Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
04. aprill 2008




25. ja 26. märtsil tulnud lumi sulas peaaegu sama kiiresti, kui alla sadas. Aprill saabus sooja päikesepaiste, rohke linnulaulu ja kaunite varakevadiste lilledega.

Need krookused on pildistatud 1. aprillil Hiiumaal Pühalepa vallas.




UUDISTAJA SOOVITAB









EESTI UUDISEID

 



Mart Anton sai 200 000-kroonise stipendiumi

31. märtsil andis Tartu ülikooli (TÜ) rektor Alar Karis ülikooli kunstimuuseumis pidulikult üle Eesti suurima, 200 000 krooni suuruse Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumi, mille sel aastal pälvis TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna viimase aasta doktorant Mart Anton. Tema peamine uurimisvaldkond on elektroaktiivsete polümeeride juhtimine.

Oma doktoritööd kirjutab Mart Anton TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogia instituudi arukate materjalide ja süsteemide laboris. Ta sõidab stipendiumi toel staþeerima Michigani ülikooli professor Xiaobo Tani laborisse. Doktoritöö juhendajate professor Alvo Aabloo ja professor Maarja Kruusmaa sõnul kaitseb Anton doktoritöö juba selle aasta juunikuus ja uurimistöö jätkamine maailmas tunnustatud laboris on doktorandile ja edaspidi kogu arukate materjalide laborile ülimalt oluline.

Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaani professor Mati Kilbi sõnul on Mart Anton matemaatikuna olnud peaasjalikult füüsikutest, keemikutest ja materjaliteadlastest komplekteeritud laboris töötades väga produktiivne. Tema osalusel on kirjutatud kuus teadusartiklit, millest kahe puhul on Anton esimene autor. Peale selle on ta olnud mitme bakalaureuse- ja magistritöö juhendaja.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi TÜ sihtasutuse juurde kaheksa aastat tagasi, kui Tartu ülikool sai legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suuruse pärandi. See on Eestis senini suurim eraisiku annetus hariduse toetuseks, samuti on suurim ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse. Stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori õppejõude.



 

Kes väärib Kumari looduskaitsepreemiat?
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, kellele anda tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Väärikaim kandidaat saab tunnustuseks 30 000 krooni.
Üles võib seada nii enda kui ka mõne teise isiku või organisatsiooni kandidatuuri. Preemia taotleja võib esitada konkreetse töö, pikaajalise tegevuse kokkuvõtte, projektilahenduse, teadustöö, kunsti- või kirjandusteose, publitsistika, raadio- või teleprogrammi. Esitatavad tööd peavad olema varem kas avaldatud, eksponeeritud, rakendatud või selleks soovitatud. Kumari looduskaitsepreemia taotlusi ootab keskkonnaministeerium 25. aprillini aadressil Keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn.
Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari preemiat välja andnud alates 1989. aastast. Preemia eesmärk on tõsta esile isikute ja asutuste tööd looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsja ning looduskaitseteadmiste levitaja ja propageerijana. Esimese preemia aastal 1989 sai Fred Jüssi, hilisemad preemia laureaadid on olnud Aare Mäemets (1990), Rein Maran (1991), Viktor Masing (1992), Mari Reitalu (1993), Madis Aruja (1994), Ilse ja Lemming Rootsmäe (1995), Arvi Järvekülg ja Linda Metsaorg (1996), Hella Kink ja Juhan Lepasaar (1997), Vaike Hang ja Anto Raukas (1998), Vilju Lilleleht (1999), Veljo Ranniku (2000), Ann Marvet (2001), Edgar Valter (2002), Jaan Eilart (2003), Tiit Leito (2004), Enn-Aavo Pirrus (2005), Tiit Randla (2006) ning Loit Reintam (2007).

