Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. juuni  2008




Tänavuse kalendrikevade lõpuosa ei saa kuidagi mõõdukaks pidada. Kui lehekuu oli lausa põuane ja tõi kaasa hulga küllap enamasti ikka inimeste hoolimatusest tingitud loodusepõlenguid, siis jaaniaja eelsed vihmavalingud olid omakorda kohati lausa rekordtugevad. Kaasnes ka puid, aedu ja ehitisi lõhkunud tuulehooge. Nüüd muretseme, milline tuleb jaaniõhtu ja milliseks kujuneb järgmisel ööl kell 2.59 algav kalendrisuvi.




UUDISTAJA SOOVITAB






Eesti Loodus meelitab Võrumaale

Vast ilmunud Eesti Looduse juuninumbris on kõne all Võrumaa kultuur, inimesed ja loodus. Tegu on piirkondliku erinumbriga, mis neile kohaselt on tavapärasest mõnevõrra mahukam.

Oma mõtteid Võrumaast kui omamoodi kandist ning parimast paigast jagab uhke ja hää Urvaste miis Margus Konnula ehk Contra. Miks võrulane on nõnda jutukas, sõbralik, töökas, huumorimeelne, talupoeglikult arukas, püüdlik ning vanamoodsalt alalhoidlik, püüab ajaloole tuginedes selgitada aga Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi direktor Siiri Toomik. Nende mõlema kirjutise põhjal võib tõdeda, et võru keeleta on Võrumaad võimatu ette kujutada. Ent see kummalise kõlaga murdekeel on aegade vältel elanud üle üsna keerulisi aegu. Sellest ja ka praegusaegsest olukorrast kirjutab võru keele hea tundja ning õpetaja Sulev Iva.

Peale huvitava kultuuriloo meelitab Võrumaa küllap rohkemgi oma loodusega: siin on pilkupüüdvad maastikud, küllaldaselt puutumatut loodust, palju omatahtsi kujunenud kultuurmaastikke, uhkeid põlispuid, väikesi soid, arvukalt järvesid, kauneid liivakivipaljandeid ja veel palju muid loodusväärtusi. Kus täpsemalt asuvad Võrumaa kaitstavad alad ning mida seal kaitstakse, sellest kirjutab Pille Saarnits – need alad leiab üles loo juures olevalt kaardilt. Üksiti on kaardile kantud kõik Võrumaa tähistatud matkarajad; lühikirjeldused iga rännutee kohta leiab matkaradasid tutvustavast loost, mille autor on Maris Kivistik.

Vägevatest hongadest, Eesti rekordkuuskedest ning kaskedest, väärikatest tammedest ja teistest tähelepanuväärsetest põlispuudest Võrumaal annab ülevaate põlispuude uurija Hendrik Relve. Ta käib välja ka mõtte, et Urvaste kanti tuleks kindlasti rajada hiidpuude õpperada.

Millised on Võrumaa teravamad keskkonnaprobleemid ning looduskaitsega seotud mured, seda on toimetus uurinud Ene Poltimäelt ning Urmas Rohult. Pikemat lugu ebaseaduslikust ehitamisest kaitsealadel võib lugeda keskkonnainspektori Ain Ruthe sulest. Sellest, kuidas algas Ess-soo juhtum, millised on selle soo väärtused ning missuguseid heitlusi tema eest on peetud, kirjutab Ess-soo kaitsja, seltsingu Roheline Urvaste liige Helina Kärgenberg.

Ajakirjast leiab veel loo Võrumaa parkidest, mäenimedest, Karula kandi ajaloolisest maakasutusest, Haanja looduspargis arvele võetud taluhoonetest, Võrumaa geoloogiast ja Devoni-aegsetest müüridest. Põnevat lugemist jagub ka Eve Niinemetsa kirjutises, milles on Lasva, Veri- ja Plaani Külajärve setteuuringute põhjal selgitatud kauge ajaloo sündmusi Haanja kõrgustikul. Tavapäraselt on olemas poster – seekord Võrumaa austajalt Mati Koselt, tööjuhend meie puravike tundmise kohta ning loomulikult hulgaliselt kauneid ja muljet avaldavaid (loodus)fotosid.

Eesti Loodus





Eesti Mets selgitab metsanduse tulipunkte

Viimastel kuudel on metsandus olnud üldsuse tähelepanu all sagedamini kui muidu. Põhjust on andnud RMK ümberkorraldused ja kavandatavad metsaseaduse muudatused. Mõneti taandub kõik lihtsale küsimusele: kas RMK reformijaid ja seadusemuutjaid võib usaldada või ei? Teame, et Eesti taasiseseisvumise algusaastail tegid võimul olevad poliitikud mõnel korral päris jõulisi katseid riigimetsi erastada. Kas see kordub ka nüüd? Ehk on samasugune hirm praegu alusetu, sest ühiskond on vahepeal liikunud jõudsalt demokraatia ja kodanikuühiskonna poole?

Värske Eesti Metsa alguslood käsitlevad praegusi metsanduse tulipunkte: metsaseaduse muutmise eelnõu ja RMK reformi. Veiko Adermanni põhjalikus artiklis on vaatluse all mets, millel tänini puudub õige omanik. Selliseid metsi on Eestis kokku sadu tuhandeid hektareid. Veel saab lugeda artikleid sellest, millist metsa peab eestlane kõige meeldivamaks, milline on peagi avalikkuse ette jõudev Eesti metsasektori arengustrateegia, kuidas erametsaomanikud saavad taotleda kompensatsiooni Natura 2000 alade eest ja muud päevakohast.

Eesti Mets 
 


 

Uudistajal on suvine töökorraldus

Järgmine Uudistaja ilmub praeguste plaanide kohaselt 4. juulil.


 


            
EESTI UUDISEID

 


Eestis läheb soojemaks ja niiskemaks

11. juunil tutvustasid Tartu ülikooli (TÜ) teadlased Tartumaal Meeksi vallas Rõka katsealal metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimenti.

Globaalsed kliimamuutused avalduvad eri regioonides erinevalt. Euroopa kliimamuutuste tulevikustsenaariumides on prognoositud sademete hulga suurenemist Põhja-Euroopas ja kahanemist lõunas. Eestis ennustatakse aastaks 2100 õhutemperatuuri tõusu 2,3−4,5 ºC ja õhuniiskuse tõusu 5−30 protsenti. Seetõttu sobib Eesti geograafiliselt hästi kohaks, kus teha käivitusuuringuid muutuva õhuniiskuse mõjust metsaökosüsteemidele. Eksperimendi koordinaatori Priit Kupperi sõnul uuritakse vast valminud katsealal puistu ja ökosüsteemi aineringeid ja -vooge õhuniiskuse eri tasemetel, hinnatakse ökosüsteemi ja selle komponentide gaasi- ja veevahetust ning produktsiooni.

TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmuse sõnul on projekti peamine eesmärk selgitada, kuidas seni vähe uuritud kliimamuutuste komponent – õhuniiskuse muutus – mõjutab metsa ökosüsteeme. Rõka eksperimentaalse infrastruktuuri rajasid TÜ alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse teadlased, jätkates sellega varalahkunud rakendusökoloogia professori Olevi Kulli (1955–2007) tööd. Katseala rajamine sai teoks ettevõtluse arendamise sihtasutuse toel.


 
  

Ülikooli ja instituudi koostööleping

16. juunil sõlmisid Tartu ülikool (TÜ) ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) strateegilise koostöö lepingu, millega ühendatakse jõud teaduse ja õppetöö arendamisel.

Leping sätestab Tartu ülikooli ja KBFI teadusuuringute ning doktori- ja magistriõppe koostöö täppis- ja loodusteaduste valdkonnas. Samuti hakkavad lepinguparterid ühiselt kasutama teadusaparatuuri ja laboreid ning teevad koostööd rahalise toetuse leidmisel uutele teadusprojektidele.


 
  

RMK andis välja külastajate seire käsiraamatu

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) andis välja Põhja- ja Baltimaade ühise projekti raames valminud ja eesti keelde tõlgitud käsiraamatu “Külastajate seire loodusaladel – Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat”.

Käsiraamatu eesmärk on pakkuda loodusalade majandajatele meetodeid, vahendeid ja ideid, mille abil on võimalik saada rohkem informatsiooni puhkajate ja loodusalade kasutuse kohta. Selle on koostanud loodusalade külastajaseiremeetodite ekspertgrupp ja raamatu eesmärk on võtta Põhja- ja Baltimaades kasutusele ühtlustatud meetodid.

Raamatuga saab tutvuda aadressil http://www.rmk.ee/pages.php3/01032101.

RMK

 
  

Korrakaitsjad avastasid ühisreidil Harjumaal 12 seadusrikkumist

15. juunil tegid keskkonnainspektsiooni (KI) Põhja regioon ja Põhja politseiprefektuur Harjumaal ühisreidi, millel tegid kindlaks kaksteist rikkumist, sealhulgas seitse keskkonna- ning viis liikluseeskirjade rikkumist.

Keskkonnakaitseinspektorid vormistasid kiirmenetluse otsused viiele autojuhile, kes olid sõitnud või parkinud oma sõidukid Kolga lahe piiranguvööndisse. Ranna ja kalda kaitse nõuete rikkumise eest tuleb igal sõidukijuhil maksta 600 krooni trahvi. Kaks isikut olid patustanud kalapüügieeskirjade vastu.

Seekordne ühisreid hõlmas nelja Harjumaa valda: Anija, Rae, Jõelähtme ja Kuusalu valda.
Keskkonnainspektsioon ja politsei korraldasid Harjumaal ühisreidi ka nädal varem. Siis tabati paarkümmend reeglirikkujat, enamik neist suvitajad, kes olid oma sõidukiga otse randa sõitnud.

KI

 
  

Ülikoolis käivad lõpuaktused

Tartu ülikoolis (TÜ) on käsil lõpuaktuste aeg. Täna on ülikooli aulas socialia ehk õigus-, haridus-, majandus- ja sotsiaalteaduskonna, homme aga humaniora ehk filosoofiateaduskonna magistriõppe lõpuaktus.

Tänavu on TÜ valdkondlikud magistriaktused ning teaduskondade bakalaureuseaktused eraldi. Enamik aktusi peetakse TÜ aulas, üksikud ka TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Ülikooli aulas toimuvate aktuste otseülekandeid näeb keemia ringauditooriumis (Jakobi 2) ja Interneti vahendusel. TÜ ajaloo muuseumis peetavaid aktusi saab jälgida Interneti vahendusel. TÜ lõpuaktuste täpse ajakava leiab aadressil http://www.ut.ee/397349.

Sel kevadel lõpetab TÜ ligi 2500 üliõpilast, neist sadakond on välja teeninud cum laude tiitli. Magistrikraadi on omandanud üle 300 tudengi. Rohkem lõpetajaid on traditsiooniliselt filosoofiateaduskonnas, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas ning sotsiaalteaduskonnas.


 
  


Tulevane maaülikooli spordihoone (http://sport.emu.ee/301587)

 

Maaülikooli spordihoone saab nurgakivi

Täna pärastlõunal pannakse nurgakivi Eesti maaülikooli (EMÜ) spordihoonele.

Spordihoone ehitusleping sõlmiti tänavu 10. märtsil ja 17. märtsil alustas AS YIT Ehitus vaiade rammimist. Praeguseks on töödega nullkorruselt maa peale jõutud ja maja hakkab ilmet võtma. Ehitus peab valmima 2009. aasta märtsiks. Arhitektuuribüroo Salto AB noorte arhitektide projekti järgi valmiva spordihoone välisilme erineb väljavenitatud nurkade tõttu tavapärastest võimlatest.

4600-ruutmeetrises hoones on võimalik tegelda vähemalt 15 spordialaga. Sportijate käsutusse antakse kolm pallimängusaali poole tuhande vaatajakohaga, kaks aeroobikasaali, suusabaas, maadlus-, tõste- ja jõusaal, ronimissein, tervisekeskus, lastenurk, saunad. Hoonest välja jääb kolm liivakattega võrkpalliväljakut, tänavakorvpalli plats, kunstmuruga jalgpalliväljak, saepurukattega jooksulõik ja suur parkla. Spordihoone läheb maksma 86 miljonit krooni.

Spordihoone valmimine loob eeldused Maarja kiriku tagastamiseks, seni on seal tulnud tegutseda maaülikooli spordiklubil.

EMÜ

 
  

Keskkonnaeetika võtmetekste

Täna pärastlõunal on Tartu ülikooli (TÜ) botaanikaaias TÜ eetikakeskuse ning Eesti looduseuurijate seltsi Jakob von Uexkülli keskuse välja antud kogumiku “Keskkonnaeetika võtmetekste” esitlusseminar.

Esitluse kavas on kogumiku koostajate sõnavõtud ning arutelu keskkonnaeetikast ja -haridusest üldharidus- ning ülikoolides. Ettekande peab filosoofia ja semiootika instituudi teadur Paul McLaughlin (“Why and how one should teach environmental philosophy?”).

TÜ eetikakeskus

 
  

Jälle on mõtet minna Piusa koobastesse

Eilsest, 19. juunist alates on Piusa muuseumikoobas huvilistele avatud. Piusa muuseumikoopa rentnikuks sai viieks aastaks avalikul enampakkumisel mittetulundusühing Piusamaa.

Piusa muuseumikoobas ja selle ette ehitatud vaateplatvorm on valminud 2007. aasta novembris, kuid kuni rentniku leidmiseni oli koobas uudistajatele suletud. Rentniku ülesanne on hooldada vaateplatvormi ja korraldada rändurite liikumist Piusa piirkonnas.

Piusa koopad võeti looduskaitse alla 1981. aastal, koobastes asub üks Põhja-Euroopa suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid. Koopad suleti 2006. aasta märtsis enne külastushooaja algust varinguohu tõttu. 2007. aasta mais alanud kindlustustöödeks eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) riiklikule looduskaitsekeskusele (LKK) 3 726 600 krooni.

LKK

 




TASUB OSALEDA



ELF otsib parimat noort loodustalunikku

Eestimaa looduse fond (ELF) ootab 25. juunini ettepanekuid, kellele anda noore loodustaluniku auhind.

Noore loodustaluniku auhinnafond on loodud Aleksei Lotmani annetusest, auhinna suurus on 10 000 krooni ja selle eesmärk tõsta esile loodushoidlikku talupidamist Eestis. Noore loodustaluniku auhind on osa Eestimaa talupidajate keskliidu (ETKL) konkursist “Eesti parim talu 2008”. Kandidaate võib esitada ka ETKL maakonnaliitude või erialaühenduste kaudu.

Noore loodustaluniku auhinna þüriisse kuuluvad ELF ja ETKL esindajad. Þürii võtab hindamisel arvesse pärandkoosluste hooldamist, mahetootmist, põlistõugude kasvatamist, toodangu müüki (tulu ei kujune ainult toetustest), ökoturismi, üldist maastikuhoidu ja traditsioonilisi või traditsioonile tuginevaid ehitisi, energiasäästu või taastuvenergia säästlikku kasutamist.

Noore loodustaluniku auhinnale kandideerimiseks võib esitada oma või kellegi teise kandidatuuri, märkides ära nime, kontaktandmed, tegevusala ja vabas vormis põhjenduse, miks esitatud kandidaat väärib noore loodustaluniku tiitlit. Taotlus tuleb saata aadressil Eestimaa looduse fond, postkast 245, Tartu 50002 või e-posti teel elf@elfond.ee, märkides teemareale “Noor loodustalunik”.

Info: www.taluliit.ee ja www.elfond.ee.

ELF

 
  

Rootsi suured purjelaevad on pühapäevani Tallinnas

17.–19. juunini kestnud Tallinna merepäevad on möödas, aga kuni pühapäeva õhtuni saab vaadata nii eemalt kui ka lausa seestpoolt teisipäeval sadamasse tulnud kaht suurt Rootsi purjelaeva Götheborg ja Tre Kronor.

Uudistaja

 

Omnibuss sõidutab nii Waba- kui ka Kuningriiki

Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 22. juunil, vaatama “Vargamäe Kuningriiki”, Endla teatri ja Rakvere teatri ühislavastust “Tõe ja õiguse” V ja I osa järgi, mida mängitakse Albu vallas Vargamäel viimast korda.

Teel Vargamäele saab tutvuda kirjastuse Huma uue kodulooduse raamatuga “Siin mägi, seal mägi...” (tekst Anton Hansen Tammsaare, fotod Ingmar Muusikus, koostaja Ann Marvet). Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 12, tagasi Tallinna jõutakse kell 21.

Jaanilaupäeval, 23. juunil, toimetab Omnibuss huvilised aga etendusele “Wargamäe Wabariik”, mida mängib Tammsaare Väljamäe lõunalaval Linnateater. Pärast etendust ollakse tund või paar Vargamäe jaaniõhtul, kus esineb ansambel Apelsin.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 14, tagasi Tallinnas ollakse kell 23.30.

Kummagi sõidu hind koos teatripiletiga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 450 ning õpilastele 400 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info www.looduseomnibuss.ee, registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss




   

Viljandi loodusfotovõistluse tähtaega pikendati

Viljandimaa keskkonnateenistuse korraldatava loodusfotovõistluse “Viljandimaa järvemaastikud” tööde esitamise tähtaeg pikeneb 1. septembrini. Lähemalt saab tingimuste kohta lugeda võrgupaigast http://www.envir.ee/913596.

KKM Viljandimaa keskkonnateenistus

 
  



Botaanikaaias avatakse rotund

27. juunil kell 16 avatakse Tartu ülikooli botaanikaaias tiigisaarel rotund.

Rotund on ehitatud klassitsistlikus stiilis ning moodustab koos kõrval asuva ajaloolise instituudihoone esifassaadi ja kaarsillaga ühe osa 19. sajandi tiigimaastikust. Kontserdiosas esinevad Lembit Saarsalu (saksofonid) ja Jorma Toots (klahvpillid).

Botaanikaaia 205. aastapäeva tähistuseks asetatakse lilled botaanikaaia esimese direktori professor Gottfried Germanni mälestuskivi juurde.

TÜ botaanikaaed



MAAILMAST 

 



16. sajandi kahuri täpne koopia pidas kolmele lasule kenasti vastu

 

Gotlandil mürtsus 16. sajandi stiilis sepistatud kahur

12. juunil sai sadakond inimest Ojamaal (Gotlandil) kinnituse, et 21. sajandi sepad pole 16. sajandi kolleegidest sugugi kehvemad ja suudavad teha täiesti tulistusvõimelise kahuri. Kolm kahuripauku olid rootslaste allvee-merepärandarheoloogia projekti HUMA (Heritage Underwater Maritime Archeology) tutvustanud päeva kulminatsioon.

1566. aasta juulis olid sobimatusse paika otse Visby külje all ankrusse jäänud Taani-Lübecki sõjalaevad. Öösel puhkenud raevukas torm uputas või tagus vastu rannakaljusid puruks viisteist sõjalaeva, hukkunute arvu hinnatakse kuuele-seitsmele tuhandele. Päästa suudeti vaid 1400 meest.

Merepõhja jäi ka palju relvastust. Üks HUMA sukeldujate esimesi leide 2007. aasta septembris oli just 4,3 meetri pikkune kahur. Selle restaureerimisega on nüüd ametis Göteborgi meremuuseumi restauraatorid. Meistersepp Berth Johansson ja puusepp Björn Lyrstrand meisterdasid aga HUMA tellimusel valmis ajaloolise kahuri täpse koopia. Toona kahureid veel ei valatud, vaid pandi kokku raudplokkidest ja -rõngastest. Johanssoni sõnul oli 16. sajandi seppade töö tõeline kõrgtehnoloogia ja temal oli põnev seda ise proovida. 12. juuni proovitulistamised kinnitasid, et Johansson ja Lyrstrand on tellimusega kenasti hakkama saanud.

Enne seda said aga päevaks kutsutud üheksa riigi ajakirjanikud ja muud külalised Visby sadama lähistel asuva Kopparsviki kaldal vaadata, kuidas HUMA allveearheoloogid töötavad. Päeva lõpus viidi Ojamaale sõidutatud välisajakirjanikud Visby muuseumisse vaatama just nimelt Kopparsvikist leitud kuldlusikat, senist vahest kõige hinnalisemat leidu

Heldelt rahastatud HUMA-projektile lisab omaette pikantse kõrvalmeki asjaolu, et Ojamaal asuva allvearheoloogiafirma AquaArkeologen, maakonnamuuseumi ja kohaliku mereühingu Gotlands Havsgille algatust finantseerib Vene-Saksa gaasijuhet kavandav kontsern Nord Stream (vt. ka kiirkommentaari).

Uudistaja

 
  


Rändalbatross Diomedea exulans on üks neid liike, kelle turvalisus ookeanidel peaks tublisti tõhustuma (Foto: Felix Heintzenberg/BIOFOKUS/BirdLife)

 

Häid uudiseid albatrossidele

Tuunipüügi India ookeani komisjoni IOTC juuni esimeses pooles peetud istungil Omanis langetati otsus, mis peaks tublisti vähendama albatrossi ja tormilinnu kaaspüüke kalapüünistega.

Kõik pikki õngejadasid kasutavad tuuni- ja mõõkkala püügi laevad India ookeani lõunaosas peavad nüüd hakkama kasutama kombinatsiooni vähemalt kahest vahendist, mis aitavad seda kaaspüüki vähendada. Võimalikud variandid on lasta õnged vette öösiti, kui linnud pole nii aktiivsed; peletada linde vimpliliinidega; kinnitada õngejadadele lisaraskused, mis viiksid ohtlikud konksud kiiremini albatrosside haardeulatusest välja, või värvida söödad siniseks.

Linnukaitse organisatsioonide liidu BirdLife International kinnitusel pole need meetmed kindlasti piisavad, et ohustatud liike täielikult turvata, aga ometi on see suur samm edasi ja seetõttu igati tervitatav. Liikide seas, keda loodetakse sel moel paremini säästa, on näiteks pruunpugu-albatross, kellest on teada veel ainult 17 paari, ränd-, pagu- ja mustkulm-albatross.

Viiest maailma tuunipüügi komisjonist on nüüd neli võtnud säärased looduskaitsjate soovitatud meetmed vastu. Loodetavasti teeb seda ka viies, Ida-Vaikse ookeani komisjon, mille istung on juba järgmisel nädalal.

BirdLife/IOTC

 
  

Hiina annab süsihappegaasiheite tõusust kaks kolmandikku

Hollandi keskkonnamõjuhinnangu büroo PBL esialgsed arvutused, mis põhinevad British Petroleum’i (BP) äsja avaldatud andmetel, näitavad, et maailma süsinikdioksiidi heide suurenes mullu 3,1 protsenti. Hiinas oli kasv 8 protsenti, see hõlmab üldisest tõusust tervelt kaks kolmandikku.

Hiina paiskab seda tuntuimat kasvuhoonegaasi atmosfääri nüüd 14 protsenti rohkem kui USA. Maailma üldisest CO2-heitest langeb Hiina arvele 24, USA-le 21, Euroopa Liidu 15 “vanale” liikmesriigile (EL-15) 12, Indiale 8 ja Venemaale 6 protsenti. Kokku annavad loetletud maad niisiis 71 protsenti üldisest heitest.

Ühe elaniku kohta näeb selle kurva edetabeli algus välja tublisti teistsugune: USA 19,4, Venemaa 11,8, EL-15 8,6, Hiina 5,1 ja India 1,8 tonni.

PBL

 
  


Foto: Prem Hang Banem

 


Foto: Christian Cristoforetti

 

Parimad pildid inimestest ja mägedest

Mägede integreeritud arengu rahvusvaheline keskus ICIMOD tegi maailma keskkonnapäeval kokkuvõtte rahvusvahelisest digifotode võistlusest “Mäed ja inimesed”. Keskuse veebilehe kaudu saame ka Uudistaja lugejaile tutvustada võidutöid.

Auhinna nimega ICIMOD Hindu Kush-Himalayan Prize pälvis Prem Hang Banem fotoga ümber Gufa-Pokhari püha järve liikuvaist palverändureist, auhinna Mountain Forum Global Prize aga Christian Cristoforetti, kelle fotol naasevad talvekarjamailt lambad.

ICIMOD


 

KIIRKOMMENTAAR




Üheksa maa ajakirjanikud pildistasid-filmisid väsimatult seni parimat HUMA leidu, kuldlusikat
 

Ojamaal, tasuta lõunal, ehk kuidas teha PR-tööd

Mingis mõttes oli juhus, et just mina ühe eestlasena Gotlandile HUMA tutvustuspäevale sattusin (vt. ülalpool tänast esimest välissõnumit): olin niikuinii Rootsis ja asi siis lasta ennast päevakeseks saarele lennutada.

Küll polnud juhus, et ajakirjanikke, teiste seas mitmeid telekaamera või raadiomikrofoniga ajakirjanikke, tuli kahuripauke vaatama-kuulama kõigist Läänemere riikidest. Liigseid eufemisme kasutamata: see oli tükk gaasijuhtmeprojekti Nord Stream väga rikkalikult rahastatud PR-kampaaniast. Kõik oli korraldatud kõrgel tasemel. Tegevust juhtis Saksamaalt kohale tulnud Hill&Knowltoni meeskond, suurepärane sünkroontõlk oli saarele sõidutatud Uppsalast, ringisõiduks üüritud mugavad bussid. Ja kahuripaukude järel serveeriti kutsutuile muidugi suurepärast lahtisel tulel küpsetatud lambaliha – mida siis muud Gotlandil, mille vapilgi on jäär. Tõsi, napsi ei pakutud, piirduti vee ja rootslastele omase lättöl’iga.

Nord Streamist peaaegu ei räägitudki. Tutvustuspäeval ainsa kompanii esindajana üles astunud noor, suurepäraselt inglise keelt kõnelev venelanna, Nord Streami kommunikatsioonijuht Irina Vassiljeva kinnitas tagasihoidliku rõõmsameelsusega, et firma on seadnud sihiks aidata igati kaasa Läänemere uurimisele. Ja et HUMA-le eraldatud raha on selle tegevuse suurepärane näide. Ma pole kahjuks saanud ametlikku kinnitust HUMA eelarve suuruse ja Nord Streami osa kohta selles. Pooljuhuslikult kuuldud arv oli igatahes suur ja ma usun, et ka tõene.

Uurisin põgusalt kolleegidelt, mida siin ja seal gaasitorust arvatakse. Soomlannad ütlesid keerutamata, et neil pole sellest ei sooja ega külma. Noor Leedu teleajakirjanik kinnitas, et tema ja valdavalt ka ta kaasmaalaste hoiak on selgelt eitav. Muud arvamused langesid nende kahe seisukoha vahele kallakuga pigem esimese poole. Päris kindlasti on õnnelikud Ojamaa allveeuurijad. Kas ka ojamaalased üldse, seda polnud kelleltki küsida.

Toomas Jüriado

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012