Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. märts 2008


 

13. märtsil Tartus 


Talve veelkordne katse läinud nädala lõpus võim haarata oli suhteliselt edukas: ometi said suusasõbrad ära pidada ka paar kodumaist maratoni, sest lumekiht jõudis kasvada kohati lausa üle 10 sentimeetri paksuseks. Veel täna hommikulgi kinnitas EMHI lumekaart, et Eesti kirdenurgas on sentimeeter või paar lund. Aga mujalt viis kohe selle nädala alguses tulnud mõnes kandis isegi kümne kraadini tõusnud päevasoe lume jäägitult minema. Loodusesõbrad teatasid lindude saabumisest; eriti aktiivne tundus nende sõnumite põhjal olevat lõokeste ränne. Tõsi, viimased päevad on olnud taas jahedamad ja siin-seal on taevast jälle midagi valget pudenenud. Nii et lõplikult pole sel aastal äpardunud talv veel alla andnud. Aga järgmise neljapäeva hommikul kell 7.48 algab juba astronoomiline kevad.



UUDISTAJA SOOVITAB


 


 
Värvid ja nurgad, mis seletavad maailma
Horisondi märtsinumbri kaaneloos kirjutab akadeemik Arved Sapar kolmnurkadest. Ja värvidest. Kokku annavad need muu hulgas ka Maxwelli kolmnurga. Maxwelli kolmnurk omakorda võimaldab analüüsida maailma kolme värvuse – punase, rohelise ja sinise kombinatsioonina. Selgub, et võrdkülgse kolmnurga abil saab kirjeldada ükskõik millist kolmekomponendilist nähtust, näiteks lainete, loodete ja jõevoolu koosmõju jõedeltas. Või siis rasvade, valkude ja  süsivesikute või A-, B- ning C-vitamiini suhet toidus. Akadeemik Sapar ise analüüsib sel korral värvuskolmnurga abil peamiselt küll Eesti poliitmaastikku, lähtudes seejuures Prantsuse revolutsiooni kaudu kuulsaks saanud vabaduse, võrdsuse ja vendluse põhimõttest.
Robotivõistlustest Ameerika moodi kirjutab tehnikateadlane Juhan Ernits. Vene poeeti, Puškini õpetajat ja Tartu ülikooli audoktorit Vassili Žukovskit, kelle Jaan Kross on kirjutanud suureks kõrvaltegelaseks, tutvustavad slaavi filoloogid Ljubov Kisseljova ja Tatjana Stepaništševa. Maailma katusel asuval Džomolungmal seikleb rändaja Hendrik Relve. Koos 90 aastat tagasi sündinud Eesti riigiga 90 aastat tagasi loodud Eesti ratsapolgust kirjutab ajaloolane Mairi Laanetu. Jaanuaris Eesti avalikkuse tähelepanu pälvinud meningokokknakkuse avaldumisvorme maailma avarustes ja selle haiguse riskitegureid avab epidemioloog Kuulo Kutsar.
Horisondi intervjuu räägib mehest, keda toimetaja Rein Veskimäe on nimetanud mitme tundmatuga võrrandiks. Jutt käib hiljuti akadeemikuks valitud Tarmo Soomerega, kes rahva hulgas on tuntust kogunud nii viimase suure tormi kuulutajana 2005. aastal kui ka aasta inimesena. Ja kes tegelikult on matemaatik.
Üheleainsale küsimusele Maa-aasta kohta vastab geoloog Tõnu Meidla. Enda ja teaduse vahekordi vaeb poeet Doris Kareva. Olümpiaadirubriigis arutleb Jaak Kikas füüsikaõpetajate ettevalmistuse üle. Tõnu Tuvike tutvustab kosmosetehnikahuvilistele vanakese Hubble’i järeltulijat Webb’i. Observatooriumis jätkab Jüri Ivask Kuu-vaatlusi. Huvitavat raamatut gorilladest sirvib Indrek Rohtmets. Jätkavad rubriigid “Elektropol”, “Oma programmid”, “Enigma” ja “Ristsõna”.
Horisont