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel hakati koostama Eesti punast raamatut. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanijat

Keskkonnaministeerium

 



Eesti Posti maksikaart tedremargiga

Aasta lind taas postmargil
Eesti Post lasi eile, 3. aprillil käibele margi tänavuse aasta linnu tedrega.
Sisekirjale sobiva nimiväärtusega 5.50, suures ruutformaadis postimaksevahendi on nagu mitu eelmistki aasta linnu marki kujundanud Vladimir Taiger. Ilmunud on ka tavapärane esimese päeva ümbrik ja maksikaart (pildil).
Ornitoloogiaühingu valitava aasta linnuga marke on välja antud alates aastast 2001, kui seda tiitlit kandis kiivitaja.
Eesti Post/Uudistaja

 

Konnainfotelefon alustas ka tänavu
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas 2. aprillil, et LKK ja MTÜ Põhjakonn koostöös pandi ka tänavu tööle nn. konnainfotelefon: numbril 51 900903 oodatakse ööpäev ringi infot maanteedel liikuvate konnade kohta, kelle rändekoridorid ristuvad maanteedega.
Konnainfotelefonile saab sel aastal helistada 1. aprillist kuni 31. maini ja 1. septembrist kuni 20. oktoobrini; projekti rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.
Kahepaiksete hukkumine järjest kasvava liikluskoormusega teedel ohustab tõsiselt konnapopulatsioonide tulevikku. Paljud kevadel kudema ja sügisel talvituma rändavad konnaliigid läbivad aastast aastasse samu rändeteid. Nii võib konnade rändeteedega ristuvatel maanteedel hukkuda vaid mõne tunni jooksul tuhandeid loomi. Eelmisel kevadel langes konnarände kõrgaeg 12.–20. aprillile, kõige rohkem teateid konnade kohta tuli Saku-Kiisa, Leie-Oiu-Tänassilma, Ülemiste järve ja Paide tehisjärve piirkonnast.
Konnainfot analüüsitakse ning analüüsi tulemused edastatakse maanteeametile, et teid remontides võetaks kavva ka konnatunnelite rajamine. Mullu sai LKK ja Põhjakonn infotelefoni teel 367 teadet, teatati ka varasemate aastate kogemustest.
LKK



Kliimaraport lubab Põhjalasse kuumalaineid ja sadusid

Tulevikus on Põhjamaades oodata kestvamaid kuumalaineid ja rohkem vihma. Põhjamaade ministrite nõukogu tellitud kliimaraport ennustab, et kuumaperioodid vältavad edaspidi kuni üheksa päeva kauem kui seni. Uuring näitab temperatuuritõusu mõju paljudele valdkondadele, samas ei pruugi mõju olla alati negatiivne.

Raporti eesmärk oli valgustada tagajärgi, mis võivad kaasneda kliima soojenemisega Põhjalas aastani 2100. Uuring vaatles, kuidas mõjutab kahekraadine temperatuuritõus muu hulgas meretaset, põllu- ja metsamajandust, kalandust, transporti, turismi ja loodusõnnetusi.

Märgid näitavad, et loodusõnnetuste arv kasvab. Üleujutustest, suurtest tormidest ja maalihetest hakkame üha sagedamini kuulma. Merevee taseme tõus ei saa olla märkimisväärne, ent ka juba väike tõus võib muuta varem turvalised kohad üleujutuste piirkonnaks. Muutused kalanduses on otsesed. Teatud kalaliikide arvukus võib suureneda, samas kui teised võivad soojeneva vee eest pagedes teatud piirkondadest hoopis kaduda.

Kliimasoojenemise positiivse küljena tuuakse välja vähenev energiatarve seoses soojemate ja lühemate talvedega; soojemad suved omakorda meelitavad enam turiste. Tugevamad tuuled ja rohkemad sademed soodustavad energiatootmist; pehmem kliima pikendab vegetatsiooniperioodi ja on kasulik põllu- ja metsamajandusele.

Raporti on Põhjamaade ministrite nõukogu kliimatöörühma jaoks koostanud kliimauuringute instituut CICERO ja konsultatsiooniettevõte COWI.

Vaata tervikraportit siit http://norden.org/pub/miljo/energi/sk/TN2008507.pdf.

Põhjamaade peaministrid, Põhjamaade nõukogu delegatsioon ja mitmete teiste organisatsioonide esindajad kohtuvad 8.–9. aprillil Rootsis Riksgränsenis nn. globaliseerumise tippkohtumisel, et arutada üleilmastumisega kaasnevat. Järgmisel aastal toimub Kopenhaagenis ÜRO kliima tippkohtumine.

Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis


 


Fotomälestus aastast 2005: Peipsi järve maketti imetlevad Kallastel Tartumaa vallavalitsuste töötajad

Peipsi järve tuba taas avatud

1. aprillil avati uues asupaigas, riikliku looduskaitsekeskuse Emajõe Suursoo looduskeskuses Peipsi koostöö keskuse algatusel taas püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“.
Varem Kallaste linnavalitsuse hoones eksponeeritud näitus sai kannatada 2006. aasta oktoobris tulekahjus. Näitusel on võimalik tutvuda Peipsi järves elavate kaladega ja Peipsi maketilt näeb järveäärset eluolu.

Peipsi koostöö keskus


 



Metsanduse visioonikonverentsil räägitakse uutest võimalustest

Traditsiooniks saanud metsanduse visioonikonverents peetakse tänavu 18. aprillil Tartus Eesti maaülikoolis (EMÜ) ning keskendub metsanduse uutele võimalustele ja konkurentsivõimele praegu ja lähitulevikus. Konverentsi korraldab riigimetsa majandamise keskus (RMK).

Visioonikonverentsi projektijuhi Heiki Hepneri sõnul võetakse konverentsil vaatluse alla metsateaduse arenguteed ja küsimus, kas teadus kaugeneb tegelikust elust või ei osata lihtsalt õiget asja tahta.

EMÜ peahoones (Kreutzwaldi 1A) 18. aprillil peetava konverentsi avab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, ettekandega esinevad Riigikogu liige Taavi Veskimägi, Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk, Euroopa Parlamendi liige Andres Tarand, RMK arendusdirektor Andres Onemar ja EUSTAFORi tegevdirektor Erik Kosenkranius. Pikema ettekande metsanduse konkurentsivõimest peab professor Sten Nilsson, kes on ühtlasi rahvusvahelise rakendusliku süsteemanalüüsi instituudi (IIASA) asedirektor.

Metsanduse visioonikonverents toimub igakevadise metsanädala eelüritusena ning kannab sama tunnuslauset mis metsanädalgi – ”Kasvab mets – kasvab Eesti”.
Visioonikonverentsi programmiga saab tutvuda aadressil http://www.rmk.ee/pages.php3/01362903.
RMK


 

On haneseireaasta

Igal kolmandal aastal jõuab riiklik seire järjega hanedeni; tänavu ongi see aeg käes.

Esimene seiretsükkel oli 31. märtsil ja 1. aprillil; järgnevad kolm 14.–15. ja 28.–29. aprillil ning 12.–13. mail. Püsiseirealasid on seitse, aga teretulnud on ka kõik hanevaatlused mujalt.

Keskne kuupäev on tsükli esimene kuupäev, teine päev on aga varuks, kui ühe päevaga ei jõua kogu ala loendada. Kõige parem on haned kokku lugeda õhtul või hommikul ööbimispaigas, aga seda saab teha ka päeval põldudel. Üles tuleb märkida täpne koht, vaatlusaeg ja vaatleja(d) ning muidugi ka loendatud hanede arv liigiti.

Tänuväärne on ka värviliste kaelarõngaste lugemine toru või binokliga. Andmed palutakse saata seire koordinaatorile, maaülikooli (EMÜ) ornitoloogile Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee). Kevadiste loenduste tulemused võetakse kokku suveks. Sügisel tuleb ka juba traditsiooniline hallhanede septembriloendus.

EMÜ





TASUB OSALEDA



Looduse Omnibuss: linnud ja lumi
Looduse Omnibussi laupäevane (5. aprill) reis suundub Tallinnast Silma looduskaitseala parimatesse linnupaikadesse. Retke juhendavad ornitoloogid ja looduskaitsjad Ivar Ojaste ja Tarvo Valker.

Mõistlik on söök-jook, binokkel ja fotoaparaat kaasa võtta. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi jõuab kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150 ja õpilastele 100 krooni.

Pühapäeval, 06. aprillil sõidetakse nii Tallinnast kui ka Tartust kultuuriloolisele retkele lumisesse Haanjasse. Lõpuks tõustakse Suurele Munamäele, kus annab väikese kontserdi paaniflöödi virtuoos Gicu Rau.

Tallinnast väljuva grupi giid on legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku, Tartust asutakse teele geograaf Taavi Pae seltsis.

Tallinnast on väljasõit ikka rahvusraamatukogu eest kell 8 (tagasi Tallinnas kell 21); sõidu hind koos kontserdi, tornipileti ja traditsioonilise mulgipudruga Munamäel täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 225 ja õpilastele 125 krooni.

Tartust keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) lähtub reis kell 10, tagasi Tartus ollakse kell 19 ning maksta tuleb vastavalt 175 ja 125 krooni.

Koolieelikud saavad kõigile Looduse Omnibussi reisidele kaasa tasuta.Info www.looduseomnibuss.ee Registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee

Looduse Omnibuss


 

Rahvusraamatukogu loodusõhtu: folgiõhtu Käsmu kastmes

Esmaspäeval, 7. aprillil kell 18 rahvusraamatukogus toimuval folgiõhtul arutlevad folkmuusika ja selle piiride üle ajaloolane Ott Sandrak ning muusik Jaak Johanson. Lisaks saab vaadata rahvuspargi viimase direktori loodusfotograaf Arne Kaasiku slaidiprogrammi Lahemaast. Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik räägib Käsmu küla lugu. Kõiki õhtu teemasid ühendab eeloleval suvel esimest korda toimuv folgiüritus Viru Folk. Musitseerivad Astrid Böning, Jaak Johanson ja sõbrad.

Looduse Omnibuss


 

Matsalu filmid Tartus

Matsalu 5. loodusfilmide festivali paremaid filme saab Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata 8. aprillil kell 18.

Seekord on kavas kolm festivali kiituskirja pälvinud linateost: Ecuadori filmimeeste „Veetlevad laululoomad“ („Chanting and enchanting Animals“) sealsete vihmametsade kahepaiksetest (reþissöör Alfredo Salazar), Soome reþissööri Jouni Hiltuneni „Võluöö“ („Magic Night“), kus looduse muusika jõuab vaatajani pimeda mehe kõrvade läbi, ning šveitslase Christoph Felderi „Ilmatargad“ („The Weather Prophets“) – film, mis kummardab talupojatarkuse ees ning õpetab loodust jälgima ja sellest aru saama. Peale festivali kiituskirja sai see teos ka Eesti keskkonnaministeeriumi eriauhinna.

Tartu keskkonnahariduse keskuse sünnipäeva puhul on filmiõhtu kõigile tasuta.

TKKHK


 

Looduse aasta foto 2008 on valitud

Looduse Omnibuss ja Nordea pank kutsuvad huvilisi 13. aprillil Tallinna linnahalli võistluse “Looduse aasta foto” pidulikule lõpetamisele.

Traditsioonilise fotovõistluse saak oli rekordiline – ligi 7000 tööd 796 autorilt. Þürii koosseisus Rein Maran (esimees), Peep Puks, Tiit Pääsuke, Sirje Tooma, Kaupo Kikkas, Kaari Saarma ja Tõnu Talpsep ning Pekka Luukkola Soomest on oma valiku teinud. Veel saavad kõik loodusfotohuvilised kuni 11. aprillini Interneti kaudu võrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/lafoto oma lemmikuid valida.

Järgmisel pühapäeval, 13. aprillil, on aga kõik oodatud Tallinna linnahalli. Võitjaid välja kuulutama ja neile Tantsivaid Hunte jagama asutakse kell 14. Halli sisse pääseb juba kaks tundi varem: enne saab vaadata loodusfoto- ja fototehnikanäitusi.

Päeva avavad Rein Maran ja Hannu Hautala. Suurelt ekraanilt saab näha võistluse 500 valitud pilti, saateks muusika Urmas Sisaskilt ja Robert Jürjendali kitarristide orkestrilt. Vaadatakse ka pildiprogrammi Soome aasta parimatest loodusfotodest, kohal on naabrite aasta loodusfotograaf Lassi Rautiainen.

Laulavad Tõnis Mägi ja Chalice, päeva juhivad Rohke Debelakk ja Aleksei Turovski.

Pilet maksab täiskasvanutele 50, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 30 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, samuti kõik fotovõistlusest osavõtjad saavad sisse tasuta (pääsmed saab infoletist).

Valmis ja saada on uus “Loodusfoto aastaraamat 2006–2008”.

Looduse Omnibuss


 

Jätkub loengusari Sagadis

RMK Sagadi looduskooli loodusteaduslike loengute sarja raames toimub 11. aprillil kell 14 – 17 Sagadi looduskoolis koolitus teemal „Liustike pärandus“.

Esineb geoloogiadoktor Tiit Hang. Info ja registreerumine: Asta Tuusti, RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht, tel. 507 6485 või asta.tuusti@rmk.ee.

Sagadi looduskool


 

Elva otsib tunnuslauset

1. mail 1938 sai Elva linna õigused ja tähistab seetõttu tänavu oma 70. aastapäeva. Elva linnavalitsus kutsub sel puhul kõiki huvilisi osalema linna tunnuslause võistlusel.

Eesmärk on leida Elva omapära, ainulaadsust, huvitavust ning positiivset sõnumit kandev tunnuslause, mida saab kasutada linna tutvustamiseks nii Eestis kui ka välismaal. Tunnuslause peab olema lühike ja lööv, võimaldama elvalastel oma kodulinna lihtsalt iseloomustada ja looma positiivse kuvandi, kõlama tabavalt ka mõnes võõrkeeles, viitama piirkonna eripärale ja seostuma kohanimega Elva. Lisaks eestikeelsele tunnuslausele võib esitada selle ingliskeelse vaste. Võistlusest võivad osa võtta kõik huvilised, välja arvatud selle korraldamisega seotud isikud. Üks osavõtja võib esitada mitu tööd.

Tööde esitamise tähtaeg on 28. aprill kell 17. Võistlustööd märgusõnaga „Tunnuslause“ tuleb esitada e-posti teel tunnuslause@elva.ee või saata aadressil Elva linnavalitsus, Kesk 32, 60507 Elva. Võistlustööle tuleb lisada autori(te) märgusõna ja kontaktandmed. Võitjat ootab auhind.

www.elva.ee


 




MAAILMAST



Vana hea Inglismaa: lammuta või ennista

Uuendada või lammutada

Inglise valitsuse rahastatud Tühjade Kodude Agentuuri (EHA, Empty Houses Agency) palgatud eksperdid kinnitavad, et kasvuhoonegaaside heite seisukohalt on kindlasti mõistlikum tühjana seisvad Victoria- ja Edwardi-aegsed majad ennistada, mitte aga neid lammutada ja ehitada asemele moodsad korterelamud.

Vähe sellest: EHA asjatundjad kinnitavad praegu moes võrdlusskeeme kasutades, et kui Inglismaa 288 000 pikka aega tühjana seisnud kodu lammutamise asemel ennistataks ja kasutusele võetaks, kahaneks süsinikdioksiidiheide niisama palju, kui kolme miljoni auto kõrvaldamisel riigi teedelt. Uue elamu ehitus põhjustab neli ja pool korda suurema CO2-heite kui vana elupinna ajakohastamine.
Üksiti selgub uuringuist, et uus elamispind paiskab alates toorme kaevandamisest kuni tubade kasutuseni korteri elutsükli jooksul keskkonda seni arvatust kolm korda rohkem süsihappegaasi. Märksa suurem on ka uue ehituse energiamahukus, kui see on rehkendatud maja elutsükli ühe aasta kohta.

www.telegraph.o.uk



 


Üks Islandi turismi tõmbenumbreid, Jökulsárlóni liustikujärv on tekkinud liustike üha kiireneva sulamise tõttu. Ja samal põhjusel ta millalgi ka kaob.

Liustikud sulavad rekordkiiresti

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP toetatud maailma liustikuseireteenistus WGMS kinnitab, et umbes kolmekümmend üheksas mäestikus asuvat liustikku sulasid ja õhenesid aastail 2005–2006 üle kahe korra kiiremini kui aastail 2004–2005.

Zürichi ülikooli juures tegutseva keskuse teadlased on liustikke seiranud üle sajandi. Kui vahemikus 1980–1999 kaotasid liustikud paksusest keskmiselt 0,3 meetrit aastas, siis aastatuhande vahetusel pool meetrit ja 2006. aastal poolteist meetrit. Alates 1980. aastast on seiratavad liustikud keskmiselt õhenenud 11,5 meetrit.

UNEP




Nädala alguse lumelaikude asemele on aedadesse tulnud valged lillelaigud

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet