Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
06. juuni  2008




Hoolimata kuivast ilmast sirguvad sibulavarred kõrgeil Peipsiääre valla peenardel üsna jõudsasti.
 

Head lugejad!
Suvekuudel – juunis, juulis ja augustis – ilmub Uudistaja harvemini ja ebaregulaarselt. Järgmine Uudistaja peaks praeguste kavade kohaselt teieni jõudma kahe nädala pärast, 20. juunil.



UUDISTAJA SOOVITAB


 

   


             


Ajakiri Loodusesõber juunis: valebiodiislikütusest ja suveunes kaladest

Kas olete ehk Neste biodiislikütust ostnud, näiteks Soomes või Rootsis? Eestis seda veel müügil pole, aga kindlasti tuleb. Siis oleme sama probleemi ees mis põhjanaabrid praegu: Soome Greenpeace üritab avalikkusele selgeks teha, et tegu pole rohelise kütusega keskkonnasäästmise mõttes, nagu ostjat püütakse uskuma panna, vaid ilmselgelt keskkonnavaenuliku tootega: kütus on tehtud palmiõlist, mis omakorda pärineb palmiistandustest, mis kasvavad Indoneesia endiste vihmametsade kohal ja on elupaiga ära võtnud näiteks kaitsealustelt orangutanidelt. Kui Eestis peaks Neste biodiislikütus müügile tulema, kas on meil olemas sellele tootele nii poolt kui ka vastu rääkijaid? Ehk kas Eesti roheliste hääled on piisavalt tugevad? Sellest ja paljust muust – et miks näiteks Greenpeace Eestisse ei laiene – rääkis ajakirjale Loodusesõber keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace Nordic esindaja Satu Pitkänen.

Ajakirja juuninumbrist saab veel lugeda, kes Eesti kaladest võib suveund magada ning miks Tallinna linn lubab biojäätmed tavalisse kilekotti pakkida.
Kel noortest on huvi vabatahtliku töö vastu, võib lugeda, kuidas üks noor Eesti neiu käis Kreekas kilpkonni kaitsmas. Ja puhkuse ajal lääne poole matkates ärge unustage Puhtulaiult läbi sõita: see maailma kõige vanema Schilleri monumendiga saareke on uskumatult rikas meie kultuuriloo ja looduse poolest – sellest lähemalt juuninumbrist.
Head lugemist!
Helen Arusoo,
Loodusesõbra peatoimetaja


 



            
EESTI UUDISEID

 





Triip jõudis Euroopa keskkonnaauhinna nominentide sekka
Täna Brüsselis lõppeva traditsioonilise rohelise nädala üks olulisi sündmusi oli Euroopa äri keskkonnaauhindade (European Business Awards for the Environment) üleandmise tseremoonia.
Auhindu, millega tunnustatakse firmade uuenduslikkuse, majandusliku elujõu ja keskkonnahoole ühendamisest tulenevat panust jätkusuutlikkusse arengusse, on kokku neli: keskkonnakorralduse, toote, tootmisprotsessi ja rahvusvahelise koostöö alal. Nelja kategooria peale kokku valiti 125 kandidaatkompanii ja -organisatsiooni seast välja 11 nominenti. Nende hulgast kuulutati välja võitjad ning nn. runner up’id ehk teise koha saajad, kolmes esimesena mainitud kategoorias igas kaks, koostöö kategoorias üks.
Keskkonnakorralduse kategoorias pälvis just sellise tunnustuse koos Prantsusmaa põllumeeste ühendusega Terr`Avenir Eesti aktsiaselts Triip. Kategooria võitjaks kuulutati Ühendkuningriigi tarbijate ühendus The Co-operative Group Ltd.
Ülejäänud kategooriate võitjad olid toodete alal Austria päikesepaneele tootev ertex-solar GmbH, protsessi alal Saksamaa CHOREN GmbH, mis toodab biomassist – ja mitte toidutaimedest! – ülipuhast biokütust ning koostöö kategoorias Hollandi rahvusvaheline firma KIT Holding/Mali BioCarburant SA, mis tegeleb Malis biokütuse tootmisega samuti viisil, mis toiduvarusid ei kahanda.
Lõputseremoonial andis auhinnad üle Euroopa keskkonnavolinik Stavros Dimas.
Aktsiaselts Triip, kes on vahepeal koos aktsiaseltsiga Guttenberg ja osaühinguga Repro asutanud aktsiaseltsi Ecoprint, sai õiguse Eestit sel konkursil esindada sellega, et pälvis mullusel keskkonnaministeeriumi võistlusel aasta keskkonnategija tiitli.
Täpsemat infot Euroopa äri keskkonnaauhindade kohta leiab huviline võrgupaigast http://ec.europa.eu/environment/awards/index_en.htm.
Uudistaja/Euroopa Komisjon
 


Riigikontroll: Natura 2000 võrgustikuga on Eestis probleeme
Riigikontroll auditeeris keskkonnaministeeriumi tegevust Natura 2000 võrgustiku loomisel ja kaitse korraldamisel aastatel 2000–2007. Esmajoones huvituti metsaelupaikadest, sest majandustegevuse tõttu võidakse neid lühikese aja jooksul suures ulatuses pöördumatult kahjustada.
Sel nädalal avaldatud pressiteates on kirjas, et “Riigikontrolli hinnangul ei ole Eestis Natura 2000 võrgustik moodustatud ega nendel aladel kaitse korraldatud viisil, mis tagaks vääruslike metsa-elupaikade soodsa seisundi kogu riigis, mistõttu vajab Natura 2000 võrgustik täiendusi. Samas pole välistatud, et Natura alade hulka on piisava analüüsita arvatud paiku, mis tegelikkuses ei vaja sedavõrd karmi kaitserežiimi ja seeläbi võib olla tekkinud põhjendamatuid piiranguid majandustegevusele ning lisakoormust maaomanikele ja riigile.”
Audit näitas, et Natura 2000 võrgustiku loomisel ei peetud silmas eesmärki säilitada elupaikade soodne seisund. Võrgustikku arvati peamiselt varasemad kaitsealad ning piisavat tähelepanu ei pööratud väljaspool kaitsealasid paiknevate väärtuslike elupaikade väljaselgitamisele.
Riigikontrolli tellitud analüüs näitas, et vanade loodusmetsade kohta olid keskkonnaministeeriumi andmed õiged ainult pooltel juhtudel. Märkimisväärseid puudusi tuvastas Riigikontroll ka teiste metsaelupaigatüüpide andmetes. Kokku käsitles Riigikontrolli analüüs elupaikasid, mis hõlmavad 59 protsenti Natura võrgustiku metsaelupaikade pindalast.
Auditit juhtinud peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on Natura võrgustiku pealiskaudse loomise tagajärjel jäetud Natura aladest välja mitu kaitset väärivat elupaika ning võetud kaitse alla vähese loodusväärtusega kohti.
Probleemiks on ka Natura elupaikade kaitse korraldus. Hoolimata Riigikontrolli 1999. aasta auditis tehtud etteheitest kaitsekorralduskavade koostamata jätmise kohta, ei ole keskkonnaministeerium oma tööd parandanud ning suurel osal kaitse- ja hoiualadel pole endistviisi kaitsekorralduskavu. Samuti jäetakse metsaelupaikades tegevusi kavandades hindamata nende mõju elupaigale, mistõttu võidakse lubada elupaikasid kahjustavaid tegevusi.
Keskkonnaminister nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega ning tõdes, et Euroopa Komisjonile esitatud aruande kohaselt ei ole 80 protsendi Eesti väärtuslike metsaelupaikade seisund soodne. Samas jäi keskkonnaminister eriarvamusele auditi järelduste osas.
Vaata täisteksti http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_40049_natura_28.05.2008_lopp.pdf
Riigikontroll


 

Kooliharidus on tõhusaim tee saada keskkonnateadlikuks
Enamik Eesti elanikest peab ennast väga keskkonnateadlikuks, hinnates samas kaasmaalaste üldist keskkonnateadlikkuse taset väga madalaks. Nii selgub küsitlusest, mille tegi keskkonnaministeeriumi tellimusel osaühing Faktum & Ariko. Uuringutulemused kinnitavad samas Eesti elanikkonna usku sellesse, et keskkonnateadlikkust saab parandada eelkõige sel moel, et suurendataks keskkonnahariduse osakaalu koolide õppeprogrammides.
Uuring keskendus kolmele valdkonnale: Eesti elanike keskkonnateadlikkus ja keskkonnaalane käitumine ning keskkonnainfo kättesaadavus.
Selgus, et enamik ehk 91 protsenti vastanutest peab end kas väga või pigem keskkonnateadlikuks. Sama head hinnangut ei anta aga Eesti elanike üldisele keskkonnateadlikkusele: vaid kaks protsenti arvab, et Eesti elanikkond on väga keskkonnateadlik, 27 protsendi vastanute arvates on inimesed pigem keskkonnateadlikud.
Käitumisharjumuste analüüs näitas, et kõige enam pööratakse tähelepanu elektri ja vee säästule ning jäätmete sortimisele ja taaskasutusele. Tulemustest võib välja lugeda, et keskkonnateadlikult toimitakse siis, kui sellest tuleneb otsene majanduslik kasu.
Ligikaudu pooled vastanutest hindasid keskkonnainfo kättesaadavuse heaks. Kõige rohkem tuntakse huvi Eesti keskkonnaseisundi, aga ka oma kodukoha või lähiümbruse keskkonnaseisundi vastu. Viimase aasta jooksul on kõige sagedamini (umbes kolmandik vastanuid) keskkonnateavet saadud maakonnalehtede vahel ilmuvatest keskkonnateemalistest vahelehtedest, veerand vastanutest on infot saanud loodusajakirjadest, keskkonnateemalisi Eesti telesaateid on vaadanud ligi kolmveerand elanikest, populaarseim saade on “Osoon”.

Keskkonnateemalisi raadiosaateid on aasta jooksul kuulanud 28 protsenti 16–64-aastastest Eesti elanikest, neist 5 protsenti pidevalt ning 23 protsenti juhuslikult. Sagedamini on mainitud Vikerraadio saateid.

Uuringus osalejad hindasid keskkonna hea seisundi eest seisvatest asutustest kõige usaldusväärsemateks keskkonnainspektsiooni, riiklikku looduskaitsekeskust ning riigimetsa majandamise keskust.
Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring tehti tänavu 14. aprillist 15. maini. Telefoniküsitluses pöörduti tuhande 16–64-aastase Eesti elaniku poole. Uuringu aruandega on võimalus tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1074460.
Keskkonnaministeerium

 

 



Keskkonnaarutlused Belgia kuningapaari visiidi ajal
Belgia suursaatkond Tallinnas informeeris eile restoranis Sisalik (fotol) ajakirjanikke Belgia kuningapaari visiidist 10.–12. juunil ning selle raames korraldatavatest seminaridest “Ökoefektiivsus ja keskkond” ning “Roheline tehnoloogia ja ökoefektiivsus”.
Eesti tööandjate keskliidu ja Belgia ettevõtete liidul korraldatav Belgia ja Eesti teadlaste ja äridelegatsioonide ühisarutelu “Roheline tehnoloogia ja ökoefektiivsus” on 10. juunil Eesti teaduste akadeemias. Üritusel allkirjastatakse Eesti kiirguskeskuse ja Belgia tuumaenergia uuringukeskuse vaheline memorandum.
Arutelu programmiga saab tutvuda võrgupaigas http://www.ettk.ee/upload/belgia/Joint_session_Green_Tec.doc.
Seminar “Ökoefektiivsus ja keskkond” peetakse aga päev hiljem Tallinna ülikoolis; seminari lõpuistungil osalevad ka Belgia kuningas Albert II ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Alla kirjutatakse Brüsseli ja Tallinna ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli koostööleping ning Belgia organisatsiooni De Smet Engineers & Contractors ja Venemaa firma Group Russian Oil leping Muuga sojatehase arenduseks.
Tema Majesteedi Albert II riigivisiit Eestisse leiab aset 10.–12. juunil. Kuningat saadab Belgia teadlaste ja äridelegatsioon.
Belgia suursaatkond/Eesti tööandjate keskliit
 

Harrastuskalastajad soovivad püüda rohkem vääriskala
Keskkonnaministeerium avalikustas eile harrastuskalastajate seas korraldatud küsitluse tulemused. Siht oli teada saada, kus ja millist kala harrastajad püüavad ja püüda tahavad, kuidas hindavad püügipiiranguid ja -tasu ning mida tuleks nende meelest arvestada harrastuskalapüügi arengukava koostamisel.
“Näiteks saime teada, et väga suurt osa vastanutest häirib veekogudele ligipääsu puudumine, eeskätt kallasraja ebaseadusliku sulgemise näol, see küsimus vajab lahendamist,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus.
Veel nurisesid harrastuspüüdjad veekogude halva olukorra, kala vähesuse, röövpüüdjate, õigusaktide, paisude ja teiste kalade rännet takistavate ehitiste üle. Eestis enim püütavad kalad on ahven, haug, särg, latikas, koger, linask ja jõeforell. Samas aga ilmnes vastustest, et märksa rohkem soovitaks püüda lõhelisi ja teisi väärtuslikke kalaliike, näiteks koha ja angerjat.
Vastajad olid peaaegu ühel meelel, et harrastuspüügiks sobivad vahendid on spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng, und ja käsiõng. Nakkevõrgu kasutamist valdavalt ei soositud, kindlasti ei peaks seda vastajate hinnangul kasutama Eesti väikejärvedes ja jõgedes.
Enamik vastanutest arvas, et harrastusliku kalapüügiõiguse tasu on praegu optimaalne, mõnede meelest isegi liiga madal. Paljud kalastajad oleksid nõus maksma hoopis rohkem, kui nad teaksid, mida kasulikku kalavarudele selle eest tehakse. Riigile laekus mullu harrastusliku kalapüügiõiguse tasust pankade kaudu umbes 4,5 miljonit ja kalastuskaardiga püügiõigustasudest umbes 2,1 miljonit krooni.
Vastanuid oli ligi 1500, mis on Eestis tehtava küsitluse kohta märkimisväärselt suur valim. Kalastajate vastused on abiks harrastusliku kalapüügi arengukava koostamisel, millega keskkonnaministeerium on juba alustanud ja mille eesmärk on täpsustada harrastuskalastuse arengusuunad aastateks 2009–2013. Arengukava peaks valmima 2009. aasta alguseks.
Keskkonnaministeerium
 

Looduskaitse komisjoni ettekandepäeva materjalid Internetis
29. mail Tartus toimunud Eesti teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni (TA LKK) 47. ettekandepäeva “Teadus ja seadus metsas” ettekanded on kättesaadavad TA LKK koduleheküljel võrgupaigas http://www.zbi.ee/talkk/html/teated.htm.
TA LKK


 



TASUB OSALEDA


 

 


Looduse Omnibuss: lisaks reisidele nüüd ka vabaõhu-loodusõhtud

Looduse Omnibuss viib laupäeval, 7. juunil, esimesele Eesti punklaulupeole Rakveres. Kultuuriloolist retke läbi Lahemaa ja Virumaa kaunite paikade juhendab ajaloolane Ott Sandrak.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 12, tagasi Tallinna jõutakse kell 24. Sõidu hind koos kontserdipiletiga on täiskasvanuile 250, üliõpilastele ja pensionäridele ning õpilastele 175 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäevased retked viivad nii Tallinnast kui ka Tartust Sinimägedesse, Mummassaarde, Utria pangale ning Narva-Jõesuusse. Käiakse äsja avatud Sinimägede sõjaajaloo muuseumis ja matkatakse Sinimägedes. Nautida saab ka Ida-Virumaa kauneid randasid, käia Narva-Jõesuus ja jalutada Utrialt Mummassaarde. Retke juhendab geoloog Kalle Suuroja, Sinimägede muuseumi tutvustab ajaloolane Ivika Maidre.

Väljasõit nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartust keskkonnahariduse keskuse juurest (Kompanii 10) on kell 9, tagasi jõutakse kell 20. Ühesugused on ka sõidu hinnad: täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175, õpilastele 125 krooni.
Info www.looduseomnibuss.ee, registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Eile, 5. juunil, algas aga loodusõhtute suvehooaeg rahvusraamatukogu vabaõhulaval. Korraldajad loodavad, et alates sellest maailma keskkonnapäevale pühendatud loodusõhtust saab ka rahvusraamatukogu taguse rohelise oaasi kanda Tallinna kultuurielu kaardile. Avaõhtu teema oli “Jaan Eilart 75 ja 25 aastat Tallinna Deklaratsioonist”, rääkisid ajaloolane Robert Nerman, professor Henn Kukk, Jaan Eilarti õpilased Andres Tõnisson ja Vootele Hansen ning luuletaja Paul-Eerik Rummo. Looduse Omnibuss korraldas tasuta loodusõhtu koostöös Tallinna keskkonnaametiga.
Looduse Omnibuss
 
 
Jäätmepõletus: lahendus või probleem?
Esmaspäeval, 9. juunil, algusega kell 17 toimub Tallinna ülikoolis (Narva maantee 25-318) Eesti rohelise liikumise (ERL) arutelu Eestisse kavandatavate jäätmepõletusjaamadega seotud keskkonnaprobleemide üle.Diskussiooni veab ERL liige, Hendrikson & Ko juhtekspert Juhan Ruut. Kui seni on Eestis jäätmeid sortimise järel ladestatud prügimägedele, siis nüüd kavandatakse ka mitme suure prügipõletustehase rajamist. Jäätmete põletamise mõjudest keskkonnale on vähe juttu olnud.
Arutleda saab muidugi ka jäätmekäitluse teemadel laiemalt.
ERL
 
 


Orhideepäev Saaremaal
Riikliku looduskaitsekeskuse Saare regioon korraldab 22. juunil Loona mõisas ja looduses orhideepäeva, mis on ühtlasi Kihelkonna päevade avaüritus.
Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast Loonale kell 10. Loonal saab Eesti käpalistega tutvuda Tõnu Tamme maalide ja Tarmo Pikneri fotode vahendusel. LKK Saare regiooni direktori Tõnu Talvi avasõnade järel saab kuulata Eesti orhideekaitse klubi liikme Tõnu Tamme “Vestlusi Eesti käpalistest”. Pärast lõunasööki minnakse Mari Reitalu ja Kadri Kullapere juhendusel loodusesse orhideedega tutvuma. 14.50 sõidab buss Kuressaarde tagasi.
Üritust finantseerib keskkonnainvesteeringute keskus; eelregistreerimine ja info telefonil 454 6880 või e-posti teel loona@tt.ee.
LKK Saare regioon
 
 
Kultuurilooline retk Paljassaarde

Tallinna looduskaitse selts korraldab laupäeval, 7. juunil, jalgsimatka Paljassaarde. Matka juht on Robert Nerman. Kogunemine 59. bussiliini lõpp-peatuses kell 12 (buss väljub Balti jaamast kell 11.37). Täpsem info telefonil 512 1428

Looduse Omnibuss
 

Algab fotovõistlus “Maavalla hiied 10221 (2008)”
Maavalla koda kuulutas välja fotovõistluse “Maavalla hiied 10221 (2008)”, kuhu oodatakse osalema kõiki hiiesõpru. Fotovõistluse eesmärk on jäädvustada meie rahva looduslike pühapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade varjatud väärtusi.
Fotole võivad olla jäädvustatud ajaloolised looduslikud pühapaigad: hiied, üksikud pühad puud, allikad, kivid, ristipuud, samuti hiljuti asutatud looduslikud pühapaigad ja toonekurepesadega postid, millele seotakse paelu. Pilti võib teha ka pühapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pühapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas. Pildile võib püüda ka pühapaigas toimuvat reostamist, hävitustööd ja selle jälgi. Pildistatav paik või ese peab olema äratuntav.
Töid hinnatakse kahes jaos: noored kuni 16-aastased ja vanemad. Fotode esitamise viimane tähtaeg on selle aasta 31. porikuud (31.10). Pildid palutakse üles laadida Maavalla koja kodulehel www.maavald.ee alates sügiskuu 1. päevast (01.09). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte jõulukuu algul Tartus. Sündmuse täpse aja ja koha saab teada kooljakuu (novembri) algul Maavalla koja kodulehelt.Täpsemat infot tehniliste tingimuste ja muu kohta leiate võrgupaigast http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=2487&op=lugu.
Lisateavet saab ka e-posti teel aadressil koda@maavald.ee.
Maavalla koda jagas üksiti teavet sellegi kohta, mida tähendab võistluse nimes arv 10221: “See on aastaarv, mis lähtub Maavalla ajaarvamisest. Just nii palju aastaid tagasi murdis jääaja järel kogunenud ja ookeanist kõrgem Balti jääpaisjärv endale tee ilmamerre. Lühikese ajaga jooksis järv pooltühjaks ja veetase alanes siinkandis mitukümmend meetrit. Suur jagu meie kodumaast vabanes vee alt, tehes ruumi maismaaelule. See murranguline sündmus tähistas ulatuslike muutuste aega, millesse jääb ka Eesti ehk Maavalla asustusajaloo algus.”
Maavalla koda
 

Jaaniõhtu ja soo-kontsert Soomaal
Soomaa rahvuspark, Suure-Jaani vallavalitsus ja Eesti Kontsert korraldavad 22. juuni õhtul algusega kell 19 jaanitule Lubjassaarel Johann Köleri kodutalus.
23. juunil kell 03 algab Hüpassaare soosaarel Arsise kellade ansambli päikesetõusukontsert Aivar Mäe juhatusel. Loomade elust pajatab Aleksei Turovski.
Hüpassaares palutakse kohal olla vähemalt tund enne kontserdi algust ja osta järjekordade vältimiseks pilet eelmüügist. Soosaarele viib kaks umbes kilomeetri pikkust laudteed. Valida tuleks sobiv riietus ja jalanõud, võtta kaasa taskulamp ja midagi istumise alla. Marjaks ära kulub ka soe tee. Kogu tekkinud prügi tuleb soost lahkudes kaasa võtta.
Pilet eelmüügist 150, kohapeal 200 krooni; allameetrimeestele tasuta.
Soomaa rahvuspark/Suure-Jaani vallavalitsus/Eesti Kontsert




MAAILMAST


 

Linnukaitsjaid teeb murelikuks arendustöö Doonau deltas
BirdLife International edastas läinud nädalal oma Rumeenia partneri Societas Ornitologica Romana (SOR) abipalve Doonau delta kaitseks.
27. mail kohtusid SOR ja mitme teise Rumeenia looduskaitsevabaühenduse esindajad riigi veeadministratsiooni Dobrudža (Dobrogea) haru töötajatega, et arutada tee-ehitusplaane Chituc Levee looduskaitsealal. Dobrudžal on teatavasti Rumeenia muude piirkondadega väga napilt ühendusteid; nüüd on riik otsustanud ses suhtes üht-teist ette võtta. Muude plaanide seas on kavas laiendada senist teed Doonau delta biosfääri kaitseala Chituc Levee piirkonnas seitsme meetrini ja tõsta seda praegusest märksa kõrgemaks. Looduskaitsjad on aga kindlad, et sellel ehitusel ning eriti veel edaspidiseks planeeritud turismiarendusel oleksid katastroofilised tagajärjed loodusele. Piirkond on nimelt tähtis peatus- ja toitumisala ligi 300 linnuliigile, kelle seas on ka ohustatud käharpelikan (Pelecanus crispus). Kinnitatakse, et arenguplaane tehes pole arvestatud Euroopa loodusdirektiivide ja keskkonnamõjude hindamise seaduse nõudeid.
Looduskaitsjad on teinud rohket selgitustööd, sealhulgas esinenud televisioonis. Nüüd loodetakse toetust ka protestikirjade kirjutajailt: http://www.petitiononline.com/SOR20081/petition.html.
BirdLife International/Uudistaja
 


 
Felix Heintzenberg/BIOFOKUS/BirdLife

 ÜRO ei saa elurikkuse hoiuga hakkama
BirdLife International üllitas 30. mail pressiteate, milles väljendas suurt pettumust selle üle, et ÜRO pole saavutanud edu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni nõuete täitmisel: on ilmne, et elurikkuse kadu ei suudeta aastaks 2010 peatada. 191 riiki nõustus küll lepingu maikuus Bonnis peetud osalismaade kohtumisel kinnitusega, et elu mitmekesisus Maal on oluline ka inimese kui bioloogilise liigi säilimiseks, ei suutnud aga kokku leppida konkreetsetes sammudes, mis lubaks liikide kadu kiirelt pidurdada.
BirdLife kinnitab, et ehkki Saksamaa on konventsiooni juhtmaana olnud väga tubli, ei ole suurem osa teisi rikkaid riike suutnud oma sõnu kinnitada, täites rahalisi kohustusi. Samas näitab uuring selgesti, et kui vajalikud kulutused jäetakse praegu tegemata, tuleb edaspidi investeerida tublisti rohkem. Saavutamata on ka konkreetsed kokkulepped luua ülemaailmne kaitsealade võrgustik. Eraldi toonitatakse konverentsi suutmatust peatada biokütuste tootmise ohjeldamatust kasvust tulenev korvamatu kahju elurikkusele.
BirdLife/Uudistaja
  

 
KOMMENTAARITA


 


Mõista-mõista, kus asuvad linnad nimega Drezden ja Bielefild. Fotol on Ecolines’i kioski sein Tallinna autobussijaama kõrval.




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet