Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. mai  2008



Jahe maikuu annab sireleile pika õieaja



UUDISTAJA SOOVITAB


 

   


             
 



            
EESTI UUDISEID

 



Ann Marvet

 

Ann Marvet – eluteaduse hoidja

23.–25. mail toimus Haanjas Vaskna talus 34. teoreetilise bioloogia kevadkool teemal “Seadused bioloogias”.

Arutelude käigus jõuti ühisele arusaamale, et aegade jooksul sõnastatud bioloogia seaduspärasusi on põhjust nimetada reegliteks. Samal teemal ilmus ka traditsiooniline kogumik sarjast Schola Biotheoretica, mis sisaldab muu hulgas suure valiku bioloogia reegleid koos selgitustega. Kevadkooli ja kogumikku toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Kogumikku saab 15 krooni eest osta LUS-i majast (Tartu, Struve 2).

Kevadkoolis kuulutati välja Eesti Eluteaduste Hoidja auhind, mille pälvis Ann Marvet loodustekstide tundliku toimetamise eest. Auhinnaks on Vive Tolli graafiline leht, millest on tehtud 25 nummerdatud eksemplari. Auhinda on antud välja alates 1984. aastast tunnustusena Eesti bioloogilise kultuuri loojaile ja hoidjaile. Auhinna žürii on kinnitanud Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) presiidium. Kauaaegne Eesti Looduse toimetaja Ann Marvet on 15. auhinnasaaja.

Auhinna kohta saab lähemalt lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Eluteaduse_Hoidja ja http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2005_2002.html.

LUS/Uudistaja

 
  

Metsad on ikka tuleohtlikud

Keskkonnaministeerium tuletas kolmapäevases pressiteates veel kord meelde, et kuivade ilmade tõttu on metsades suurenenud tuleoht, mistõttu looduses viibijail tuleb rangelt järgida tuleohutusnõudeid.

“Nädalavahetusel alguse saanud põleng Vihterpalus näitab, et metsad on juba väga tuleohtlikud ja tugeva tuulega võib väikesest tulekoldest alguse saada suur keskkonnakahju,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Timo Anis. “Vihterpalus langes tuleroaks hinnanguliselt ligi 850 hektarit metsa.”

Enamasti saavad metsatulekahjud alguse inimeste hooletusest. Viimase kümne aasta andmetel on äike või torm olnud metsapõlengu tekitajaks ainult ühel protsendil juhtudest.

2006. aastal oli 250 metsapõlengut, mis põhjustasid ainuüksi keskkonnakahju 10,5 miljoni krooni ulatuses, sest hävis või sai kannatada 2597 hektarit metsa ja süttis 80 hoonet. Päästeametile tõid metsapõlengud üle 20 miljoni krooni lisakulusid. Mullune suvi nii kuiv polnud ja mets süttis 64 korral, kahjustada sai ligi 292,4 hektarit  metsamaad. Metsatulekahjude keskmine pindala aastatel 1997–2006 oli 5,3 hektarit.

Metsatulekahjust tuleb teatada hädaabinumbril 112.

Keskkonnaministeerium

 
  


Fotomälestus radari montaaži ajast märtsis 2008 (Foto: EMHI)

 

Ilmaennustajad said uue võimsa ilmaradari

27. mail avati Sürgaveres Viljandimaal pidulikult Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) uus ilmaradar.

EMHI peadirektori Jaan Saare sõnul on uus radar väga oluline, sest selle abil saab hinnata pilvesüsteemide liikumist, tuulte kiirust ja suunda, samuti pilvedes olevate sademete kuju (vihm, lumi, rahe) ning kogust. Uue radari haarderaadius on kuni 300 kilomeetrit, nii et korraga “näeb” radar 720 000 ruutkilomeetri suurust ala. Maakera kumeruse tõttu saab aga kõige parema kvaliteediga ilmainfot 100–150 kilomeetri raadiuses. Radar kogub ja edastab andmeid reaalajas. Eriti tähtsad on need andmed ilmaennustajatele just hädaolukordade, näiteks äikesetormide tekke korral.

Keskkonnaseire ja tööstusettevõtete tarbeks mõõtmeseadmeid tootvas Vaisala grupis valminud radar kuulub uude põlvkonda. Selle andmeid saavad kasutada ka teised riigid, eeskätt Põhjamaad, kellega EMHI on sõlminud lepingu. Samasugune radar on veel Soome meteoroloogia instituudil.

Radar on paigutatud Sürgaveres endise tuuleveski kohale ja tema kõrgus merepinnast on 156,5 meetrit. Radari hoone ehitus koos kommunikatsioonidega maksis 21 miljonit krooni, sellest radarile kulus 17,5 miljonit.

EMHI/Keskkonnaministeerium

 
 

Tervitussõnu lausub Ahhaa nõukogu esinaine, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, tema kõrval on keskuse juhataja Tiiu Sild
 


Sellist torti said maitsta nurgakivipäeva osalised

 

Ahhaa-keskus sai nurgakivi

26. mail tähistasid teaduskeskus Ahhaa, TÜ ajaloo muuseum koos tähetorniga, Tartu observatoorium ja Tartu linn ühiselt astronoomilise nurgakivi päeva. Muudele üritustele lisaks avati õhtul pidulikult teaduskeskuse Ahhaa tulevase hoone ehitusplats Emajõe ääres.

Ahhaa juhataja Tiiu Silla sõnul on 26. mai kujunenud Tartus sümboolseks astronoomilise nurgakivi päevaks, sest 200 aastat tagasi pandi nurgakivi Tartu tähetornile ning 50 aastat tagasi märgiti maastikule maha tulevane Tartu observatooriumi peahoone. Nüüd lisati Ahhaa-keskuse uue hoone ehitusplatsi avades veel üks tähtis verstapost.

Päeva jooksul avati Tõravere observatooriumi juures päikesekell, Toome tähetornis peeti seminar, kus Juhan Maiste, Jaan Einasto ja Tõnu Viigi ettekannete kaudu sai pildi tähetorni ajaloost. Tööpäeva lõpul võis iga huviline võtta tähetorni juurest kaardi ja minna planeedirajale: Tartu linnaruumi oli kujundatud miniatuurne päikesesüsteem mõõtkavas üks meeter = miljon kilomeetrit. „Päike“ asus tähetorni ees, kaugemate planeetide „orbiidid“ ulatusid Raadile. Planeediorienteerumise finiš oli Ahhaa-keskuse tulevase hoone asukohal Emajõe ääres Tigutorni kõrval. Ehitusplatsi lustlikul avamisel loositi osalejaile, kelle vanuseskaala küündis paarist aastast üle seitsmekümne, välja auhinnad ja maitsti tulevase keskuse pildiga torti.

Ahhaa/Uudistaja

 
  

Eesti õpilaste suur edu loodusteaduste olümpiaadil

12.–17. mail osales kaks Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli võistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) Küprose pealinnas Nicosias, kust toodi koju kuld- ja hõbemedal.

Võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri gümnaasium) ja Stanislav Zavjalov (Narva humanitaargümnaasium) pälvis 19 riigi võistkondade seast kuldmedali ja kristalse rändkarika. Hõbemedaliga lõpetas olümpiaadi teine Eesti võistkond koosseisus Roland Matt (Hugo Treffneri gümnaasium), Harri Parker (Nõo reaalgümnaasium) ja Uku Laur Tali (Tartu kommertsgümnaasium).
Võistkondi saatsid juhendajad Karin Hellat, Timo Kikas ja Illar Leuhin.

Teadmisi tuli võistlejatel näidata füüsikas, keemias, ökoloogias ja muudes loodusainetes. Esimest korda EUSO ajaloos tuli ökoloogia laboritöö raames teha ka reaalne välitöö. Ökoloogiline teema oli ülesande sisuosas oskuslikult seotud laboritööga biokeemiast, kus tuli tegeleda kromatograafia ja muu põnevaga. Praktika teine päev oli veidi enam seotud füüsika ja keemiaga, kusjuures võistlejatel tuli endil konstrueerida päikeseelement ning mõõta selle tootlikkust.

Võistlejate ettevalmistust koordineeris TÜ teaduskool, osalust võistlusel rahastas haridus- ja teadusministeerium.


 

 


Arvamusliidrid keskkonnakursustel

Täna lõpevad Lääne-Virumaal Sagadi mõisas kolmapäeval alanud neljandad kõrgemad keskkonnakursused, mille keskkonnaministeerium korraldas keskkonnaühenduste esindajatele, ajakirjanikele, riigiametnikele ja poliitikutele.

Alates 2005. aastast korraldatavad kõrgemad keskkonnakursused annavad Eesti arvamusliidritele ülevaate keskkonnakaitse süsteemist, aktuaalsetest keskkonnateemadest ja nende seotusest teiste eluvaldkondadega. Sel aastal osaleb kursustel kokku ligi poolsada arvamusliidrit üle Eesti. Ettekandjateks kutsuti seekord looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht, Tartu ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla, zooloog Aleksei Turovski, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ago Jaani, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi klimatoloog Ain Kallis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel jt.

Käidi Eesti suurimal looduskaitsealal Lahemaa rahvuspargis, tutvuti keskkonnahoidlikke tootmis- ja tööpõhimõtteid kasutavate ettevõtete Kunda Nordic Tsemendi ja Estonian Cellsiga ning viidi end kurssi Põlula kalakasvatuskeskuse tööga, tänu millele võib Eesti jõgedel endiselt liikumas näha lõhelasi.

Kõrgemaid keskkonnakursusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnaministeerium

 
  


Luke mõisa endine kärnerimaja, nüüdne infopunkt ja muuseum

 

Koolitus ja pidu Lukel

Luke mõisas on laupäeval algusega kell 10 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) koolitus “Õppepäev mõisas”.

Koolitusel tutvustatakse õppeprogrammide korraldamise võimalusi mõisates ning tehakse läbi praktilised harjutused töölehtedelt. Pärast koolitust algab Luke mõisa hooaja pidulik avaüritusest. Kavas on teha kokkuvõte Luke meenekonkursist, kontserdi annavad Nõo muusikakooli õpilased ja Elva laululapsed, avatakse Eeva kuju ning maalitakse ühiselt kunstnik Nerva juhendusel.

VVV SA

 
  

Metsaküla ja Kohtla-Järve lapsed tunnevad kõige paremini metsa vääriselupaiku

12.–13. mail korraldas Eestimaa looduse fond (ELF) õpilastele Interneti-viktoriini metsa vääriselupaikadest.

Osavõtt oli rõõmustavalt innukas, paljud vastused olid väga head. Mõlema vanuserühma parimad klassid saavad auhinnaks suvise väljasõidu ja looduskoolituse Sagadi mõisa looduskoolis. Küsimusi ja vastuseid saab uurida võrgupaigast http://www.elfond.ee/viktoriin.

Nooremas vanuserühmas, 5.–9. klassi õpilastest võitis Läänemaa Metsküla algkooli 5.–6. liitklass, vanemas, keskkooliealiste hulgas aga Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 10. klass.

Küsimused olid koostanud vääriselupaikade teemaga pikalt tegelnud ökoloogid Anneli Palo, Kaupo Kohv ja Mart Külvik. Hinnati nii faktitäpsust kui ka loomingulisust. Rahastas keskkonnainvesteeringute keskus, ELF-i vääriselupaiku tutvustava kampaania partnerid on keskkonnaministeerium ja sihtasutus Erametsakeskus.

ELF

 

 




TASUB OSALEDA




Palade põhikool

 

Linnuhuvilised kohtuvad Hiiumaal

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) suvepäevad peetakse tänavu 28.–29. juunil Hiiumaal Paladel.

Suvepäevade programm, registreerimisleht, logistikaleht ning teade rõngastajatele on leitavad ja allalaaditavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Eelregistreerimine on ilmtingimata vajalik ja seda tuleks teha enne 12. juunit.

EOÜ


  

Looduse Omnibuss: Mahtra sõtta ja mujalegi

Looduse Omnibuss teeb sel nädalavahetusel koguni neli sõitu; kõik sõidud algavad traditsiooniliselt rahvusraamatukogu ees.

Laupäeval, 31. mai hommikul kell 9 sõidetakse Jäneda aia- ja lillepäevadele. Teel Jänedale tutvustatakse kirjastus “Huma” uut kodulooduse raamatut “Siin mägi, seal mägi...” (tekst Anton Hansen Tammsaare, fotod Ingmar Muusikus, koostaja Ann Marvet). Tallinnas tagasi ollakse kell 16. Sõidu hind täiskasvanuile 150, üliõpilastele ja pensionäridele 125 ning õpilastele 100 krooni. Eelkoolieas lapsed saavad kaasa tasuta.
Samal päeval kell 16 siirdutakse õhtusele retkele Raplamaa laulu- ja tantsupeole Mahtra sõjaväljal. Pidu on pühendatud sõja 150 aastapäevale. Teel Mahtrasse käiakse käsitöö- ja kunstilaadal Atla mõisas. Tallinnasse tagasi on kavas jõuda kell 22.30. Sõidu hind täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 125, õpilastele 75 krooni.

Pühapäeval, 01. juunil viib Omnibuss hommikumatkale Fred Jüssi ja Veljo Runneliga Tõrvaagu lähedal Tagametsa võimsates kuusikutes. Sealt viid rännak loodusfotograaf Leo Eensoo seltsis tema lemmikpaika Mukri rappa. Päeva lõpetab Ulla Kriguli orelikontsert Türi Püha Martini kirikus. Väljasõit kell 7, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind koos kontserdipiletiga täiskasvanuile 225, üliõpilastele ja pensionäridele 175 ning õpilastele 125 krooni.

Pühapäeval kell 18 algab ja kell 23 lõpeb aga õhtune retk Mahtra sõjaväljale kuulama Metsatölli ja Vägilaste kontserti “Mahtra sõda”. Sõidu hind koos kontserdipiletiga täiskasvanuile 250, üliõpilastele, pensionäridele ja õpilastele 200 krooni.

Info www.looduseomnibuss.ee  Registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss


  

“Märka mind!”

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kõiki huvilisi osalema tänavusel fotovõistlusel „Märka mind!”.

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad. Võistluse eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Peaauhind on 5000, vanuseklassi võitja auhind 1000 krooni. Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda, rohkesti on eriauhindu. Lisaks on eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotode autoreile.

Auhinnad antakse kätte võistluse lõpuüritusel 24. oktoobril Waide motellis. Interneti-hääletus toimub 5.–15. oktoobril võrgupaigas www.vvvs.ee. Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes. Võistlust rahastavad VVV SA ja keskkonnainvesteeringute keskus.

Fotovõistluse tingimused leiab sihtasutuse kodulehelt http://www.vvvs.ee, infot saab telefonil 508 8359 või e-posti teel: sihtasutus@vvvs.ee.

VVV SA

 




MAAILMAST


Linnukaitsjate mure EL põllumajanduse arengu üle süveneb

BirdLife International taunis läinud nädalal Euroopa Komisjoni avalikustatud ettepanekuid ühtse põllumajanduspoliitika “tervisekontrolli” (CAP ‘Health Check’) kohta. Linnukaitsjate arvates ignoreerivad need kliimamuutuste, süveneva veepuuduse ja elurikkuse vaesestumise aspekte.

BirdLife’i Euroopa-haru direktori Clairie Papazoglou sõnul tahab Euroopa Liit võitluses dramaatiliste keskkonnaprobleemidega olla küll eesliinil, aga on oma uute ideedega pigem kaotamas usutavust. “Kuidas saame veenda brasiillasi kaitsma oma vihmametsi, kui jätkame ise samas oma ruraalökosüsteemi lammutust?”

BirdLife ütleb, et nüüd on liikmesriikide põllumajandusministrite otsustada, kas lähtuda EL kodanike ühishuvidest või tõsta aina suurenevate toetuste najal kilbile käputäis intensiivselt majandavaid põllumehi.

BirdLife

 
  

   

Pargi – ja sõida poodlema

Euroopa kohaliku transpordi infotalituse ELTIS veebikiri kirjutab, kuidas Austrias Grazis suudeti uut hiigelkaubanduskeskust rajades tagada ruumilise planeeringu, linnaarengu ja mobiilsuse kena kooskõla. Kusjuures see sai teoks era- ja avaliku sektori tõhusas koostöös.

Tuuakse välja, et 36 000-ruutmeetrise üldpinnaga Murparki keskuses pole sugugi mitte ainult poed, vaid ka kontorid ja toidukohad. Olulisem on aga keskuse sidumine liiklus- ja ühistranspordi süsteemi. Ühest küljest paikneb keskus suure kiirtee lähedal ja on sellega mugavalt ühendatud, teiseks tuleb aga otse Murparki Grazi siselinnast lähtuv tramm, mille teised peatused on üksiti ühildatud riikliku bussisüsteemiga.

Kaubanduskeskuse kliendid võivad viie euro eest parkida oma auto parkimismajja ja sõita sama raha eest terve päeva jooksul linna ühissõidukitega. Võimalik on hankida ka 39 eurot maksev kuukaart.

ELTIS/Uudistaja




 

KIIRKOMMENTAAR


Rebased: kellele rõõmuks, kellele mitte eriti

Rohelise Värava läinud nädala kommentaaris (vt. http://www.greengate.ee/?page=6&id=1512) kirjutas Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia vanemteadur Urmas Saarma rõõmsal meelel sellest, et marutaudivastase vaktsineerimise tõttu on rebaste arvukus tõhusalt suurenema hakanud. Ja et reinuvaderid tikuvad tasapisi ka linnaloomaks. Sellest viimasest polevat muidu hullu midagi, kui nad vaid paelussi kaasa ei tooks. Kolmapäeval korjas teema veidi ettevaatlikumas maneeris üles Postimees, kust selgub, et peale haiguste võivad linnarebased kaasa tuua ka muid probleeme.

Kummatigi on mõlemas kirjatöös piirdutud siiski vaid mündi ühe poolega ja jäetud arutlemata selle üle, milliseid muresid põhjustavad vohava arvukusega rebased ja kährikud looduses. Kuna jahimeeste hulgas polevat ei üks ega teine liik praegu moes ning kuna marutaud loomi enam kuigivõrd ei ahista, on näiteks maas pesitsevate lindude põli linnutundjate kinnitusel veelgi hapramaks muutunud. Tänavuse aasta linnu tedre arvukuse languses on esikohal küll muidugi ikka inimese otsene tegevus elupaikade hävitajana, aga üha rohkem arvatakse pahasti mõjuvat ka väledate kiskjate rohkus. Mingeid analüüse marutaudivastase vaktsineerimise mõjust sellele looduse küljele küll veel tehtud polevat ja nii jääb kurtmine pigem emotsionaalsele tasemele.

Nii et mis parata: sellelgi vorstil on kaks otsa.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet