Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. märts  2008







Tänavune kevad: meenutusi 26. ja 27. märtsist Tartus

 

Säh sulle kevadet: nii nagu ta kalendri järgi kätte jõudis, saabus kohe ka ammu (enam mitte) oodatud talv. Laskesuusatäht Eveli Saue ütles Haanjas läinud nädalavahetuse suusailma iseloomustades, et seda ei saa “ülejäänud Eesti tänavuse talvega ikka kohe üldse võrrelda”. Aga päris talveks läks hoopis 25.–26. märtsil, kui mõnel pool Lõuna-Eestis tuiskas ööpäeva jooksul maha peaaegu veerand meetrit lund. Paks lumi segas maantee- ja linnaliiklust, tuul seiskas merel laevad. Lähipäevadeks kuulutab ilmajaam paraku küll tõsist soojenemist, nii et peagi saab kogu see valge ilu veeks ja poriks.




UUDISTAJA SOOVITAB




   




            
EESTI UUDISEID

 



Dag Hartelius (Foto: www.swedenabroad.se)

 

Johan Skytte medali sai Dag Hartelius

25. märtsil oli Tartu ülikooli (TÜ) ajaloo muuseumi valges saalis traditsiooniline Skytte päev, kus anti üle Johan Skytte medal. Seekord pälvis aumärgi Rootsi suursaadik Dag Hartelius (fotol).

Statuudi kohaselt antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul kõige enam TÜ ja Eesti kõrghariduse arengule kaasa aidanud. Rektor Alar Karise sõnul on Dag Hartelius oma Eestis töötamise ajal rõhutanud rootsi keele õpetamise järjepidevuse olulisust Eesti ja Rootsi ajaloolise ühtekuuluvuse seisukohast. „2007. aastal aitas Dag Hartelius väga oluliselt kaasa Tartu ülikooli juubeliürituste korraldamisele. Kogu oma ametiaja jooksul on ta toetanud skandinaavia keelte ja kultuuride õpetamise jätkamist Tartu ülikoolis,” põhjendas Karis TÜ nõukogu otsust.

Viimati anti Skytte medal välja 2005. aastal, mil selle pälvis tollane Riigikohtu I aseesimees Andres Lipstok. Varasematel aastatel on medali saanud veel Mart Laar, Marju Lauristin, Mihkel Pärnoja, Lennart Meri, Andrus Ansip, Jüri Raidla ning mitme riigi suursaadikud.

Johan Skytte (1577−1645) oli kuningas Gustav II Adolfi isiklik õpetaja ja hiljem nõunik, ühtlasi üks Tartu ülikooli asutamise peainitsiaatoreid ja teostajaid. Ülikool on tähistanud Skytte päeva alates 1995. aastast.


 

 

Tartu ökoloogiateadlaste töid on rohkelt osundatud

Maailma ühes suuremas ja mõjukamas teadusinformatsiooni andmebaasis ISI Web of Science tõusis Tartu ülikool (TÜ) keskkonna- ja ökoloogiateadustes viimase kümne aasta ühe protsendi kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste nimekirja.

ISI Web of Science sisaldab infot ligikaudu 9300 juhtivas teadusajakirjas ilmuvate artiklite kohta (kokku üle 38 miljoni kirje) ja jälgib seda, millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Varem on Tartu ülikoolist institutsionaalse ühe protsendi künnise ületanud kliiniline meditsiin ning taime- ja loomateadus.

Vt. ka ISI Web of Science'i kodulehelt: http://sciencewatch.com/dr/ne/08febne/.


 

 

Selgusid parimad õpilaste keskkonnakeemia uurimistööd

27. märtsil toimus Tallinna Mustamäe gümnaasiumis keskkonnakeemia uurimistööde konkursi lõppvoor, kus esitleti kümmet paremat tööd.

Juba seitsmendat aasta peetaval võistlusel osales seekord rekordarv koole – 11; varasemast suurem oli ka saadetud tööde arv, 39. Võistluse eesmärk on äratada õpilaste huvi keemia ja keskkonnaprobleemide vastu. Selle aasta uurimistööde keskne teema oli „Eelista eestimaist. Eesti ehitab“.

Esikümnesse valitud tööd: Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium õpilase Jevgeni Sakkiuse “Gaasbetoon” ja tema koolikaaslaste Inga Zozulja ja Viktoria Harina “Värvid ja lakid” (mõlema uurimuse juhendaja Irina Žikina); Haabersti Vene gümnaasiumi TRIZ ringi “Hallitus eluhoones” (juhendajad Lidia Teska ja Ruslana Sergejeva) ja sama kooli õpilaste Aleksei Svinari ja Nikita Poršnjakovi “Standardse küprokplaadi kasutamise eelised” (juhendaja Marina Zahharova), Dmitri Tsistjakovi ja Anton Aleknavitsuse (Tallinna Õismäe Vene lütseum) “Põlevkivi” (juhendaja Pelageja Ozerova); Tallinna Mustamäe gümnaasiumis õppivate Fred Elhi ja Siim Loigu “Klaas” (juhendaja Malle Solnson), Andres Jakobsoni “Ehitusmaterjalid ja nende radioaktiivsus” (juhendajad Eia Jakobson ja Malle Solnson) ning Tiina Ree

“Kiviaedade ehitamine” (juhendajad Heli Stroom ja Malle Solnson); “Eesti ehitab. Tsemendist ja selle tootmisest Eestis” (autorid Mari Tammesalu ja Helena Pruuli Vanalinna hariduskolleegiumist, juhendaja Ilona Lille) ning “Värvid ja lakid” (autorid Riin Kersalu ja Silver Rebane Jakob Westholmi gümnaasiumist, juhendaja Larissa Kvašnina).

Keskkonnaministeerium

 

 

Tuumaenergeetika infoportaal

Tartu ülikool (TÜ) avas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogiainstituudi ja füüsika instituudi koostöös sõltumatu infoportaali www.tuumaenergia.ee, mille eesmärk on suurendada Eesti elanikkonna informeeritust ja teadmisi tuumaenergia ning tuumaenergeetika kohta.

Laialdasemad teadmised ja informeeritus võimaldavad teha paremini läbi mõeldud valikuid. Portaalist võib leida infot tuumajaamade olemuse, ajaloo ja tuleviku kohta, mitmesuguseid tuumaenergia uuringuid ning artikleid nii Eestist kui ka välismaalt ja palju muud teemaga seonduvat.

Portaali loojad näevad TÜ rolli erapooletu teavitaja ja analüüsijana, samuti info vahendajana mujalt maailmast. Tegijad ootavad ka, et teised ülikoolid, teadus- ja arendusasutused, riigiasutused, valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate liidud ja teised võimalikud partnerid kaasa mõtleksid ning sõnastaksid oma seisukohad ja rolli uue infoportaali kaudu.


 

 

Tudengid andsid ideid maaülikooli linnaku arendamiseks

Eesti maaülikooli (EMÜ) peahoone aula fuajees saab vaadata näitust maastikuarhitektuuri tudengite võistluse “Eesti maaülikooli Tähtvere linnaku välialad” võidutöödest.

Peapreemia 20 000 krooni pälvisid Henn Runnel ja Terje Ong; teise preemia (10 000 krooni) Katharina Elme, Liis Schults ja Teele Nigola ning kolmanda (8000 krooni) Merle Talviste ja Anna-Liisa Piiroja.

Võistlusest võisid osa võtta kõik, kes on tööde esitamise ajal bakalaureuse- või magistriastme üliõpilased ja kelle eriala või erialane spetsialiseerumine on maastikuarhitektuur või arhitektuur.

EMÜ

 


Elistvere loomapargi tulevik hakkab selguma

20. märtsil tegi riigimetsa majandamise keskus (RMK) mittetulundusühingule Eesti metsaselts ettepaneku anda Elistvere loomapark üle RMK-le.

“Sihipäraseks arenguks vajab park läbimõeldud juhtimist ja stabiilset finantseerimist. Pargi tegevused saavad eesmärgistatud, koostatakse arengukava ning sellest lähtuv tegevusplaan,” kinnitas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas.

Eesti metsaseltsi (EMS) asepresidendi Heiki Hepneri sõnul on RMK ettepanek suurepärane. EMS juhatus arutab pakkumist ning teeb otsuse 4. aprillil.

Riik on Elistvere loomaparki pidevalt toetanud; 2008. aastaks on ette nähtud toetus igapäevaste tegevuste tarbeks Pargi tegevus peab kulgema arengukava järgi ja rahakasutus olema läbipaistev.

RMK 






Tiirutaja toob linnu-uudiseid

Paljud linnusõbrad leidsid selle nädala hakul postkastist rõõmsalt mitmevärvilise üllatuse: linnuhuvilise teabelehe Tiirutaja esimese numbri.

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tahab teabelehte välja anda neli korda aastas. Esimesse, A4-formaadis neljaleheküljelisse väljaandesse on toimetaja Riho Kinks mahutanud EOÜ direktori Andres Kalamehe saatesõnad, lood aasta linnust tedrest, linnuatlasest ja rahvusvahelisest linnuvaatlusüritusest “Kevad ärkab” (“Spring Alive”). Rubriigis “Linnusõber” esitletakse Andrus Jairi. Koht on leitud nii lugejakirjale kui ka õnnitluste tarvis juubilaridest EOÜ liikmeile, algab auhinnaline linnutundmise võistlus. Viimane külg on kroonika, ees ootavate ürituste tutvustuse ning raamatu-, vaatlusvahendi- ja võrgupaigasoovituste päralt.
Esimese lehega koos saadeti lugejaile ka küsitlusleht, et järgmised Tiirutajad saaksid veel sisukamad.

Riho Kinksi sõnul on leht tasuta levitamiseks eelkõige linnuhuvilistele, samuti looduskaitseasutustele, loodusmajadele, -keskustele ja -ringidele ning loodetavasti jõuab Tiirutaja ka koolideni.

Uudistaja

 

 

Looduskaitsjad paluvad leitud hülgepoegi mitte puutuda

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas läinud nädalal, et on sagenenud juhud, kui LKK Saare regioonile on teatatud leitud hallhülge poegadest, kes on poegimiskohtadest eemale sattunud ebatavaliselt sooja ja jäävaba talve tõttu.

LKK palub inimestel hülgepoegade leidmise korral neile mitte läheneda ega neid toita, ümber paigutada või neid muul viisil häirida. Hülgepoegadest tuleb kindlasti eemal hoida nii lapsed kui ka kõik koduloomad ning teatada leiust keskkonnainspektsioonile telefonil 1313, kust kõne suunatakse kohalikule looduskaitsekeskuse regioonile.

Paari nädala vanuseid valge karvastikuga hallhülge poegi on leitud sadamatest, lautrikohtadest ja lihtsalt mererannast. Hallhülged poegivad jäävabal talvel üksikutel rannikust kaugel meres asuvatel karidel ja laidudel. Poegimisperioodil on hüljeste paiknemistihedus seal ülemäära suur, keskkond stressirikas ja konkurentsivõitlus kurnav – veel ema hoolt ja imetamist vajavad pojad hajuvadki seetõttu ja satuvad inimese naabrusesse.

LKK




TASUB OSALEDA




Valaste juga

 

Omnibussiga Soomaale ja jugadele

Looduse Omnibuss viib laupäeval, 29. märtsil, kultuuriloolisele retkele läbi Suure-Jaani ja Kurgja Soomaale. Retke juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Päev lõpeb loodusõhtuga Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses, kus esineb hundiuurija Marko Kübarsepp. Üksiti saab vaadata näitust “Eesti hunt”.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 21. Sõidu hind koos Kurgja muuseumipiletiga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 175, õpilastele 125 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeva, 30. märtsi reisi on korraldajad pealkirjastanud nii: “Suur lumi toob suure vee – retk Eesti jugadele”. Nii Tallinnast kui ka Tartust lähtuvat retke Eesti kaunimatele jugadele Toilast ja Valastelt (fotol) Jägalani juhendab geoloog Kalle Suuroja.

Väljasõidud on tavakohtadest, rahvusraamatukogu eest Tallinnas ja keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) Tartus kell 9, tagasi sihtpaikadesse jõutakse kell 19. Pühapäevalgi on sõidu hinnad 175 ja 125 krooni.

Info www.looduseomnibuss.ee; registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Ettekanded lindudest

Täna on paras aeg meenutada kord juba teatatut: homme, 29. märtsil, on Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) üldkoosolek ja konverents Tartu ülikooli raamatukogus (Struwe 1).

Ettekandeid kuulama on oodatud kõik huvilised ja need algavad kell 13. Esialgne päevakava on selline:

13–13.30 Raivo Mänd: Meenutusi EOÜ ajakirja Hirundo sünniloost

13.30–14.10 Asko Lõhmus, Ülo Väli: 20 aastat Hirundot

14.10–14.40 Marko Mägi: 21. sajandi Hirundo

14.40–15.10 Tänud

15.10–15.40 Paus

15.40–16.10 Meelis Leivits, Indrek Tammekänd, Jaak Tammekänd: Laanerähn ja GIS ehk kuidas eelistused avalikuks tulevad

16.10–16.30 Jaanus Elts, Andrus Kuus: Eesti linnuatlas. Ja saabki jälle läbi!

16.30–16.50 Ene Viht, Tiit Randla: Aasta lind 2008 – teder.

EOÜ

 
  

Algas registreerumine Eesti suurimale prügikoristusaktsioonile

Alates 20. märtsist saavad vabatahtlikud ennast kirja panna kodanikualgatuse “Teeme ära 2008” korraldatavale üle-eestilisele koristuspäevale 3. mail.

Eesmärk on koristada ühe päevaga terve riik 10 000 tonnist illegaalsest prügist. Korraldajate kinnitusel on niisugune üleskutse maailmas enneolematu, kuid siht siiski saavutatav. Piltlikult öeldes tuleks ühe päevaga Eestimaa loodusest ära koristada kahe Olümpia hotelli kõrguse massiivi suurune prügikoloss. Et see teoks saaks, on vajalik 40 000 vabatahtliku osalus. Koristuspäevale saab ennast registreerida kodanikualgatuse koduleheküljel www.teeme2008.ee

www.teeme2008.ee

 
  

Taas tuleb teoreetilise bioloogia kevadkool

Järjekorras juba 34. teoreetilise bioloogia kevadkool, seekord teemal “Seadused bioloogias”, on 23.–25. mail.

Ettekanded-ettepanekud ja teemakohased kirjutised on oodatud hiljemalt 15. aprilliks aadressile teorbio34@elus.ee.

LUS

 
  

“Teadusfoto 2007” võitjate õhtu

Täna, 28. märtsil kell 16 autasustatakse Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu konverentsisaalis fotovõistluse “Teadusfoto 2007” võitjaid.

Mittetulundusühingu Teadusteave ja selle portaali teadus.ee korraldatud võistlusele saadeti 128 fotot. Fotosid hindas toimkond Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktori Andres Kollisti juhatusel. Valiti välja ka 40 fotot “Teadusfoto 2007” näitusele, mida saab vaadata akadeemilise raamatukogu fuajees 13. aprillini.

teadus.ee

 

  

Poster: www.earthhour.org

 

Tund vooluta

29. märtsil kell 20–21 toimub üle kogu maailma “Maa tund 2008”: inimestel palutakse selleks tunniks välja lülitada kõik elektrit tarbivad riistapuud või vähemalt valgustus. Sel moel tahetakse juhtida tähelepanu vajadusele tarbida ka oma igapäevaelus vähem elektrienergiat.

Maa tunni idee on pärit 2007. aastast Sydneyst, kus see osutus väga edukaks: elektrit ei kasutanud sel tunnil umbes 2,2 miljonit inimest ja linn jäi täielikku pimedusse. Elektrit kulus Sydneys sel tunnil tavalisest vähem umbes 10,1 protsenti ehk poole rohkem, kui korraldajad sihiks olid seadnud. Valgus lülitati välja ka näiteks Sydney kuulsas ooperimajas ja Harbour Bridge’il; peeti pulmi küünalde paistel. Sel aastal on mitmed teised maailma linnad saanud Sydney elanike ideest innustust, nii et “Maa tund 2008” on ilmselt juba globaalne üritus, mis toimub igal maal oma kohaliku aja järgi kella kaheksast kuni kella üheksani õhtul.

Maa tunni kodulehekülg on võrgupaigas http://www.earthhour.org.

ERL




MAAILMAST



John Anthony Allan, Stockholmi tänavuse veeauhinna laureaat

Foto: SIWI/King’s College London

 

Prestiižseima veeauhinna saab “virtuaalvee” kontseptsiooni autor

Stockholmi rahvusvaheline veeinstituut (SIWI) teatas eelmisel nädalal, et 2008. aasta Stockholmi veeauhinna saab Londoni King’s College’i professor, 71-aastane John Anthony Allan.

Professor Allani suurimaks teeneks peetakse 1993. aastal esitatud nn. virtuaalvee kontseptsiooni, mis seostas veeprobleemid näiteks põllumajanduse, majanduse ja poliitikaga ning avas ukse vee tõhusamaks ja produktiivsemaks kasutuseks. Kontseptsioon võimaldab mõõta veehulka, mis on kulunud selleks, et mingit toitu või tarbekaupa toota ja sellega kaubelda. SIWI pressiteates on toodud mõnigi kõnekas näide. Näiteks tassi hommikukohvi jaoks – kui arvestada kulusid kohviistanduses, -vabrikus ja -transpordis – kulub vett just niisama palju, kui kulutab keskmine inglane päeva jooksul ehk 140 liitrit. Ühe hamburgeri “veemahukus” on aga 2400 liitrit. Keskmine ameeriklane kulutab “virtuaalvett” päevas 6800 liitrit, umbes kolm korda rohkem kui keskmine hiinlane.

Auhinna, traditsioonilise klaasskulptuuri ja 150 000 dollarit, annab Stockholmi veenädala ajal 21. augustil professor Allanile üle Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.

SIWI

 
  


Mandariinpart

 

Korea looduskaitsjad ootavad toetust

Alatihti võib looduskaitseportaalidest leida üleskutseid saata protestikirju loodus(kaitse)vaenulike arendusprojektide vastu; seekord on mures lõunakorealased: Korea vabariik on kavandanud suurejoonelise kanaliprojekti, mille käigus tahetakse tammide abil kanalistada riigi suurimad jõed kokku 3100 kilomeetri ulatuses.

Projekti käigus tahetakse madalad looduslikud jõed muuta kuni 300 meetri laiusteks ja 6 meetri sügavusteks laevatatavateks kanaliteks. Linnuliikidest, kes kõige enam kannatada saaksid, nimetavad Korea looduskaitsjad mandariinparti (Aix galericulata, fotol), idatülli (Charadrius placidus), soomuskosklat (Mergus squamatus), munk- ja idakurge (vastavalt Grus monacha ja Grus vipio), kuuparti (Anas formosa), stepihane (Anser cygnoides), kõnnukajakat (Larus relictus). Vaata lähemalt võrgupaigast http://www.birdskorea.org/Habitats/Grand_Canal/BK-HA-Grand-Canal.shtml.

www.birdskorea.org

 

  



Schwarzeneggerilt nõutakse elektriautosid

Ameerika elektriautosid propageeriva organisatsiooni Plug In America (PIA) andmeil ujutavad kuberner Arnold Schwarzeneggeri kabinetti praegu üle toetuskirjad ja -faksid Plug In America nõudele puhuda hing sisse vahepeal unustuse hõlma vajunud ZEV-ile, heitgaasideta sõidukite programmile.

Schwarzenegger lubas nimelt 2006. aastal “saastamiskella tagasi keerata”, kui kirjutas alla nn. miljoni päikesekatuse plaanile. See ambitsioonikas päikesepaneelide evituse kava olevat kuberneri sõnul saaste vähenemise mõttes võrdväärne sellega, kui teedelt kõrvaldataks miljon bensiinisõidukit. Nüüd küsib Plug In America kiri vastu: “Miks mitte tuua teedele miljon elektriautot?”, viidates kunagisele ZEV-programmile, mille kohaselt pidanuks iga kümnes California teedel sõitev auto olema heitgaasivaba. Paraku on programm takerdunud ja elektriautosid on toodetud vaid käputäis.

Ameerikale omaselt kannab Plug In America kiri keskkonnaorganisatsioonide esindajate kõrval ka paljude prominentide – näitlejate, endiste kõrgete riigiametnike ja töösturite allkirju.

Plug In America

 
  



Killuke imekaunist puutumata loodusest, mis on jäänud Kárahnjúkari veehoidla alla

Foto: http://www.inca.is

 

Islandi dilemma

Huvitava analüüsiva artikli Islandi looduskaitseprobleemidest Power Struggle leiab huviline märtsikuu National Geographic’ust (vt. http://ngm.nationalgeographic.com/print/2008/03/iceland/del-giudice-text).

Marguerite Del Giudice süüvib islandlaste ajaloo jooksul kujunenud rahvuslikesse erijoontesse, mis on põhjustanud konflikti kahe ihaluse vahel: lõigata kasu riigi tohutust “puhta energia” potentsiaalist ja hoida alles saare sisemaa suures osas lausa neitsilik loodus. Esimene selle konflikti kulminatsioon saabus teadagi tohutuid vaidlusi tekitanud Kárahnjúkari hüdrojõujaama käivitamisega 2006. aastal. Jõujaama hiiglaslik, kuni 4,6 teravatt-tunnini projekteeritud elektri aastatoodang peaks põhiosas minema väikesesse sadamalinna Reyðarfjörðurisse rajatud alumiiniumitehasele.

Kompleksi üllas tagamõte oli tagada kohalikule rahvale enam töökohti ja peatada inimeste vool Edela-Islandile, pealinna Reykjavíkisse ja selle satelliitlinnadesse, kus mõnedel andmetel elab juba üle kahe kolmandiku riigi 310 000 elanikkonnast.

Paraku ei kirjuta Del Giudice sellest, et kuuldavasti on Kárahnjúkari jaama töötajaist ligi kolmveerand välismaalased. Ja kui tillukeses Reyðarfjörðuris on umbes 2300 elanikku, töötab ameeriklaste kompaniile Alcoa kuuluvas alumiiniumitehases ligi poolteist tuhat … poolakat.
Uudistaja




 

KIIRKOMMENTAAR




Ahvid meid ei ohusta

Kodanikualgatus “Teeme ära 2008” kogub tuure: GPS-ide abil määratud töötanner saab kaardile, juba võib ennast vabatahtlikuna kirja panna, et 3. mail rohked rämpsukuhjad kaoks. Loodetavasti läheb korda 40 000 kätepaari kokku saada ja 10 000 tonni üleliigseks osutunut loodusest sobivamasse kohta toimetada.

Küll on mind veidi nõutuks teinud telerist juba mitmest suust kuuldud kinnitus, et rämpsu on metsa viinud mingid ahvid. No ei ole Eestis ahve! Ja kui olekski, siis nemad jätaksid maha vaid sellist kraami, mis “mullast on võetud ja mullaks saab”. Voodeid, külmikuid, vähem või rohkem salajasi pabereid, vanu kumme, kohvikanne ja nii edasi ja nii edasi viivad metsa ikka meie armsad kaaskodanikud; nende mõttekaaslased, kes bussipeatuste ümbrused konisid ja pakendeid täis külvavad või kellel pole mingit probleemi tühi pudel maanteeserva või lausa linnatänavale poetada. Ausõna, oma silmaga nägin sellist pudeli kukkumist vaid mõni päev tagasi otse Tartu uue kaubamaja ukse ees, kusjuures poetaja polnud kohe surmkindlalt ahv, vaid kena valgetes pükstes neiu, arvatavasti koolitüdruk. Kas ma märkuse tegin? Ei teinud, sest ei olnud valmis tõenäolist vastust kuulama.

Mine tea, võib-olla läheb see neiu – siis arvatavasti küll mitte valgetes pükstes – ka 3. mail metsi koristama, mine tea. Pigem arvan, et siiski mitte. Nii nagu mind jätab hästi skeptiliseks lugupeetava keskkonnaministri mõte: et pärast 3. mai aktsiooni on meil 40 000 sellist inimest rohkem, kes enam kunagi rämpsu metsa ei vii. Ma olen nimelt sügavalt veendunud, et vähemalt enamik neist 40 000-st ei ole seda kunagi ka varem teinud. Ja probleem jääb oma põhiolemuses kestma. Enesekriitika korras olgu lisatud, et osalt kindlasti minusuguste vähese kodanikujulguse tõttu: et me ei söanda valgepüksineide korrale kutsuda …

Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet