UUDISTAJA
23. mai  2008

UUDISTAJA SOOVITAB

   

Horisont mõõdab nägusid, massi ja päikesekiirgust
Teadusele on üldiselt omane küsida, vastata, ikkagi kahelda ja … uuesti küsida … Seda, kas inimese isikuomaduste üle saab otsustada näotunnuste põhjal, küsisid juba 18.–19. sajandil sellised mehed nagu Lombroso, Gall, Lavater ja Galton. Kuigi vastus tuli üldiselt eitav, ei ole seda laadi mõtlemist päriselt siiski unustatud. Psühholoogid Merle Nurmoja ja Talis Bachmann kirjutavad artiklis “Ega nina otsast või meest tunda”, et ilmselt ei tuleks nägude uurijatel pöörata rohkem tähelepanu mitte niivõrd üksikutele näotunnustele, kuivõrd just teatud näotunnuste omavaheliste suhete kogumitele, ning võib-olla seejärel saab tõdeda, et raamatu (st inimese) hindamine kaane (st näo) järgi ei olegi nii lootusetult rumal tegevus.
Elementaarosakeste füüsik Ilmar Ots püüab “mõõta” massi ja kontrollida, kas see sõltub kiirusest. Sest relativistid ütlevad, et sõltub küll, aga invariantlased väidavad vastupidist. Fundamentaalsele artiklile lisavad kaalu 24 valemit, ent probleemi olemusse saab süüvida ka valemikartlikum lugeja, kui ta piirdub artikli algus- ja lõpuosade lugemisega. Päikesekiirguse mõõtmise vajalikkust selgitab omakorda Tallinna tehnikaülikooli dotsent, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peaspetsialist Ain Kallis, kes aprilli lõpus pärjati Eesti teaduse populariseerija auhinnaga.
Kartograaf Tõnu Raid kirjutab mõistatusest Peipsi kaardil. Uno Veismann tutvustab, mida uut on panustatud Maa-väliste tsivilisatsioonide otsinguisse, Jüri Plado aga selgitab rahvusvahelise planeet Maa aasta puhul, mida me siis lõpuks ikkagi praegu teame oma koduplaneedi sisemuse kohta. Toomas Tiivel on vestelnud geoloog Urve Milleriga. Viimane kuulub nende eesti soost tippteadlaste hulka, kes on saanud hariduse ja läbinud suure osa oma teadlaseteest võõrsil. Oma suhete üle teaduse ja teadlastega mõtiskleb Eesti Panga asepresident Rein Minka. Hendrik Relve seikleb Austraalias, Tõnu Tuvikese rubriik “Kosmosetehnika” viib Merkuurile, Jüri Ivaski “Observatoorium” püüab kiigata, mis on peidus Kuu tagaküljel. Toomas Paul arutleb koraani üle. “Olümpiaadi” rubriigis kirjutab Jaan Kalda füüsikaolümpiaadist. Jätkuvad vanad tuttavad “Elektropol” ja “Oma programmid” ning lahendamist ootavad Enigma-ülesanded ja ristsõna.
Horisont
 

---

  

Eesti Loodus: pesta või mitte pesta – selles on küsimus
Suur osa Eesti Looduse mainumbrist lööb häirekella Läänemere jätkuva ja pideva naftareostuse ohu teemal. Tehakse tutvust, kuidas pesta naftareostusest määritud linde ja tõstatatakse küsimus, kas sellel üldse on mõtet või tuleks igal juhul eelistada lindude hädatappu. Ühest küljest on mõned-kümned pestud linnud enamasti vaid kaduvväike osa õnnetuses hukkunud lindudest. Teisest küljest võib pesemisest abi olla probleemi teadvustamisel ühiskonnale. Tahtlike ja hooletusest tingitud naftareostuste tõttu on Läänemere aulide populatsioon kahanenud vaid viimase kümne aasta jooksul poole võrra, kümnelt miljonilt viiele. Ometi ei ole ühiskond kitsaid erahuve teenivaid laevnikke kontrolli alla võtnud. Selle koha pealt on meie riigis selgelt asi mäda, nii rõhutavad peaaegu kõik mainumbris teemal sõna võtnud ja muus osas vastakatel seisukohtadel autorid.
Hättasattunud loomade aitamise teemal pisut teise nurga alt räägib südamelt mure ära ka riikliku looduskaitsekeskuse spetsialist Ivar Ojaste. Nimelt algab juba aastaid igal kevadel hooaeg, kus inimesed toimetavad looduskaitsjate hoolde leitud loomalapsi, võttes need nii teadmatult ära nende vanemailt.Otseselt inimeste endi turvalisuse eest hoolitseb lugu Harju lavamaa karstist, mida ohustavad plaanitud paekivikaevandused. Paas on väärt ehitusmaterjal, kuid karsti rikkumine võib veerežiimi rikkuda palju laiemal alal, kui me aimatagi oskame. Mainumbrist leiame veel põhjaliku usutluse Hiiumaa “maa soola”, loodushariduse vedaja Karin Poolaga, üleskutse ja õpetuse kõigile osalemaks uudses Eesti looduse alases teabevõrgustikus, Osmussaare tutvustuse ja palju muud.
Eesti Loodus

 

         


            
EESTI UUDISEID

---

 

Kuraditosin teabepunkti looduses liikujale
Alates läinud pühapäevast on looduses liikujaile üle Eesti avatud 13 riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teabepunkti, kust saab asja- ja ajakohast individuaalset nõu, samuti trükiseid loodusradade ning puhke- ja loodusobjektide kohta riigimetsas. RMK teabepunktid on lahti 15. septembrini igal nädalapäeval 10–18.
RMK teabepunktid asuvad enamasti looduskeskustega samas majas ning huvilistel on võimalik tutvuda sealsete väljapanekute ja teabekogudega. Lisaks saab RMK teabepunktist tarvilikku teavet kohalike huviväärsuste või piirkonna sündmuste kohta, samuti saab teabepunktidest kaasa osta RMK sümboolikaga meeneid (särke, mütse, märke jms).
Tänavu on juba kuues aasta, mil töötavad teabepunktid; täpsed kontaktandmed leiate aadressilt www.rmk.ee/teabepunktid.
RMK on riigimetsa rajanud 720 kilomeetrit liikumisradasid, 42 telkimisala ja 499 lõkkekohta. Peatuda saab 24 metsamajas või metsaonnis. RMK pakub loodusharidustegevust 12 looduskeskuses ja Sagadi looduskoolis. Alates sellest suvest kuulub RMK alla ka Elistvere loomapark. Et veeta puhkus looduses, käidi mullu riigimetsas 820 000 korral ning aasta-aastalt on see arv suurenenud.
RMK 

---

  

Tartu ülikooli naisleiutajad on pälvinud üleilmse tunnustuse
Tartu ülikool (TÜ) teatas selle nädala alguses, et TÜ professor Marika Mikelsaar ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia vanemteadur ehtekunstnik Kärt Summatavet pälvisid Soulis peetud ülemaailmsel naisleiutajate konkursil oma leiutiste eest vastavalt kuld- ja hõbemedali.
Auhinnad määrati eestlannadele 8.–9. mail Lõuna-Koreas Soulis toimunud rahvusvahelisel leiutiste näitusel ja konkursil “Korea International Women’s Invention Exposition 2008”, kus kuldmedali sai TÜ professor Marika Mikelsaar koos töörühmaga Lactobacillus fermentum ME-3 bakteri sisaldusega piimatoodete sarja väljatöötamise eest. Hõbemedali vääriliseks tunnistati TÜ Viljandi kultuuriakadeemia erakorraline vanemteadur ehtekunstnik Kärt Summatavet metallehete valmistamise uudse meetodi eest. Auhinnasaajad valiti välja 27 riigi 300 leiutise hulgast.
Bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobse ja antioksüdantse probiootikumi väljatöötajad on TÜ teadlased Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp. Bakter vähendab seedeinfektsioonide riski, aitab organismil omastada toidust vajalikke aineid ja panna vastu haigustele. Bakteril on ka oluline osa veresoonte lubjastumise ennetamisel. Leiutise patent on müüdud Eestisse, Venemaale ja USAsse. Hiljuti sai ME-3 bakterit sisaldavaid piimatooteid valmistav AS Tere loa tooteid müüa ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias.
Kärt Summataveti uuenduslik metallehete valmistamise meetod võimaldab kunstiteose arvuti abil ehetele üle kanda. Kunstniku sõnul saab sel moel arvuti juhitud tööriista või laseriga graveerida unikaalsete tunnustega seeriatoodangu prototüüpe, kus ka ülipeened jooned tõusevad reljeefsel pinnal esile. Leiutise tulemusel on ehteid võimalik graafiliselt kujundada ka tagaküljelt ning ülipeente joonistusjoonte vahele sulatada läbipaistvat emaili. „Senini sai enam-vähem sama tulemuse metalli pinnale joodetud traadiga, kuid traditsioonilised kullassepavõtted ei võimalda nii peent ja tundlikku tulemust saavutada, ehte pinnale jääb plekke ning jootmisjääke, mis rikuvad emaili ja vähendavad seeläbi ka ehte kvaliteeti,” selgitas Summatavet väljatöötatud meetodi eeliseid.
TÜ
 

---

  

“Teeme ära 2008” tõi ümarlaua äärde kokku kõik parlamendierakonnad
Läinud nädalala toimus “Teeme ära 2008” eestvedamisel ümarlaud kõikide parlamendierakondade, politseiameti, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi esindajatega. Ürituse eesmärk oli leida ühisarutelu käigus lahendused, mis aitaksid hoida Eestimaad puhtana.
Ümarlaual jõuti üksmeelele, et senisest paremini tuleks inimestele tutvustada prügi äraandmise võimalusi. Näiteks ei tea inimesed kuigi hästi, kuidas tagastada rehve, kus asuvad jäätmejaamad, millised on sortimisnõuded ja prügilahinnad.
Ühtlasi pakuti välja uusi ideid. Nii võiks võtta kasutusele jäätmejaamadesse juhatavad liiklusmärgid, mis sarnaneksid bensiinijaamadesse suunavate märkidega. Samuti arutati tervisekaitse kaasamist, kilekotiaktsiisi kehtestamist ning kontrolli tõhustamist ehitusfirmade ja rehvifirmade üle.
Justiitsminister Rein Lang tõi välja võimaluse rakendada prügistajate vastutusele võtmisel senise väärteomenetluse asemel kriminaalseadustikku, mis tähendab prahi metsatoojate senisest tunduvalt karmimat kohtlemist. „Tahame ka väärteo karistuse puhul tuua sisse ühiskondlikult kasuliku töö, nii et prügistaja mitte ei istu arestimajas, vaid heastab oma tegu heakorratöid tehes,“ ütles Lang.
„Ümarlaual valitsenud konstruktiivne õhkkond ja üksmeel annab lootust, et arutatud seadusetäiendused ka Riigikogus tööse lähevad. Keskkonnainspektsiooni ja politsei suhtumisest oli näha, et ka järelevalvega on hakatud tõsiselt tegelema. Kõik see lisab lootust, et 50 000 vabatahtliku töö Eestimaa metsade puhastamisel ei olnud asjata,“ rõõmustas “Teeme ära 2008” eestvedaja Rainer Nõlvak.
Teeme ära 2008
 

---

  

Veebipõhise teadusvõistluse võitjad on pärjatud
Täna tõmmatakse Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (TÜ LOTE) õppehoones pidulikult joon alla üle-eestilisele veebipõhisele uurimusvõistlusele „Noor teadlane“.
Võistlusel osales 98 võistkonda 392 õpilasega 34 koolist üle Eesti. TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebikeskkonnas tuli teadlastele omasel moel lahendada viis uurimusülesannet inimese aine- ja energiavahetuse ning regulatsiooni kohta. Probleemist lähtuvalt sõnastati uurimisküsimused ja hüpoteesid ning planeeriti katse, mis tehti reaalselt või virtuaalselt.
6.–7. klassi arvestuses võitis Tallinna Inglise kolledži võistkond (Kaur Aare Saar (kapten), Silvia Tänav, Susanna Vain, Oliver Valdmaa), teise koha saavutas Oru põhikool (Kaspar Kaljurand, Madis Kesküla, Teet Kants, Rasmus Tamm) ja kolmanda Raudna põhikool (Maarja Muttel, Elli Kõiv, Moonika Viibur, Anni Voll).
8.–9. klassi arvestuses oli parim Rapla ühisgümnaasiumi võistkond (Tommi Ründal (kapten), Mart Tiisaar, Marko Susi, Mihkel Viru), järgnesid Tallinna Reaalkool (Erik Tamre, Oole Tuurmaa, Ralf Ahi, Kaspar Kask) ja Gustav Adolfi gümnaasium (Helian Vunk, Kadri Jakoobi, Mati Sild, Uku-Tanel Laast).
Kõik tulemusi saab vaadata võrgupaigast http://bio.edu.ee/teadlane/ osalejate rubriigist.
TÜ LOTE
 

---

  

Foto: www.envir.ee/lk/aewa

Ka Väinamere laidudel on veebikaamerad
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) paigaldas kahele Väinamere hoiualale jäävale laiule veebikaamera, et anda loodushuvilistele võimalus vaadelda veelindude pesitsemist meie laidudel, kus kehtib liikumispiirang.
Mais-juunis on väikesaared ja laiud täis pesitsevaid veelinde. Kui laidudel käivad inimesed, siis seavad nad oma teadmatusest ohtu lindude pesitsemise: kui häiritud vanalinnud lahkuvad pesalt, võib kurn hukkuda. Veebikaamera abil on võimalik jälgida mõnede meie laidude tavalisemate haudelindude (naerukajakate, jõgitiirude ning kühmnokk-luige) pesitsemist neid häirimata.
Veebikaamerat saab vaadata projekti „Tiivad vete kohal“ Interneti-lehel (www.envir.ee/lk/aewa). Laidudel loendusi tegevad ornitoloogid peavad samal lehel ka Interneti-päevikut, kuhu lisatakse fotosid ning teavet veelindude pesitsemise kohta.
LKK