Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
4. mai 2004


SNDMUS



Alutaguse rattaretk liigub rekordigraafikus

Eesti Rohelise Liikumise ja ajakirja Loodus korraldatav rattaretk "Kuidas elad, Alutaguse?" vib kujuneda viimaste aegade rahvarohkemaks roheliste rattaretkeks. Praeguseks on registreerunud ligi 3000 osalejat.
Korraldajad paluvad rongiga Jhvi sitvatel osalejatel arvestada, et 7. mail algab asjade ja jalgrataste laadimine kell 6 Tallinn-Vike jaamas ning et rong vljub samal peval samast jaamast tpselt kell 7.30.
Euroliidule phendatud laupevahtuse vitluse juhatab sisse Riigikogu esimees Ene Ergma: "Ndal Euroopa Liidus". Selle le, kuidas Euroopa Liit vrtustab keskkonnakaitset ja kas Eesti keskkonnaseisund liitudes EL-iga paraneb vi halveneb, tuleb praegu teadaolevalt arutlema Andres Tarand Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Eiki Berg Res Publicast. Teiste parteide esindajad on veel tpselt teadmata.

http://www.roheline.ee
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=-12

Loodusajakiri, Eesti Roheline Liikumine


Muinsuskaitse kutsub maa alla

Tallinna peval, laupeval, 15. mail kell 11 hommikul korraldavad muinsuskaitsjad pneva ekskursiooni Rootsi bastioni kikudesse Boris Duboviku ja Heino Uuetalu juhtimisel. Kogunemine Okupatsioonide muuseumi ees. Kaasa vtta taskulamp!

Eesti Muinsuskaitse Selts, tel 6 411 287
Tallinna Kultuurivrtuste Amet, tel 6 457 170
Muinsuskaitseamet, tel 6 403 050



Laupeval lheb Tartus kodraamaks

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab laupeval, 8 mail kell 12 Tartus Raekoja platsil kodraama peva. Siis esitavad kooli- ja lipilaste trupid lhinidendeid, mis kajastavad keskkonnateemasid, looduse ja inimese suhteid ning vastasmjusid. "Ksitlused vivad olla nii laiemad (keskkonnaeetika ja -filosoofiaalased) kui ka kitsamad (jutustades lihtsatest ja meeldivatest asjadest - veest, metsast, hust ja pikesest, vi konkreetsetest kohalikest vi siis globaalsematest keskkonnaprobleemidest ning sstva arengu vimalustest (maavarade kasutus, materjalide taaskasutamine, energia, vee, hu ning eluslooduse hoidmise ja kaitsmisega seotud teemad)," teatavad rituse korraldajad.
Tpsemalt vt http://www.teec.ee

Loodusajakiri









UUDISED

Teaduste Akadeemia vrtustas tippkeskusi

Aprilli eelviimasel ndalal toimunud Eesti Teaduste Akadeemia aastakoosolekul pidas akadeemia president Jri Engelbrecht Eesti teaduselu mdunud aasta sravaimaks sndmuseks teaduse tippkeskuste moodustamist. See thendab kaalukate teadustulemuste vrtustamist ning vastab igati Euroopa teadusruumi ideedele. Aastakoosolekuks ilmus ka Akadeemia IX aastaraamat.
Akadeemiku diplomid said ktte eelmise aasta lpul valitud uued Akadeemia liikmed materjalitehnoloog Enn Mellikov, arstiteadlane Raivo Uibo ja muusikateadlane Jaan Ross.
Vljapaistvate tulemuste eest teadusts ja teenete eest Eesti TA ees anti Akadeemia medal ktte akadeemik Ene Ergmale. Karl Schlossmanni medali plvis akadeemik Mart Saarma. See autasu anti esmakordselt ja mratakse vljapaistvate saavutuste eest arstiteaduses ning sellega seotud erialadel. Diplomi Baeri preemia mramise kohta sai Baeri prandi uurimise eest Baeri muuseumi direktor Erki Tammiksaar. Diplomi parima populaarteadusliku raamatu preemia mramise kohta said raamatu "Universumi mikromaailm" koostajad Jaak Lhmus ja Rein Veskime.

Villi Ehatamm/Loodusajakiri







Kalandushaid alustasid klaperjahti hljestele

Kanada idarannikul algas ajaloo suurim hlgejaht. Kahe aasta jooksul kavatsetakse maha nottida miljon Grni hljest. Nahad saadetakse Aasia turgudele. Valitsus kinnitab, et sellega taastatakse kokkuvarisenud tursa asurkondi. Sltumatud teadlased aga juhivad thelepanu, et sellega tursa elu ei paranda, pigem vastupidi, sest hlged svad muude seas ka turskade vaenlasi. Nad kinnitavad, et kossteem on omavahel seotud keerulisemalt ja tihedamalt, kui seda pavad nidata kalandushaid.

New Scientist/Loodusajakiri


Hiire eluiga kahekordistus

10. aprillil thistas oma nelja-aastast snnipeva teadaolevalt maailma vanim hiir Yoda. Hiire keskmine eluiga on 2 aastat. Igivana hiir saadi Michigani Meditsiinikoolis tehtud aretamist tulemusena. Kas sama meetodit kasutades inimese eluiga niteks 150 aastani tstetakse, pole teada.

New Scientist/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Mida teha teisipevase ja kolmapevase tieliku kuuvarjutusega?


Vastab Tnis Eenme, Tartu Thetorni teadlane:

4. mai htupoolikul algav tielik kuuvarjutus on nhtav ka Eestimaal. Varjutuse alguseks kell 20.51 ei ole Kuu veel tusnud (tuseb Tartus kl 20.55), kuid ega me sellega suurt kaota - Pike loojub alles 21.10 (Krdlas kl 21.29) ning Maa poolvarju Kuu kettal on isegi sel kllalt raske mrgata.
Tisvari ilmub Kuule kell 21.48, seda peaks olema vimalik juba silmaga nha. Tisvari katab Kuu kell 22.52, siis on taevas piisavalt pime ja Kuu kllalt krgel. Varjutuse maksimaalne faas on 23.30, tisvarjutuse lpp peale sdad kell 00.08. Maa tisvari lahkub Kuult 01.12 ning poolvari 02.10.
Seekord on varjutatud Kuu eriti fotogeeniline - asudes vga madalal, on seda vimalik erinevate maapealsete asjadega koos pildistada. Kuu on tisvarju lahkumise ajal kulminatsiooni lhedal ning Tartus ei leta krgus horisondist sel ajal 13 kraadi. Phja-Eestis paistab ta veelgi madalamalt.
Pildistamise juures on oluline kasutatava fotoobjektiivi fookuskaugus - 50 mm fookuskaugusega objektiivi korral jb Kuu filmile poolemillimeetrise kettakesena ning sealt kuuvarjutuse eristamine on kllalt raske. Seevastu 500 mm fookuskaugusega objektiiv tekitab filmile juba viiemillimeetrise lbimduga Kuu.


Kuuvarjutus avalikustatakse

Astronoomiahuviliste hendus Ridamus (http://www.ridamus.ee) ja www.teleskoop.com kogunevad ja kutsuvad kiki tielikust kuuvarjutusest osa saama Jrveklla vana Tartu maantee rde (peaaegu samas, kus sgisel Marssi vaatasime). Kavas on vaadelda, pildistada, teadust teha. Kui aega le jb, siis vaatame ka planeete. Tisvarjutuse maksimaalne faas on poole kaheteist paiku, tisvarjutus lpeb veidi prast sdad, tisvari lahkub veerand kahe paiku ja poolvari kaob peale kahte.
Vaatamata pevasele soojusele tasub end ikkagi soojalt riidesse panna - htul lheb jahedaks! Vaatlus toimub ainult selge ilmaga!

Vt ka http://www.ridamus.ee

Info: Martin Vllik 528 9895


KIIRKOMMENTAAR

Koprake riigipiiri kallal!

Mdunud ndalal letas Eesti ajakirjanduse uudiseknnise vapustav teade: koprad olla Eesti ja Lti vahelised piiritulbad nahka pistnud. letas knnise ja sellesama knnise taha komistaski. Nimelt arvavad koprauurijad, et kobras seisvat pehkinud posti naljalt jrama ei hakka. Kui tal just mingitest kes-teab-mis ainetest puudu ei ole ja post ei juhtu olema pajust vi haavast.
Nnda saame sellest petlikust loost jreldada jrgmist. Kui Eesti-Lti piiripostid tehti pajust, kust siis nii palju jmedat remmelgat leiti? Kui aga piiripostid tehti haavast, kes tuli sellele nnelikule mttele teha need hest kige paremini mdanevast puust, mdapuust, nagu vanarahvas seda kutsus?
Nii vi naa, igatahes tuleb nustuda meie istuva peaministri arvamusega: Eesti piirivalve on tasemel ning valmis tks ja kaitseks Euroopa Liidus. Sest kui juba piiritulba kadumist ei mrka, ega siis teki probleeme ka piiririkkujaga. Vgisi meenub Jakob Kunderi muinasjutt Suurest Peetrist ja Vikesest Peetrist. Kui Vike Peeter kulliga sbraks sai ja tema seljas Vanapagana magamiskambri pealt kella varastama lks, ksis Vanapagan alt: "Kes seal kella kallal?" Kull aga lalt vastu: "Kullike kella kallal!" All rahu majas.
Nd saab siis Brsseli ksimusele: "Kes seal meie piiri kallal?" raporteerida: "Koprake piiri kallal!" Ja rahu majas.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012