Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
16. mai  2008



Lõosilmaväli Tartus Baeri maja aias 14. mail



UUDISTAJA SOOVITAB


 

   


        
 



            
EESTI UUDISEID

 





Looduskaitsekuu on alanud

12. mai keskpäeval kuulutati Tallinna botaanikaaias avatuks tänavune looduskaitsekuu, mis kestab tavapäraselt keskkonnapäevani, 5. juunini.

Järjekorras 28. looduskaitsekuu peateema on “Looduse eluring”. Soov on juhtida inimeste tähelepanu sellele, et looduses kulgevad asjad oma loomulikku rada pidi ja kõik on kõigega seotud.

Toimuvad mitmelaadsed temaatilised üritused nii lastele kui ka täiskasvanutele, mille korraldajateks on peamiselt riikliku looduskaitsekeskuse piirkondlikud üksused, keskkonnaministeeriumi maakondlikud keskkonnateenistused ja Eesti loodusmuuseum. Oma panuse annavad teema tutvustamisse ka koolid, lasteaiad ja mitmesugused seltsid ning mittetulundusühingud.

Peateema on looduskaitsekuul olnud alates 1996. aastast ja siis oli see “Vee- ja vee-elustiku kaitse”. Edasi pühenduti Eesti metsade kaitsele (1997), looduskaitsele linnades ja asulates (1998), jäätmehooldusele ja loodushoiule (1999), Eesti märgaladele (2001) ning poollooduslikele kooslustele (2001). Aastal 2002 oli peateema “Laps ja loodus”, 2003 – “Tunne kodumaa loodust”, 2004 – “Liikide kaitse Eestis”, 2005 – “Natura 2000 – ühised võimalused loodusele ja inimesele”, 2006 – “Randade ja kallaste kaitse” ning mullu “Puud rahva meeles ja keeles”.

Looduskaitsekuu kavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1026518 ja looduskaitsekeskuse kodulehel http://www.lk.ee.

Keskkonnaministeerium




  


Erast Parmasto

Kumari looduskaitsepreemia sai Seenevana Erast Parmasto
Looduskaitsekuu avaüritusel 12. mail anti tuntud seeneteadlasele akadeemik Erast Parmastole üle tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia.
Ennast enamasti ikka Seenevanaks nimetav teadlane on avaldanud üle 150 teadustöö ning üle 200 publitsistliku kirjutise, enamjaolt päevakajalistel loodushoiuteemadel. Tema sõnavõtud on toonud talle suure tuntuse ja lugejate austuse. Parmasto on aktiivselt osalenud Eesti seeneliike puudutavate andmebaaside väljatöötamisel, samuti on ta esimese eestikeelse biosüstemaatika õpiku autor. Tema eestvedamisel asutati 1950. aastal zooloogia ja botaanika instituudis seente herbaarium, praeguseks on kogutud juba üle 160 000 eksemplari, 37 000 neist on ta ise kogunud.
Keskkonnaministeerium on looduskaitsekuu raames Eerik Kumari preemiat välja andnud juba 20 aastat: alates 1989. aastast. Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui alusepanijat Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele.
Eerik Kumari preemia suurus on 30 000 krooni.
Keskkonnaministeerium
 

  

Hiite kaitseks antud allkirjad jõudsid kultuuriministeeriumi

7. mail andsid Maavalla koja esindajad kultuuriminister Laine Jänesele üle looduslike pühapaikade kaitsmist sooviva pöördumise.

Ligi 5300 allakirjutanu seas on kirjanikud Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Karl-Martin Sinijärv, Leelo Tungal, orientalist Linnart Mäll, kunstnikud Aili Vint, Peeter Laurits, riigikogulased Marek Strandberg, Toomas Trapido, Mark Soosaar, loodusteadlased Matti Masing, Kalevi Kull, Toomas Kukk ning paljud teised.

Iidset kultuuri- ja looduspärandit hoidvate hiite ja teiste looduslike pühapaikade seisund on praegu väga halb. Riigil puudub ülevaade suurema hulga pühapaikade asukohast ja seisukorrast. Nii arendustegevuse kui ka pärimuspaikade asukohtade viimaste mäletajate surma tõttu kaob igal kuul jäädavalt mõni pühapaik. Maavalla koja vanem Ahto Kaasik rõhutas, et küsimus pole üksikute väärtuste, vaid tervete pühapaikade hävimises.

Valitsusele ja avalikkusele suunatud pöördumises soovitakse, et valitsus astuks otsustavaid samme, et peatada pühapaiku puudutavad planeeringud ning teha seadusemuudatusi ja uuringuid, mis tagaksid pühapaikade ning seal asuva vaimse ja ainelise kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilimise. Samuti soovitakse, et hiied võrdsustataks mujalt tulnud uskude pühakodadega.

Pöördumine jääb Maavalla koja võrgulehel avatuks ja sellega saab liituda ka edaspidi http://www.maavald.ee/hiied/.

Maavalla koda

 

  

Linnulaulumängu võitis Ester Valdvee

Võrgupaigast http://podcast.kolhoos.ee/podcasthtml?podcast=loodusajakiri on järelkuulatav Loodusajakirja 15. mai Kuku-raadio saade, kus tegime kokkuvõtte 1. mai linnulaulumängust ja andsime teada õiged vastused. Samas on kuupäeva „2008-05-02“ all järelkuulatav ka linnulaulumäng ise.

Saates laulnud-häälitsenud linnud olid nõmmelõoke, porr, piiritaja, räästapääsuke, vainurästas, tikutaja ja hallpea-rähn. Sajaprotsendiliselt õigeid vastuseid saime ühe ja selle saatis Albust Ester Valdvee. Temale on auhinnaks ajakirja Eesti Loodus aastatellimus. Aastaraamatu „Lehed ja tähed, IV“ võitis tallinlanna Juta Tasa.

Loodusajakiri

 

  

Karuputke tõrje eelarve on tänavu suurem kui mullu

Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) teatas, et keskuse koordineeritava karuputke võõrliikide tõrje tänavune eelarve on 6,8 miljonit krooni, mis on 2,8 miljonit krooni rohkem kui eelmisel aastal.

Karuputke võõrliikide Sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) tõrjet rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. 28. aprillil hakkas LKK karuputke tõrjet tegevate firmade, ettevõtjate ja talunikega lepinguid sõlmima. Tõrjetöid jätkatakse kolooniates, kus seda on varemgi tehtud, lisaks võetakse juurde ka kuni viie hektari suurused kolooniad. Viimaseid on 95 protsenti karuputke kolooniate üldarvust, kuid samas hõlmavad nad vaid poole kolooniate üldpindalast.

“Põhirõhk on seatud kolooniate arvu vähendamisele ehk leviku allikate likvideerimisele ning seeläbi karuputke laiema leviku pidurdamisele,” ütles LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste. Plaanis on teha kaks tõrjeringi, esimene mais ja teine juunis.

LKK andmebaasis on praegu arvel umbes 1100 karuputke levikukollet kogupindalaga 1200 hektarit. Eelmisel aastal tõrjuti karuputke kokku 609 hektarilt. Kõige rohkem karuputke koldeid oli Viljandimaal – 211 tükki ehk viiendik kolooniate koguarvust, rohkesti oli kolooniaid ka Saaremaal ja Järvamaal. Need kolm maakonda hõlmasid peaaegu poole (44%) kõikidest kolooniatest.

LKK

 

  

Peipsi järve puhastusaktsioon oli edukas

Keskkonnainspektsioon lõpetas 8. mail viis päeva kestnud Peipsi järve puhastusaktsiooni, mille tulemusena eemaldasid inspektorid järvest 667 triivima jäänud nakkevõrku, mille kogupikkuseks võib arvestada ligi 50 kilomeetrit. Sellise pikkusega võrk ulatuks Peipsi järve laiemas osas läänekaldast idakaldani välja.

Kõige tulemuslikum oli aktsiooni viimane päev, kui kaldale toodi 182 veekogu risustanud püünist. Inspektorite hinnangul oli enamasti tegemist koos jääga püügikohast minema triivinud võrkudega. Võrgurakenduste järgi võis öelda, et osa neist pärines Vene poolelt. Tragimisest võttis osa 20 Lõuna ja Ida regiooni inspektorit kokku seitsmel alusel, mille hulgas oli kolm väikelaeva ja neli kaatrit.

Keskkonnainspektsioon algatas Peipsi järve võrkudest puhastamise juba teist korda. Esimest korda tragiti Peipsil 2006. aasta augustis. Tookord eemaldasid inspektorid koos piirivalve, politsei ja mereinstituudi töötajatega nelja päeva jooksul järve lõunaosast 504 kalapüügivõrku. Mõlemad aktsioonid said teoks keskkonnainvesteeringute keskuse rahalisel toetusel.

Keskkonnainspektsioon

 

  


Sini-rägapart (Foto: Internet)

Jälle uus linnuliik

Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas 11. mail linnuhuviliste arvutilistis, et Margus Ellermaa oli sama päeva hommikul Pärnumaal Kablis näinud sini-rägaparti (Anas discors).

Tegemist on Põhja-Ameerikast pärit eksikülalisega. Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on tegemist Eesti 369. linnuliigiga.

Teine linnuhuviliste meeli elevil hoidnud uudis oli mitu päeva Haapsalu Promenaadi hotelli juures punapea-vartide seas toimetanud punanokk-vardi (Netta rufina) paar.

Linnuhuviliste arvutilist

 


       

Timo Palo ja Audun Tholfsen (Fotod http://www.polaarseiklus.com)
 

Timo Palo ja Audun Tholfsen teel läbi Gröönimaa

Võrgupaigast http://www.polaarseiklus.com saab teada, kuidas kulgeb noore Eesti polaaruurija Timo Palo ja tema mõni aastat vanema kolleegi, norralase Audun Tholfseni teekond läbi Gröönimaa. Oma retke on mehed pühendanud 120 aasta möödumisele maailma suurima saare esmaületusest. Siis võttis selle teekonna ette ei keegi muu kui kuulus norralane Fridtjof Nansen.

Timo Palo muljeid on lubanud igal esmaspäeva hommikul 9.30 paiku vahendada ka Raadio 2 hommikukava.

Loodusajakiri


 


TÄHELEPANEKUID



Pagenud metstulbid  (Foto: Heiko Kruusi)

Tulbi pagevad loodusesse

Tuntud loodusfotograaf Heiko Kruusi saatis Loodusajakirjale “paar pilti metstulpide metsistumisest, milletaolist pole veel Eestimaal kohanud”.
Kruusi lisab kaaskirjas: “Ilmselt on need “plehku pannud” Noarootsi kalmistult, igatahes kirikust 400–500 meetri kaugusel asuv metsatukk ja teeperv kolletas neist nagu võililledest või kanakoolest. Kas võib tegu olla sooja talve järelmõjudega või ongi see liik hakanud laialdasemalt loodusesse tungima?”

Uudistaja

 

  


Pardiema võrgkiiges (Foto: Eike Vunk)

 

Pardiema leidis lastele hälli

2. mai Uudistajas kirjutasime maapinnast kõrgemale pesitsema siirduvaist sinikael-partidest. Nüüd on toimetus saanud pilte pardimammast, kes seadnud oma munad Viljandimaal Suure-Jaanis silla küljes rippuvasse vanasse lilleamplisse.
Nimelt on Suure-Jaani kesklinnas söögikoht Arturi Juures, kust viib üle paisjärve väljavooluoja jalakäijate sild. Selle küljes lilleamplid ripuvadki. Pildid meie toimetusele saatnud Tartu looduskaitsja, Suure-Jaanist pärit Eike Vunk kirjutab: “Ja nüüd ta haubki oma mune seal – rahvas kõnnib mööda ja pildistab ja imetleb. Õnneks siiani ühtegi väliüritust seal ei ole korraldatud, aga huvitav, kuidas pardiema need üle elab pesa peal? Vast keegi kiusama ei lähe.
Uudistaja




TASUB OSALEDA



Kalade huvipäev TÜ zooloogiamuuseumis

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäevade sari jõuab laupäeval kaladeni.

Kalade huvipäev algab 17. mail kell 12 TÜ zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46) loengu ja slaidiprogrammiga “Kalade huvitav maailm”, järgneb praktiline kalade tundmaõppimine värskelt püütud kalade järgi (juhendajad Meelis Tambets ja Sergei Põlme). Osavõtt on tasuta. Info: http:// www.ut.ee/natmuseum.

TÜ loodusmuuseum

  

 

Alar Sikuga Eesti kõrgemaid tippe vallutama

Looduse Omnibuss viib laupäeval, 17. mail retkele Lõuna-Eestisse.

Koos Alar Sikuga tõustakse Suurele Munamäele ja osaletakse Eesti-Tiibeti kultuuriseltsi üritusel, kus süüdatakse signaalsuits Tiibeti toetuseks. See on osa rahvusvahelisest aktsioonist, kus alpinistid üle maailma läidavad punased suitsutõrvikud paljudel mäetippudel.

Seejärel vallutatakse koos Alar Sikuga Eesti kõrguselt teise tipp Vällamäe ning minnakse Rõugesse ööbikuid kuulama.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8, tagasi Tallinna jõutakse kell 21. Sõidu hind koos tornipileti ja traditsioonilise mulgipudruga Munamäel on täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250, õpilastele 150 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta. Kokkuleppel on võimalik liituda ka Tartust Lõunakeskuse eest kell 10.15.

Pühapäeval, 18. mail viib Omnibuss aga kanuuretkele ja talgutele Soomaal Karusekosel. Talgulised moodustavad keti üle Raudna jõe rippsilla, et tõsta puuriit jõe ühelt kaldalt teisele. Pärast tööd süüakse talgusuppi ning tehakse Aivar Ruukeli juhendusel 7–8-kilomeetrine kanuusõit Karusekoselt Riisale.
Soomaale saab sõita nii Tallinnast kui ka Tartust. Bussid väljuvad samal ajal, kell 9, rahvusraamatukogu ja Tartu keskkonnahariduse keskuse (Kompanii 10) eest, samadesse paikadesse tagasi saab kell 19. Võrdsed on ka sõidu hinnad: 200 ja 125 krooni.

Info www.looduseomnibuss.ee, registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

  

 


Nurgake Tartu Karlova linnaosast
 

Karlova päevad

Tartu Karlova selts kutsub kõiki huvilisi 17.–18. mail toimuvatele Karlova linnaosa päevadele, mis pakuvad rikkalikku kultuuri- ja meelelahutusprogrammi, ekskursioone, töötubasid ja karlovlaste laata.

Päevade kava leiab Karlova seltsi kodulehelt www.karlova.ee.

Karlova selts

  

 

Teoreetilise bioloogia kevadkool on ukse ees

Schola Biotheoretica 35 – “Seadused bioloogias” – on 23.–25. mail Haanjas Vaskna talus.

Registreeruda võrgupaigas http://www.elus.ee/tbk/ tuleb ka ettekandjatel. Osalustasu on kõigile 100 krooni, ööbimine tubades (30 kohta) maksab 100 krooni öö, telgis tasuta. Kevadkooli toetab
keskkonnainvesteeringute keskus.

ELUS 
 

Teavet keskkonnainvesteeringute keskuse muutunud finantseerimiskorra kohta

23. mail kell 14 toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) teabepäev keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) maakondliku keskkonnateadlikkuse programmi muutunud finantseerimise korrast.

Räägitakse KIKi uuest finantseerimise korrast ning abikõlblike kulude nimekirjast. Tutvustatakse muutunud taotlus- ja aruandevormi, antakse ülevaade võimalikest probleemidest. Infot jagavad Kairi Sepp ja Gea Kiiver KIK-ist ning Kersti Sõgel TKKHK-st. TKKHK on KIKi Tartumaa koostööpartner keskkonnateadlikkuse programmi alal.

Osalemine on prii, info ja eelregistreerimine kuni 20. maini: Kersti Sõgel, telefon 7366 120, kersti.sogel@teec.ee, www.teec.ee.

TKKHK

  

 

Algab neljas rahvusvaheline fotovõistlus „Läänemere rannikul 2008“

Keskkonnaministeerium kuulutab välja neljanda rahvusvahelise fotovõistluse, mille tänavune teema on “Läänemeri – elu pidevas liikumises”.

Fotovõistluse korraldajad on Eesti ja Soome keskkonnaministeerium ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee. Võistluse lõpptähtaeg on 31. august. Pärast võistluse lõppu koguneb Eesti hindamistöörühm ja valib igast kategoorias välja kümme fotot, mis saadetakse Helsingisse lõppvõistlusele. Ühtlasi valib žürii välja keskkonnaministeeriumi eripreemia kolmes kategoorias.

Parimad fotograafid selgitab rahvusvaheline žürii välja septembri alguses Helsingis. Võitjad tehakse teatavaks oktoobri alguses Peterburis fotonäituse avamisel. Rahvusvahelisele konkursile esitatud fotodest koostatud näitust eksponeeritakse nii Peterburis, Tallinnas kui ka Helsingis. Tänavuse võistluse auhinnafond on üle 100 000 krooni.

Täpsemad võistlustingimused saab teada aadressil http://www.envir.ee/1054104.

2007. aastal pälvis peapreemia eestlane Rauno Volmar fotoga “Meririst ja sukelduja laeva Gertrud vrakil” ning 2006. aastal premeeriti Arvi Andersoni fotosid noortekategoorias teise ja kolmanda kohaga.

Keskkonnaministeerium

  

 

Laupäevaakadeemias räägitakse metsakaartidest

Laupäeval, 17. mail kell 15 toimub Mikkeli muuseumis (Weizenbergi 28, Tallinn) näituse “Ennistatud Eesti” raames Laupäevaakadeemia teemal “Eesti vabariigi metsade kaart 1923–1924: ennistamine ja säilitamine”.
Loenguga esineb Ave Tarvas Eesti rahvusraamatukogust.

Sissepääs Mikkeli muuseumi piletiga.

Kadrioru kunstimuuseum

  

 

Pildistage Põlvamaa ilusaid jõgesid

Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus kuulutab välja loodusfotovõistluse “Põlvamaa jõgede ilu”.

Osalema oodatakse täiskasvanuid, noori ja lapsi, võistlustööde esitamise tähtaeg on 1. juuli. Töid hinnatakse kahes kategoorias: jõeäärne looma- ja taimeriik ning maastikupildid.

Auhindadeks on fotopoe kinkekaardid väärtusega 2500, 1500 ja 500 krooni. Lisainfo ja tingimused www.envir.ee/polvamaa.

Põlvamaa KKT

  

 


Andres Kalamees
 

Linnulauluhommikud Tartus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on kutsunud huvilisi alates 9. maist kolmel järjestikusel reedel Tartus Raadi kalmistule linnulaulu õppima; viimast korda saab kaasa lüüa nädala pärast.

Kogunemine on kell 6 kalmistu peaväravas, juhendavad Andres Kalamees (fotol) ja Riho Kinks. Osalemine on tasuta. Kaasa tasub võtta binokkel. Info telefonil 7422 195.

Lõppeval nädalal olid linnulauluõppe hommikud ka Tallinnas.

EOÜ/Uudistaja

  

 

Bioloogilise mitmekesisuse päeva seminar keskendub põllumajandusele

Järgmisel neljapäeval, 22. mail algusega kell 11 korraldab keskkonnaministeerium koos Eesti maaülikooliga (EMÜ) bioloogilise mitmekesisuse päevale pühendatud seminari “Põllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus”.

22. mail on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev. Igal aastal määrab ÜRO  aktuaalsete keskkonnaprobleemide alusel aasta teema, milleks sel korral on põllumajandus ja bioloogiline mitmekesisus.

Seminar peetakse Tartus EMÜ aulas (Kreutzwaldi 1A). Seminaril osalemiseks tuleb eelregistreeruda Anastasia Petrova kaudu, telefonil 6262 900 või e-posti teel anastasia.petrova@envir.ee.

Keskkonnaministeerium


 




MAAILMAST


 

Biolaguneva plasti turg on tõusuteel

Šveitsis tegutsev Helmut Kaiseri keskkonnakonsultatsioonide firma HKC kinnitab, et kui mullu kasutatud bioplastist läks 65 protsenti pakendi- ja toidutööstusse, siis aastal 2025 on see protsent veel 40, aga juba terve veerand biolagunevat plasti kasutatakse siis auto- ja elektroonikatööstuses. Sellesse suunda tüürivad suhtarve nii innovatsioon, turunõudlus kui ka muutuvad seadused, on HKC kindel.

Bioplast laguneb looduses ja seda saab toota väga mitmesugustest taimedest. HKC väidab ühtlasi, et geenimuundus lubab vähendada veekulu ja alandada hinda. Sel moel saab naftakulu plastide tarvis vähendada 2025. aastaks 15 või 20 protsenti. Prognoosid kinnitavad, et aastal 2025 on Euroopa päralt 31 protsenti bioplasti turust USA 28 ja Aasia 32 protsendi vastu. Aasia turu tõhusat tõusu põhjendab Kaiser võimalusega GMO-ideesid hõlpsamini ellu viia ning põllumajandust ladusamalt arendada.

HKC/Loodusajakiri

 

  

Põhja- ja läänenaabrid teevad pahandust

Jälle sõdivad keskkonnakaitsjad Eestiski tugevalt kanda kinnitanud Soome-Rootsi metsafirma Stora Ensoga, väites, et firma pole sugugi kinni pidanud Brasiilia seadustest, kui ostis maid ja rajas neile eukalüptiistandusi Uruguayga piirnevas Rio Grande do Sulis. Nimelt ei tohiks võõramaalased omandada maad 150-kilomeetrises piiripiirkonnas.

Sel kevadel otsustasid põhjamaalaste pattude vastu protestida kohalikud naisorganisatsioonid; Brasiilia jõustruktuuride sekkumine tõi paraku kaasa sadade naiste aresti ning vigastusi kümnetele naistele. Kohalike võimude toetust naised õnnetuseks ei leidnud – ja seda põhjendab kriitiline press asjaoluga, et osariigi praeguse kuberneri rahastajate seas on ka … Stora Enso, aga valimised on ju ukse ees.

WRM

 


  

Üks norralaste energeetika alustalasid on teadagi tohutu hüdroenergeetiline potentsiaal
 

Norralased lubavad süsihappegaasi heite aastaks 2030 nullistada

Norra, mis oli senini seadnud oma sihiks viia riigi süsinikubilanss nulltasakaalu sajandi keskpaigaks, on nüüd vähendanud selle saavutuse täitumistärminit aastani 2030.

Esmajoones tähendab see investeeringuid energia taastuvallikaisse ja transpordist tuleneva heite olulist alandamist. Lisaks tuleb aastas kulutada umbes kolm miljardit Norra krooni: metsaraie vastaste kampaaniate tarbeks ja taastuvenergeetika heaks arengumaades ning süsinikusalvestuse meetodite täiustamiseks.

Norra on maailmas mahult viies nafta väljavedaja ja Euroopa suurim maagaasitootja.

Acid News




 

KIIRKOMMENTAAR




Lõunatunnil lipujaamas 175.

 

Tegime ära, aga teha on veel lõpmata palju

Isegi minusugusele vanale skeptikule jäi “Teeme ära 2008”-kampaaniast väga hea mälestus; muljet avaldavaim oli ehk noorte ja väga noorte inimeste arvukas ja innukas osavõtt. Vähemalt lipujaamas 175 olid minusugused eakad tegelased üliilmselges vähemuses.

Hoopis masendavam on siiski veel praegugi mõelda sellele, mida kõike ja kui palju me leidsime. Ilmselt läheb paraku veel kaua aega, kuni me tõesti kõik metsad ja vanad karjäärid puhtaks saame, ning kuni muutub n.-ö. keskmise eestlase mõttemaailm. Põhimõte, et oma saast tuleb endal koristada või siis koristuse eest tasuda, on hästi visa teed murdma. Loota tuleb siiski parimat. Ehk saavad meie lapselapsed juba elada maal, mis on sama puhas nagu näiteks Saksamaa, mida oli võimalus läinud nädalal väisata.

Toomas Jüriado


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012