Dag Hartelius (Foto: www.swedenabroad.se)

Johan Skytte medali sai Dag Hartelius

25. märtsil oli Tartu ülikooli (TÜ) ajaloo muuseumi valges saalis traditsiooniline Skytte päev, kus anti üle Johan Skytte medal. Seekord pälvis aumärgi Rootsi suursaadik Dag Hartelius (fotol).

Statuudi kohaselt antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul kõige enam TÜ ja Eesti kõrghariduse arengule kaasa aidanud. Rektor Alar Karise sõnul on Dag Hartelius oma Eestis töötamise ajal rõhutanud rootsi keele õpetamise järjepidevuse olulisust Eesti ja Rootsi ajaloolise ühtekuuluvuse seisukohast. „2007. aastal aitas Dag Hartelius väga oluliselt kaasa Tartu ülikooli juubeliürituste korraldamisele. Kogu oma ametiaja jooksul on ta toetanud skandinaavia keelte ja kultuuride õpetamise jätkamist Tartu ülikoolis,” põhjendas Karis TÜ nõukogu otsust.

Viimati anti Skytte medal välja 2005. aastal, mil selle pälvis tollane Riigikohtu I aseesimees Andres Lipstok. Varasematel aastatel on medali saanud veel Mart Laar, Marju Lauristin, Mihkel Pärnoja, Lennart Meri, Andrus Ansip, Jüri Raidla ning mitme riigi suursaadikud.

Johan Skytte (1577−1645) oli kuningas Gustav II Adolfi isiklik õpetaja ja hiljem nõunik, ühtlasi üks Tartu ülikooli asutamise peainitsiaatoreid ja teostajaid. Ülikool on tähistanud Skytte päeva alates 1995. aastast.

TÜ

Tartu ökoloogiateadlaste töid on rohkelt osundatud

Maailma ühes suuremas ja mõjukamas teadusinformatsiooni andmebaasis ISI Web of Science tõusis Tartu ülikool (TÜ) keskkonna- ja ökoloogiateadustes viimase kümne aasta ühe protsendi kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste nimekirja.

ISI Web of Science sisaldab infot ligikaudu 9300 juhtivas teadusajakirjas ilmuvate artiklite kohta (kokku üle 38 miljoni kirje) ja jälgib seda, millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Varem on Tartu ülikoolist institutsionaalse ühe protsendi künnise ületanud kliiniline meditsiin ning taime- ja loomateadus.

Vt. ka ISI Web of Science'i kodulehelt: http://sciencewatch.com/dr/ne/08febne/.

TÜ

Selgusid parimad õpilaste keskkonnakeemia uurimistööd

27. märtsil toimus Tallinna Mustamäe gümnaasiumis keskkonnakeemia uurimistööde konkursi lõppvoor, kus esitleti kümmet paremat tööd.

Juba seitsmendat aasta peetaval võistlusel osales seekord rekordarv koole – 11; varasemast suurem oli ka saadetud tööde arv, 39. Võistluse eesmärk on äratada õpilaste huvi keemia ja keskkonnaprobleemide vastu. Selle aasta uurimistööde keskne teema oli „Eelista eestimaist. Eesti ehitab“.

Esikümnesse valitud tööd: Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium õpilase Jevgeni Sakkiuse “Gaasbetoon” ja tema koolikaaslaste Inga Zozulja ja Viktoria Harina “Värvid ja lakid” (mõlema uurimuse juhendaja Irina Þikina); Haabersti Vene gümnaasiumi TRIZ ringi “Hallitus eluhoones” (juhendajad Lidia Teska ja Ruslana Sergejeva) ja sama kooli õpilaste Aleksei Svinari ja Nikita Poršnjakovi “Standardse küprokplaadi kasutamise eelised” (juhendaja Marina Zahharova), Dmitri Tsistjakovi ja Anton Aleknavitsuse (Tallinna Õismäe Vene lütseum) “Põlevkivi” (juhendaja Pelageja Ozerova); Tallinna Mustamäe gümnaasiumis õppivate Fred Elhi ja Siim Loigu “Klaas” (juhendaja Malle Solnson), Andres Jakobsoni “Ehitusmaterjalid ja nende radioaktiivsus” (juhendajad Eia Jakobson ja Malle Solnson) ning Tiina Ree

“Kiviaedade ehitamine” (juhendajad Heli Stroom ja Malle Solnson); “Eesti ehitab. Tsemendist ja selle tootmisest Eestis” (autorid Mari Tammesalu ja Helena Pruuli Vanalinna hariduskolleegiumist, juhendaja Ilona Lille) ning “Värvid ja lakid” (autorid Riin Kersalu ja Silver Rebane Jakob Westholmi gümnaasiumist, juhendaja Larissa Kvašnina).

Keskkonnaministeerium

Tuumaenergeetika infoportaal

Tartu ülikool (TÜ) avas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogiainstituudi ja füüsika instituudi koostöös sõltumatu infoportaali www.tuumaenergia.ee, mille eesmärk on suurendada Eesti elanikkonna informeeritust ja teadmisi tuumaenergia ning tuumaenergeetika kohta.

Laialdasemad teadmised ja informeeritus võimaldavad teha paremini läbi mõeldud valikuid. Portaalist võib leida infot tuumajaamade olemuse, ajaloo ja tuleviku kohta, mitmesuguseid tuumaenergia uuringuid ning artikleid nii Eestist kui ka välismaalt ja palju muud teemaga seonduvat.

Portaali loojad näevad TÜ rolli erapooletu teavitaja ja analüüsijana, samuti info vahendajana mujalt maailmast. Tegijad ootavad ka, et teised ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate liidud ja teised võimalikud partnerid kaasa mõtleksid ning sõnastaksid oma seisukohad ja rolli uue infoportaali kaudu.

TÜ

Tudengid andsid ideid maaülikooli linnaku arendamiseks

Eesti maaülikooli (EMÜ) peahoone aula fuajees saab vaadata näitust maastikuarhitektuuri tudengite võistluse “Eesti maaülikooli Tähtvere linnaku välialad” võidutöödest.

Peapreemia 20 000 krooni pälvisid Henn Runnel ja Terje Ong; teise preemia (10 000 krooni) Katharina Elme, Liis Schults ja Teele Nigola ning kolmanda (8000 krooni) Merle Talviste ja Anna-Liisa Piiroja.

Võistlusest võisid osa võtta kõik, kes on tööde esitamise ajal bakalaureuse- või magistriastme üliõpilased ja kelle eriala või erialane spetsialiseerumine on maastikuarhitektuur või arhitektuur.

EMÜ

Elistvere loomapargi tulevik hakkab selguma

20. märtsil tegi riigimetsa majandamise keskus (RMK) mittetulundusühingule Eesti metsaselts ettepaneku anda Elistvere loomapark üle RMK-le.

“Sihipäraseks arenguks vajab park läbimõeldud juhtimist ja stabiilset finantseerimist. Pargi tegevused saavad eesmärgistatud, koostatakse arengukava ning sellest lähtuv tegevusplaan,” kinnitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Eesti metsaseltsi (EMS) asepresidendi Heiki Hepneri sõnul on RMK ettepanek suurepärane. EMS juhatus arutab pakkumist ning teeb otsuse 4. aprillil.

Riik on Elistvere loomaparki pidevalt toetanud; 2008. aastaks on ette nähtud toetus igapäevaste tegevuste tarbeks Pargi tegevus peab kulgema arengukava järgi ja rahakasutus olema läbipaistev.

Tiirutaja toob linnu-uudiseid

Paljud linnusõbrad leidsid selle nädala hakul postkastist rõõmsalt mitmevärvilise üllatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tahab teabelehte välja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljaleheküljelisse väljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EOÜ direktori Andres Kalamehe saatesõnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusüritusest “Kevad ärkab” (“Spring Alive”). Rubriigis “Linnusõber” esitletakse Andrus Jairi. Koht on leitud nii lugejakirjale kui ka õnnitluste tarvis juubilaridest EOÜ liikmeile, algab auhinnaline linnutundmise võistlus. Viimane külg on kroonika, ees ootavate ürituste tutvustuse ning raamatu-, vaatlusvahendi- ja võrgupaigasoovituste päralt.
Esimese lehega koos saadeti lugejaile ka küsitlusleht, et järgmised Tiirutajad saaksid veel sisukamad.

Riho Kinksi sõnul on leht tasuta levitamiseks eelkõige linnuhuvilistele, samuti looduskaitseasutustele, loodusmajadele, -keskustele ja -ringidele ning loodetavasti jõuab Tiirutaja ka koolideni.

Uudistaja

Looduskaitsjad paluvad leitud hülgepoegi mitte puutuda

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas läinud nädalal, et on sagenenud juhud, kui LKK Saare regioonile on teatatud leitud hallhülge poegadest, kes on poegimiskohtadest eemale sattunud ebatavaliselt sooja ja jäävaba talve tõttu.

LKK palub inimestel hülgepoegade leidmise korral neile mitte läheneda ega neid toita, ümber paigutada või neid muul viisil häirida. Hülgepoegadest tuleb kindlasti eemal hoida nii lapsed kui ka kõik koduloomad ning teatada leiust keskkonnainspektsioonile telefonil 1313, kust kõne suunatakse kohalikule looduskaitsekeskuse regioonile.

Paari nädala vanuseid valge karvastikuga hallhülge poegi on leitud sadamatest, lautrikohtadest ja lihtsalt mererannast. Hallhülged poegivad jäävabal talvel üksikutel rannikust kaugel meres asuvatel karidel ja laidudel. Poegimisperioodil on hüljeste paiknemistihedus seal ülemäära suur, keskkond stressirikas ja konkurentsivõitlus kurnav – veel ema hoolt ja imetamist vajavad pojad hajuvadki seetõttu ja satuvad inimese naabrusesse.

LKK