Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. mai  2008




UUDISTAJA SOOVITAB




   


Horisont mõõdab nägusid, massi ja päikesekiirgust
Teadusele on üldiselt omane küsida, vastata, ikkagi kahelda ja … uuesti küsida … Seda, kas inimese isikuomaduste üle saab otsustada näotunnuste põhjal, küsisid juba 18.–19. sajandil sellised mehed nagu Lombroso, Gall, Lavater ja Galton. Kuigi vastus tuli üldiselt eitav, ei ole seda laadi mõtlemist päriselt siiski unustatud. Psühholoogid Merle Nurmoja ja Talis Bachmann kirjutavad artiklis “Ega nina otsast või meest tunda”, et ilmselt ei tuleks nägude uurijatel pöörata rohkem tähelepanu mitte niivõrd üksikutele näotunnustele, kuivõrd just teatud näotunnuste omavaheliste suhete kogumitele, ning võib-olla seejärel saab tõdeda, et raamatu (st inimese) hindamine kaane (st näo) järgi ei olegi nii lootusetult rumal tegevus.
Elementaarosakeste füüsik Ilmar Ots püüab “mõõta” massi ja kontrollida, kas see sõltub kiirusest. Sest relativistid ütlevad, et sõltub küll, aga invariantlased väidavad vastupidist. Fundamentaalsele artiklile lisavad kaalu 24 valemit, ent probleemi olemusse saab süüvida ka valemikartlikum lugeja, kui ta piirdub artikli algus- ja lõpuosade lugemisega. Päikesekiirguse mõõtmise vajalikkust selgitab omakorda Tallinna tehnikaülikooli dotsent, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peaspetsialist Ain Kallis, kes aprilli lõpus pärjati Eesti teaduse populariseerija auhinnaga.
Kartograaf Tõnu Raid kirjutab mõistatusest Peipsi kaardil. Uno Veismann tutvustab, mida uut on panustatud Maa-väliste tsivilisatsioonide otsinguisse, Jüri Plado aga selgitab rahvusvahelise planeet Maa aasta puhul, mida me siis lõpuks ikkagi praegu teame oma koduplaneedi sisemuse kohta. Toomas Tiivel on vestelnud geoloog Urve Milleriga. Viimane kuulub nende eesti soost tippteadlaste hulka, kes on saanud hariduse ja läbinud suure osa oma teadlaseteest võõrsil. Oma suhete üle teaduse ja teadlastega mõtiskleb Eesti Panga asepresident Rein Minka. Hendrik Relve seikleb Austraalias, Tõnu Tuvikese rubriik “Kosmosetehnika” viib Merkuurile, Jüri Ivaski “Observatoorium” püüab kiigata, mis on peidus Kuu tagaküljel. Toomas Paul arutleb koraani üle. “Olümpiaadi” rubriigis kirjutab Jaan Kalda füüsikaolümpiaadist. Jätkuvad vanad tuttavad “Elektropol” ja “Oma programmid” ning lahendamist ootavad Enigma-ülesanded ja ristsõna.
Horisont
 


  



Eesti Loodus: pesta või mitte pesta – selles on küsimus
Suur osa Eesti Looduse mainumbrist lööb häirekella Läänemere jätkuva ja pideva naftareostuse ohu teemal. Tehakse tutvust, kuidas pesta naftareostusest määritud linde ja tõstatatakse küsimus, kas sellel üldse on mõtet või tuleks igal juhul eelistada lindude hädatappu. Ühest küljest on mõned-kümned pestud linnud enamasti vaid kaduvväike osa õnnetuses hukkunud lindudest. Teisest küljest võib pesemisest abi olla probleemi teadvustamisel ühiskonnale. Tahtlike ja hooletusest tingitud naftareostuste tõttu on Läänemere aulide populatsioon kahanenud vaid viimase kümne aasta jooksul poole võrra, kümnelt miljonilt viiele. Ometi ei ole ühiskond kitsaid erahuve teenivaid laevnikke kontrolli alla võtnud. Selle koha pealt on meie riigis selgelt asi mäda, nii rõhutavad peaaegu kõik mainumbris teemal sõna võtnud ja muus osas vastakatel seisukohtadel autorid.
Hättasattunud loomade aitamise teemal pisut teise nurga alt räägib südamelt mure ära ka riikliku looduskaitsekeskuse spetsialist Ivar Ojaste. Nimelt algab juba aastaid igal kevadel hooaeg, kus inimesed toimetavad looduskaitsjate hoolde leitud loomalapsi, võttes need nii teadmatult ära nende vanemailt.
Otseselt inimeste endi turvalisuse eest hoolitseb lugu Harju lavamaa karstist, mida ohustavad plaanitud paekivikaevandused. Paas on väärt ehitusmaterjal, kuid karsti rikkumine võib veerežiimi rikkuda palju laiemal alal, kui me aimatagi oskame. Mainumbrist leiame veel põhjaliku usutluse Hiiumaa “maa soola”, loodushariduse vedaja Karin Poolaga, üleskutse ja õpetuse kõigile osalemaks uudses Eesti looduse alases teabevõrgustikus, Osmussaare tutvustuse ja palju muud.
Eesti Loodus

 

         


            

EESTI UUDISEID

 


Kuraditosin teabepunkti looduses liikujale
Alates läinud pühapäevast on looduses liikujaile üle Eesti avatud 13 riigimetsa majandamise keskuse (RMK) teabepunkti, kust saab asja- ja ajakohast individuaalset nõu, samuti trükiseid loodusradade ning puhke- ja loodusobjektide kohta riigimetsas. RMK teabepunktid on lahti 15. septembrini igal nädalapäeval 10–18.
RMK teabepunktid asuvad enamasti looduskeskustega samas majas ning huvilistel on võimalik tutvuda sealsete väljapanekute ja teabekogudega. Lisaks saab RMK teabepunktist tarvilikku teavet kohalike huviväärsuste või piirkonna sündmuste kohta, samuti saab teabepunktidest kaasa osta RMK sümboolikaga meeneid (särke, mütse, märke jms).
Tänavu on juba kuues aasta, mil töötavad teabepunktid; täpsed kontaktandmed leiate aadressilt www.rmk.ee/teabepunktid.
RMK on riigimetsa rajanud 720 kilomeetrit liikumisradasid, 42 telkimisala ja 499 lõkkekohta. Peatuda saab 24 metsamajas või metsaonnis. RMK pakub loodusharidustegevust 12 looduskeskuses ja Sagadi looduskoolis. Alates sellest suvest kuulub RMK alla ka Elistvere loomapark. Et veeta puhkus looduses, käidi mullu riigimetsas 820 000 korral ning aasta-aastalt on see arv suurenenud.
RMK 

  

Tartu ülikooli naisleiutajad on pälvinud üleilmse tunnustuse
Tartu ülikool (TÜ) teatas selle nädala alguses, et TÜ professor Marika Mikelsaar ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia vanemteadur ehtekunstnik Kärt Summatavet pälvisid Soulis peetud ülemaailmsel naisleiutajate konkursil oma leiutiste eest vastavalt kuld- ja hõbemedali.
Auhinnad määrati eestlannadele 8.–9. mail Lõuna-Koreas Soulis toimunud rahvusvahelisel leiutiste näitusel ja konkursil “Korea International Women’s Invention Exposition 2008”, kus kuldmedali sai TÜ professor Marika Mikelsaar koos töörühmaga Lactobacillus fermentum ME-3 bakteri sisaldusega piimatoodete sarja väljatöötamise eest. Hõbemedali vääriliseks tunnistati TÜ Viljandi kultuuriakadeemia erakorraline vanemteadur ehtekunstnik Kärt Summatavet metallehete valmistamise uudse meetodi eest. Auhinnasaajad valiti välja 27 riigi 300 leiutise hulgast.
Bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobse ja antioksüdantse probiootikumi väljatöötajad on TÜ teadlased Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp. Bakter vähendab seedeinfektsioonide riski, aitab organismil omastada toidust vajalikke aineid ja panna vastu haigustele. Bakteril on ka oluline osa veresoonte lubjastumise ennetamisel. Leiutise patent on müüdud Eestisse, Venemaale ja USAsse. Hiljuti sai ME-3 bakterit sisaldavaid piimatooteid valmistav AS Tere loa tooteid müüa ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias.
Kärt Summataveti uuenduslik metallehete valmistamise meetod võimaldab kunstiteose arvuti abil ehetele üle kanda. Kunstniku sõnul saab sel moel arvuti juhitud tööriista või laseriga graveerida unikaalsete tunnustega seeriatoodangu prototüüpe, kus ka ülipeened jooned tõusevad reljeefsel pinnal esile. Leiutise tulemusel on ehteid võimalik graafiliselt kujundada ka tagaküljelt ning ülipeente joonistusjoonte vahele sulatada läbipaistvat emaili. „Senini sai enam-vähem sama tulemuse metalli pinnale joodetud traadiga, kuid traditsioonilised kullassepavõtted ei võimalda nii peent ja tundlikku tulemust saavutada, ehte pinnale jääb plekke ning jootmisjääke, mis rikuvad emaili ja vähendavad seeläbi ka ehte kvaliteeti,” selgitas Summatavet väljatöötatud meetodi eeliseid.

 

  

“Teeme ära 2008” tõi ümarlaua äärde kokku kõik parlamendierakonnad
Läinud nädalala toimus “Teeme ära 2008” eestvedamisel ümarlaud kõikide parlamendierakondade, politseiameti, keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaministeeriumi esindajatega. Ürituse eesmärk oli leida ühisarutelu käigus lahendused, mis aitaksid hoida Eestimaad puhtana.
Ümarlaual jõuti üksmeelele, et senisest paremini tuleks inimestele tutvustada prügi äraandmise võimalusi. Näiteks ei tea inimesed kuigi hästi, kuidas tagastada rehve, kus asuvad jäätmejaamad, millised on sortimisnõuded ja prügilahinnad.
Ühtlasi pakuti välja uusi ideid. Nii võiks võtta kasutusele jäätmejaamadesse juhatavad liiklusmärgid, mis sarnaneksid bensiinijaamadesse suunavate märkidega. Samuti arutati tervisekaitse kaasamist, kilekotiaktsiisi kehtestamist ning kontrolli tõhustamist ehitusfirmade ja rehvifirmade üle.
Justiitsminister Rein Lang tõi välja võimaluse rakendada prügistajate vastutusele võtmisel senise väärteomenetluse asemel kriminaalseadustikku, mis tähendab prahi metsatoojate senisest tunduvalt karmimat kohtlemist. „Tahame ka väärteo karistuse puhul tuua sisse ühiskondlikult kasuliku töö, nii et prügistaja mitte ei istu arestimajas, vaid heastab oma tegu heakorratöid tehes,“ ütles Lang.
„Ümarlaual valitsenud konstruktiivne õhkkond ja üksmeel annab lootust, et arutatud seadusetäiendused ka Riigikogus tööse lähevad. Keskkonnainspektsiooni ja politsei suhtumisest oli näha, et ka järelevalvega on hakatud tõsiselt tegelema. Kõik see lisab lootust, et 50 000 vabatahtliku töö Eestimaa metsade puhastamisel ei olnud
asjata,“ rõõmustas “Teeme ära 2008” eestvedaja Rainer Nõlvak.
Teeme ära 2008
 

  

Veebipõhise teadusvõistluse võitjad on pärjatud
Täna tõmmatakse Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (TÜ LOTE) õppehoones pidulikult joon alla üle-eestilisele veebipõhisele uurimusvõistlusele „Noor teadlane“.
Võistlusel osales 98 võistkonda 392 õpilasega 34 koolist üle Eesti. TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebikeskkonnas tuli teadlastele omasel moel lahendada viis uurimusülesannet inimese aine- ja energiavahetuse ning regulatsiooni kohta. Probleemist lähtuvalt sõnastati uurimisküsimused ja hüpoteesid ning planeeriti katse, mis tehti reaalselt või virtuaalselt.
6.–7. klassi arvestuses võitis Tallinna Inglise kolledži võistkond (Kaur Aare Saar (kapten), Silvia Tänav, Susanna Vain, Oliver Valdmaa), teise koha saavutas Oru põhikool (Kaspar Kaljurand, Madis Kesküla, Teet Kants, Rasmus Tamm) ja kolmanda Raudna põhikool (Maarja Muttel, Elli Kõiv, Moonika Viibur, Anni Voll).
8.–9. klassi arvestuses oli parim Rapla ühisgümnaasiumi võistkond (Tommi Ründal (kapten), Mart Tiisaar, Marko Susi, Mihkel Viru), järgnesid Tallinna Reaalkool (Erik Tamre, Oole Tuurmaa, Ralf Ahi, Kaspar Kask) ja Gustav Adolfi gümnaasium (Helian Vunk, Kadri Jakoobi, Mati Sild, Uku-Tanel Laast).
Kõik tulemusi saab vaadata võrgupaigast http://bio.edu.ee/teadlane/ osalejate rubriigist.
TÜ LOTE
 

  


Foto: www.envir.ee/lk/aewa

Ka Väinamere laidudel on veebikaamerad
Riiklik looduskaitsekeskus (LKK) paigaldas kahele Väinamere hoiualale jäävale laiule veebikaamera, et anda loodushuvilistele võimalus vaadelda veelindude pesitsemist meie laidudel, kus kehtib liikumispiirang.
Mais-juunis on väikesaared ja laiud täis pesitsevaid veelinde. Kui laidudel käivad inimesed, siis seavad nad oma teadmatusest ohtu lindude pesitsemise: kui häiritud vanalinnud lahkuvad pesalt, võib kurn hukkuda. Veebikaamera abil on võimalik jälgida mõnede meie laidude tavalisemate haudelindude (naerukajakate, jõgitiirude ning kühmnokk-luige) pesitsemist neid häirimata.
Veebikaamerat saab vaadata projekti „Tiivad vete kohal“ Interneti-lehel (www.envir.ee/lk/aewa). Laidudel loendusi tegevad ornitoloogid peavad samal lehel ka Interneti-päevikut, kuhu lisatakse fotosid ning teavet veelindude pesitsemise kohta.
LKK

 




TASUB OSALEDA



Teadus ja seadus metsas
Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon (TA LKK) korraldab koostöös Eesti looduseuurijate seltsiga järjekordse, juba 47. ettekandepäeva.
29. mail kell 11 Tartus TÜ botaanikaaia õppeklassis (Lai 38) algava ürituse teema on „Teadus ja seadus metsas“. TA LKK esimehe Urmas Tartese avasõnade järel esinevad Ülo Tamm Eesti maaülikoolist („Metsateadus taasiseseisvunud Eestis“), Kalev Jõgiste (EMÜ, „Jätkusuutlik metsakasutus ja ökosüsteemne majandamine“), Enn Pärt metsakaitse- ja metsauuenduskeskusest („Viimase paarikümne aasta raiemahud“), riikliku looduskaitsekeskuse Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma („Metsalooduse kaitse“), Meelis Teder (EMÜ, „Ülevaade puidukaubanduse arengust“), Lembit Maamets (Eestimaa looduse fond, „Metsamajandamise praktika“), Rainer Kuuba (riigikontroll, „Metsandusalane seadusandlus ja praktika“ ja Marku Lamp (keskkonnaministeerium,
„Uuendusi metsaseaduses“). Järgnevad läbirääkimised.
TA LKK
 

  

Omnibussiga pankadele ja Lahemaa kivide juurde
Looduse Omnibuss viib laupäeval, 24. mail retkele Pakri, Leetse, Türisalu ja Ninamaa pankadele.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 17. Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 100, õpilastele 50 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Pühapäeval läheb sõit nii Tallinnast kui ka Tartust Lahemaale suuri rändrahne ja kivikülve vaatama. Nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartust keskkonnahariduse keskuse juurest (Kompanii 10) on väljasõit kell 9, Tallinna tagasi on kavas jõuda kell 19, Tartusse kell 20.
Sõidu hind koos lõunaga Käsmus on täiskasvanuile 150 ja õpilastele 100 krooni.
Reisid saavad teoks koostöös Eesti geoloogiakeskusega ja on pühendatud UNESCO rahvusvahelisele planeet Maa aastale. Laupäeval on juhendajaks geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre, kes esitleb sõidul ka oma uut raamatut pankadest; pühapäeval lisaks Saadrele veel geoloog Kalle Suuroja.
Info www.looduseomnibuss.ee, registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
 

  

Loodusfilmide öö Keilas
24. mail korraldab MTÜ Keila Roheline Punkt algusega kell 22 traditsioonilise loodusfilmiöö Keilas Harjumaa muuseumis (Linnuse 9). Külla on oodata Soome tuntud loodusfilmide autorit Petteri Saariot.
Esitlemisele tuleb Saario film „Sisu kivi“ ning retrospektiiv teistest loodusdokumentaalidest. Esitletaval filmil on eestikeelne tõlge. Film on austusavaldus saarestikuelule ja loodusele Husö saarel Ahvenamaa ulgusaarestikus. Filmivaatamise järel on võimalik autorilt kuulda filmi sünniloost ning esitada küsimusi.
Sissepääs on tasuta. Filmiööd toetavad kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp, Keila linn, Harjumaa muuseum ja Omarada OÜ.
MTÜ Keila Roheline Punkt
 

  

Avatud ruum ökoturismist
28. mail kell 11 algab Kuusekääral Soomaa rahvuspargis Avatud ruumi ökoturismi arutelu.
Sellega tähistatakse üksiti ka Eesti ökoturismiidee viieteistkümnenda aastaringi täitumist: 28. mail 1993 Kuusekääral toimunud Kodukandi liikumise vabaõhuseminaril käidi välja mõte ökoturismi arendamisest.
Avatud ruumi on oodatud kõik huvilised, kelle töö või huvid on seotud turismi, maaelu, loodushoiu ja kultuuripärandiga. Osavõtutasu on 100 krooni, mis tuleks registreerumiseks kanda Eesti ökoturismi ühenduse (EÖÜ) arveldusarvele 1120157667 (selgitusse panna oma nimi ja -seminar-).
Lisainfo: info@ecotourism.ee või telefoni teel 5061 896 (Aivar) ja
http://ecotourism.ee/?lang=est&lk=uudis&uid=127.
EÖÜ

  

 



Toimetanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet