonna salajõgede kaardistamist ja selle tulemusi. Piirkonnas on maapealseid karstivorme ja tuntud nõiakaev, aga ka mitu jõge, mis voolavad maa all. Kindlasti tuleb laiendada seniseid kaitsealasid ning miks mitte taotleda ka pääsu UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Eesti Loodus


            
EESTI UUDISEID





Euroopa toetus Eesti veemajandusele
Keskkonnaminister allkirjastas läinud nädalal määruse eelnõu, mis sätestab veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks mõeldud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist saadava toetuse tingimused.
Eestile on sellest fondist kavas eraldada 6,4 miljardit krooni, et tagada elanikele nõuetekohane veevarustus ja kanalisatsioon. Eestil on kohustus jõuda 2010. aasta lõpuks selleni, et üle 2000 inimekvivalendiga kogumisaladel oleks reovesi kogutud ja nõuete järgi puhastatud.
EL toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti maksumusest; toetust antakse projektidele, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 15 miljonit krooni. Eraldatav toetus koos projekti omafinantseeringuga peab katma kõik projekti kulud ja tagama selle finantsilise jätkusuutlikkuse.
Esimese taotlusvooru kuulutab keskkonnainvesteeringute keskus välja pärast määruse jõustumist; toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ja kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted.
Keskkonnaministeerium 
 


 


Ristna surfiparadiis suvel 2007 (Toomas Jüriado foto)...


... ja nüüd (Foto:
www.paap.ee.mikare.net)
 

Surfajad: tuuleenergeetikud püstitasid Ristnasse surmamasti
Läinud nädala lõpul saatis Eesti lohesurfi liidu pressiteenistus avalik pöördumise osaühingule Nelja Energia, sellele järgnes kahe tosina surfiorganisatsiooni või nende toetaja allkirju kandev ”Lohetajate avalik pöördumine”. Mõlemas kirjas protestitakse ohtliku tuulemõõtja masti vastu, mille avamere tuuleparke arendav OÜ Nelja Energia püstitas möödunud nädalal hoolimata surfarite hoiatustest keset populaarset surfiranda Ristnas ehk nn. Paradiisiranda.
”Lisaks visuaalsele reostusele,” on öeldud pressiteates, ”ohustab võigas mast lohetajate elusid ja varustust, kuna mast ja selle vaierid lõikavad ära lohetajatele hädavajaliku turvatsooni ning igasugune loheliinide takerdumine vaieritesse toob kaasa ettearvamatult tõsiseid tagajärgi nii surfarite elule ja tervisele kui kallile varustusele.”
Põhjamaade Havaiks kutsutud surfiranda, mis on unikaalne koht oma tugevate ja stabiilsete tuulte, suurte lainete ja pika hooaja tõttu, tuleb juba kümme aastat huvilisi kogu Euroopast. Nüüd ollakse hämmingus: miks püstitati ohtlik mast just kõige ebasobivamasse ja ohtlikumasse paika.
Lohesurfarid nõuavad osaühingult Nelja Energia ohtliku tuulemõõtja masti teisaldamist enne surfihooaja algust.
www.paap.ee.mikare.net




Ilmus esinduslik monograafia Peipsi järvest
18. märtsil oli Eesti maaülikooli (EMÜ) limnoloogiakeskuse korraldatud Peipsi järve konverents, mille raames esitleti monograafiat “Peipsi”. 500-leheküljelisel raamatul on 63 autorit 21 institutsioonist ja sinna on koondatud viimase 10 aasta uurimused.
Monograafias on töid EMÜ, TÜ, TLÜ, TTÜ, kirjandusmuuseumi ja Tartu observatooriumi teadlastelt, aga ka Venemaa ja Hollandi järveuurijatelt. Koguteose toimetajad on Juta Haberman, Tarmo Timm ja Anto Raukas.
“Peipsi järve seisund on kehv,” nentis monograafia projektijuht, limnoloogiakeskuse vanemteadur Juta Haberman. “Vetikad vohavad, kalad kaovad, suurimaks probleemiks on fosfori sisalduse tõus. Üks suuremaid fosforiga reostajaid on Venemaalt Pihkva järve suubuv Velikaja jõgi. Kuigi teeme Vene teadlastega koostööd, pole Vene poole taltsutamine lihtne.”
Limnoloogiakeskus alustas Peipsi süstemaatilist uurimist 1962. aastal. 1992. aastal pandi järvel käima riiklik seire.
Monograafiat jagatakse koolidele, raamatukogudele ja omavalitsustele.
EMÜ 



 

Olen osa loodusest
MTÜ Ökokratt algatusel tehti esmaspäeval, 17. märtsil Tallinnas algust neli kuud kestva loodusharidusprojektiga ”Olen osa loodusest!”: toimus esimese koolitusseminar.
Eesti eri paikades peetaval kaheksal koolitusseminaril antakse õpetajatele ja ametnikele suunised, kuidas korraldada traditsioonilisi loodusnädalaid. Viimastel lööb 108 omavalitsuse 285 haridusasutuses kaasa üle
27 000 noore.
Projekti peapartner on riiklik looduskaitsekeskus. Selles keskendutakse looduse tundmaõppimisele, tutvustades loodushoidlikke väärtushinnanguid. Projekti laiem eesmärk on parandada nii laste kui ka täiskasvanute loodusteadlikkust ja muuta kohalikul tasandil tõhusamaks looduskaitsealane selgitustöö.
Projekti kõrghetk on maikuus Paunkülas peetav “Puhta looduse” pidu, kuhu oodatakse projektis osalenud nooremaid lapsi. Vanematele koolinoortele (alates 6. klassist) toimub maikuus Tartu Kivilinna gümnaasiumis õpilaste teaduskonverents, kus tutvustatakse oma kodukoha väärtusi. Lisaks on välja kuulutatud vabariiklik esseevõistlus õpetajatele ja digifotovõistlus ”Olen osa loodusest!”.
Projekt lõpeb 11. juunil kokkuvõtva konverentsiga Kilplalas, kus löövad kaasa kõik projektis osalenud õpetajad ning omavalitsuste spetsialistid.MTÜ Ökokratt




TASUB OSALEDA





Kevadine linnuvaatlus 2008
Tuletame veel kord meelde, et taas kutsub Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) lihavõttepühade ajal, 22. ja 23. märtsil, kõiki inimesi loodusesse linde vaatama.
Ürituse eesmärk ei ole tõsiteaduslik ning selleks, et kaasa lüüa, tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida aega linde vaadelda, olgu siis tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel.
Kirja võiks panna kõik linnuliigid, keda kohtate või kuulete vahemikus laupäeva päikesetõusust kuni pühapäeva päikeseloojanguni. Samuti palutakse kas või hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist sel ajavahemikul kuulsite või nägite. Ühtlasi palutakse juurde märkida, millises piirkonnas olete oma tähelepanekud teinud ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega. Kokkuvõtted oma vaatlustest tuleb saata EOÜ kontorisse hiljemalt 1. maiks kas kirja teel aadressil pk. 227, 50002 Tartu, “Linnuvaatlus” või e-posti teel aadressil andrus.kuus@eoy.ee. Linnuvaatluse materjalid on kättesaadaval ka EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Nädal hiljem, 30. märtsil kell 6–13 peetakse aga Läänemaa linnuklubi (LKK) eestvõttel linnadevaheline linnuvõistlus.
Võistkonnas võib olla kaks kuni viis liiget; arvesse lähevad liigid, mida võistkonna liikmed on näinud või kuulnud, olles ise linna halduspiirides. Liigi võib kirja panna siis, kui seda näeb või kuuleb rohkem kui pool võistkonna liikmetest. LKK palub võistkondadel registreeruda 25. märtsiks.
EOÜ/LKK


  
 
Omnibussiga kevadesse
Looduse Omnibuss viib vastsaabunud kalendrikevade esimesel nädalalavahetusel kahele loodusretkele.
Laupäeval, 22. märtsil, suundutakse Lahemaale. Viie-kuuekilomeetrist matka oma kodumetsas Palmse-Ojaäärsel juhendab Lahemaa hea tundja Anne Kurepalu. Tehakse lõket.
Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi jõutakse kell 18. Sõidu hind koos piknikuga täiskasvanutele (sealhulgas tudengid ja pensionärid) on 150, õpilastele 100 krooni; koolieelikuilt raha ei võeta.

Pühapäeval, 23. märtsil on kavas kultuurilooline retk Läänemaale ja Noarootsi. Seda juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Söögid-joogid ja pühademunad kaasa.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi jõutakse kell 19. Sõidu hind on sama mis laupäeval.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või e-posti teel info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
 


Sammud omas Eestis

Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 24. märtsil kell 18 astuvad üles Eesti üks paremaid loodusfotograafe Ingmar Muusikus ja loodusajakirjanik Juhani Püttsepp, ajakirja Loodusesõber populaarse lugude seeria “Sammud omas Eestis” autorid.
Püttsepp ja Muusikus on käinud jalgsi läbi Eesti põhjast lõunasse ning on nüüd sammumas kagust loodesse üle Haanja, Mulgimaa ja suure Kuresoo Põõsaspea neeme poole. Vaatame pilte ning kuulame lugusid. Õhtu muusikud on Tuule Kann ja Jaak Sooäär ansamblist Eesti Keeled.
Info www.looduseomnibuss.ee. Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss


 


 
Keskkonnahariduskeskus näitab taas Matsalu filme
Matsalu 5. loodusfilmide festivali töid saab Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata teisipäeval, 25. märtsil kell 18.
Seekord linastub esmalt festivali kiituskirja pälvinud film „Maod paradiisis“ („Snakes in Paradise“, režissöör Claudia Pelz, Saksamaa-Itaalia), mis toob vaatajateni ühe globaliseerumise varjukülje – liikide ümberpaiknemise: mis sai Guami saarest, kui Ameerika väed tõid sinna tahtmatult sisse mao Boiga irregularis.
Seejärel näeb kategoorias „Inimene ja loodus“ parima operaatoritöö preemia saanud filmi „Hobusemees“ („The Horseman“, Peter Gerdehag ja Tell Johansson, Rootsi). Linateos jutustab Stig-Andersist, tõelisest vana kooli Rootsi talupojast, kes elab kauges Smålandi kolkakülas ja kes ei kujuta ette elu ilma hobusteta. Teine film on rootsi keeles, ingliskeelsete subtiitritega; tõlget eesti keelde ei ole.
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni; loodusmaja õpilased saavad seansile tasuta.
TKKHK  


 

Tartu loodusmaja koordinaator Helle Kont

Aktiivõppe rakendamine loodusprogrammide juhendamisel
Aprillis algab kolmest osast koosnev kursus, mille siht on koolitada loodusprogrammide juhendajaid Muraste ja Palupõhja looduskoolile ning luua uusi õuesõppe programme. Kursus on mõeldud tegevõpetajatele ja üliõpilastele – kahes eraldi rühmas.
Kursuse esimene osa, kolm päeva Palupõhjas Alam-Pedja looduskaitsealal, toimub üliõpilastele 14.–16. ja õpetajatele 16.–18. aprillil; teine, kaks päeva Harku vallas Murastes vastavalt 28.–29. aprillil ja 5.–6. mail ning kolmas, ühepäevane osa kas Palupõhjas või Murastes selle aasta augustis.
Iseseisva tööna tuleb koolituse jooksul koostada loodusprogramm; kokku on kursuse maht 160 akadeemilist tundi ja osalejad saavad tunnistuse. Alates septembrist kaasatakse paremaid kursuse läbinuid õpilasrühmade juhendamisse.
Koolituskava on valminud Tartu keskkonnahariduse keskuse, Tartu ülikooli, koolituskeskuse Hared ning Palupõhja ja Muraste looduskooli spetsialistide koostöös.Koolitus on osalejatele tasuta ja seda rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. Osalejate arv on piiratud. Registreerimise tähtaeg on 21. märts 2008 võrgulehel http://www.eformular.com/pamu/pamu.html.
Koolituse koordinaator Tartus ja Palupõhjas on Helle Kont (fotol, Helle.Kont@teec.ee, 559 89196), Tallinnas ja Murastes Eveli Jürisson (jyrissone@hot.ee, 522 6675).
Muraste looduskool 


 
Looduseuurijad saavad taas kokku
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) märtsikuu üldkoosolek toimub neljapäeval, 27. märtsil kell 17.15 seltsi majas Struve 2.
Kuna tegemist on aruandekoosolekuga, kus vajalik kvoorumi olemasolu, palutakse liikmetel, kes ise kohale ei saa tulla, volitada enda eest hääletama oma usaldusisik.
Lisaks ametlikule osale – 2007. aasta tegevus-, majandus- ja revisjonikomisjoni aruande kuulamisele-kinnitamisele ning 2008. aasta tööplaani, ürituste ja projektide arutelule – on kavas ka LUS-i presidendi Tõnu Viigi ettekanne „Radioaktiivne kiirgus meie ümber“.
LUS  


 
Loodusmuuseumis on saurusenäitus
18. märtsil avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a) näitus dinosaurustest.
Kunstnik Raul Lunia modelleeritud saurused toovad meieni keskaegkonna hiidroomajate kogu mitmekesisuse, alates üle 50 tonni kaalunud hiiglaslikest taimtoidulistest Brachiosaurus`test ning lõpetades kalkunisuuruse kiskja Compsognathus’ega. Maismaal elanud dinosauruste kõrval on näitusel ka tiibsisalikke ja veesaurusi. Kokku on välja pandud ligi 100 liigi sauruste kujud ja luuleidude jäljendid. Näitus on lahti kuni 8. juunini.
Eesti loodusmuuseum  


 
Elvas saab vaadata professor Mari Ivaski loodusfotosid
Elvas, Tartumaa muuseumis (Pikk 2) on 20. märtsist kuni 19. aprillini TTÜ professori Mari Ivaski loodusfotode näitus.
Tartumaa muuseum



MAAILMAST




Maailma veepäeval keskendutakse seekord kanalisatsioonimuredele
20. märtsil tähistataval traditsioonilisel veepäeval http://www.unwater.org/worldwaterday/flashindex.html on tähelepanu keskmes kanalisatsioon. Kuulutas ju ÜRO 2007. aasta novembris tänavuse aasta rahvusvaheliseks kanalisatsiooniaastaks (International Year of Sanitation).
Ehkki statistika kinnitusel paranesid aastatel 1990–2004 rohkem kui 1,2 miljardi inimese kanalisatsiooniolud, peavad ikka veel umbes 2,6 miljardit inimest, nende seas 980 miljonit last, elama oludes, kus korralik kanalisatsioon puudub. Muidugi jätab see oma negatiivse jälje nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Viidatud veebilehelt leiab huviline rohkesti asjakohaseid materjale.
Uudistaja/ http://www.unwater.org
 

Loomad kirjeldavad kliimamuutusi
Maailma looduse fond WWF Belgia osakond alustas läinud nädalal Euroopa Komisjoni toetusel üle-euroopalist kampaaniat „Kliimajälgijad“ („Climate trackers“).
Kampaania eripära seisneb selles, et maakera soojenemise mõju näidatakse nähtuna läbi valitud loomaliikide silmade: 35 videoklippi kirjeldavad, kuivõrd on aina soojenev ilm juba muutnud nende liikide elu ja elupaiku. Klippe saavad näidata telekanalid, samuti võib neid uurida võrgupaigast www.climatetrackers.net. Tekste kuulata ja seletusi lugeda on võimalik kaheksas keeles: inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, hollandi, poola ja kreeka.
www.wwf.be 


 



Miks mammutipoeg suri
Sahha vabariigi (Jakuutia) teaduste akadeemia mammutimuuseumi teadlased on aastaid hoolikalt uurinud 2004. aasta hilissügisel kaevandusest leitud mammutipoja külmunud esipoolt ja suutnud mõndagi teada saada.
Näiteks saab hammaste põhjal väita, et tegemist on üle aasta, aga alla pooleteise aasta vana loomakesega; võhahakatised lubavad kinnitada, et see mammutilaps oli tüdruk. Hollandis Groningeni ülikoolis tehtud radiosüsiniku-uuringud näitasid, et mammutike elas 413 000 ± 900 aastat tagasi. Asjatundjad püüdsid leida ka tõendeid mingite ohtlike haiguste kohta, mis võisid looma tappa. Neid ei leitud, küll lubavad täiesti välja langenud karvad ja kihtirdunud nahk kinnitada, et väike londikandja lihtsalt uppus hilissügisel, tema keha esmalt jäätus ja jäi siis mudavoolu alla.
Informnauka
 

Arukas ehitusviis vähendab süsihappegaasi heidet
Põhja-Ameerika riikide keskkonnakoostöö komisjoni raport „Roheline ehitus Põhja-Ameerikas: võimalused ja väljakutsed“, mida esitleti märtsi keskpaigas Lääne-Kanada linnade messil, väidab, et põhjalikud muutused hoonete disainis ja ehitusviisis lubaksid vähendada süsihappegaasi heidet Põhja-Ameerikas isegi üle kolmandiku.
Komisjoni esimehe, Kanada arendaja Johathan Westeinde sõnul on kontinendi poliitikud ja ärimehed kliimamuutustest kõneldes pööranud seni tähelepanu vaid transpordile ja fossiilkütuste kasutusele ning ignoreerinud ehitust. Samas kinnitab raport, et tervelt 35 protsenti Põhja-Ameerika CO2-heitest, absoluutarvuna üle 2200 megatonni aastas, jõuab atmosfääri just ehitistest. Samas öeldakse, et põhimõtteliselt ei pruugiks majadest üldse süsinikdioksiidi emiteeruda ja et see oleks saavutatav juba 2030. aastaks.
Põhilised võtted – kasutada paksemat isolatsiooni ja energiat säästvaid aknaid, vähendada võimaliku miinimumini intensiivkütet ja õhujahutust, vältida mõningaid välisõhku lenduvaid komponente väljutavaid sünteetilisi materjale – on valdavalt vanad tuttavad. Uus on Westeinde kinnitusel aga see, et iga soovituse taga on teadus: kõik põhineb laborikatsetel.
Keskkonda säästev ehitus pole kallim kui traditsiooniline, kui arvestada hoonete kogu elutsüklit, sealhulgas kasutuskulusid. Häda just selles ongi, et ehituslaenud arvestavad arendajate lühiajalisi kulutusi, mitte aga seda, mida hoone ostjad pika aja jooksul kokku hoiavad. Hoida kinni madalaimast võimalikust ehitushinnast isegi siis, kui maja kasutusaeg on pool või kolmveerand sajandit, on Westeinde sõnul ääretult rumal.
Yahoo! News

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet