UUDISTAJA
02. mai 2008
Jürikuu viimase soojad päevad meelitasid kirsid õitsema
Uudistaja toimetaja on järgmisel nädalal puhkusel. Seetõttu ilmub järgmine Uudistaja 16. mail.
UUDISTAJA SOOVITAB
  
EESTI UUDISEID
Episood näituse “Ma pole külaline, ma elan siin” avamiselt Tartu keskkonnahariduskeskuses
Teadus pole tumm
29. aprillil Tallinnas peetud teadusmeedia konverentsil “Teadus – tumm või tummine?” jagati ka auhindu Eesti tublimatele teaduse populariseerijatele.
Seekord oli þüriil põhjust anda välja lausa kolm 40 000 krooni suurust esimest auhinda. Ilmateadlane Ain Kallis on vaimukates ajalehelugudes ja koolivestlustes aastaid tutvustanud nii ilmateadust kui ka geograafiat, astronoomiat ja teisi valdkondi. Astronoomide mittetulundusühing Stellaarium korraldab Mare Ruusalepa juhatusel Tartu observatooriumis Tõraveres huvilistele ekskursioone “taevaste asjade juurde”. Paljude muudegi töödega silma paistnud Tartu keskkonnahariduskeskus ja selle projektijuht Annelie Ehlvest pälvisid sedapuhku tunnustuse selle eest, et panid kokku praegu mööda Eestit rändava interaktiivse linnalooduse näituse “Ma pole külaline, ma elan siin” (fotol).
Teise auhinna väärilisi nimetas þürii viis: raamatu „Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust” autor Aivar Kriiska, Narva Lasteülikooli algataja Aet Kiisla, sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus ehk Energiakeskus, blogi Keskkonnaabi algataja Erik Puura ning projekti „Geoturismi arendamine Eestis ja Soomes: õppides tundma maa minevikku” vedaja MTÜ Geoguide Baltoscandia eesotsas Heikki Bauertiga. Auhinnaga kaasnes 26 000 krooni suurune preemia.
Kolmandaid auhindu, mille suuruseks 10 000 krooni, jagati seitse. Need pälvisid pikaaegne teaduse populariseerija Heldur Sander; füüsika populariseerija Andi Hektor; Lähis-Ida klassikaliste tekstide tõlkija ja kommenteerija Amar Annus; Tähe perepäevade TäPe korraldaja Eesti füüsika selts; Rakvere reaalgümnaasiumi loodusteaduste huviklubi töö edendajad Kadri-Ly Trahv ja Tiina Sirelpuu; neljanda rahvusvahelise polaaraasta tutvustaja Enn Kaup ning teadus- ja tehnoloogiauudiste portaal Novaator, mille toimetaja on Villu Päärt.
Ajakirjadele Akadeemiake (peatoimetaja Liina Kanger) ja Tarkade Klubi (peatoimetaja Arko Olesk) andis þürii aukirja.
Teaduse populariseerimise auhind asutati 2006. aastal ja tänavu anti seda välja kolmandat korda. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium ning seda annavad ühiselt välja Eesti teaduste akadeemia ja sihtasutus Archimedes.
Vaata ka http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=14.
Haridus- ja teadusministeerium/Uudistaja
Mai on Eestis looduskaitsekuu
Loodukaitsekuu on Eestis tänavu juba 28. korda. Nagu ikka, algab see maikuu teisel pühapäeval ehk 11. mail ning lõpeb keskkonnapäevaga 5. juunil. Üks looduskaitsekuu eesmärk on igal aastal süvitsi tutvustada üht keskkonnavaldkonda, tänavune teema on “Looduse eluring”.
Looduskaitsekuu raames toimuvad mitmesugused üritused nii lastele kui ka täiskasvanutele; korraldajaiks on peamiselt keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused ja riikliku looduskaitsekeskuse piirkondlikud üksused. Oma panuse annavad teema tutvustamisse ka koolid, lasteaiad ning piirkondlikud seltsid ja mittetulundusühingud. Looduskaitsekuu kavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee ja looduskaitsekeskuse kodulehel www.lk.ee.
Looduskaitsekuu avatakse ametlikult 12. mail kell 12 Tallinna botaanikaaias, kus antakse üle traditsiooniline Eerik Kumari preemia ning tutvustatakse lähemalt tänavuse looduskaitsekuu motot.
Keskkonnaministeerium
Eesti maaülikool ja Tallinna tehnikaülikool sõlmisid koostöölepingu
Eesti maaülikooli (EMÜ) rektor Mait Klaassen ja Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Peep Sürje kirjutasid 28. aprillil alla koostöölepingule.
EMÜ rektori Mait Klaasseni sõnul on koostöölepingul mitu eesmärki. Lühemas perspektiivis tahetakse paremini reguleerida tehnika- ja insenerihariduse korraldamist Lõuna-Eesti regioonis, korraldada koos õppetööd ja laborite ühiskasutust. Pikemas perspektiivis on kavas luua sihtasutus, mis hakkab suunama tehnikakoolituse arendamist.
EMÜ
EKO: metsaseaduse muutused taganevad säästva metsanduse alustest
Eesti olulisemaid keskkonnaorganisatsioone ühendav Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) edastas 29. aprillil pressiteate, mis kinnitab, et metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu on selge samm säästva metsanduse alustelt taganemiseks. Ohu tõttu Eesti metsade keskkonnaseisundile ja liigirikkusele ei pea EKO võimalikuks nimetatud seaduseelnõud kooskõlastada.
EKO on resoluutne: “Tegemist on juba kolmanda metsaseaduse ümbertegemisega kolme aasta jooksul. Selline seadustega mängimine annab võimaluse samm-sammult kaotada säästva metsanduse alustalad ja taasavada tee Eesti metsaressursi kontrollimatule tarbimisele.”
Peamised eelnõu metsavaenulikud põhimõtted on EKO arvates ettepanek võtta riigikogult pädevus otsustada raievanuste, seega võimalike raiemahtude üle, metsamajanduskava nõude kaotamine, põhjavee kaitseks oluliste metsade kaitse kaotamine ning riigimetsade miinimumpindala kaotamine.
EKO pidas vajalikuks rõhutada, et kolme aasta jooksul on keskkonnaorganisatsioonid teinud metsaseaduse parandamiseks kümneid muudatusettepanekuid, ent keskkonnaministeerim on ignoreerinud kõiki sisulisi soovitusi.
Pressiteade tõi arvutilistides kaasa hulga üsna emotsionaalseid – ja kohati koguni hilisemate vabanduskirjadega päädinud – mõtteavaldusi nii keskkonnaministeeriumi ametnikelt kui ka metsandusküsimustes pädevatelt teadlastelt ja teistelt asjaosalistelt.
EKO/Uudistaja
Soomaast sai ametlikult PAN pargi kandidaatala
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) ja põlislooduse kaitseks loodud PAN Parks Foundation allkirjastasid Soomaa rahvuspargi verifitseerimislepingu.
Soomaa rahvuspark on nüüd ametlikult PAN pargi kandidaatala ning rahvusvahelised eksperdid hakkavad hindama rahvuspargi kaitsereþiimi ja kaitsekorraldust.
Praegu planeeritud ajakava järgi saab Soomaa rahvuspark PAN pargi sertifikaadi järgmise aasta kevadel, seejärel alustatakse koostööpartnerite hindamist.
PAN pargi sertifikaat on kvaliteedimärk, millega suureneb Soomaa rahvuspargi kui Eesti põlislooduse näidisala tuntus nii külastajate kui ka kaitsekorraldajate seas.
PAN Parks Foundation (kaitstavate alade võrgustiku rahvusparkide ühendus) loodi kümme aastat tagasi maailma looduse fondi WWF ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvõttel põlislooduse kaitseks. Ühenduse eesmärk on rõhutada põlislooduse kaitse tähtsust.
PAN parkide võrgustikku kuuluv kaitseala peab hõlmama vähemalt 20 000 hektarit ja seal peab olema vähemalt 10 000 hektari suurune terviklik metsiku looduse tuumala, kus loodus saab areneda omasoodu. Praegu on Euroopas 11 kaitseala, mis on saanud PAN-sertifikaadi. Pargid asuvad Rumeenias, Poolas, Itaalias, Bulgaarias, Gruusias, Venemaal, Rootsis ja Soomes.
Praegu avaldab ühendus väga aktiivselt survet Euroopa Komisjonile, et Euroopas üha haruldasemaks jääva põlislooduse kaitseks rakendataks rangemaid kaitsemehhanisme.
LKK
Uuendatud pakendiseadus tõhustab pakendite tagastamist ja taaskasutust
Riigikogu kiitis 24. aprillil heaks pakendi- ja pakendiaktsiisi seaduse muudatused, mis sätestavad uued pakendijäätmete taaskasutuse nõuded ja täpsustavad pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide kohustusi.
Tarbijatele olulisema seaduseuuendusena tõi keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek välja selle, et võimalused pakendeid ja pakendijäätmeid tagastada peavad muutuma tunduvalt paremaks. On ju seni jäänud suures osas tähelepanuta maapiirkonnad, nii et elanikud on sunnitud pakendeid viskama segaolmejäätmete hulka ja nende äraveo eest tasuma, kuigi pakendiettevõtjad on selle eest juba maksnud.
Taaskasutusorganisatsioonid peavad senisest enam jagama elanikele teavet pakendijäätmete kogumise kohta. Seaduse kohaselt tuleb taaskasutusorganisatsioonil teavitustööle igal aastal kulutada vähemalt üks protsent käibest.
Pakendiettevõtjad, kes ei ole liitunud organisatsiooniga ja kelle turule lastud kaupade pakendi kogumaht on vähemalt viis tonni aastas, peavad ise korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas ja teavitama ka tarbijaid. Pakendiettevõtjad, kelle turule lastava kauba pakendi kogused on väikesed – plastist pakendi puhul alla 10 kilo ja muust materjalist pakendi puhul alla 20 kilo aastas –, vabastatakse pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, pakendiregistrisse andmete esitamise ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustusest.
Keskkonnaministeerium
Saastaja peab maksma
Keskkonnainspektsioon (KI) saatis läinud nädalal välja üle viie miljoni krooni suuruse saastetasu nõude möödunud aasta novembris Muuga sadamas naftareostuse tekitanud tankeri Mekhanik Voronkov Londonis paiknevale omanikfirmale.
Möödunud aasta 29. novembri öösel tekkis Muuga sadamas Pakterminali kai ääres seisnud tankerisse Mekhanik Voronkov kütuse pumpamisel tehniline rike, mille tagajärjel voolas üle kolme tonni kütust laevatekile ja sealt edasi sadama akvatooriumile. Kuna tegemist oli raske naftasaadusega, mis madalal temperatuuril kiiresti hangus, siis õnnestus korjelaevadel reostus sadama akvatooriumilt suhteliselt hästi ära korjata. Sadamast koguti kokku 3140 kilo masuudijääke.
Nagu hiljem selgus, jõudis osa reostusest siiski Ihasalu lahte. Tänavu jaanuari lõpus avastas juhuslik rannal jalutaja reostuse, millest võetud proovid olid Eesti keskkonnauuringute keskuse andmetel identsed Muuga sadamast võetud reostusproovidega. Ihasalu rannalt korjati kokku 31 kilo masuudijääke. KI Põhja regioon selgitas välja juhtumi asjaolud ja üksiti arvutas keskkonnatasude seaduse järgi saastetasu suuruse.
Vene lipu all sõitva tankeri Mekhanik Voronkovi omanikule tehti ettepanek tasuda 5 130 393 krooni suurune saastetasu vabatahtlikult selle aasta 1. juuliks. Kui saastetasu tähtajaks ei maksta, nõuab KI raha sisse täitemenetluse seadustikuga ette nähtud korras.
Keskkonnainspektsioon
Inspektorid puhastavad Peipsi järve risuvõrkudest
28. aprillil alustas keskkonnainspektsioon Peipsi järvel puhastusaktsiooni, mille käigus eemaldatakse järvest triivima jäänud ja veekogu risustavad püünised.
Igal aastal jääb Peipsi järve sadu ebaseaduslikult püügile seatud või tuulte ja jääga püügikohast eemale liikunud nakkevõrke, mis segavad kalureid kalapüügil ning ohustavad kalavarusid. Osa selliseid nakkevõrke võib muutuda nn. tapjavõrkudeks, mis hävitavad kalu pikema aja jooksul. Võrkudesse jäänud kala roiskub ja vajub koos võrguga põhja. Aja jooksul tõuseb saagist vabanenud püünis uuesti pinnale ja jätkab püüki.
Keskkonnainspektsioon hakkas Peipsi järve võrkudest puhastama teist korda. Esimest korda tragiti Peipsit tulemuslikult 2006. aasta augustis ja see andis häid tulemusi: nelja päevaga eemaldasid inspektorid koos piirivalve, politsei ja mereinstituudi töötajatega Peipsi järve lõunaosast 504 veekogu risustavat kalapüügivõrku kogupikkusega ligi 36 kilomeetrit. Seekord tegutseb keskkonnainspektsiooni oma jõududega. Olenevalt võrkude kuuluvusest ja seisukorrast need kas tagastatakse omanikule, realiseeritakse või hävitatakse.
Keskkonnainspektsioon
Rohelised vahetasid juhtkonda
Läinud nädalavahetusel valis Eesti roheline liikumine Aegviidus uue juhtkonna.
Juhatusse valiti Eva Sula, Ilmar Part, Mari Jüssi, Mattias Luha ja Siiri Liiva ning revisjonikomisjoni Heino Kroon ja Peep Mardiste.
ERL
TASUB OSALEDA
Omnibusski teeb ära
Muidugi lööb ka Looduse Omnibuss laupäeval, 3. mail kaasa “Teeme ära” kampaanias.
Et tööst rohkem abi oleks, palutakse võimaluse korral võtta kaasa oma kindad, reha või labidas. Pärast talgutööd Tapa valla maadel osaletakse geoloog Kalle Suuroja juhitaval loodusretkel ja piknikul Porkunis. Uuritakse, milline on Porkuni järve ja Barbara von Tiesenhuseni tervis, räägitakse Pandiverest ning saadakse teada, kust algab Valgejõgi.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 19.
Sõidu hind koos piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 100 ja õpilastele 50 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Info www.looduseomnibuss.ee; registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee
Looduse Omnibuss
Vaatluse all on ökoloogiline põnevusromaan
Teisipäeval, 6. mail kell 18 on Tartu kirjanduse maja (Vanemuise 19) krüptis kirjanduslik teisipäev kirjandusega teiselt poolt lahte: vaatluse all on Risto Isomäki ökoloogiline põnevusromaan “Sarasvati liiv”, mis on eesti keeles ilmunud mullu Rein Prii tõlkes. Vestlust juhivad kirjanikud Piret Bristol, Risto Isomäki ja ühiskonnakriitik Jaana Airaksinen.
“Sarasvati liiv” viib meid 2020. aastasse, mil India ookeani rannavetes hakatakse uurima Sarasvati liivadesse mattunud varemeid – ainsat jälge võimalikust reaalselt eksisteerinud Atlantisest. Teadlased puutuvad kokku esmapilgul seosetute nähtustega, nagu salapärased rändrahnud Bahama saartel ja sulamisveejärve ootamatu kadumine Gröönimaa jääkilbil. Hiidtsunamitest, veeuputusmüütidest ja mandrijää sulamisest saab raamatus vapustav ja mõtlemapanev tervik, kuhu on põimitud ohtralt põnevaid fakte maakera ajaloo, muistsete tsivilisatsioonide, arheoloogia, geoloogia ja mereuuringute kohta.
Risto Isomäki romaan oli 2005. aastal Finlandia kirjandusauhinna kandidaat, 2006. aastal valisid Soome raamatukaupmehed, raamatukogutöötajad ja Helsingi Sci-Fi ühing selle aasta parimaks raamatuks.
Õhtu korraldavad kirjanike liidu Tartu osakond ja Soome instituut.
Tartu kirjanduse maja
Linnulaulumäng
Mittetulundusühingu Loodusajakiri ja Kuku raadio koostöös on Kukus igal neljapäeval kell 12.35 eetris 10-minutiline Loodusajakirja saade. Enamasti tutvustatakse selles mõnd vast ilmunud ajakirjanumbrit. 1. mail oli aga erandlikult eetris linnulaulumäng, mille auhinnaks on ajakirja Eesti Loodus aastatellimus või Loodusajakirja aastaraamat “Lehed ja tähed, IV”.
Kes saadet kuulama ei sattunud, võivad seda – nagu ka teisi Loodusajakirja saateid – järelkuulata võrgupaigast http://podcast.kolhoos.ee/podcasthtml?podcast=loodusajakiri ja mängus kuni pühapäevani siiski osaleda. Järelkuulatavate saadeteni võite jõuda ka meie veebi www.loodusajakiri.ee kaudu: vaja on minna Eesti Looduse, Loodusesõbra või Horisondi leheküljele ning klõpsata seal hiire nuppu kirjal “Kuula loodusajakirja Kuku raadios neljapäeviti…”. Saade on salvestatud kuupäevaga 2. mai.
Loodusajakiri
Nurgake Suuremõisa tehnikumi aiast
Hiiumaa uhkeim loss ootab uudistajaid
Suuremõisa loss Hiiumaal on 6.–31. mai lahti teisipäevast laupäevani 10–17, alates 3. juunist 10–18.
Muudel aegadel tuleb külastus varem kokku leppida telefonil 469 4391 või e-posti teel suuremoisa.tehnikum@smt.edu.ee. Sissepääsupilet maksab õpilastele ja pensionäridele 7, täiskasvanuile 15 krooni.
“Unustatud mõisate” külastusmängu päevadel 14. ja 28. juunil, 10., 19. ja 20. juulil ning 2. augustil on loss lahti 10–18.40, igal täistunnil toimub ekskursioon ja piletid maksavad peredele 40, täiskasvanutele 20 ning õpilastele ja pensionäridele 15 krooni. Peale lossiekskursioonide on kavas muidki tegevusi: 14. juunil on pargi ja linnupäev, matkad Suuremõisa pargis algavad kell 10.45 ja 14.45; 28. juunil on aga avatud aia päev.
Suuremõisa tehnikum
TÄHELEPANEKUD
Foto: Arvo Tikkerbär
Sinikael-pardid puudel
Uudistaja lugeja Arvo Tikkerbär saatis meile pildi puu otsas askeldavatest sinikael-partidest. Küsisin seepeale linnuhuviliste arvutilistis osalejate tähelepanekute kohta ja sain hulga vastuseid. Nii kirjutas kunagine ajakirja Eesti Loodus toimetaja Kristel Ader, et sel teemal on ajakirjas korduvalt lugusid ilmunud. Aivar Leito meenutas, et “1980-ndatel panime Tartus sinikaeltele Emajõe äärsetele remmelgatele ka punutud pesakorve ja vähemalt üks oli mitu aastat asustatud”. Peep Veedla kinnitas: “Tallinnas nad parkides peamiselt puu otsas pesitsevadki. Olude sunnil.”
Foto: Mariliis Märtson
Ja Mariliis Märtson saatis toreda foto sel kevadel Põltsamaa kesklinnas Suurel sillal rippuvasse amplisse möödunudaastaste kanarbike peale pesa teinud sinikael-partide paarist. “Pesakoht on väga käidavas kohas,” kirjutab Mariliis, “kuid pardimamma ei tee möödujatest väljagi.”
Toomas Jüriado
MAAILMAST
Linde jääb aina vähemaks
Ajaleht The Independent avaldas läinud nädalal artikli, milles kinnitatakse, et paljude kevaditi Aafrikast Suurbritanniasse rändavate linnuliikide arvukus üha väheneb. Olukord on võtnud sedavõrd ärevaks tegeva ulatuse, et teadlased ei välista kogu rändetee kriitilist seisu.
Hinnanguliselt tuleb Aafrika talvitusaladelt Suurbritanniasse igal kevadel 16 miljonit lindu poolesajast liigist; kogu Euroopasse aga umbes viis miljardit tiivulist. Paraku on need arvud kiired kahanema. Kuningliku linnukaitseühingu RSPB seni avaldamata tulemustega uuring kinnitab, et alates 1967. aastast on 36 rändurliigist märkimisväärne kahanemine aset leidnud tervelt 21 liigi puhul. Kaks neist, punaselg-õgija ja ainus rändav rähn väänkael, on selle perioodi jooksul Suurbritanniast kadunud; veel 11 liigi arvukus on kahanenud üle poole. Nii on salu-lehelindu ja kägu nüüd vähem vastavalt 60 ja 59 protsenti; kurva edetabeli tipus on must-kärbsenäpp, metskiur ja turteltuvi 84, 83 ja 82 protsendiga. Seejuures on ainuüksi viimase 13 aastaga kägusid jäänud vähemaks 30, must-kärbsenäppi 43 ja salu-lehelindu 60 protsenti.
RSPB bioloog Steven Ewing on kindel, et küsimus pole sugugi vaid Suurbritannias: samasugust allakäiku võib täheldada kogu Euroopas Hispaaniast Soomeni. 37 liigist vähemalt 27 on aina vähemarvukad. Näiteks ööbikute hulk on Euroopas vahemikus 1980–2005 vähenenud 63 protsenti.
Milles asi täpselt on, ei oska keegi seletada, sest ilmselt on põhjusi palju, alates talvituspaikade hävingust Aafrikas ja lõpetades kliima soojenemisega. Ei välistata isegi seda, et kogu miljoneid aastaid ohte trotsides toiminud rändesüsteem on kokkuvarisemise serval.
Artiklit kommenteeris linnuhuviliste arvutilistis Eesti ornitoloogiaühingu lindude punktloenduse kauaaegne koordinaator Andres Kuresoo, kes teatas, et eestlased saavad oma tulemustega RSPB andmeid paraku vaid kinnitada. Nii tõi Kuresoo välja väänkaelte hulga kahanemise aastail 1983–2005; selgelt on näha ka metskiuru ja mets-lehelinnu arvukuse vähenemine.
The Independent/Uudistaja
Kevadel mõjuvad esimesed võililled väga dekoratiivsena ja teevad silmale pai
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
