Suurupi metsaraie peatamise otsus jäi ka ringkonnakohtus jõusse

Keskkonnaministeerium teatas 30. juunil, et Tallinna ringkonnakohus jättis oma 27. juuni kohtuotsusega muutmata varasema halduskohtu otsuse, millega peeti õiguspäraseks keskkonnaministri tegevust tulevasel Suurupi looduskaitsealal.

Mullu 19. oktoobril peatas keskkonnaminister nimelt metsateatiste kehtivuse tulevasel Suurupi looduskaitsealal, kus leidub üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaiku, sest kavandatud metsaraie mõjud elupaikadele olid hindamata. Ühtlasi oleks metsaraie toonud kaasa olulisi muudatusi kavandatava kaitseala kaitse-eeskirja juba käimas olnud avalikustamisprotsessis.

Pärast 19. detsembril tehtud Tallinna halduskohtu otsust, et keskkonnaministri käitumine oli õiguspärane, vaidlustas AS Balti Finantseerimisasutus halduskohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus. Ringkonnakohus otsustas apellatsioonikaebuse rahuldamata jätta.

Loodava Suurupi kaitseala pindala on kokku 190,5 hektarit, millest 133 hektarit on riigimaa või endiselt riigi omandis olev maa. Tulevane kaitseala koosneb kolmest vööndist: Ninamaa piiranguvöönd ning Suurupi ja Mere sihtkaitsevöönd.

Keskkonnaministeerium

Rootsi purjelaev Götheborg Tallinna reisisadamas

Taassündinud laev 18. sajandist

17.–22. juunil oli tallinlastel ja Tallinna külalistel võimalus nii väljast kui ka seest vaadata kaht Rootsi suurt purjelaeva Tre Kronor ja Götheborg (fotol).

Suuremat huvi pakkus muidugi kahest alusest uhkem, põneva sünnilooga Götheborg. N.-ö. päris Götheborg oli ehitatud Stockholmi Terra Nova laevatehases ja vette lastud 1738. aastal. Laev kuulus Göteborgis tegutsenud Ida-India kompaniile ja temaga veeti Hiinast Põhja-Euroopasse selliseid kalleid kaupu nagu tee, siid, portselan, vürtsid jm. Omanikele ja kaupmeestele suurt kasu teeninud laev läks pärast ligi kaks aastat kestnud reisi 12. septembril 1745 Göteborgi sadama suudmes põhja otse paatidel vastu tulnud ja rannas ootavate inimeste silme all. Laevahuku kohta on pakutud mitmeid seletusi.

1980. aastatel leidis üks sukelduja laeva jäänused ja nii tuli tavatu idee ehitada vanapärastest materjalidest ja traditsioonilisi tehnoloogiaid rakendades laeva koopia ning teha sellega taas üks Hiina-reis. Hullumeelsena tundunud mõte viidigi ellu ja 3. septembril 2004 Göteborgi ooperimaja juures peetud tseremoonial sai laeva ristiemaks kuninganna Silvia; järgmisel kevadel tehti esimene mereproov. Ning aastail 2005–2007 sai teoks ka Hiina-ekspeditsioon: 2. oktoobril 2005 Göteborgist lähtunud kaunis purjelaev jõudis ümber Aafrika seilanult järgmise aasta 18. juulil Guangzhousse, ajaloolisse Kantonisse, kus olid kauba järel käinud ka 18. sajandi alused. Augustis asus Götheborg taas koduteele ja jõudis Suessi kanali kaudu kodusadamasse 2007. aasta 9. juunil.

Tallinnas merepäevadel käis huvitav purjelaev oma maist augustini vältava Läänemere-ekspeditsiooni raames ja oli viiel päeval huvilistele avatud. Mõistagi on laeval ajakohased navigatsiooni- ja ohutusvahendid, muidu on ta aga igati oma eelkäija täpne koopia. Ei puudu ka kahurid, millest Tallinna reidil ka tervituspauk lasti.

Huviline saab laeva kohta põhjalikku infot võrgupaigast http://www.soic.se.

Uudistaja

Linnusõbrad olid koos Hiiumaal

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) pidas 26.–27. juunil oma järjekordseid suvepäevi. Suvepäevade tosina-aastase ajaloo jooksul siirduti esimest korda mere taha: kokkutuleku põhiline toimumispaik oli Hiiumaa Palade põhikool.

Korraldajaid rõõmustas osalusrohkus: üle 130 registreeritud tulija ja ühtlasi nii mõnigi end kirja panemata jätnud uudistaja kohalike seast. Õnneks ei läinud päris täide ka ilmaennustus: vihma küll sadas, aga kõik planeeritud välitööd said tehtud ja puhkeõhtugi peetud.

Praktilise tegevuse kaal oligi seekord tavalisest suurem. Eesti haudelindude levikuatlase välitööd on jõudmas lõpusirgele ning oleks olnud patt jätta nii asjatundliku ja arvuka vaatlejaskonna võimed Hiiumaa atlaseruutude uurimisel kasutamata. Seda tehti lausa võistlusvormis ja üheksast osalenud võistkonnast hinnati vaatluste kvaliteedi ja liikide arvu kokkuvõttes parimaks Eike Vungi ja Indrek Tammekännu pingutused.

Läti ornitoloogiaühingu tegus kommunikatsioonijuht Ilze Íuze

Tavalisest suuremat tähelepanu pöörati seekord rõngastajate tööle. Aga muidugi oli ettekannetes juttu ka Hiiumaast ja eriti Hiiumaa lindudest. Veidi kadedakski tegid Läti kolleegide Ilze Íuze ja Viesturs Íerusi pajatused lõunanaabrite sõsarühingu tegevusedust viimaseil aastail. Muidugi oli aega varutud linnuvaatluse, kultuurireisi, taimeõpingu ning nii tõsiste kui ka naljakamate võistluste tarvis; omaette programm oli suurele lasteperele. Linnutundmise konkursi raskeima variandi edukaim oli Uku Paal, mees, kellest eestlaste seas pole keegi näinud enam eri linnuliike. Lihtsama variandiga sai kõige hõlpsamini toime hiidlannade esindus Merle Kääri juhtimisel.

Suvepäevade lõpetamisel loositi välja seekord üritust sponsinud aktsiaseltsi Nordic Digital annetatud binoklid. Alles kokkutulekul EOÜ-sse astunute hulgast sai suurepärase vaatlusvahendi Vilja Padonik, varasematest liikmetest aga Elle-Mari Talivee ja Mihkel Jürgens.

Tänusõnu Karin Poolale ja Leho Aaslaiule lausub Andres Kalamees

Lõpusõnu lausudes oli ornitoloogiaühingu direktoril Andres Kalamehel põhjust eriliselt tänada kohalikke abilisi, Palade põhikooli loodusainete õpetajat Karin Poolat ja harrastusornitoloog Leho Aaslaidu. EOÜ ja BirdLife’i lipu langetasid tartlased Aime Laidna ja Riho Marja: kinnitus selle kohta, et järgmisel aastal jõuab kokkutulek ringiga taas Lõuna-Eestisse.

Uudistaja

Tartu kõrgkoolides algas dokumentide vastuvõtt sisseastujailt

Esmaspäevast, 30. juunist, algas sisseastumise infosüsteemis (SAIS) avalduste esitamine Tartu ülikooli (TÜ) rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasesse õppesse. Avaldusi saab esitada 25. juulini.

TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo palub kõigil, kel võimalik, esitada oma avaldus SAIS-i kaudu. „See on mugav ka üliõpilaskandidaadile endale, säästes teda ülikooli kohale tulemast,“ ütles Karo. SAIS-i kasutades tuleks hoolega järgida juhiseid ja infot SAIS-i kõrgkoolide teadetetahvlil. Küsimuste korral tuleks vaadata teateid ka TÜ sisseastumise kodulehel või pöörduda ülikooli vastuvõtutöötaja poole.

Rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe vastuvõetute nimekirjad selguvad 29. juuliks.

Maaülikoolis (EMI) algas sisseastumisavalduste vastuvõtt 26. juunil. Bakalaureuseõppe riiklikele kohtadele võetakse tänavu vastu 426 õppurit. Riiklikele õppekohtadele saab esitada avaldusi 10. juulini. Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 16. juulil.

Vastuvõtu peaspetsialisti Tiiu Lille sõnul saab maaülikooli sisseastuja erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist esitada avalduse korraga kuuele erialale: kahele tasuta erialale, kahele tasulisele ja kahele kaugõppe erialale. Tänavune maaülikooli astuja võib valida 27 õppekava vahel. Tasulisse õppesse saab avaldusi esitada 24. juulini.

TÜ/EMI

Kuulus valge-toonekure pesa Alatskivi lossi kõrval

Loodusvaatlejate lemmikliigid on metskits, valge-toonekurg ja metsvint

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) meenutas oma 26. juuni pressiteates, et loodusvaatluste andmebaas on huvilistele avatud ja kõik, kes looduses liikudes märkavad tuntud või tundmatuid liike, on oodatud neid andmebaasi sisestama. Pidevalt täienevas andmebaasis on praegu kokku 170 000 vaatlust.

Loodusvaatluse andmebaas on osa Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustikust. Kõigile loodushuvilistele – nii õpilastele, harrastajatele kui ka teadlastele – mõeldud andmebaas on loodud koostöös ITK ja Eesti looduseuurijate seltsiga.

Oma loodusvaatlusi on andmebaasi seni sisestanud ligi 90 inimest. Andmebaasi on lisatud ka imetajate atlase andmed ajavahemikust 1980–1999 ning haudelindude levikuatlase andmed. Üksikisikute sisestatud vaatlusi on andmebaasis praegu umbes 1850, kõige rohkem valge-toonekure, metskitse, metsvindi ja kiivitaja kohta.

Loodusvaatluste andmebaas asub võrgupaigas http://loodusvaatlused.eelis.ee, bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik aga http://btv.eelis.ee.

ITK

Maaülikooli nõukogu valis kuus uut professorit

Eesti maaülikooli (EMI) nõukogu valis 26. juuni istungil uusi professoreid.

Endokrinoloogia professoriks valiti veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteadur Andres Valdmann, molekulaargeneetika professoriks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteadur Riho Gross, sigimispatoloogia professoriks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi erakorraline vanemteadur Mihkel Jalakas, rakendusentomoloogia professoriks põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent Marika Mänd, põllumajandus- ja tootmistehnika professoriks tehnikainstituudi dotsent Jüri Olt ning maastikukorralduse ja loodushoiu professoriks taasvaliti põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Kalev Sepp.

EMI

Loodusuurijate päeva kogumik juba müügil

28.–29. juunil Lüllemäel peetud 31. Eesti looduseuurijate päeva kogumik “Planeet Maa: globaalsed ja lokaalsed probleemid” on saadaval ELUS-i majas Tartus Struve 2.

Trükise väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ja planeet Maa aasta programm ning selle hind on 15 krooni. Autorid saavad tasuta autorieksemplarid.

Artiklite autorid on Ivar Puura (“Planeet maa lähedalt ja kaugelt”), Tõnu Viik (“Naabreid otsimas”), Lauri Klein (“Elurikkuse andmete hoidmisest Euroopas ja Eestis”), Kalju Eerme, Uno Veismann ja Ilmar Ansko (“Päikese ultraviolettkiirgus ja loodus”), Madli Linder ja Eerik Absalon (“Näidistele tuginevad taimkatte ristprognoosid Karulas ja Otepääl”), Jaanus Paal (“Karula rahvuspargi soometsadest”) ning Helle-Mare Raudsepp ja Laine Keppart (“Ilmavaatlustest ja meteoroloogilisest reþiimist Karula rahvuspargis aastatel 1970–2007”).
LUS

Fotomeenutus ühest varasemast Omnibussi Käsmu-sõidust

Looduse Omnibuss: Käsmu merepäevad ja Juu Jääb Muhus

Laupäeval, 5. juulil, sõidab Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Käsmu merepäevale Aleksei Turovskit ja David Rothenbergi kuulama. Arne Vaigu korraldatava Käsmu merepäeva kava on rikkalik: loodusretked, näitused, kontserdid. Peaesinejad on David Rothenberg ja Robert Jürjendal, kelle kontsert viib meid vaalade maailma. Kuulame loodushelidest inspireeritud ilusat improvisatsioonilist muusikat. Akustilisest suhtlemisest loomariigis ja zoomuusikoloogilistel teemadel räägib Aleksei Turovski. Merepäeval saab näha Leila Katajameri ja Juhani Vaettineni fotonäitust “Õitsevad laiud ja veealused aiad”, mis tutvustab meile Soome lahe veealust maailma. Lisaks matkadele Käsmu kaunites paikades on võimalus pääseda paadiga merele.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 20. Tartust keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) lähtutakse kell 9, tagasi Tartusse jõutakse kell 21. Sõidu hind koos merepäeva supiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ja õpilastele 125 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Tallinnast sõitjad saavad õhtul vaadata etendust AHOI, teatripileti hind on 150 krooni. tagasi Tallinna jõutakse 23.30.

Pühapäeval, 6. juulil, minnakse avastama Muhu saart ja kuulama Juu Jääb kontserti Katariina kirikus. Matkajuht on Jüri-Jaani talustuudio vedaja keraamik Marget Tafel. Kontserdil esinevad Kanada klassikalise kitarrimängu virtuoos Michael Kolk, kelle juured on siinsamas saarel, Argentiina-Prantsuse trio La Tregua ja Pirjo Levandi. Pärast kontserti ja looduskäike on mõnus piknik Jüri-Jaani talustuudio õuel.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna saabutakse kell 22.

Sõidu hind koos kontserdipileti ja piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 500 ja õpilastele 400 krooni. Koolieelikutelt osalusraha ei võeta.

Info ja registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

Looduskaitseseltsi tänavune kohtumispaik: Põltsamaa lossi hoov

Looduskaitseselts kohtub Põltsamaal

Eesti looduskaitse seltsi üleriigilise kokkutulek teemal “Üldsuse võimalused loodus- ja kultuuripärandi kaitsmiseks karstialal intensiivse majandustegevuse tingimustes” on 26.–27. juuli Põltsamaal.

26. juulil kell 10 kogunevad osavõtjad Põltsamaa lossi hoovil, kell 11 algab kirikus loeng-kontsert “Kultuurilooline Põltsamaa”, esinevad Rutt Tänav, Põltsamaa muuseumi direktriss, ja Markus Haamer, Põltsamaa Luteri koguduse õpetaja.

Keskpäeval algaval avakoosolekul saavad sõna Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots (“Põltsamaa ja tema ümbruskond, üks Eestimaa ajaloo olulisimaid arengukeskusi”), Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga (“Looduse omapära ja aktuaalsed looduskaitselised probleemid paikkonnas”), vallavanem Toivo Tõnson (“Majandustegevuse paigutuse ja planeerimise suhestamine loodus- ja kultuuripärandi kaitsega”) ning geoloog Rein Einasto (“Karstiala kui loodusväärtus, selle omapära ja kaitse erijooned”).

Kell 14 on lõunaeine Sõpruse pargis, rajatakse telklaager. Kell 16 saab kuulda Sõpruse pargi 35 aasta lugu; räägivad pargi rajaja Ants Paju, maavanem Aivar Kokk, Kadrioru pargi direktor Ain Järve, semiootik Peeter Torop ja sotsioloog Ülo Vooglaid.

Kell 17 algava õhtuse programmi sisu on vestlus “Keskkonnaprobleemid, mis tõusetumas-lahenemas Euroopa Liidus ja Eestis”, räägivad Europarlamendi liige Andres Tarand ja Rita Annus keskkonnaministeeriumist, ning väitlus “Karstiala ja intensiivne majandustegevus – kas lepitus on võimalik?”, milles löövad kaasa Toivo Tõnson, Hendrik Allsaar, Rein Einasto, Anto Raukas, Anti Orav ja Toivo Gens.

Kell 19 avatakse Jaan Eilarti mälestusmärk, kõneleb Ants Paju ja laulab metsameeste koor Forestalia Alo Ritsingu juhatusel, kell 21 süüdatakse lõke, kõneleb Viktor Meister, esineb folklooriselts Jõgevahe Pere Airi Rütteri juhatusel.

27. juulil kell 9 lähtub ringisõit karstialal ja rahvuskultuurile olulistes paikades. Programmis on Otisaare lubjakivikarjäär, Tõrenurme karstiala (Rein Einasto), K. A. Hermanni sünnikodu (Rutt Tänav), Kamari järv (Toivo Tõnson ja Kamari haridusseltsi esinaine Kalli Kadastik) ja Eesti Aleksandrikool (Viive Kibena). Kella 13-ks jõutakse von Bockide matmispaika Kundrussaarel, kus kõnelevad Võisiku-Kundrussare külaseltsi EWA esinaine Loniida Bergmann ning filmi „Keisri hull“ stsenarist ja produtsent Valentin Kuik ja Martin Kross. Kell 14 on kokkutuleku lõpetamine.

Vt. ka www.elks.ee

Linnurallini on kuus nädalat

Käesoleva aasta linnuralli Estonian Open toimub 16. augustil. Sel korral on ralli alaks Pärnu maakond ja seda seetõttu, et Pärnumaa linnuklubi Buteo tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva.

Täpne linnuralli toimumise aeg on laupäeval 16. augustil ajavahemik kell 03 kuni 17. Kokkuvõtteid tehakse Põhja-Pärnumaal Halinga vallas Kaelase koolis: õhtusöök algab kell 18, kokkuvõtete tegemine kell 19.

Eesti võistkondadel tuleks registreeruda hiljemalt 31. juuliks e-posti kaudu margus.ots@gmail.com või telefoni teel 5082 244 (Margus Ots).

Linnuhuviliste arvutilist