Ann Marvet

Ann Marvet – eluteaduse hoidja

23.–25. mail toimus Haanjas Vaskna talus 34. teoreetilise bioloogia kevadkool teemal “Seadused bioloogias”.

Arutelude käigus jõuti ühisele arusaamale, et aegade jooksul sõnastatud bioloogia seaduspärasusi on põhjust nimetada reegliteks. Samal teemal ilmus ka traditsiooniline kogumik sarjast Schola Biotheoretica, mis sisaldab muu hulgas suure valiku bioloogia reegleid koos selgitustega. Kevadkooli ja kogumikku toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Kogumikku saab 15 krooni eest osta LUS-i majast (Tartu, Struve 2).

Kevadkoolis kuulutati välja Eesti Eluteaduste Hoidja auhind, mille pälvis Ann Marvet loodustekstide tundliku toimetamise eest. Auhinnaks on Vive Tolli graafiline leht, millest on tehtud 25 nummerdatud eksemplari. Auhinda on antud välja alates 1984. aastast tunnustusena Eesti bioloogilise kultuuri loojaile ja hoidjaile. Auhinna þürii on kinnitanud Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) presiidium. Kauaaegne Eesti Looduse toimetaja Ann Marvet on 15. auhinnasaaja.

Auhinna kohta saab lähemalt lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Eluteaduse_Hoidja ja http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2005_2002.html.

LUS/Uudistaja

Metsad on ikka tuleohtlikud

Keskkonnaministeerium tuletas kolmapäevases pressiteates veel kord meelde, et kuivade ilmade tõttu on metsades suurenenud tuleoht, mistõttu looduses viibijail tuleb rangelt järgida tuleohutusnõudeid.

“Nädalavahetusel alguse saanud põleng Vihterpalus näitab, et metsad on juba väga tuleohtlikud ja tugeva tuulega võib väikesest tulekoldest alguse saada suur keskkonnakahju,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Timo Anis. “Vihterpalus langes tuleroaks hinnanguliselt ligi 850 hektarit metsa.”

Enamasti saavad metsatulekahjud alguse inimeste hooletusest. Viimase kümne aasta andmetel on äike või torm olnud metsapõlengu tekitajaks ainult ühel protsendil juhtudest.

2006. aastal oli 250 metsapõlengut, mis põhjustasid ainuüksi keskkonnakahju 10,5 miljoni krooni ulatuses, sest hävis või sai kannatada 2597 hektarit metsa ja süttis 80 hoonet. Päästeametile tõid metsapõlengud üle 20 miljoni krooni lisakulusid. Mullune suvi nii kuiv polnud ja mets süttis 64 korral, kahjustada sai ligi 292,4 hektarit  metsamaad. Metsatulekahjude keskmine pindala aastatel 1997–2006 oli 5,3 hektarit.

Metsatulekahjust tuleb teatada hädaabinumbril 112.

Keskkonnaministeerium

Fotomälestus radari montaaþi ajast märtsis 2008 (Foto: EMHI)

Ilmaennustajad said uue võimsa ilmaradari

27. mail avati Sürgaveres Viljandimaal pidulikult Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) uus ilmaradar.

EMHI peadirektori Jaan Saare sõnul on uus radar väga oluline, sest selle abil saab hinnata pilvesüsteemide liikumist, tuulte kiirust ja suunda, samuti pilvedes olevate sademete kuju (vihm, lumi, rahe) ning kogust. Uue radari haarderaadius on kuni 300 kilomeetrit, nii et korraga “näeb” radar 720 000 ruutkilomeetri suurust ala. Maakera kumeruse tõttu saab aga kõige parema kvaliteediga ilmainfot 100–150 kilomeetri raadiuses. Radar kogub ja edastab andmeid reaalajas. Eriti tähtsad on need andmed ilmaennustajatele just hädaolukordade, näiteks äikesetormide tekke korral.

Keskkonnaseire ja tööstusettevõtete tarbeks mõõtmeseadmeid tootvas Vaisala grupis valminud radar kuulub uude põlvkonda. Selle andmeid saavad kasutada ka teised riigid, eeskätt Põhjamaad, kellega EMHI on sõlminud lepingu. Samasugune radar on veel Soome meteoroloogia instituudil.

Radar on paigutatud Sürgaveres endise tuuleveski kohale ja tema kõrgus merepinnast on 156,5 meetrit. Radari hoone ehitus koos kommunikatsioonidega maksis 21 miljonit krooni, sellest radarile kulus 17,5 miljonit.

EMHI/Keskkonnaministeerium

---

 

Sellist torti said maitsta nurgakivipäeva osalised

Ahhaa-keskus sai nurgakivi

26. mail tähistasid teaduskeskus Ahhaa, TÜ ajaloo muuseum koos tähetorniga, Tartu observatoorium ja Tartu linn ühiselt astronoomilise nurgakivi päeva. Muudele üritustele lisaks avati õhtul pidulikult teaduskeskuse Ahhaa tulevase hoone ehitusplats Emajõe ääres.

Ahhaa juhataja Tiiu Silla sõnul on 26. mai kujunenud Tartus sümboolseks astronoomilise nurgakivi päevaks, sest 200 aastat tagasi pandi nurgakivi Tartu tähetornile ning 50 aastat tagasi märgiti maastikule maha tulevane Tartu observatooriumi peahoone. Nüüd lisati Ahhaa-keskuse uue hoone ehitusplatsi avades veel üks tähtis verstapost.

Päeva jooksul avati Tõravere observatooriumi juures päikesekell, Toome tähetornis peeti seminar, kus Juhan Maiste, Jaan Einasto ja Tõnu Viigi ettekannete kaudu sai pildi tähetorni ajaloost. Tööpäeva lõpul võis iga huviline võtta tähetorni juurest kaardi ja minna planeedirajale: Tartu linnaruumi oli kujundatud miniatuurne päikesesüsteem mõõtkavas üks meeter = miljon kilomeetrit. „Päike“ asus tähetorni ees, kaugemate planeetide „orbiidid“ ulatusid Raadile. Planeediorienteerumise finiš oli Ahhaa-keskuse tulevase hoone asukohal Emajõe ääres Tigutorni kõrval. Ehitusplatsi lustlikul avamisel loositi osalejaile, kelle vanuseskaala küündis paarist aastast üle seitsmekümne, välja auhinnad ja maitsti tulevase keskuse pildiga torti.

Ahhaa/Uudistaja

Eesti õpilaste suur edu loodusteaduste olümpiaadil

12.–17. mail osales kaks Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli võistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) Küprose pealinnas Nicosias, kust toodi koju kuld- ja hõbemedal.

Võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri gümnaasium) ja Stanislav Zavjalov (Narva humanitaargümnaasium) pälvis 19 riigi võistkondade seast kuldmedali ja kristalse rändkarika. Hõbemedaliga lõpetas olümpiaadi teine Eesti võistkond koosseisus Roland Matt (Hugo Treffneri gümnaasium), Harri Parker (Nõo reaalgümnaasium) ja Uku Laur Tali (Tartu kommertsgümnaasium).
Võistkondi saatsid juhendajad Karin Hellat, Timo Kikas ja Illar Leuhin.

Teadmisi tuli võistlejatel näidata füüsikas, keemias, ökoloogias ja muudes loodusainetes. Esimest korda EUSO ajaloos tuli ökoloogia laboritöö raames teha ka reaalne välitöö. Ökoloogiline teema oli ülesande sisuosas oskuslikult seotud laboritööga biokeemiast, kus tuli tegeleda kromatograafia ja muu põnevaga. Praktika teine päev oli veidi enam seotud füüsika ja keemiaga, kusjuures võistlejatel tuli endil konstrueerida päikeseelement ning mõõta selle tootlikkust.

Võistlejate ettevalmistust koordineeris TÜ teaduskool, osalust võistlusel rahastas haridus- ja teadusministeerium.

TÜ

Arvamusliidrid keskkonnakursustel

Täna lõpevad Lääne-Virumaal Sagadi mõisas kolmapäeval alanud neljandad kõrgemad keskkonnakursused, mille keskkonnaministeerium korraldas keskkonnaühenduste esindajatele, ajakirjanikele, riigiametnikele ja poliitikutele.

Alates 2005. aastast korraldatavad kõrgemad keskkonnakursused annavad Eesti arvamusliidritele ülevaate keskkonnakaitse süsteemist, aktuaalsetest keskkonnateemadest ja nende seotusest teiste eluvaldkondadega. Sel aastal osaleb kursustel kokku ligi poolsada arvamusliidrit üle Eesti. Ettekandjateks kutsuti seekord looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht, Tartu ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla, zooloog Aleksei Turovski, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ago Jaani, Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi klimatoloog Ain Kallis, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel jt.

Käidi Eesti suurimal looduskaitsealal Lahemaa rahvuspargis, tutvuti keskkonnahoidlikke tootmis- ja tööpõhimõtteid kasutavate ettevõtete Kunda Nordic Tsemendi ja Estonian Cellsiga ning viidi end kurssi Põlula kalakasvatuskeskuse tööga, tänu millele võib Eesti jõgedel endiselt liikumas näha lõhelasi.

Kõrgemaid keskkonnakursusi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnaministeerium

Luke mõisa endine kärnerimaja, nüüdne infopunkt ja muuseum

Koolitus ja pidu Lukel

Luke mõisas on laupäeval algusega kell 10 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) koolitus “Õppepäev mõisas”.

Koolitusel tutvustatakse õppeprogrammide korraldamise võimalusi mõisates ning tehakse läbi praktilised harjutused töölehtedelt. Pärast koolitust algab Luke mõisa hooaja pidulik avaüritusest. Kavas on teha kokkuvõte Luke meenekonkursist, kontserdi annavad Nõo muusikakooli õpilased ja Elva laululapsed, avatakse Eeva kuju ning maalitakse ühiselt kunstnik Nerva juhendusel.

VVV SA