UUDISTAJA
11. aprill 2008
Nüüd on tõesti kevad. Nädalahaku soojus ja vihm aitasid põõsad hiirekõrvule.
Ehk tasub siis vaadata korraks tagasi peaaegu talvetule talvele ja panna ritta Eesti hüdroloogia- ja meteoroloogiainstituudi arvutatud kuude keskmised temperatuurid, pikaajalised keskmised võrdluseks sulgudes juures: november 0,4° (0,7°), detsember 1,4° (–3,3°), jaanuar (sic!) –0,9° (–6,3°), veebruar 1,0° (–6,8°) ja märts 0,4° (–3,2°).
UUDISTAJA SOOVITAB
RMK muutuste tuultes
Teadjad oskasid suurte ümberkorralduste algust riigimetsa majandamise keskuses aimata juba möödunud aasta juulis, kui RMK nõukogu valis oma esimeheks tegusa reformierakondlase Ülle Rajasalu. Kui sellele järgnes RMK juhatuse esimehe Ülo Viilupi tagasikutsumine oma ametikohalt ja tema asemele Aigar Kallase valimine, oli selge, et muutuste aeg on alanud. Tänavu 1. jaanuarist sai teoks esimene suurem ümberkorraldus RMK alumistes lülides: finantsosakonda jäeti endise 77 töötaja asemel alles 36 inimest.
Nüüdseks on RMK reformikava üksikasjalikult üldsuse ette toodud. Tööjaotus korraldatakse põhjalikult ümber: metsa haldamine lahutatakse metsa majandamisest, metskondade arv väheneb kuuekümne kahelt seitsmeteistkümnele, halduspersonali vähendatakse ligi poole peale, oskustööliste hulk suureneb ligi kahekordseks. Struktuurimuudatused peavad lõppema juba tänavu 1. juuliks.
Avalikkuse arvamus jaguneb kaheks. Algatajate ja nende toetajate meelest on RMK ajakohastamine ja tõhustamine paratamatu, selleks et jõuda naabritele järele. Vastased leiavad, et järsud ümberkorraldused vaid nõrgendavad organisatsiooni ja toovad riigimetsas ning maaelus kaasa tõsiseid tagajärgi. Mis RMK-s parajasti toimub, sellele heidab valgust Eesti Metsa avalugu – intervjuu RMK juhi Aigar Kallasega.
Eesti Metsa kevadnumbri tähtis teema on metsade sertimine. Laiema ülevaate sellest annab Äripäeva ajakirjanik Ain Alvela ja praktiku pilgu heidab Stora Enso Mets AS-i metsandusjuht Indrek Tust. Veel saab lugeda raievõimalustest meie metsades pikemas perspektiivis, teadusartikleid säilikpuudest, männi plusspuudest, ladva-kooreüraskist ning muud asjakohast.
Eesti Mets
Kuidas elad, Lämmijärv, 2008?
Loodusesõbra aprillinumber
Tänavune roheliste rattaretk Lämmijärve äärde oleks rosin igale Lääne-Euroopa matkasellile: setude ja võru kultuur ning Euroopa ääremaa ekstreemelu võluks oma eheduses iga linlast. Elamust ainult võimendaks Lämmijärve äärsete kalameeste vägiteod, kes 1500-kroonise palgaga endal hinge sees oskavad hoida, seejuures jäädes särasilmseks – oma elust pajatavad nad ka ise retkelistele. Ja õhtul laagris setude laulu kuulata on hoopis midagi muud kui nautida suvaliste heade esinejate esitatut. Jälle töötab eheduse efekt: ega rattaretk saa igal aastal nautida luksust, et sihtkoha kohalik kultuur varustab esinejatega teeveeres ja mujalegi. Ehk teisisõnu – tulemas on mõnus reis.
Rattaretke päevakava kõrval on ajakirjas ülevaade ka peamistest vaatamisväärsustest. Räpina poldrist kui inimese loodud tehiskeskkonnast ning sealsest üllatavast linnuelu rikkusest, mis kulmineerub maikuise rände ajal. Binoklid kaasa! Samuti Järvselja puuhiiglaste kasv ja maht mõjuvad isegi trükitud paberil lugedes-vaadates võimsalt.
Kes loodusesõpradest rattaretkele maikuus minna ei plaani, saab numbrist häid vihjeid, kuhu pere või sõpraderingiga omal käel seal kandis matkata.
Lämmijärve lisakülgede kõrval väärib ajakirjas tähelepanu maavärinate uurimise teema Eestis. Miks meil – üldteada katastroofivaesel maal – on maavärinaid uurida vaja, saate loost täpselt teada. Nimelt jaanuarist on see teadus Eestis tuule tiibadesse saanud tänu Soomest siia kutsutud noorele spetsialistile, kes aasta algusest on töötanud Eesti geoloogiakeskuses.
Ajakirja kaunistavad ka “Looduse aasta foto 2008” pildid. Ning veel avastasime, et hiina horoskoobil on Eestis mõju täiesti olemas: sel aastal on lemmikloomapoodides suurenenud rottide läbimüük. Hääd lugemist!
Ajakirja Loodusesõber toimetus
EESTI UUDISEID
Autorongid jälle peateel tagasi
Maanteeamet lõpetas alates 11. aprillist Tallinna-Tartu maanteel pikkadele veokitele reedeti kehtinud liikumiskeelu.
Keelu kehtimise ajal kogutud liikluse koosseisu, sõidukite kiiruste, juhtide käitumise ja veoautode marsruutide muutusi analüüsides selgitab maanteeamet välja kehtinud keelu mõju liiklusohutusele ja otsustab, kas keeld on vaja sügisel taas kehtestada.
Et tagada ohutum liiklus, keelas maanteeamet alates 14. detsembrist 2007 üle 12 meetri pikkuste sõidukite ja autorongide liikluse Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel alates Jüri liiklussõlmest kuni Kärevere ristmikuni reedestel päevadel ajavahemikul 13–20.
Maanteeamet
Keskkonnakuu televisioonis
Eesti Televisioonis algas sel nädalal keskkonnafilmide kuu.
Milliseid filme ja mis kellaajal näha saab, võib uurida ETV kodulehelt http://www.etv.ee/index.php?0546828.
ETV
Mis saab jäätmetest pärast 2009. aasta juulit
8. aprillil kohtusid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Eesti jäätmekäitlejate liidu (EJKL) juhatuse liikmed, et arutada 2009. aastal nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist. Samuti käsitleti kohtumisel prügikoristusaktsiooni „Teeme ära 2008“.
Tuleva aasta 16. juuliks suletakse kümme prügilat, mis ei vasta nõuetele. Samas suureneb olmejäätmete maht EJKL andmetel keskmiselt kolm protsenti aastas. Kui vanad prügilad suletakse, pole sugugi selge, kuhu ladestada kolme aastaga ligi 600 000 tonni jäätmeid. EJKL kinnitusel on vaja veel peaaegu 17 hektarit ladestusala, mida kohalikud omavalitsused ei ole siiani suutnud välja arendada. Liigiti kogumine aitaks seda probleemi tublisti leevendada.
Kuigi vanade prügilate sulgemise tähtaeg oli teada juba 2001. aasta juunis, pole paljud kohalikud omavalitsused siiani määranud suletavate prügilate teeninduspiirkondadest kogutavate jäätmete käitlusviisi või uut ladestuskohta.
“Teeme ära 2008” kampaaniat toetavad keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olev riigimetsa majandamise keskus kokku 5 miljoni krooniga. Leiti, et keskkonnaministeeriumi, EJKL ja kampaania toimkonna esindajad peavad kohtuma, et leppida kokku, kuidas korraldada kampaania raames kogutava prügi korrektne äravedu, sortimine ja ladestamine.
Keskkonnaministeerium
Elistvere loomapark saab RMK hoole alla
Eesti metsaseltsi juhatus võttis 4. aprillil vastu riigimetsa majandamise keskuse (RMK) pakkumise, mille kohaselt läheb Elistvere loomapargi majandamine edaspidi RMK hoole alla.
Andnud üle Elistvere loomapargi haldamisõiguse, edastas metsaseltsi juhatus ühtaegu RMK-le Tabivere valla volikogu ettepaneku sõlmida kolmepoolne koostööleping loomapargi edasise arendamise kohta.
RMK võtab seni projektipõhiselt rahastatud Elistvere loomapargi majandamisel arvesse sel aastal valminud arengukava, mis määrab pargi arengu põhisuunad aastani 2013. Loomapargi töötajad muudatuse tõttu muret tundma ei pea, sest metsaseltsi tingimus Elistvere loomapargi üleandmisel oli see, et kõik töötajad saaksid oma ametis jätkata.
Eesti metsaselts
ELF käivitas suurprojekti Gretagrundi madalal
Eestimaa Looduse Fond (ELF) teatas 8. aprill, et on käivitanud projekti, uurimaks Ruhnu saarest kagusse jääva Gretagrundi madala piirkonna põhjaelustikku ja elupaiku. Esimese linnuloenduse tegid selle nädala alguses Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) linnuteadlased.
Gretagrundi madaliku on teadlased välja pakkunud kui potentsiaalse merelise kaitseala, mis vajab uuringuid ja kaardistamist. Uuringute tulemusena koostatakse antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, uuritakse põhjaelustikku (põhjataimestik ja -loomastik), kalauuringute tulemusena koostatakse ülevaade Gretagrundi madalast ja Ruhnu saare ümbruse kalastikust ning hinnatakse kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamikat olenevalt aastaaegadest. Ühtlasi saadakse ülevaade piirkonna veelindude liigilisest koosseisust ning arvukusest.
Uuringute keskse osa, merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri teeb TÜ Eesti mereinstituut 5. kuni 9. maini. Ka kalastikku uurivad mereinstituudi teadlased. Kuna hulga kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika oleneb veetemperatuurist, siis on kalastiku uuringud planeeritud kahte ossa: mai–juuni ja oktoober–november.
Lindudest saab ornitoloogiaühing ülevaate 5–6 loendusega ühe aasta jooksul.
Projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
ELF
Sellise postkaardiga kutsus postimuuseum tedrenäituse avamisele
Näitust avab postimuuseumi direktor Aive Küng
Postimuuseum esitleb aasta lindu
9. aprillil avati postimuuseumis (Rüütli 15, Tartus) näitus „ Aasta lind – teder“.
Näituse avamisel näitas Arne Ader ulatuslikku ornitoloogiaühingu ja keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud slaidiprogrammi ning jagas piltide kohta selgitusi. Väljapanekut saab vaadata 30. juunini.
Kutse näituse avamisele on kena traditsiooni kohaselt vormistatud postkaardina (ülemisel fotol).
Uudistaja
VVV matkamängu võitjad on teada
31. märtsil lõppes Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) matkamäng lastele. Osalema registreerus 69 lasterühma, 51 rühma matkade kokkuvõtted jõudsid ka hindajateni. Mõnigi rühm oli ette võtnud tunduvalt rohkem kui ühe matka.
Žürii töö oli raske, sest väga huvitavaid kokkuvõtteid oli palju, valida sai vaid 15 parimat. Kõigile osalenud rühmadele paneb VVV SA kingituseks posti loodusraamatu. Need 15 tublimat saavad ühtlasi osaleda VVV SA pakutavas õppeprogrammis või matkal. Osalus on tasuta, transpordikompensatsioon kuni 1200 krooni.
Viisteist võitjat on Elva lasteaia Murumuna rühm Siilikesed (õpetajad Luule Juhanson ja Kaja Silberg), Nõo lasteaia 3-aastased Lepatriinud (Mare Linnamägi), Rannu lasteaia keskmine rühm Ämblik (Karin Tuvikene), Puhja lasteaia Pääsusilm 5. rühm (Marje Norman), Põlva lasteaia Lepatriinu rühm Kullatriinud (Sirje Must), Tartu lasteaia Helika Mesilaste (4–5-a.) rühm (Merike Lillo), A. Haava nimelise Pala kooli 1. klass (Helle Värs), Tartu kommertsgümnaasiumi 1.c klass (Mai Sula), Tartu Kivilinna gümnaasiumi 3.d (Elma Priimägi), Põlva keskkooli 3.b (Hele Aia), Tartu Kroonuaia kool (Aada Teppo, Kristel Palgi ja Anu Pärnpuu), Porkuni kool, (Kai Noormägi ja Urve Karp), Antsla gümnaasiumi 5.a (Ülle Anier), Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 6.a (Urve Jõgi) ja Põlva gümnaasiumi 10.b (Krista Untera).
VVV SA
Tänu linnuvaatlejaile
Ornitoloogiaühing (EOÜ) jagas oma äsjasel aastakoosolekul hulga tänukirju ja meeneid, et meeles pidada neid inimesi, kes on pikka aega kaasa löönud ühingu püsiprojektides ja/või seisnud ajakirja Hirundo hea käekäigu eest.
Hirundo tegijaist pälvisid kiitust Asko Lõhmus, Jaanus Elts, Ülo Väli, Eerik Leibak, Lauri Saks, Marko Mägi, Eve Mägi, Aivar Leito, Leho Luigujõe, Raivo Mänd, Kaja Peterson, Agu Leivits, Eedi Lelov, Andres Kuresoo, Kalev Rattiste, Vilju Lilleleht, Hannes Pehlak, Renno Nellis ja Jaanus Remm. Pikaajalise tegevuse eest EOÜ linnunimetuste komisjoni juhina ning maailma linnunimetuste andmebaasi koostamise ja täiendamise eest tunnustati Vilju Lillelehte; haudelinnustiku punktloenduste 25 aastapäeva puhul aga Alvar Petersoni, Viljard Tuisku, Juhan Lepasaart, Tenno Lauri, Rein Mikku, Tiit Randlat, Eet Tuulet ja Agu Leivitsat. Väga pikaajaline kaastöö talilinnuloenduse projektile tõi tänu Nikolai Rauale, Indar Zeinetile, Kaljo Kullile, Olavi Vainule ja Rein Mikule; kesktalvise veelindude loenduse projektis osalenuist Juhan Lepasaarele, Mart Heeringule, Linda Metsaorule, Vilma Vaiklale, Kalju Pumbole, Kaljo Kullile, Siiri Auksmaale ning Kadri ja Arvo Kullaperele. Eriti tõhusa vabatahtliku panuse eest Eesti haudelinnustiku atlase välitöödesse said kiita Riho Kinks ja Uku Paal. Mulluse aasta linnu luige uurimisel lõid kõige agaramalt kaasa Mati Martinson, Monika Laurits, Maie Vikerpuur ja Olavi Vainu, kes said tänuks Fred Jüssi “Linnuaabitsa”.
EOÜ
TASUB OSALEDA
“Looduse aasta foto 2008” on valitud
Looduse Omnibuss ja Nordea pank kutsuvad huvilisi 13. aprillil Tallinna linnahalli võistluse “Looduse aasta foto” pidulikule lõpetamisele.
Traditsioonilise fotovõistluse saak oli rekordiline – ligi 7000 tööd 796 autorilt. Žürii koosseisus Rein Maran (esimees), Peep Puks, Tiit Pääsuke, Sirje Tooma, Kaupo Kikkas, Kaari Saarma ja Tõnu Talpsep ning Pekka Luukkola Soomest on oma valiku teinud. Veel saavad kõik loodusfotohuvilised kuni 11. aprillini Interneti kaudu võrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/lafoto oma lemmikuid valida.
Pühapäeval, 13. aprillil, on aga kõik oodatud Tallinna linnahalli. Võitjaid välja kuulutama ja neile Tantsivaid Hunte jagama asutakse kell 14. Halli sisse pääseb juba kaks tundi varem: enne saab vaadata loodusfoto- ja fototehnikanäitusi.
Päeva avavad Rein Maran ja Hannu Hautala. Suurelt ekraanilt saab näha võistluse 500 valitud pilti, saateks muusika Urmas Sisaskilt ja Robert Jürjendali kitarriorkestrilt. Vaadatakse ka pildiprogrammi Soome aasta parimatest loodusfotodest, kohal on naabrite aasta loodusfotograaf Lassi Rautiainen.
Laulavad Tõnis Mägi ja Chalice, päeva juhivad Rohke Debelakk ja Aleksei Turovski.
Pilet maksab täiskasvanutele 50, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 30 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, samuti kõik fotovõistlusest osavõtjad saavad sisse tasuta (pääsmed saab infoletist).
Valmis ja saada on uus “Loodusfoto aastaraamat 2006–2008”.
Looduse Omnibuss
Omnibussiga linnahalli fotoüritusele
Pühapäeval, 13. aprillil toob Looduse Omnibuss huvilisi nii Pärnust kui ka Tartust Tallinna linnahalli fotovõistluse Looduse aasta foto 2008 pidulikule lõpetamisele.
Pärnust väljub buss Endla teatri eest kell 11 ja jõuab tagasi kell 19, Tartust läheb sõiduks keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) kell 10, tagasi Tartus ollakse kell 20. Sõidu hind koos linnahalli piletiga on mõlemast lähtekohast täiskasvanutele 175, pensionäridele ja üliõpilastele 150 ning õpilastele 100 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Looduse Omnibuss
Keskkonnahariduskeskus peab sünnipäeva
See nädal on Tartu keskkonnahariduse keskuse (TKKHK) kuuenda sünnipäeva nädal “Vaata ringi!”.
Mõnel üritusel jõuab veel kaasa lüüa. Nii on alanud põnev otsimismäng “Vaata ringi!”. Keskuse kodulehel www.teec.ee on üleval kuus fotot loodus- ja keskkonnaobjektidest Tartus. Arvake ära, kus need fotod on tehtud, ja võite võita põnevaid auhindu! Otsimismängu vastuseid oodatakse kuni 30. aprillini.
Reedeni toimuvad loodusprogrammid lasteaialastele keskkonnahariduskeskuses Kompanii 10. Et keskus saab kuueaastaseks, pööratakse erilist tähelepanu just kuueaastastele lastele.
Laupäeval kell 11–16 on TÜ botaanikaaias (Lai 38) 4. linnalinnulaupäevak, kus saab meisterdada pesakaste, õppida linnulaulu, vaadata pesakastide näitust ja osaleda loodusmaja mängus. Korraldatakse ka linnulaulu tundmise võistlus peredele.
Kogu nädala jooksul on keskuse saalis vaadata loodusmaja õpilaste joonistusvõistluse tööd “Eesti loomad”. Partneritega koostöös on valminud põnev ja seikluslik veebimäng RETK, mis on mõeldud noorematele teismelistele, kes sisustavad enamiku oma vabast ajast arvutimängudega. Võita saab auhindu.
Lisainfot ja viite seikluslikule veebimängule leiab keskuse veebilehelt www.teec.ee.
TKKHK
Õpi õuesõpet!
Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) ootab loodusalastele õuesõppe kursustele õpetajaid ja lasteaiaõpetajaid.
Kursused on 9.–12. juunil Pühajärvel ja 30. juuni–3. juulil Luual. Looduskooli suvekursustel õpitakse tundma taimi, linde, putukaid eri kooslustes, maastikke ja kivimeid, läbitakse huvitavaid õpperadu. Koolituse käigus tutvutakse loodusõppe meetoditega, õpitakse koostama töölehte ja õuesõppe tunni kava. Planeeritud on õpperetk Otepää kõrgustiku (Pühajärve kursusel) ja Vooremaa maastikukaitseala tundmaõppimiseks (Luua koolitusel).
Majutus Pühajärvel või Luua metsanduskoolis, koolituse osalustasu (koos majutuse ja toiduga) 590 krooni. Osalenud saavad tunnistuse (32 tundi), registreeritakse 15 õpetajat. Koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Info ja registreerimine Külli Kalamees, kylli.kalamees@teec.ee, tel. 5342 5101, www.teec.ee /uudised. Registreeruda palutakse 8. maiks, teatades oma nime, kooli või lasteaia, aadressi, kontakttelefoni ja meiliaadressi.
TKKHK
ITK-l tuleb sünnipäev
Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) kutsub osalema seminaril „Keskkonnaandmetest keskkonnainfoni“, millega tähistatakse ITK 15. sünnipäeva.
Seminar peetakse kolmapäeval, 30. aprillil algusega kell 9 Tallinnas Lillepaviljonis (Pirita tee 26).
Osalus on vaba kõigile huvilistele ja registreerimine toimub 21. aprillini aadressil kadri.tamm@ic.envir.ee. Seminar koosneb kolmest osast. Eesti ja Euroopa keskkonnaandmete ja -info korralduse teemal on peaesineja keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv, sõna võtavad ka Andrus Meiner Euroopa Keskkonnaagentuurist ning Uudo Timm, Anu Soolep ja Katrin Väljataga ITK-st.
Seminari teises osas arutletakse keskkonnateadvuse ja -teadlikkuse teemadel, esineb Maie Kiisel Tartu ülikoolist ning osalevad Aleksei Lotman Riigikogust, Ivar Puura Tartu ülikoolist ja Val Rajasaar Studio Viridisest.
Kolmas osa on pühendatud looduslikule mitmekesisusele. Tutvustatakse eluslooduse mitmekesisuse vaatlusvõrgustiku (BTV) veebilehte ja vaatlusmoodulit, räägitakse Eesti looduskaitse seisust ja suundumustest. Esinevad Reigo Roasto ja Lauri Klein ITK-st ja Silja Kana Eesti looduseuurijate seltsist.
ITK
Loodusuurijate päevad toimuvad Karulas
28. ja 29. juunil on Lõuna-Eestis Karulas 31. Eesti looduseuurijate päev teemal “Planeet Maa suured teemad. Globaalne ja regionaalne aspekt”.
UNESCO on kuulutanud tänavuse aasta planeet Maa aastaks, seega oleks igati sobiv püüda sel korral arutleda Maa suurte teemade üle – elurikkus, kliimamuutus, Maa areng – nii üldisest kui ka kohalikust vaatepunktist lähtudes.
Kaastöösoovidest (esialgsed pealkirjad või temaatika) palutakse teada anda võimalikult kiiresti e-posti aadressil silvia.pihu@ut.ee. 2. maiks on samal aadressil oodatud looduseuurijate päeva kogumiku kaastööd. Kaastöö pikkus peaks jääda vahemikku 10 000 kuni 30 000 tähemärki (koos tühikutega).
LUS
Õppeprogrammide tutvustus
Tartu ülikooli loodusmuuseum (Vanemuise 46) korraldab 18. aprillil kell 11 zooloogiamuuseumis õppeprogrammide tutvustusseminari õpetajatele.
Tutvustatakse uusi õppeprogramme “Linnud”, “Vee-elustik”, “Eksootilised lemmikloomad”, “Putukad”, “Närilised”, “Okaspuud”, “Elu areng Maal”, “Mineraalid ja kivimid”, sellele lisandub praktiline õppus. Osalejad saavad loodusmuuseumi koostatud uued vee-elustiku mapid. Registreeritakse huvilisi käivitus-õppeprogrammidele.
Info ja registreerimine: kulli.kalamees-pani@ut.ee. Osalemine tasuta.
http::// www.ut.ee/natmuseum
MAAILMAST
Väike-laukhani (Foto: Morten Ekker/BirdLife)
Üks väike-laukhani jälle vähem
BirdLife International teatas 8. aprillil kurvast juhtumist Kreekas: Kerkini järvel salakütiti väike-laukhani (Anser erythropus).
Võiks ju arvata, et ühe linnu surm ei ole mingi eriline kaotus. Paraku on väike-laukhani üks Euroopa kõige ohustatumaid linnuliike. See üks märgistatud isend, isane hani nimega Mánnu, moodustas peaaegu viis protsenti Fennoskandias pesitsevaist väike-laukhane isaslindudest. Ta oli teine seitsmest asurkonna märgistatud hanest, kes jäi salaküti püssi ette: teine tapeti 2006. aastal Venemaal. BirdLife’i Norra haru ornitoloogi Ingar Jostein Øieni sõnul teeb sigiva linnu kaotus eriti kurvaks seetõttu, et Põhjalas on selle liigi kaitseks tehtud väga palju kulutusi.
Pikantse nüansi lisab asjaolu, et Kerkini järve piirkond on kaitseala, kus igasugune jaht on rangelt keelatud, nii et juhuslik tabamus mõne teise liigi pähe pole siin pädev vabandus.
BirdLife
VASTUKAJA
Ei saa me läbi prügita
Mu kahe nädala tagune prügiteemaline kommentaarike tõi Uudistaja kirjakasti ja ka suusõnal tavatult palju vastukaja. Meenutan, et kahtlesin seal natuke iseenesest ju toreda koristuskampaania “Teeme ära” väidetavas kasvatuslikus mõjus, arvates, et kes on lagastanud, see ka lagastama jääb ja koristama ei tule. Ja tunnistasin häbelikult üles, et minust pole endast kuigivõrd keelajat, kui näen kedagi rämpsu maha viskamas.
Selle viimase väite kohta kirjutas Kai T., et ikka tasub “tähelepanu juhtida, kui keegi näiliselt süüdimatult prahti maha pillub. Teen seda alati, kui võimalust on. Muidugi olen kuulnud igasugu vastuseid, kuid õppinud neist ja kaaskodanike hämmingust lõbu tundma. Samas on torisev kodanik enamasti koheselt ise prahi koristanud, sest naeratades tehtud märkusele ei suuda pahalased vastu panna :-)”.
Seevastu Klaire M. kinnitab ennast minust suurepäraselt aru saavat ja kirjeldab just samal päeval aset leidnud lugu: “Kõndisin Tallinnas Mustamäe kandis, väike tita kärus ja kolmene põnn käekõrval. Otse meie ees käis üks mammi – üle keskea, aga mitte veel vana ja väeti. See mammi sobras taskus, leidis sealt suure paberinutsaku ja viskas sinnasamasse teeserva maha. Paar sammu edasi leidis taskust veel ühe nutsaku ja viskas sellegi rahumeeles maha. Siis ma ei pidanud enam vastu, koputasin talle õlale ja palusin prahi maast üles võtta. Nojah, sain ikka korralikult sõimata. Et kes ma selline olen, et politseid mängin. Ja et kasvatagu ma parem oma lapsi, mitte ärgu tülitagu vanemaid inimesi, mu lastest kasvavat nagunii huligaanid, kes varsti prügi maha loopima hakkavad. /…/ Siiamaani ei anna rahu, kas ma ikka tegin õigesti, et kaaskodanikku korrale kutsuma hakkasin. Ja siis veel see, mida see kodanik mulle mu laste kasvatamise kohta ütles. Kuidas siis oma lapsi kasvatada? Kolmene märkab kõike – seda, et teeservas vedeleb prügi, ja seda, kuidas täiskasvanud seda rahulikult sinna loobivad. Ja seda, et teised, kaasa arvatud emme, kõnnivad edasi ja ei ütle mitte midagi...”
Aga Urmas A. juhtis mu tähelepanu sellele, et tema meelest on metsas leiduva prügi seas selges ülekaalus ehitus- või lammutuspraht, kus mõndagi taaskasutatavat. “Kas see kampaania päeval ikka ka sorteeritakse või läheb kõik otseteed prügimäele?” küsis ta murelikult. Ja kinnitas siis paar päeva hiljem, et tema kartused on ilmselt põhjendatud: “Nägite, mida kaitseväelased Jõelähtme vallas kokku korjasid ja kuhu nad selle viisid?!”
Parim idee tuli siiski Kersti O-lt: “Oleme näinud nii metsanotsukarja toidulauda kui ka must-toonekure pereelu. Nüüd oleks aeg panna veebikaamera mõnda kohta, kuhu aina rämpsu veetakse. Saaksime vaadata, kes seda teeb!” Ja juhatas ühe potentsiaalse kohagi kätte: hea linnalähine metsalagendik, kus kaamerapuid lausa hulgi. Ja lagendiku keskel ikka ja jälle tekkiv prügilade.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