            
EESTI UUDISEID



TÜ sihtasutuse terminoloogiastipendiumid leidsid väärilisi
Tartu ülikooli (TÜ) sihtasutus jagas juba teist aastat välja eestikeelse terminoloogia sihtstipendiume, kokku 90 000 krooni väärtuses.
Tänavused stipendiumid pälvisid TÜ doktorandid Lauri Laanisto ja Kaarel Veskis ning magistrant Heilo Altin, TÜ arhiivinduse dotsent Kurmo Konsa ning Tallinna ülikooli doktorandid Anastassia Zabrodskaja ja Anni Oja.
TÜ sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul on positiivne, et seekord polnud taotlejate seas pelgalt keeleteadlased, vaid ka teiste erialade esindajaid, kes on eestikeelse terminoloogia arendamise oma südameasjaks võtnud. „See ongi just see, mida me antud stipendiumiga toetada tahame – et eesti keel teaduskeelena ei hääbuks, vaid elaks ja areneks ka mittefiloloogilistel erialadel,” ütles Kotsar.
Eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumile said kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud ning teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eestikeelset terminoloogiat mis tahes eriala doktoritöö osana.
 




Kulu ei tohi enam põletada
Lumikate on Eestis  sulanud ja alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti teatel on alates 12. märtsist kulu põletamine keelatud.
Möödunud aasta 1. aprillist jõustunud keskkonnaministri määruse „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine” muudatusega keelustati kulu põletamine pärast lume sulamist. Selle määruse järgi peetakse tuleohtlikuks ajaks kevadel pärast lume sulamist algavat ja sügisel vihmaste ilmade saabudes lõppevat perioodi. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
Kulupõletamise keelust üleastujaid ootab rahatrahv kuni 18 000 krooni, samuti tuleb kulupõlengu põhjustajal tasuda tekitatud keskkonnakahju. Möödunud aastal oli üle kahe tuhande metsa- ja maastikupõlengu, tänavu on registreeritud juba 42 kulupõlengut.
http://www.rescue.ee 



 

Hiiumaa rannikut reostanud laeva kaptenit trahviti Amsterdamis
Hollandi politsei mereosakond määras 5000 euro suuruse trahvi Panama lipu all sõitva kaubalaeva Voyager II kaptenile, kelle laevalt heideti käesoleva aasta veebruaris merre naftasaadusi sisaldanud anumad, mis jõudsid Hiiumaa rannikule. Karistuse määramisel võeti aluseks keskkonnainspektsiooni kogutud tõendusmaterjalid.
22. veebruaril sai keskkonnainspektsiooni Hiiumaa büroo juhataja elanikelt vihje, et meri on kaldale toonud õliseid pudeleid. Kontrollimisel leiti Luidja lähedal liivasel mererannal mitukümmend naftasaadustega määrdunud plastpudelit, millest mõnel oli säilinud laeva andmeid sisaldav markeering.
Leitud asitõendid ja muud uurimisandmed viitasid kaubalaevale Voyager II, mis möödus Hiiumaast 17. veebruari hilisõhtul. Tõendusmaterjalile tuginedes pöördus keskkonnainspektsioon Hollandi politsei poole ning teavitas asjaoludest Lääne ringkonnaprokuratuuri.
Eelmisel nädalal tegid Hollandi ametivõimud Amsterdami sadamasse jõudnud laeval põhjaliku kontrolli, mille järel määrati kaptenile karistus. Rikutud oli merekeskkonna kaitse konventsiooni (MARPOL) lisas sätestatud mere prahistamise keeldu.
 “Kui tavaliselt on merereostaja kindlakstegemine pikk ja keerukas protsess, mis ei pruugi viia süüdlase kindlakstegemiseni, siis seekord õnnestus tänu väga heale koostööle prokuratuuri ja Hollandi ametivõimudega saastaja vastutusele võtta,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.
Hollandi politsei avaldas keskkonnainspektsioonile saadetud kirjas tänu koostöö eest. Ka nende jaoks oli tegemist tähelepanuväärse juhtumiga, mis ühtlasi näitas, et rahvusvaheline koostöö laevadega seotud keskkonnarikkumiste avastamisel toimib.
Keskkonnainspektsioon 



 




Keskkonnaministeerium korraldab küsitluse harrastuspüügi kohta
Keskkonnaministeerium on hakanud koostama harrastuskalapüügi arengukava, mille eesmärk on täpsustada harrastuskalastuse arengusuunad aastateks 2009–2013.
Arengukava koostamisel püütakse arvestada võimalikult paljude harrastuskalastajate soove, arvamusi ja ettepanekuid. Selleks on korraldatud elektrooniline küsitlus, millele saavad vastata kõik, kellel juurdepääs arvutile ja Internetile. Küsitluslehele pääseb nii keskkonnaministeeriumi kui ka kalale.ee veebi kaudu. Küsitluse otseaadress on http://www.kalale.ee/kysitlus/survey.php?sid=32.
Näiteks soovib keskkonnaministeerium teada, kus ja millist kala harrastuskalastajad püüavad; mis vajab harrastuskalapüügi korralduses muutmist; missuguse tasu eest ja missuguste vahenditega võiksid harrastajad püüda jne. Küsimustele saab vastata kuni 6. aprillini.
Harrastuskalapüügi arengukava peaks keskkonnaministeeriumi eestvõttel valmima juba selle aasta lõpuks. Kava koostamisel osalevad riikliku looduskaitsekeskuse, maakondade keskkonnateenistuste, harrastuskalastusklubide, keskkonnainspektsiooni, põllumajandusministeeriumi ja kalavarusid uurivate teadusasutuste esindajad.
Keskkonnaministeerium 





Kapadookia, üks Türgi turismimagneteid 

Eestlased saavad kevadest Türki viisavabalt
6. märtsil Türgi välisministri Ali Babacaniga kohtunud Urmas Paet ütles, et riigid on jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt pääsevad Eesti kodanikud alates eelolevast kevadest viisavabalt Türki. Kohtumisel olid kõne all Eesti ja Türgi vahelise viisalepingu sõlmimise viimased detailid ning Türgi liitumisläbirääkimiste hetkeseis Euroopa Liiduga, teatas väliministeerium.
Eestisse saavad viisata Türgi teenistus- ja eripasside omanikud.
www.infoturism.ee





TASUB OSALEDA


Planeet Maa õhtu
17. märtsil algusega kell 18 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus traditsiooniliste loodusõhtute raames planeet Maa õhtu, mis on pühendatud UNESCO rahvusvahelisele Maa-aastale. Maa-aasta avati Pariisis, UNESCO peakorteris 12.–13. veebruaril, Eestis on ametlik avatseremoonia 18. märtsil kell 11 Tartu ülikooli aulas (vt. järgnevat sõnumit).
Õhtul esinevad Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlased Alvar Soesoo ja Rein Vaikmäe. Juttu tuleb kahel teemal, mis puudutavad otseselt nii igat eestimaalast kui kogu inimkonda: meie koduplaneedi kliima ja loodusvarad. Kuuleme sellest, kuidas geoloogid Maad ja minevikusündmusi uurivad ning milline on Maa-teaduste roll mitmete inimkonna oluliste probleemide lahendamisel. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas on planeedi kliima arenenud viimaste aastamiljonite, aastatuhandete ja sajandite vältel; kes on “peakokk” globaalses “kliimaköögis” ning mis meid tulevikus ees ootab; kuidas on muutunud ja muutumas vajadused mitmesuguste maapõuerikkuste järele ning kauaks neid kõiki meile jätkub.
Ühtlasi tutvustab Heikki Bauert (MTÜ GeoGuide Baltoscandia) Eesti-Soome geoturismi arendamise projekti ning üheskoos vaatame värsket õppefilmi aluskorrakivimitest. Huvilistele jagatakse ka hiljuti valminud raamatuid jm. infomaterjale Eesti geoloogia ja loodusvarade kohta (vt. www.geoeducation.info/trykised.php). Nagu loodusõhtutel ikka, kuuleb ka elavat muusikat, seekord Karolin ja Tiit Kalluste esituses.
Planeet Maa õhtu on osalejatele tasuta. Üritust korraldab Looduse Omnibuss koostöös TTÜ ja Eesti geoloogia seltsiga. Täpsem info: www.looduseomnibuss.ee, www.planeetmaa.org, Jaan Riis (Looduse Omnibuss), e-post info@looduseomnibuss.ee , tel. 5647 6297; Alvar Soesoo (TTÜ geoloogia instituut), e-post Alvar.Soesoo@gi.ee , tel. 513 6994.
Looduse Omnibuss
 

 

Algab Maa-aasta Eestis
UNESCO planeet Maa aasta ametlik avaüritus Eestis on 18. märtsil kell 11 Tartu ülikooli (TÜ) aulas.
Avasõnade ja tervituste järel saavad sõna Tõnu Meidla (“UNESCO planeet Maa aasta maailmas ja Eestis”), Alvar Soesoo (“UNESCO planeet Maa aasta avaüritus Pariisis. Ressursside võimalused ja piirangud meie planeedil” ja Jüri Elken (“Läänemere veevahetus: millised võivad olla uute loodus- ja keskkonnariskide mõjud?”).
Pärast kohvipausi esitlevad õppematerjale Alvar Soesoo (“Interaktiivsed geoloogia moodulid eesti keeles Internetis”) ja Oive Tinn (“Tiigrihüppe CD “Elu ja Universum””) ning pärast Tõnu Meidla lõppsõna jagatakse õppematerjale ja kirjastused müüvad temaatilisi raamatuid. Lisainfo www.planeetmaa.org.
UNESCO planeet Maa aasta Eesti orgkomitee

 



TÜLKR sünnipäev
Nagu juba eelmistes Uudistajates oleme teatanud, tähistab Tartu üliõpilaste looduskaitseringi (TÜLKR) oma 50. aastapäeva.
Tänasel konverentsil “Kopp kaevab, saag saeb – laastud lendavad looduskaitsjateni” TÜ raamatukogu konverentsisaalis esitletakse kell 12.15 ringi juubelikogumikku “Looduskaitsealaseid töid VIII”; seejärel esinevad Monika Prede Eesti looduseuurijate seltsist (Otepää maastiku arengust), Pille Metspalu Eesti planeerijate ühingust (Eesti ruumilise planeerimise hetkeseisust praktiku silmade läbi) ja Toomas Trapido erakonnast Eestimaa Rohelised (planeeringutes osalemise GIS ja ID-kaardi põhisest süsteemist.
Seejärel tutvustatakse lühidalt ringi presidendikandidaate ja avatakse valimiskast. Pärast kohvipausi, mille ajal avatakse raamatukogu kolmandal korrusel näitus “Tartu üliõpilaste looduskaitsering 50. Ringi juhendaja Jaan Eilart 75”, järgneb kell 14.45 teine osa ettekandeid. Airi-Hallik Konnula Rohelisest Urvastest kõneleb kohaliku kogukonna rollist looduskaitses Ess-soo näitel ja Rein Ahas, TÜ inimgeograafia professor, peab ettekande valglinnastumisest; vaadata saab Jaan-Jürgen Klausi lühifilmi.Järgneb ringi presidendi kokkuvõte viimaste aastate tegevusest ja siis saavad õnnitlusteks sõna juubeli külalised ning kuulutatakse välja ringi uus president.
16.45 sõidetakse ühiselt Jaan Eilarti kalmule (buss Vanemuise ülemisest parklast); vilistlastele on kohvilaud TÜ raamatukogu kohvikus.
Õhtu jätkub kell 20 algava ringi levimuusikapäevaga korporatsiooni Rotalia ruumides (Tähe 3).
TÜLKR 


 

Looduse Omnibuss on laupäeval muusikaline

Looduse Omnibuss teeb 15. märtsil lausa kaks sõitu: Käsmu ja Mahtrasse.

Esiteks minnakse tähistama tuntud vene helilooja ja pianisti Nikolai Rakovi 100. sünniaastapäeva. Nikolai Rakov oli Moskva konservatooriumi professor, kes varakevadest hilissügiseni elas 35 aastat järjest Käsmus.

Retke ja matka Käsmus juhendab geoloog Rein Einasto. Sünnipäevakontserdil meremuuseumis mängivad Nikolai Rakovi klaveril neljal ja kaheksal käel Allegro seltsi liikmed.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 18. Sõidu ja kontserdipileti hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 125, õpilastele 75 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Kell 15 algab aga loodusõhtu Mahtra rahvakoolis. Esmalt räägib Tõravere täheteadlane Tõnu Viik Päikesesüsteemi uurimise viimastest uudistest, siis esitavad Pille Lill (sopran) ja Marje Lohuaru (klaver) Urmas Sisaski vokaaltsükli “Ganymedes”. Kell 18.30 süüakse kosutavat paastuaja suppi ja kell 19 algavad tähistaeva vaatlused. Teleskoobimeistrid ja taevagiidid on Urmas Sisask, Martin Vällik, Marko Orav jt.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 13.30, tagasi Tallinna jõuab kell 21.30. Sõidu hind koos loengu, kontserdi, supi ja tähevaatlusega täiskasvanuile 200 ja õpilastele 150 krooni, eelkooliealiste käest raha ei küsita.

Info www.looduseomnibuss.ee. Registreerimine 6 481 740 , 56 47 62 97 või info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss

 

 

Kivistunud loomade maailm
Tartu ülikooli loodusmuuseumi huvipäevade sari jätkub laupäeval, 15. märtsil: kell 12 algab TÜ geoloogiamuuseumis (Vanemuise 46) kivistisi tutvustav perepäev “Kivistunud loomad eelajaloolisest maailmast”.
Paleontoloog Mare Isakar räägib kivististe tekkimisest, säilivusest ja nende määramisest. Perepäeval voolitakse kivistisi, pannakse kokku sauruste mõistatuspilte, uuritakse loomade teket evolutsioonilises ajaskaalas ja vaadatakse geoloogiamuuseumi kivistisi.
Üritus on tasuta. Huvipäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TÜ loodusmuuseum 



 


Võrtsjärve järvemuuseumis
 

Buss viib turbaväljadele ja järvemuuseumisse
Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) loodus- ja keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarja järjekordne sõit viib huvilised 17. märtsil Sangla turbakaevandusväljale ja Võrtsjärve järvemuuseumi.
Turbaväljal saab kuulda turba kaevandamisega seonduvatest probleemidest, Võrtsjärve õppekeskuses aga vaadata Eestis unikaalset mageveekalade ekspositsiooni 17 akvaariumis (fotol), ajalehe Sakala fotograafi Elmo Riigi Võrtsjärve piirkonna slaidiprogrammi ja ürgkalade näitust. Ilusa ilma korral käiakse Tamme paljandil.
Väljasõit kell 10 Tartu keskkonnahariduse keskuse eest, Kompanii 10. Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti teel info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni (tasuda saab bussis). Tagasi Tartus umbes kell 17.
TKKHK 





Looduskoolitus Emajõe-Suursoo kaitseala keskuses
 

Koolitus õpetajatele Emajõe-Suursoos
MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ootab huvilisi osalema koolitusel Emajõe-Suursoo külastuskeskuses, kus tutvustatakse püsinäitust “Peipsi järve elu tuba”, ühtlasi saab kaasa lüüa viies veeteemalises õuesõppeprogrammis.
Õppeprogrammid on valminud 2007. aastal ja on mõeldud õpetajatele iseseisvaks kasutamiseks. Programmid on seotud vooluveekogude, ilma ja pilvedega, veeselgrootute, kalade ja Peipsi järvega. Peipsi järve tuba toodi keskusesse pärast tulekahju Kallaste linnavalitsuse hoones ja taastati.
Koolitusele saab registreeruda kirjalikult elektronposti teel piret.pungas@ctc.ee kuni 24. märtsini. Koolitus on tasuline: üks päev 250, kaks päeva 500 ja kolm päeva 600 krooni. Hind sisaldab õppematerjale, toitlustust ja transporti alates Tartust. Osalejate arv on piiratud (kuni 15 inimest).Täpsem info Piret Pungaselt, MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse projektijuhilt (piret.pungas@ut.ee või 5344 0791).
Peipsi koostöö keskus 



Õnn elada maal
Hiiumaa kutsub 27.–28. märtsil kokku Eesti maakondade noortekonverentsi “Õnn elada maal”, et juhtida tähelepanu riigi arengu seisukohalt tähtsale probleemile: noorte võimalused saada või luua töö- ja elukoht väljaspool suurlinnu.
Kõne all on noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste roll, noorte karjäärivõimalused otse- ja kaugtööl, inimkapitali arenguvõimalus, riigi, omavalitsuste ja ettevõtjate koostöö, eestluse identiteedi sünd ja hoid. Töötubades arutavad noored oma seisukohti.
Noortefoorum toimub 27.–28. märtsil Kärdlas. Esimesel päeval on kavas noorte töötoad, teisel konverents.Registreerimine info@tuuru.edu.ee või telefonil 462 2800.
Hiiu maavalitsus 





Tartu ülikooli botaanikaaed 12. märtsil 

Kevadvaheaeg Tartu loodusmajas
18. märtsil kell 13 saavad õpilased Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK, Kompanii 10) saalis vaadata Matsalu 5. loodusfilmide festivalil kiituskirja pälvinud linateoseid.
Saksamaa-Itaalia film “Maod paradiisis” (“Snakes in Paradise”) toob vaatajateni ühe globaliseerumise varjukülje, liikide ümberpaiknemise: mis on saanud Guami saarest pärast seda, kui Ameerika väed tõid sinna tahtmatult sisse mao Boiga irregularis. Sakslaste film “Maculinea – suurte siniste tiibadega liblikate põnev maailm” räägib ökosüsteemi keerulistest vastasmõjudest, mis on vajalikud sinitiibade ellujäämiseks.
19. märtsil kell 11–16 on ekskursioon Nina külla Peipsi äärde tutvuma sealsete põhust ehitatud ökomajadega. Räägitakse majade ehitusloost ja sellest, kuidas majad vastu peavad. Osalema on oodatud õpilasi alates 7. klassist. Soovijail tuleb registreeruda telefonil 736 6120. Ekskursioon on tasuta.
20. märtsil kell 12–15 tähistatakse TÜ botaanikaaias (Lai 38/40, fotol) kevade algust: otsitakse üheskoos kevade märke, õpitakse linnulaulu, joonistatakse. Üritus on mõeldud kõikidele kooliõpilastele.Info Sirje Janikson, Tartu loodusmaja koordinaator (sirje.janikson@teec.ee, tel. 736 1693).
TKKHK 


 

Matkad Elva lähistel
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) järjekordne matkapäev Tartumaal on 22. märtsil.Kell 10 algab retk “Jälgede jahile!”: huvilised on oodatud otsima ja uurima loomade tegutsemisjälgi. Kogunetakse Vitipalu karjääris; matk kestab umbes 3 tundi. Kaasa soe jook, võileib ja fotoaparaat. Retkejuhid on Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Kindlasti on vaja registreeruda telefonil 5560 0769 (Mare).
Kell 14 on aga matk “Kevad ja puud”: otsitakse saabuva kevade tunnuseid, uuritakse puid ja pungi. Vapramäe ülemisest parklast algavat retke juhivad Piret Valge ja Evelin Toom. Taas on vaja kindlasti registreeruda telefonil 521 9239 (Evelin). Osalemine matkapäeva matkadel on tasuta, infot saab eelnimetatud telefonidel.
VVV SA 



Inimene ja keskkond 2007
25. märtsil kell 11 esitletakse rahvusraamatukogu kuppelsaalis uurimuse “Inimene ja keskkond 2007” tulemusi.
Arvamusküsitluse on tellinud Säästva Eesti Instituut (SEI Tallinn) ja teinud Turu-uuringute AS; raha tuli keskkonnainvesteeringute keskuselt. 2007. aasta novembris küsitleti üle Eesti tuhandet inimest vanuses 16–74 eluaastat. SEI Tallinn on varem seda laadi küsitluse korraldanud 1994. aastal. Seekordse küsitluse eesmärk oli analüüsida muutusi inimeste suhtumises keskkonnaküsimustesse.
Esitlusel antakse lisaks Eestis korraldatud küsitluse tulemustele ülevaade ka Euroopas ja USAs viimastel aastatel tehtud keskkonnaküsitlustest.
SEI Tallinn
 

Looduskoolitus Kagu-Eesti algklassiõpetajatele
Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon ja MTÜ koolitus- ja nõustamiskeskus HARED korraldavad keskkonnainvesteeringute keskuse toel algklassiõpetajatele aprillist 2008 – jaanuarini 2009 kestva neljaosalise looduskoolituse “Aastaring looduses” (60 tundi, sellest 8 tundi iseseisvat tööd).
Iga osa kestab kaks päeva: 21.–22. aprill, 12.–13. juuni, 2.–3. oktoober ja 5.–6. jaanuar. Koolitus kätkeb teoreetilist õpet aastaaegade teemal, praktilist tegevust (meisterdamine, keskkonnamängud, liikide tundmaõppimine) ja õppekäiku. Koolitus toimub Karula rahvuspargis Ähijärve õppekeskuses ning piirkonna õpperadadel. Koolitajateks on Sirje ja Georg Aher, kaasatakse ka teisi spetsialiste.Iga osavõtja koostab koolituse käigus iseseisva tööna ühe kaitsealuse liigi bioloogia ja eluviisi kirjelduse ning ühe aktiivõppel põhineva töölehe teemaga seotu õppimiseks. Tööd kogutakse mappi, mis antakse igale osavõtjale. Osavõtjad saavad tõendi koolitusel osalemise ja õppematerjali koostamise kohta (MTÜ HARED koolitusluba nr. 4154). Koolitus on osavõtjale tasuta. Karulasse saab vajaduse korral sõita ühiselt tellitud bussiga Võrust.
Põlva-Valga-Võru regiooni igast maakonnast saab osa võtta 10 õpetajat – rühma suurus on 30 õpetajat. Osavõtusoovis palutakse lisaks nimele ja kontaktandmetele kirja panna, millised on õpetaja senised kogemused õuesõppe ja teiste aktiivõppevormide vallas; milles soovitakse oma teadmisi ja oskusi täiendada ning miks peaksite just teie sellisel koolitusel osalema, samuti, kas vajate transporti Karulasse.
Sooviavaldused palume saata aadressil info@hared.ee enne 15. märtsi. Osavõtjad valitakse sooviavalduste alusel, arvestades avalduse saabumisaega. Osavõtjad valitakse ning kandidaatidele vastatakse 31. märtsil.

Lisainfo: Maris Kivistik, LKK Põlva-Valga-Võru regiooni loodushariduse spetsialist (tel.782 9090, 518 3249, maris.kivistik@lk.ee).

LKK 


 

Maa päeva õpilaskonverents Tartus
Tartu loodusmajas tähistatakse Maa päeva igal aastal õpilaskonverentsiga. Tänavune konverents “Meie elukeskkond 2008” peetakse 22. aprillil kell 11 Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10).
Maa päeva tähistamine sai alguse 1970. aasta 22. aprillil USA-st, kui miljonid ameeriklased tulid tänavatele protestimaks keskkonna saastamise vastu. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva üle kogu maailma paljude üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu keskkonnaprobleemidele.Konverentsile oodatakse esinema õpilasi kõikidest Eestimaa koolidest. Ettekanded võiksid käsitleda keskkonnaprojekte, milles õpilased on osalenud, keskkonnateemalisi uurimustöid, loodusvaatlusi, koolide edukaid keskkonnaüritusi jms. Esinejate vanus ei ole piiratud. Võimalikud on ka stendiettekanded, filmi esitlused jne. Vajalikest esitlusvahenditest palutakse teada anda registreerumisel.
Konverentsi ettekande pikkus võiks olla 5–10 minutit. Ettekannete lühikokkuvõtted avaldatakse konverentsi kogumikus. Selleks tuleb osalejatel saata hiljemalt 14. aprilliks ettekande kokkuvõte (kuni 1 lk.) korraldaja e-posti aadressile. Osalejate sõidukulud kompenseeritakse.
Osalemiseks palume registreeruda 4. aprilliks: sirje.janikson@teec.ee või tel. 736 1693. Lisateave: www.teec.ee. Õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond 2008” toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Tartu loodusmaja



KIIRKOMMENTAAR(ITA)






 

Pildikesi kaunist Eestist: veebruarikuise raie jäljed Vormsil Hullos. Fotod: LKK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet