Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
4. mai 2004


SÜNDMUS



Alutaguse rattaretk liigub rekordigraafikus

Eesti Rohelise Liikumise ja ajakirja Loodus korraldatav rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?" võib kujuneda viimaste aegade rahvarohkemaks roheliste rattaretkeks. Praeguseks on registreerunud ligi 3000 osalejat.
Korraldajad paluvad rongiga Jõhvi sõitvatel osalejatel arvestada, et 7. mail algab asjade ja jalgrataste laadimine kell 6 Tallinn-Väike jaamas ning et rong väljub samal päeval samast jaamast täpselt kell 7.30.
Euroliidule pühendatud laupäevaõhtuse väitluse juhatab sisse Riigikogu esimees Ene Ergma: "Nädal Euroopa Liidus". Selle üle, kuidas Euroopa Liit väärtustab keskkonnakaitset ja kas Eesti keskkonnaseisund liitudes EL-iga paraneb või halveneb, tuleb praegu teadaolevalt arutlema Andres Tarand Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Eiki Berg Res Publicast. Teiste parteide esindajad on veel täpselt teadmata.

http://www.roheline.ee
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12

Loodusajakiri, Eesti Roheline Liikumine


Muinsuskaitse kutsub maa alla

Tallinna päeval, laupäeval, 15. mail kell 11 hommikul korraldavad muinsuskaitsjad põneva ekskursiooni Rootsi bastioni käikudesse Boris Duboviku ja Heino Uuetalu juhtimisel. Kogunemine Okupatsioonide muuseumi ees. Kaasa võtta taskulamp!

Eesti Muinsuskaitse Selts, tel 6 411 287
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, tel 6 457 170
Muinsuskaitseamet, tel 6 403 050



Laupäeval läheb Tartus ökodraamaks

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab laupäeval, 8 mail kell 12 Tartus Raekoja platsil ökodraama päeva. Siis esitavad kooli- ja üliõpilaste trupid lühinäidendeid, mis kajastavad keskkonnateemasid, looduse ja inimese suhteid ning vastasmõjusid. "Käsitlused võivad olla nii laiemad (keskkonnaeetika ja -filosoofiaalased) kui ka kitsamad (jutustades lihtsatest ja meeldivatest asjadest - veest, metsast, õhust ja päikesest, või konkreetsetest kohalikest või siis globaalsematest keskkonnaprobleemidest ning säästva arengu võimalustest (maavarade kasutus, materjalide taaskasutamine, energia, vee, õhu ning eluslooduse hoidmise ja kaitsmisega seotud teemad)," teatavad ürituse korraldajad.
Täpsemalt vt http://www.teec.ee

Loodusajakiri









UUDISED

Teaduste Akadeemia väärtustas tippkeskusi

Aprilli eelviimasel nädalal toimunud Eesti Teaduste Akadeemia aastakoosolekul pidas akadeemia president Jüri Engelbrecht Eesti teaduselu möödunud aasta säravaimaks sündmuseks teaduse tippkeskuste moodustamist. See tähendab kaalukate teadustulemuste väärtustamist ning vastab igati Euroopa teadusruumi ideedele. Aastakoosolekuks ilmus ka Akadeemia IX aastaraamat.
Akadeemiku diplomid said kätte eelmise aasta lõpul valitud uued Akadeemia liikmed materjalitehnoloog Enn Mellikov, arstiteadlane Raivo Uibo ja muusikateadlane Jaan Ross.
Väljapaistvate tulemuste eest teadustöös ja teenete eest Eesti TA ees anti Akadeemia medal kätte akadeemik Ene Ergmale. Karl Schlossmanni medali pälvis akadeemik Mart Saarma. See autasu anti esmakordselt ja määratakse väljapaistvate saavutuste eest arstiteaduses ning sellega seotud erialadel. Diplomi Baeri preemia määramise kohta sai Baeri pärandi uurimise eest Baeri muuseumi direktor Erki Tammiksaar. Diplomi parima populaarteadusliku raamatu preemia määramise kohta said raamatu "Universumi mikromaailm" koostajad Jaak Lõhmus ja Rein Veskimäe.

Villi Ehatamm/Loodusajakiri







Kalandushaid alustasid klaperjahti hüljestele

Kanada idarannikul algas ajaloo suurim hülgejaht. Kahe aasta jooksul kavatsetakse maha nottida miljon Grööni hüljest. Nahad saadetakse Aasia turgudele. Valitsus kinnitab, et sellega taastatakse kokkuvarisenud tursa asurkondi. Sõltumatud teadlased aga juhivad tähelepanu, et sellega tursa elu ei paranda, pigem vastupidi, sest hülged söövad muude seas ka turskade vaenlasi. Nad kinnitavad, et ökosüsteem on omavahel seotud keerulisemalt ja tihedamalt, kui seda püüavad näidata kalandushaid.

New Scientist/Loodusajakiri


Hiire eluiga kahekordistus

10. aprillil tähistas oma nelja-aastast sünnipäeva teadaolevalt maailma vanim hiir Yoda. Hiire keskmine eluiga on 2 aastat. Igivana hiir saadi Michigani Meditsiinikoolis tehtud aretamistöö tulemusena. Kas sama meetodit kasutades inimese eluiga näiteks 150 aastani tõstetakse, pole teada.

New Scientist/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Mida teha teisipäevase ja kolmapäevase täieliku kuuvarjutusega?


Vastab Tõnis Eenmäe, Tartu Tähetorni teadlane:

4. mai õhtupoolikul algav täielik kuuvarjutus on nähtav ka Eestimaal. Varjutuse alguseks kell 20.51 ei ole Kuu veel tõusnud (tõuseb Tartus kl 20.55), kuid ega me sellega suurt kaota - Päike loojub alles 21.10 (Kärdlas kl 21.29) ning Maa poolvarju Kuu kettal on isegi öösel küllalt raske märgata.
Täisvari ilmub Kuule kell 21.48, seda peaks olema võimalik juba silmaga näha. Täisvari katab Kuu kell 22.52, siis on taevas piisavalt pime ja Kuu küllalt kõrgel. Varjutuse maksimaalne faas on 23.30, täisvarjutuse lõpp peale südaööd kell 00.08. Maa täisvari lahkub Kuult 01.12 ning poolvari 02.10.
Seekord on varjutatud Kuu eriti fotogeeniline - asudes väga madalal, on seda võimalik erinevate maapealsete asjadega koos pildistada. Kuu on täisvarju lahkumise ajal kulminatsiooni lähedal ning Tartus ei ületa kõrgus horisondist sel ajal 13 kraadi. Põhja-Eestis paistab ta veelgi madalamalt.
Pildistamise juures on oluline kasutatava fotoobjektiivi fookuskaugus - 50 mm fookuskaugusega objektiivi korral jääb Kuu filmile poolemillimeetrise kettakesena ning sealt kuuvarjutuse eristamine on küllalt raske. Seevastu 500 mm fookuskaugusega objektiiv tekitab filmile juba viiemillimeetrise läbimõõduga Kuu.


Kuuvarjutus avalikustatakse

Astronoomiahuviliste ühendus Ridamus (http://www.ridamus.ee) ja www.teleskoop.com kogunevad ja kutsuvad kõiki täielikust kuuvarjutusest osa saama Järvekülla vana Tartu maantee äärde (peaaegu samas, kus sügisel Marssi vaatasime). Kavas on vaadelda, pildistada, teadust teha. Kui aega üle jääb, siis vaatame ka planeete. Täisvarjutuse maksimaalne faas on poole kaheteist paiku, täisvarjutus lõpeb veidi pärast südaööd, täisvari lahkub veerand kahe paiku ja poolvari kaob peale kahte.
Vaatamata päevasele soojusele tasub end ikkagi soojalt riidesse panna - õhtul läheb jahedaks! Vaatlus toimub ainult selge ilmaga!

Vt ka http://www.ridamus.ee

Info: Martin Vällik 528 9895


KIIRKOMMENTAAR

Koprake riigipiiri kallal!

Möödunud nädalal ületas Eesti ajakirjanduse uudisekünnise vapustav teade: koprad olla Eesti ja Läti vahelised piiritulbad nahka pistnud. Ületas künnise ja sellesama künnise taha komistaski. Nimelt arvavad koprauurijad, et kobras seisvat pehkinud posti naljalt järama ei hakka. Kui tal just mingitest kes-teab-mis ainetest puudu ei ole ja post ei juhtu olema pajust või haavast.
Nõnda saame sellest õpetlikust loost järeldada järgmist. Kui Eesti-Läti piiripostid tehti pajust, kust siis nii palju jämedat remmelgat leiti? Kui aga piiripostid tehti haavast, kes tuli sellele õnnelikule mõttele teha need ühest kõige paremini mädanevast puust, mädapuust, nagu vanarahvas seda kutsus?
Nii või naa, igatahes tuleb nõustuda meie istuva peaministri arvamusega: Eesti piirivalve on tasemel ning valmis tööks ja kaitseks Euroopa Liidus. Sest kui juba piiritulba kadumist ei märka, ega siis teki probleeme ka piiririkkujaga. Vägisi meenub Jakob Kunderi muinasjutt Suurest Peetrist ja Väikesest Peetrist. Kui Väike Peeter kulliga sõbraks sai ja tema seljas Vanapagana magamiskambri pealt kella varastama läks, küsis Vanapagan alt: "Kes seal kella kallal?" Kull aga ülalt vastu: "Kullike kella kallal!" All rahu majas.
Nüüd saab siis Brüsseli küsimusele: "Kes seal meie piiri kallal?" raporteerida: "Koprake piiri kallal!" Ja rahu majas.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet