Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
04. juuli  2008




On küpsete metsmaasikate aeg. Foto 28. juunist Hiiumaalt Sarvelt


 
On pärnaõielõhna aeg. Foto 1. juulist Tartust 




 

See makett, nagu ka kogu soomepoiste tuba, jääb nädalavahetuseks luku taha

 

Siseturism? Palun, aga talvel ja ainult tööpäeviti!

On suvepuhkuste ja suviste rändude aeg. Ajakirja Loodusesõber viimane number kirjutab mõnusasti, et on ka suveune aeg (vt. Loodusesõber nr. 3, lk. 24–26). Sooja aja uinakut ei tee siiski mitte ainult eksootilised kõrbeelukad ja paar meie kala – linask ja luts. Sel nädalal tabasin suveunne vajununa ka ühe Tartumaa olulise siseturismiobjekti.

Kena Saadjärve kaldal Äksi külas on Vooremaa maastikukaitseala keskus ja sellega ühe katuse all looduskeskus, mille hinnalised väljapanekud on kindlasti parim paik saada Vooremaast sissejuhatav teoreetiline ülevaade. Samas majas on ka vähemalt niisama suurepäraselt seatud soomepoiste tuba. Lubasin ühel sõpruskonnal aidata eelolevaks nädalavahetuseks kokku panna põneva kahepäevase autoretkeprogrammi Vooremaal ja ei kahelnud hetkekski, et sissejuhatus tulebki teha just Äksis.

Interneti-ajastul on teadagi lihtne avalike asutuste lahtiolekuaegu välja uurida. Toksin Google’i otsingusse märksõna “Saadjärve looduskeskus” ja kohe esimene viide tuleb mullu pidulikult sisseõnnistatud keskkonnahariduse portaalile. Hetk hiljem on käes ka looduskeskuse võrgulehe aadress www.looduskool.tartuvv.ee. Paraku on lehekülg väga napisõnaline: “Vabandame, kodulehekülg on veel koostamisel…”.

Pole hullu, üritan teavet hankida teise veebilehe kaudu, see on Vooremaa maastikukaitseala võrgukülg http://www.vooremaastik.ee. Hoopis inforohkem, aga looduskeskuse alajaotust ma ei leia. See-eest alajaotus “kontakt” sisendab optimismi. Tekst aknas teatab siiski, et tegemist on LKK Jõgeva-Tartu regiooni kontaktidega, millest mõne juures on küll ka viide Vooremaale. Asun helistama, lauatelefonid vaikivad üksmeelselt, mobiilid on kas nendega solidaarsed või siis postkastis. Lõpuks ometi kuulen üht rõõmsat neiuhäält: “Aga mina olen ju Alam-Pedjal!” Õige muidugi, sellest ajast peale, kui loodi LKK ja kaitsealade meeskonnad vähemalt formaalselt kaotati, on sellised segadused väga igapäevased: kõik puha üks regioon, mis siis, kui ühe või teise inimese füüsiline asupaik on ikka vaid ühel kindlal kaitsealal.

Aga Alam-Pedja neiu annab hea soovituse: proovida õnne Tartu vallavalitsusest, mille territooriumil Äksi koos oma keskuste-muuseumidega asub. Just-just, olen ju vallavanem Aivar Soobiga Saadjärve servas jääaja teemapargist intervjuugi teinud.

Vallagi telefonil vastab rõõmus ja abivalmis naishääl. Aga millal Äksis midagi avatud või suletud on, seda see hääl ei tea. Küll teab ta järjekordseid mobiilinumbreid. Ja juba kolmandalt numbrilt saangi vastuse kätte. See on paraku ühtaegu üllatav ja masendav: keskus töötab vaid tööpäevadel. “Mida kuradit?!” tahaksin ütlejalt küsida, aga saan sõnasabast kinni: sõnumitoojat ei tohi tappa, tema pole ju süüdi.

Vaatan hoopis ohates kella. Olen negatiivse vastuse hankimiseks kulutanud peaaegu kaks tundi – mina, kes enda arvates infootsimise tööd valdan, sest teen seda päevast päeva… Mõnus sissejuhatusvõimalus sõidupäeva on osutunud võimatuks; suvine nädalavahetus ei ole sobiv aeg Eestimaad tundma õppida.

Toomas Jüriado



UUDISTAJA SOOVITAB




     


 

Uudistajal on suvine töökorraldus

Järgmine Uudistaja ilmub praeguste plaanide kohaselt 25. juulil.


 


            
EESTI UUDISEID

 

Suurupi metsaraie peatamise otsus jäi ka ringkonnakohtus jõusse

Keskkonnaministeerium teatas 30. juunil, et Tallinna ringkonnakohus jättis oma 27. juuni kohtuotsusega muutmata varasema halduskohtu otsuse, millega peeti õiguspäraseks keskkonnaministri tegevust tulevasel Suurupi looduskaitsealal.

Mullu 19. oktoobril peatas keskkonnaminister nimelt metsateatiste kehtivuse tulevasel Suurupi looduskaitsealal, kus leidub üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaiku, sest kavandatud metsaraie mõjud elupaikadele olid hindamata. Ühtlasi oleks metsaraie toonud kaasa olulisi muudatusi kavandatava kaitseala kaitse-eeskirja juba käimas olnud avalikustamisprotsessis.

Pärast 19. detsembril tehtud Tallinna halduskohtu otsust, et keskkonnaministri käitumine oli õiguspärane, vaidlustas AS Balti Finantseerimisasutus halduskohtu otsuse Tallinna ringkonnakohtus. Ringkonnakohus otsustas apellatsioonikaebuse rahuldamata jätta.

Loodava Suurupi kaitseala pindala on kokku 190,5 hektarit, millest 133 hektarit on riigimaa või endiselt riigi omandis olev maa. Tulevane kaitseala koosneb kolmest vööndist: Ninamaa piiranguvöönd ning Suurupi ja Mere sihtkaitsevöönd.

Keskkonnaministeerium

 

 


Rootsi purjelaev Götheborg Tallinna reisisadamas

 

Taassündinud laev 18. sajandist

17.–22. juunil oli tallinlastel ja Tallinna külalistel võimalus nii väljast kui ka seest vaadata kaht Rootsi suurt purjelaeva Tre Kronor ja Götheborg (fotol).

Suuremat huvi pakkus muidugi kahest alusest uhkem, põneva sünnilooga Götheborg. N.-ö. päris Götheborg oli ehitatud Stockholmi Terra Nova laevatehases ja vette lastud 1738. aastal. Laev kuulus Göteborgis tegutsenud Ida-India kompaniile ja temaga veeti Hiinast Põhja-Euroopasse selliseid kalleid kaupu nagu tee, siid, portselan, vürtsid jm. Omanikele ja kaupmeestele suurt kasu teeninud laev läks pärast ligi kaks aastat kestnud reisi 12. septembril 1745 Göteborgi sadama suudmes põhja otse paatidel vastu tulnud ja rannas ootavate inimeste silme all. Laevahuku kohta on pakutud mitmeid seletusi.

1980. aastatel leidis üks sukelduja laeva jäänused ja nii tuli tavatu idee ehitada vanapärastest materjalidest ja traditsioonilisi tehnoloogiaid rakendades laeva koopia ning teha sellega taas üks Hiina-reis. Hullumeelsena tundunud mõte viidigi ellu ja 3. septembril 2004 Göteborgi ooperimaja juures peetud tseremoonial sai laeva ristiemaks kuninganna Silvia; järgmisel kevadel tehti esimene mereproov. Ning aastail 2005–2007 sai teoks ka Hiina-ekspeditsioon: 2. oktoobril 2005 Göteborgist lähtunud kaunis purjelaev jõudis ümber Aafrika seilanult järgmise aasta 18. juulil Guangzhousse, ajaloolisse Kantonisse, kus olid kauba järel käinud ka 18. sajandi alused. Augustis asus Götheborg taas koduteele ja jõudis Suessi kanali kaudu kodusadamasse 2007. aasta 9. juunil.

Tallinnas merepäevadel käis huvitav purjelaev oma maist augustini vältava Läänemere-ekspeditsiooni raames ja oli viiel päeval huvilistele avatud. Mõistagi on laeval ajakohased navigatsiooni- ja ohutusvahendid, muidu on ta aga igati oma eelkäija täpne koopia. Ei puudu ka kahurid, millest Tallinna reidil ka tervituspauk lasti.

Huviline saab laeva kohta põhjalikku infot võrgupaigast http://www.soic.se.

Uudistaja

 

 

Linnusõbrad olid koos Hiiumaal

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) pidas 26.–27. juunil oma järjekordseid suvepäevi. Suvepäevade tosina-aastase ajaloo jooksul siirduti esimest korda mere taha: kokkutuleku põhiline toimumispaik oli Hiiumaa Palade põhikool.

Korraldajaid rõõmustas osalusrohkus: üle 130 registreeritud tulija ja ühtlasi nii mõnigi end kirja panemata jätnud uudistaja kohalike seast. Õnneks ei läinud päris täide ka ilmaennustus: vihma küll sadas, aga kõik planeeritud välitööd said tehtud ja puhkeõhtugi peetud.

Praktilise tegevuse kaal oligi seekord tavalisest suurem. Eesti haudelindude levikuatlase välitööd on jõudmas lõpusirgele ning oleks olnud patt jätta nii asjatundliku ja arvuka vaatlejaskonna võimed Hiiumaa atlaseruutude uurimisel kasutamata. Seda tehti lausa võistlusvormis ja üheksast osalenud võistkonnast hinnati vaatluste kvaliteedi ja liikide arvu kokkuvõttes parimaks Eike Vungi ja Indrek Tammekännu pingutused.



Läti ornitoloogiaühingu tegus kommunikatsioonijuht Ilze Ķuze

 

Tavalisest suuremat tähelepanu pöörati seekord rõngastajate tööle. Aga muidugi oli ettekannetes juttu ka Hiiumaast ja eriti Hiiumaa lindudest. Veidi kadedakski tegid Läti kolleegide Ilze Ķuze ja Viesturs Ķerusi pajatused lõunanaabrite sõsarühingu tegevusedust viimaseil aastail. Muidugi oli aega varutud linnuvaatluse, kultuurireisi, taimeõpingu ning nii tõsiste kui ka naljakamate võistluste tarvis; omaette programm oli suurele lasteperele. Linnutundmise konkursi raskeima variandi edukaim oli Uku Paal, mees, kellest eestlaste seas pole keegi näinud enam eri linnuliike. Lihtsama variandiga sai kõige hõlpsamini toime hiidlannade esindus Merle Kääri juhtimisel.

Suvepäevade lõpetamisel loositi välja seekord üritust sponsinud aktsiaseltsi Nordic Digital annetatud binoklid. Alles kokkutulekul EOÜ-sse astunute hulgast sai suurepärase vaatlusvahendi Vilja Padonik, varasematest liikmetest aga Elle-Mari Talivee ja Mihkel Jürgens.

 


Tänusõnu Karin Poolale ja Leho Aaslaiule lausub Andres Kalamees

 

Lõpusõnu lausudes oli ornitoloogiaühingu direktoril Andres Kalamehel põhjust eriliselt tänada kohalikke abilisi, Palade põhikooli loodusainete õpetajat Karin Poolat ja harrastusornitoloog Leho Aaslaidu. EOÜ ja BirdLife’i lipu langetasid tartlased Aime Laidna ja Riho Marja: kinnitus selle kohta, et järgmisel aastal jõuab kokkutulek ringiga taas Lõuna-Eestisse.

Uudistaja

 

 

Tartu kõrgkoolides algas dokumentide vastuvõtt sisseastujailt

Esmaspäevast, 30. juunist, algas sisseastumise infosüsteemis (SAIS) avalduste esitamine Tartu ülikooli (TÜ) rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasesse õppesse. Avaldusi saab esitada 25. juulini.

TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo palub kõigil, kel võimalik, esitada oma avaldus SAIS-i kaudu. „See on mugav ka üliõpilaskandidaadile endale, säästes teda ülikooli kohale tulemast,“ ütles Karo. SAIS-i kasutades tuleks hoolega järgida juhiseid ja infot SAIS-i kõrgkoolide teadetetahvlil. Küsimuste korral tuleks vaadata teateid ka TÜ sisseastumise kodulehel või pöörduda ülikooli vastuvõtutöötaja poole.

Rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe vastuvõetute nimekirjad selguvad 29. juuliks.

Maaülikoolis (EMI) algas sisseastumisavalduste vastuvõtt 26. juunil. Bakalaureuseõppe riiklikele kohtadele võetakse tänavu vastu 426 õppurit. Riiklikele õppekohtadele saab esitada avaldusi 10. juulini. Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 16. juulil.

Vastuvõtu peaspetsialisti Tiiu Lille sõnul saab maaülikooli sisseastuja erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist esitada avalduse korraga kuuele erialale: kahele tasuta erialale, kahele tasulisele ja kahele kaugõppe erialale. Tänavune maaülikooli astuja võib valida 27 õppekava vahel. Tasulisse õppesse saab avaldusi esitada 24. juulini.

TÜ/EMI

 

 


Kuulus valge-toonekure pesa Alatskivi lossi kõrval

 

Loodusvaatlejate lemmikliigid on metskits, valge-toonekurg ja metsvint

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) meenutas oma 26. juuni pressiteates, et loodusvaatluste andmebaas on huvilistele avatud ja kõik, kes looduses liikudes märkavad tuntud või tundmatuid liike, on oodatud neid andmebaasi sisestama. Pidevalt täienevas andmebaasis on praegu kokku 170 000 vaatlust.

Loodusvaatluse andmebaas on osa Eesti bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustikust. Kõigile loodushuvilistele – nii õpilastele, harrastajatele kui ka teadlastele – mõeldud andmebaas on loodud koostöös ITK ja Eesti looduseuurijate seltsiga.

Oma loodusvaatlusi on andmebaasi seni sisestanud ligi 90 inimest. Andmebaasi on lisatud ka imetajate atlase andmed ajavahemikust 1980–1999 ning haudelindude levikuatlase andmed. Üksikisikute sisestatud vaatlusi on andmebaasis praegu umbes 1850, kõige rohkem valge-toonekure, metskitse, metsvindi ja kiivitaja kohta.

Loodusvaatluste andmebaas asub võrgupaigas http://loodusvaatlused.eelis.ee, bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik aga http://btv.eelis.ee.

ITK

 

 

Maaülikooli nõukogu valis kuus uut professorit

Eesti maaülikooli (EMI) nõukogu valis 26. juuni istungil uusi professoreid.

Endokrinoloogia professoriks valiti veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteadur Andres Valdmann, molekulaargeneetika professoriks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vanemteadur Riho Gross, sigimispatoloogia professoriks veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi erakorraline vanemteadur Mihkel Jalakas, rakendusentomoloogia professoriks põllumajandus- ja keskkonnainstituudi dotsent Marika Mänd, põllumajandus- ja tootmistehnika professoriks tehnikainstituudi dotsent Jüri Olt ning maastikukorralduse ja loodushoiu professoriks taasvaliti põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Kalev Sepp.

EMI

 

 

Loodusuurijate päeva kogumik juba müügil

28.–29. juunil Lüllemäel peetud 31. Eesti looduseuurijate päeva kogumik “Planeet Maa: globaalsed ja lokaalsed probleemid” on saadaval ELUS-i majas Tartus Struve 2.

Trükise väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus ja planeet Maa aasta programm ning selle hind on 15 krooni. Autorid saavad tasuta autorieksemplarid.

Artiklite autorid on Ivar Puura (“Planeet maa lähedalt ja kaugelt”), Tõnu Viik (“Naabreid otsimas”), Lauri Klein (“Elurikkuse andmete hoidmisest Euroopas ja Eestis”), Kalju Eerme, Uno Veismann ja Ilmar Ansko (“Päikese ultraviolettkiirgus ja loodus”), Madli Linder ja Eerik Absalon (“Näidistele tuginevad taimkatte ristprognoosid Karulas ja Otepääl”), Jaanus Paal (“Karula rahvuspargi soometsadest”) ning Helle-Mare Raudsepp ja Laine Keppart (“Ilmavaatlustest ja meteoroloogilisest režiimist Karula rahvuspargis aastatel 1970–2007”).
LUS

 




TASUB OSALEDA




Fotomeenutus ühest varasemast Omnibussi Käsmu-sõidust

 

Looduse Omnibuss: Käsmu merepäevad ja Juu Jääb Muhus

Laupäeval, 5. juulil, sõidab Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Käsmu merepäevale Aleksei Turovskit ja David Rothenbergi kuulama. Arne Vaigu korraldatava Käsmu merepäeva kava on rikkalik: loodusretked, näitused, kontserdid. Peaesinejad on David Rothenberg ja Robert Jürjendal, kelle kontsert viib meid vaalade maailma. Kuulame loodushelidest inspireeritud ilusat improvisatsioonilist muusikat. Akustilisest suhtlemisest loomariigis ja zoomuusikoloogilistel teemadel räägib Aleksei Turovski. Merepäeval saab näha Leila Katajameri ja Juhani Vaettineni fotonäitust “Õitsevad laiud ja veealused aiad”, mis tutvustab meile Soome lahe veealust maailma. Lisaks matkadele Käsmu kaunites paikades on võimalus pääseda paadiga merele.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 20. Tartust keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) lähtutakse kell 9, tagasi Tartusse jõutakse kell 21. Sõidu hind koos merepäeva supiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ja õpilastele 125 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Tallinnast sõitjad saavad õhtul vaadata etendust AHOI, teatripileti hind on 150 krooni. tagasi Tallinna jõutakse 23.30.

Pühapäeval, 6. juulil, minnakse avastama Muhu saart ja kuulama Juu Jääb kontserti Katariina kirikus. Matkajuht on Jüri-Jaani talustuudio vedaja keraamik Marget Tafel. Kontserdil esinevad Kanada klassikalise kitarrimängu virtuoos Michael Kolk, kelle juured on siinsamas saarel, Argentiina-Prantsuse trio La Tregua ja Pirjo Levandi. Pärast kontserti ja looduskäike on mõnus piknik Jüri-Jaani talustuudio õuel.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna saabutakse kell 22.

Sõidu hind koos kontserdipileti ja piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 500 ja õpilastele 400 krooni. Koolieelikutelt osalusraha ei võeta.

Info ja registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

  


 



Looduskaitseseltsi tänavune kohtumispaik: Põltsamaa lossi hoov

 

Looduskaitseselts kohtub Põltsamaal

Eesti looduskaitse seltsi üleriigilise kokkutulek teemal “Üldsuse võimalused loodus- ja kultuuripärandi kaitsmiseks karstialal intensiivse majandustegevuse tingimustes” on 26.–27. juuli Põltsamaal.

26. juulil kell 10 kogunevad osavõtjad Põltsamaa lossi hoovil, kell 11 algab kirikus loeng-kontsert “Kultuurilooline Põltsamaa”, esinevad Rutt Tänav, Põltsamaa muuseumi direktriss, ja Markus Haamer, Põltsamaa Luteri koguduse õpetaja.

Keskpäeval algaval avakoosolekul saavad sõna Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots (“Põltsamaa ja tema ümbruskond, üks Eestimaa ajaloo olulisimaid arengukeskusi”), Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Rainis Uiga (“Looduse omapära ja aktuaalsed looduskaitselised probleemid paikkonnas”), vallavanem Toivo Tõnson (“Majandustegevuse paigutuse ja planeerimise suhestamine loodus- ja kultuuripärandi kaitsega”) ning geoloog Rein Einasto (“Karstiala kui loodusväärtus, selle omapära ja kaitse erijooned”).

Kell 14 on lõunaeine Sõpruse pargis, rajatakse telklaager. Kell 16 saab kuulda Sõpruse pargi 35 aasta lugu; räägivad pargi rajaja Ants Paju, maavanem Aivar Kokk, Kadrioru pargi direktor Ain Järve, semiootik Peeter Torop ja sotsioloog Ülo Vooglaid.

Kell 17 algava õhtuse programmi sisu on vestlus “Keskkonnaprobleemid, mis tõusetumas-lahenemas Euroopa Liidus ja Eestis”, räägivad Europarlamendi liige Andres Tarand ja Rita Annus keskkonnaministeeriumist, ning väitlus “Karstiala ja intensiivne majandustegevus – kas lepitus on võimalik?”, milles löövad kaasa Toivo Tõnson, Hendrik Allsaar, Rein Einasto, Anto Raukas, Anti Orav ja Toivo Gens.

Kell 19 avatakse Jaan Eilarti mälestusmärk, kõneleb Ants Paju ja laulab metsameeste koor Forestalia Alo Ritsingu juhatusel, kell 21 süüdatakse lõke, kõneleb Viktor Meister, esineb folklooriselts Jõgevahe Pere Airi Rütteri juhatusel.

27. juulil kell 9 lähtub ringisõit karstialal ja rahvuskultuurile olulistes paikades. Programmis on Otisaare lubjakivikarjäär, Tõrenurme karstiala (Rein Einasto), K. A. Hermanni sünnikodu (Rutt Tänav), Kamari järv (Toivo Tõnson ja Kamari haridusseltsi esinaine Kalli Kadastik) ja Eesti Aleksandrikool (Viive Kibena). Kella 13-ks jõutakse von Bockide matmispaika Kundrussaarel, kus kõnelevad Võisiku-Kundrussare külaseltsi EWA esinaine Loniida Bergmann ning filmi „Keisri hull“ stsenarist ja produtsent Valentin Kuik ja Martin Kross. Kell 14 on kokkutuleku lõpetamine.

Vt. ka www.elks.ee

ELKS 

 

Linnurallini on kuus nädalat

Käesoleva aasta linnuralli Estonian Open toimub 16. augustil. Sel korral on ralli alaks Pärnu maakond ja seda seetõttu, et Pärnumaa linnuklubi Buteo tähistab tänavu oma 30. sünnipäeva.

Täpne linnuralli toimumise aeg on laupäeval 16. augustil ajavahemik kell 03 kuni 17. Kokkuvõtteid tehakse Põhja-Pärnumaal Halinga vallas Kaelase koolis: õhtusöök algab kell 18, kokkuvõtete tegemine kell 19.

Eesti võistkondadel tuleks registreeruda hiljemalt 31. juuliks e-posti kaudu margus.ots@gmail.com või telefoni teel 5082 244 (Margus Ots).

Linnuhuviliste arvutilist


 

TASUB LÄBI ASTUDA 
  

Ka suvel saab keskkonnainfot

Tartu keskkonnahariduse keskuse loodus- ja keskkonnainfopunkt on lahti tööpäevadel 10–17 ja ootab huvilisi küsima infot matkamise ja loodusturismi (sh. RMK matkaradade- ja lõkkekohtade), jäätmete ja taaskasutuse kohta.

Teavet saab ka loodus- ja keskkonnakaitse, vee ja õhu, linnalooduse ja teistel teemadel. Kohapeal saab tutvuda infomaterjalide ja kaartidega. Küsimusi on võimalik esitada ka telefoni teel (7366 120) ja meilitsi: info@teec.ee.

Juulis annavad nõu praktikandid Martin ja Merle. Augustis saab teavet taas infospetsialistilt Mirjam Piklalt.

Tartu keskkonnahariduse keskus




 

KIIRKOMMENTAAR




Sarve suvila, looduskaitsjate kaotuse tumm tunnistaja

 

Kohtumine fantoomiga

Ometi kord saan veidi põhjalikumalt üle vaadata muidu nii rohkesti väisatud Hiiumaa ühe eriti erilise paiga – Sarve. Vaimustun lookaasikute omapärast ja eksklusiivset puitmööblit meisterdava Kalle Talvi kukeharjakatusega puhkemajast.

Siis äkki meenub ammune konfliktlugu, milles ajakirjanikuna sedavõrd innukalt kaasa lõin, et üks vaidluspool saatis toonase tööandja Eesti Raadio juhtidele resoluutse kirja nõudmisega toimetaja Jüriado otsekohe vallandada. Kohalik mees teab lahkesti teed juhatada: “Jajah, see maja on täitsa alles!” Ostjagi olevat olemas, aga tema tahtvat, et enne saaks kõik seaduslikuks.

Pole praegu mahti hakata vanu pabereid üles otsima ja detaile meenutama, aga loo algusest on kindlasti möödas üle kümne aasta. Põhimõtteliselt oli kõik banaalselt lihtne: kohalik arendaja müüs soomlasele mere äärde kinnistu ja see “taastas paadikuuri”. Tuntud stsenaarium: “paadikuur” osutus valmides kopsakaks suvemajaks. Või oli see hoopis nii, et maja oli rajatud lihtsalt ehituskeelu piirkonda, mida tookord kutsuti tuumalaks. Nii või teisti – maja oli ebaseaduslik, vähemalt looduskaitsjate arvates. Vast mäletate, et toona oli väga tegus biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus. Arendajad kuulutasid keskuse direktori, aatelise keskkonnakaitsja Ruuben Posti Eesti elu piduriks ja peaaegu rahvavaenlaseks. Keegi loodusemeestest, võib-olla koguni keegi ministeeriumiametnikest kinnitas aga, et Sarve suvila on lihtsalt korralikult, ent valesse kohta ladestatud ehitusmaterjal, mis tuleb omanikul sealt teisaldada.

… On 28. juuni 2008. Biosfääri kaitseala on Eesti keskkonnajuhid varjusurma suigutanud, Ruuben Post on läinud manala teele. Kohaliku mehe õpetuste kohaselt pöörame mereäärse kitsa tee T-kujulises ristis paremale, tupiktee märgiga harule. Punaseid metsmaasikaid mugides jõuame valtani. Selle järel on teeservas tüüpiline asulakoha sinine silt kirjaga “Võitmatu maa” (paraku on sellele juurde kratsitud asjakohaseid, aga avalikku veebi ebasobivaid lauseid; seepärast ei saa siia fotot lisada…). Siis on veel üks sinine märk mulle arusaamatuks jääva arvuga “280”.

Ja siis maja ise. Varem olin seda korduvalt vaid üle mere, Hiiumaa laidudelt binokliga seiranud (“seal see kurikuulus Sarve suvila ongi – see, mis pani aluse nn. Sarve sündroomile!”). Natuke väsinud juba, trepp tundub lausa pehkinud olevat. Aga korralik rookatus peal ja satelliidipann räästa all. Ootab endiselt elanikku, see Eesti looduskaitse armetuse üks mälestusmärke.

Toomas Jüriado



 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet