Mart Anton sai 200 000-kroonise stipendiumi

31. märtsil andis Tartu ülikooli (TÜ) rektor Alar Karis ülikooli kunstimuuseumis pidulikult üle Eesti suurima, 200 000 krooni suuruse Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumi, mille sel aastal pälvis TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna viimase aasta doktorant Mart Anton. Tema peamine uurimisvaldkond on elektroaktiivsete polümeeride juhtimine.

Oma doktoritööd kirjutab Mart Anton TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogia instituudi arukate materjalide ja süsteemide laboris. Ta sõidab stipendiumi toel staþeerima Michigani ülikooli professor Xiaobo Tani laborisse. Doktoritöö juhendajate professor Alvo Aabloo ja professor Maarja Kruusmaa sõnul kaitseb Anton doktoritöö juba selle aasta juunikuus ja uurimistöö jätkamine maailmas tunnustatud laboris on doktorandile ja edaspidi kogu arukate materjalide laborile ülimalt oluline.

Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaani professor Mati Kilbi sõnul on Mart Anton matemaatikuna olnud peaasjalikult füüsikutest, keemikutest ja materjaliteadlastest komplekteeritud laboris töötades väga produktiivne. Tema osalusel on kirjutatud kuus teadusartiklit, millest kahe puhul on Anton esimene autor. Peale selle on ta olnud mitme bakalaureuse- ja magistritöö juhendaja.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi TÜ sihtasutuse juurde kaheksa aastat tagasi, kui Tartu ülikool sai legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suuruse pärandi. See on Eestis senini suurim eraisiku annetus hariduse toetuseks, samuti on suurim ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse. Stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori õppejõude.

TÜ

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel hakati koostama Eesti punast raamatut. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanijat

Eesti Posti maksikaart tedremargiga

Kliimaraport lubab Põhjalasse kuumalaineid ja sadusid

Tulevikus on Põhjamaades oodata kestvamaid kuumalaineid ja rohkem vihma. Põhjamaade ministrite nõukogu tellitud kliimaraport ennustab, et kuumaperioodid vältavad edaspidi kuni üheksa päeva kauem kui seni. Uuring näitab temperatuuritõusu mõju paljudele valdkondadele, samas ei pruugi mõju olla alati negatiivne.

Raporti eesmärk oli valgustada tagajärgi, mis võivad kaasneda kliima soojenemisega Põhjalas aastani 2100. Uuring vaatles, kuidas mõjutab kahekraadine temperatuuritõus muu hulgas meretaset, põllu- ja metsamajandust, kalandust, transporti, turismi ja loodusõnnetusi.

Märgid näitavad, et loodusõnnetuste arv kasvab. Üleujutustest, suurtest tormidest ja maalihetest hakkame üha sagedamini kuulma. Merevee taseme tõus ei saa olla märkimisväärne, ent ka juba väike tõus võib muuta varem turvalised kohad üleujutuste piirkonnaks. Muutused kalanduses on otsesed. Teatud kalaliikide arvukus võib suureneda, samas kui teised võivad soojeneva vee eest pagedes teatud piirkondadest hoopis kaduda.

Kliimasoojenemise positiivse küljena tuuakse välja vähenev energiatarve seoses soojemate ja lühemate talvedega; soojemad suved omakorda meelitavad enam turiste. Tugevamad tuuled ja rohkemad sademed soodustavad energiatootmist; pehmem kliima pikendab vegetatsiooniperioodi ja on kasulik põllu- ja metsamajandusele.

Raporti on Põhjamaade ministrite nõukogu kliimatöörühma jaoks koostanud kliimauuringute instituut CICERO ja konsultatsiooniettevõte COWI.

Vaata tervikraportit siit http://norden.org/pub/miljo/energi/sk/TN2008507.pdf.

Põhjamaade peaministrid, Põhjamaade nõukogu delegatsioon ja mitmete teiste organisatsioonide esindajad kohtuvad 8.–9. aprillil Rootsis Riksgränsenis nn. globaliseerumise tippkohtumisel, et arutada üleilmastumisega kaasnevat. Järgmisel aastal toimub Kopenhaagenis ÜRO kliima tippkohtumine.

Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis

Fotomälestus aastast 2005: Peipsi järve maketti imetlevad Kallastel Tartumaa vallavalitsuste töötajad

Peipsi järve tuba taas avatud

1. aprillil avati uues asupaigas, riikliku looduskaitsekeskuse Emajõe Suursoo looduskeskuses Peipsi koostöö keskuse algatusel taas püsinäitus „Peipsi järve elu tuba“.
Varem Kallaste linnavalitsuse hoones eksponeeritud näitus sai kannatada 2006. aasta oktoobris tulekahjus. Näitusel on võimalik tutvuda Peipsi järves elavate kaladega ja Peipsi maketilt näeb järveäärset eluolu.

Peipsi koostöö keskus

Metsanduse visioonikonverentsil räägitakse uutest võimalustest

Traditsiooniks saanud metsanduse visioonikonverents peetakse tänavu 18. aprillil Tartus Eesti maaülikoolis (EMÜ) ning keskendub metsanduse uutele võimalustele ja konkurentsivõimele praegu ja lähitulevikus. Konverentsi korraldab riigimetsa majandamise keskus (RMK).

Visioonikonverentsi projektijuhi Heiki Hepneri sõnul võetakse konverentsil vaatluse alla metsateaduse arenguteed ja küsimus, kas teadus kaugeneb tegelikust elust või ei osata lihtsalt õiget asja tahta.

EMÜ peahoones (Kreutzwaldi 1A) 18. aprillil peetava konverentsi avab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, ettekandega esinevad Riigikogu liige Taavi Veskimägi, Repo Vabrikute juhatuse esimees Tiit Kolk, Euroopa Parlamendi liige Andres Tarand, RMK arendusdirektor Andres Onemar ja EUSTAFORi tegevdirektor Erik Kosenkranius. Pikema ettekande metsanduse konkurentsivõimest peab professor Sten Nilsson, kes on ühtlasi rahvusvahelise rakendusliku süsteemanalüüsi instituudi (IIASA) asedirektor.

Metsanduse visioonikonverents toimub igakevadise metsanädala eelüritusena ning kannab sama tunnuslauset mis metsanädalgi – ”Kasvab mets – kasvab Eesti”.
Visioonikonverentsi programmiga saab tutvuda aadressil http://www.rmk.ee/pages.php3/01362903.
RMK

On haneseireaasta

Igal kolmandal aastal jõuab riiklik seire järjega hanedeni; tänavu ongi see aeg käes.

Esimene seiretsükkel oli 31. märtsil ja 1. aprillil; järgnevad kolm 14.–15. ja 28.–29. aprillil ning 12.–13. mail. Püsiseirealasid on seitse, aga teretulnud on ka kõik hanevaatlused mujalt.

Keskne kuupäev on tsükli esimene kuupäev, teine päev on aga varuks, kui ühe päevaga ei jõua kogu ala loendada. Kõige parem on haned kokku lugeda õhtul või hommikul ööbimispaigas, aga seda saab teha ka päeval põldudel. Üles tuleb märkida täpne koht, vaatlusaeg ja vaatleja(d) ning muidugi ka loendatud hanede arv liigiti.

Tänuväärne on ka värviliste kaelarõngaste lugemine toru või binokliga. Andmed palutakse saata seire koordinaatorile, maaülikooli (EMÜ) ornitoloogile Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee). Kevadiste loenduste tulemused võetakse kokku suveks. Sügisel tuleb ka juba traditsiooniline hallhanede septembriloendus.

EMÜ