Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. juuli  2008




Vihmasevõitu juulikuu on peale õiteilu pakkunud ka vikerkaarte värvipidusid. Foto on tehtud 15. juulil Toilas

 



Hulk töömehi ja kaks hiigelkraanat olid eile kaks ja pool tundi kibedasti ametis, et eemaldada Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kiriku tornikiivri ülaosa. Torn oli kolm ja pool aastat olnud ristita: see lendas alla 2005. aasta ränga jaanuaritormi aegu. Nüüd saab kirik peagi taas risti torni.

.




UUDISTAJA SOOVITAB


 





Horisont mõtleb südasuvel jääajale

Ja kutsub seda tegema lugejatki. Aitab meid sel teekonnal akadeemik Anto Raukas, kelle artikkel kannab pealkirja “Liustike embuses”. Akadeemik Raukas rõhutab taas, et praegune kliima soojenemine ning jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine on eri suurusjärgu kliimamuutused. Veel rõhutab ta, et kliimamuutuste vastu on lootusetu võidelda ning et inimene peab kohanduma muutuva kliimaga, nagu ta seda ka varem on teinud.

Ajaloolase Vladimir Sergejevi “Kuulujutud Potjomkini küladest” tutvustab vürst Grigori Potjomkinit ja otsib vastust küsimusele, kui potjomkinlikud need Potjomkini külad lõpuks ikkagi olid. Ülo Kestlase “100 aastat Tunguusi looduskatastroofist” on pühendatud nii Tunguska sündmustele kui ka esimese Tunguska-uurija, Tartus sündinud Leonid Kuliku 125. sünniaastapäevale. Juttu on ka eestlaste panusest Tunguska-uurimisse Ukraina-Eesti ühisekspeditsiooni koosseisus 1984. aastal. Hendrik Relve kirjutab muljetest, mida temas tekitas Victoria juga – maailma vägevaim veesein. Peeter Saari selgitab artiklis “Teadmine kui teadusepidur”, kuidas vahel võib juhtuda, et teadmine mängib probleemi lahendamisel hoopis tõkke rolli ning tingib ekslikke järeldusi. Martin Kontuse kirjutise teema on “Tehnikaülikooli Robotiklubi edu Riias”.

“Ühe vägeva dinosauruse tööst ja arusaamadest” on toimetaja Rein Veskimäe intervjuu astronoomi ja akadeemiku Arved-Ervin Sapariga. Juttu on nii akadeemik Sapari tegemistest teaduses, põhiliselt kosmoloogia ja kosmoseuuringute, eriti aga tähefüüsika vallas, aga ka kõrvalehüpetest, nagu näiteks Tõravere sauna “musta augu“ klubi elushoidmine. Üksainus küsimus “Miks ja kuidas Gotlandil vanast kahurist pauku tehti?” on esitatud MTÜ Loodusajakiri sõnumitoimetajale Toomas Jüriadole.

Rubriigis “Mina & teadus” mõtiskleb luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja ühiskonnategelane Andres Langemets teaduse mõjude üle oma elus.

Uno Veismann on lugenud kosmoseturisti käsiraamatut ja kirjutanud ülevaate “Kuidas turistina kosmoses ära käia”. Kosmosetehnika vallas annab Tõnu Tuvikene ülevaate teemal “Phoenix jõudis Marsile”.
Observatooriumis õpetab Jüri Ivask, kuidas teha Kuust digiportreed. Olümpiaadi rubriigis kirjutab Jan Willemson teemal “Reaalharidust on Eestis järjekindlalt välja suretatud”. OMA programmides selgitab Ahto Truu, mis on rakkautomaadid. Elektropolis käib Veljo Sinivee juhatusel “Neljas vaatus – ood lambile”. Tõnu Tõnso küsib, kuidas saab aastanumbrist eri arve.

Horisont

 


 

Uudistajal on suvine töökorraldus

Järgmised Uudistajad ilmuvad praeguste plaanide kohaselt 22. ja 29. augustil.


 


            
EESTI UUDISEID

 

Eesti õpilased olid olümpiaadidel taas edukad

Tartu ülikooli (TÜ) teaduskooli kasvandikud tulid rahvusvahelistelt bioloogia-, keemia- ja matemaatikaolümpiaadidelt tagasi medalitega: kokku toodi Eestisse kolm hõbe- ja viis pronksmedalit ning diplom.

12.−21. juulini Budapestis peetud 40. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil esindas Eestit neljaliikmeline võistkond koosseisus Taavi Pungas ja Andres Laan (mõlemad Tallinna reaalkool), kes pälvisid hõbemedali, ning Svetlana Tšupova (Narva Pähklimäe gümnaasium) ja Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa gümnaasium), kes said pronksi. Juhendajatena olid kaasas TÜ keemia instituudi dotsent Uno Mäeorg ning teadur Jaak Nerut. Rohkem infot saab olümpiaadi kodulehelt http://www.icho.hu.

Ka 13.−20. juulini Indias Mumbais toimunud 19. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil esindas Eestit neli õpilast. Kai Tiitsaar tunnistati hõbemedali vääriliseks, Rudolf Bichele, Kärt Must (kõik kolm Hugo Treffneri gümnaasiumist) ja Marit Puusepp (Tallinna reaalkool) pälvisid aga pronksmedali. Võistkonna juhendajad olid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi erakorraline teadur Kalle Kipper, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilane Maarja Soomann ning Gregor Mendeli taimede molekulaarbioloogia instituudi doktorant Laura Sedman. Vt. lisa olümpiaadi kodulehelt http://www.ibo-info.org.

49. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad peeti 14.−22. juulini Hispaanias Madridis. Eestit esindanud kuueliikmelisest võistkonnast pälvis pronksmedali Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe reaalkool), Kairi Kangro (Hugo Treffneri gümnaasium) sai diplomi. Võistkonda kuulusid veel Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula gümnaasium), Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise kolledþ), Andre Tamm (Tallinna reaalkool) ja Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe gümnaasium). Juhendajad olid TÜ matemaatika instituudi teadur Härmel Nestra ning erakorraline teadur Indrek Zolk. Kokku osales olümpiaadil üle 500 õpilase ligi sajast riigist. Lisainfo olümpiaadi kodulehelt http://www.imo-official.org.


 
  

LIFE+ programmi keskkonnaprojektidele saab nüüd raha küsida

15. juulist algas Euroopa Liidu LIFE+ programmi keskkonnaprojektide 2008. aasta taotlusvoor.

Programmi raames kaasrahastatakse projekte, mille eesmärk on kaitsta loodust, välja töötada keskkonnapoliitikaid või teha keskkonnaalast teavitustööd. Taotlusvoorust tohivad osa võtta nii mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud kui ka äriühingud. Vormikohased projektitaotlused tuleb keskkonnaministeeriumile saata 21. novembriks 2008, edasi esitatakse nad hindamiseks Euroopa Komisjonile (EC).

EC on 2008. aastaks jaotuskava järgi Eestile LIFE+ programmi raames määranud ligikaudu 53 miljonit krooni. Taotleja vähim nõutav kaasrahastamise määr on 50 protsenti (üksikutel, Euroopa seisukohalt prioriteetseid liike ja elupaiku käsitlevatel erandjuhtudel 25 ning LIFE+ keskkonnapoliitika ja -juhtimise projektide puhul 70 protsenti) kogu projekti eelarvest.

Projektide kogumaksumuse alam- ning ülemmäärasid LIFE+ programmis kehtestatud ei ole, kuid soovitatavalt peaks toetuse maht ületama 5 miljonit krooni (nimetatud summale lisandub taotleja kaasfinantseering).

LIFE on Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm, mis on algatatud 1992. aastal ning toetab ühenduse keskkonnapoliitika arengut ja ellurakendamist. LIFE + on selle programmi neljas faas, mis kestab 2007. aastast kuni 2013. aastani.

LIFE+ programmi 2008. aasta taotlusvooru infopäev toimub septembri alguses. Lisainfot LIFE+ programmi kohta saab keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt http://www.envir.ee/1009610; taotlusvormid ja juhendid on EC koduleheküljel http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm.

Keskkonnaministeerium

 
  

Esimesest poolaastast on teada ligi kaks tuhat keskkonnareeglite rikkumist

Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimesel poolaastal kokku 1997 keskkonnarikkumist. Nende eest määrati trahve 1072 isikule kogusummas 2 406 940 krooni.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on rikkumiste arv vähenenud 172 võrra ja trahvitud isikute arv 82 võrra. Samas on suurenenud keskmine trahvisumma.

Üle 100 rikkumise registreeriti tänavu neljas valdkonnas. Enim ehk 1165 juhtu oli seotud kalapüügiga. Jäätmekäitlusnõudeid ei järgitud 254 korral ning metsaõigusnorme eirati 154 korral. Ranna- ja kaldakaitse nõudeid ei täidetud 111 korral. Veekaitse valdkonnas ning kaitstava loodusobjekti hoiul tehti ühtviisi kindlaks 83 seadusrikkumist. Ülejäänud 147 rikkumist jagunesid 10 valdkonna vahel.

Kui võrrelda tänavusi poolaasta andmeid esimese kvartali andmetega, ilmneb rikkumiste arvu märgatav kasv. Sel poolaastal on keskkonnarikkumisi olnud märksa rohkem kui esimeses kvartalis, mil registreeriti 608 juhtu: seevastu teises kvartalis on teada 1389 rikkumist. Enim lisandus rikkumisi eeskätt kalapüügi- ning jäätmevaldkonnas, kus teises kvartalis registreeriti vastavalt 882 ja 162 rikkumist. Esimeses kvartalis eirati kalapüüginõudeid 283 korral ning jäätmealal oli rikkumisi 92. Tõenäoliselt suurendas mõneti jäätmevaldkonna rikkumiste arvu üle-eestiline prügikoristuskampaania.

Keskkonnarikkumistega kaasnenud kahjusumma suuruseks hinnati 1 619 114, mis on ligi 300 000 krooni võrra enam kui 2007. aasta samal perioodil, kui kahjusumma oli 1,3 miljonit krooni. Ka tänavusest keskkonnakahjust langeb enamik ehk 1 558 630 krooni metsaõigusnormide eiramise arvele.

Keskkonnainspektsioon

 
  


Täiendust sai ka Saadjärve angerjapere

 

Eesti järvedesse asustati 200 000 noorangerjat

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid ja kalateadlased asustasid Eesti järvedesse ligi 200 000 noorangerjat.

See tegevus, mille siht on suurendada angerja püügivaru, on Eestis saanud iga-aastaseks. Sedapuhku lasti näiteks Võrtsjärve ligi 175 000 angerjat, Saadjärve (fotol) ligi 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa ja Vagula järve aga ligi 3000 isendit.

Kokku asustati sel aastal angerjaid 1 586 000 krooni eest. Ettekasvatatud noorangerjas kaalus keskmiselt 5 grammi ja maksis koos asustamisega 8 krooni ja 20 senti.

Ettekasvatatud angerjad kasvavad püügimõõtu viiendal-kuuendal aastal pärast asustamist. Seega saab ettekasvatatud angerjast saaki klaasangerjaga võrreldes juba aasta-kaks varem; ka on nende ellujäämus tunduvalt suurem. Klaasangerja hind maailmaturul on väga kõrge ning ettekasvatamine aitab sama saagi saada madalama sisseostetava asustusmaterjali tükihinnaga.

Angerjaid asustas riigihanke võitnud Interfish Balti AS, projekti rahastas keskkonnainvesteeringute keskus. Nii kutselised kalurid kui ka harrastuskalastajad maksavad angerjatega asustatud veekogudel kõrgemat püügiõiguse tasu, mis sisuliselt kompenseerib asustamise kulud. Angerjad asustati kooskõlas riiklikku kaitset vajavate ning ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmiga aastateks 2002–2010.

Keskkonnaministeerium

 
  

Purtse tuulikuparki kavandatakse 43 generaatorit

Sonda vallavolikogu otsustas 1. juulil planeerida Ida-Virumaal asuv Purtse tuulikupark täismahus. See tähendab, et sinna kerkib tulevikus kuni 43 tuulegeneraatorit. Iga tuuliku kõrgus on 120 meetrit ja võimsus 2,5 megavatti.

OÜ Viru PR


 





TASUB OSALEDA



ELKS ootab annetusi Jaan Eilarti mälestuskivi jaoks

Jaanipäeval möödus 75 aastat Jaan Eilarti sünnist. Eesti looduskaitse selts (ELKS) teatas, et avab oma asutaja austuseks ja mälestuseks homme, 26. juulil, seltsi tänavuse üleriigilise kokkutuleku käigus Põltsamaal Sõpruse pargis mälestustähise.

Mälestusmärk kujutab endast kahte avatud raamatu moodi püstitatud kolme meetri kõrgust graniitkivi, mille tasaseks tahutud pindadel on kujur Endel Taniloo loodud Jaan Eilarti pronksbareljeef daatumitega ning üks Eilarti mõtteteradest.

ELKS märkis üksiti, et mälestusmärgi rajamiseks on vaja koguda vaid umbes 150 000 krooni, sest “isikliku lugupidamise alusel teevad nii kujur kui teised asjaosalised töid ja hangivad materjale väga minimaalse tasu eest”. Oodatud toetussummad saab üle kanda ELKS selleks otstarbeks avatud eriarvele 10220062198018 SEB pangas.

ELKS

 

  



VVV kutsub osalema matkamängus…

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus on välja kuulutanud peredele, seltskondadele ja loodushuvilistele mõeldud matkamängu.

Mängus osalemiseks pole vaja muud, kui käia Elva puhkepiirkonnas, kus on välja valitud 22 kontorollpunkti. Et pääseda auhindade loosimisele, tuleb läbida vähemalt viis kontrollpunkti. Selle tõestuseks on vastavas paigas tehtud foto; iga kontrollpunkt toob teie kontosse 5 punkti, aga võimalik on teenida ka lisapunkte.

Matkamängul saab osaleda 15. maist kuni 1. oktoobrini ja selle suur pluss on asjaolu, et puhkepiirkonnas käimise aja saavad seltskonnad, perekonnad ja huvilised vabalt valida. Kui kord sajab paduvihma või on lihtsalt tormine ja külm, saab seltskond kokku leppida uue matkapäeva. Matkamänguks osalemiseks peab seltskond, pere või huvirühm olema vähemalt kolmeliikmeline.

Matkamängu peaauhind on kanuumatk kümnele Elva jõel koos Mosina matkamaja kasutamise ja piknikuga. Mängu tingimused ja kontrollpunktide loendi leiab sihtasutuse kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/?571; teavet saab aadressil sihtasutus@vvvs.ee või telefonil 508 8359.

VVV SA

 
  


Vellavere loodusmaja

 

… ja jalgsimatkale

VVV sihtasutuse jalgsimatk on laupäeval, 9. augustil, algusega kell 11 Vellaveres.

Kogunetakse Vellavere loodusmaja (fotol) ees. Matk on tasuta, lisainfo ja registreerimine telefonil 525 4172 või sihtasutus@vvvs.ee

VVV SA

 
  

Omnibussil tihe kava

Looduse Omnibuss on sel nädala teinud juba mitu retke, täna näiteks saab sõita kas Otepääle Triin Sinissaare “Pärijat” või Viinistule Andrus Kiviräha “Keiserlikku kokka” vaatama. Homme, 26. juulil, viib Omnibuss aga Palupõhja ja Põltsamaale.

Koos Pille Tammuriga saab matkata Alam-Pedja looduskaitseala õpperadadel ja pidada piknikku Palupõhjas Tammuri platsil, kus meenutatakse Eesti ühe huvitavama looduskaitseala loomise lugu. Seejärel läheb sõit Põltsamaale Eesti looduskaitse seltsi kokkutulekule: osaletakse Ants Paju asutatud Sõpruse pargi 35. sünnipäeval ning seltsi asutaja ja juhi Jaan Eilarti mälestusmärgi avamisel.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 23. Sõidu hind koos piknikuga Palupõhjas täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ja õpilastele 125 krooni.

Pühapäeval sõidetakse taas Viinistule “Keiserlikku koka” etendusele. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 16, tagasi Tallinnas ollakse 23.45. Sõidu hind koos teatripiletiga täiskasvanutele 350, õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 300 krooni.

Info ja registreerimine 6481 740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

www.looduseomnibuss.ee

 
  

Augustis toimub Lahemaal taluarhitektuurikoolitus

Säästva renoveerimise infokeskus (SRIK), Eesti vabaõhumuuseum ja riiklik looduskaitsekeskus (LKK) korraldavad 15.–17. augustil Kaarli talus Pedassaare külas traditsioonilise taluarhitektuuri koolituse.

Koolituse esimesel päeval on loengud Lahemaale ja Põhja-Eestile iseloomulikest hoonetest, vana hoone väärtuse ja tehnilise seisundi hindamise alustest ja meetoditest. Teisel päeval toimub SRIK eestvõttel praktiline koolitus traditsiooniliste värvide valmistamisest ja kasutamisest, peateemaks tõrvavärvi valmistamine ning sellega laudkatuse katmine. Käsitletakse ka erilaadseid traditsioonilisi katuseid.

Koolituse viimasel päeval tehakse rahvuspargi tundjate juhatusel väljasõit Lahemaa külamaastikel, et vaadata näiteid siinsete külade taluarhitektuuri kohta. Koolituste lõpus antakse osalejatele tunnistused koolituse läbimise kohta ning teabematerjalid.

Vajalik on eelregistreerimine. Täpsem info: http://www.lahemaa.ee/?id=14906 ja http://www.renoveeri.net.

LKK

 
  

Algavad linnuolümpiamängud

Pekingi olümpiamängude ajaks seab linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International oma veebil käima ka lindude olümpiamängud.

8. augustil võistlevad tiivulised sukeldujad ja 11. augustil kõrgushüppajad; 15. augustil on kavas maraton, 19. augustil konkureerivad tõstjad ja 22. augustil sprinterid. Keda asi lähemalt huvitab, peab uurima võrgupaigast

http://www.birdlife.org/news/news/2008/07/birdlife_games_teaser.html.

BirdLife

 



MAAILMAST 

 



Uued suunad linna liikumiskeskkonna arendamisel

Europarlament (EP) võttis juuli alguses vastu raporti, milles märgitakse, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud uue mõtlemise ja uuenduslike käsitusviiside järele on suur vajadus, sest linnatransport mõjutab suuresti kliimamuutusi, saastet ja keskkonnaprobleeme.

Raportis nõutakse konkreetseid Euroopa standardimis- ja ühtlustamiseeskirju ja/või juhiseid näiteks roheliste tsoonide, teemaksude ja transpordi koostalitlusvõime kohta, samuti selle kohta, kuidas saavad liigelda puuetega ja eakad inimesed, väikelastega isikud ja vaesed. Vajalikud otsused tuleb teha siiski kohalikul tasandil.

Raporti kinnitusel on vaja soodustada heade kogemuste vahetust sellistes valdkondades nagu mitmeliigilise transpordi ja liikuvuslahenduste rakendus (maantee-, raudtee- ja veetransport); ühendatud pileti- ja maksusüsteemid, mis lihtsustavad eri transpordiliikide kasutusvõimalusi ja nende kombineeritud kasutust; säästvad transporditeenused turistide liikuvuse tagamiseks linnades ja linnalähedastes piirkondades.

Raportis leitakse, et Euroopa Liit saab oluliselt kaasa aidata reisijate ja kauba linnatranspordi meetmete rahastamisel näiteks tõukefondi ja ühtekuuluvusfondi vahenditest, ning kutsutakse komisjoni üles oma vastutust sellel alal tõsiselt võtma.

EP

 

 




Arendustööd ohustavad Lõuna-Aafrika ainsat väikeflamingo pesitsusala (fotod: Mark D. Anderson/BirdLife ja James Warwick/BirdLife)
 

Aafrika flamingodel rasked ajad

Lõuna-Aafrika linnukaitsjad on mures Sol Plaatje omavalitsuse arendusplaanide pärast Põhja-Kapimaa keskuse Kimberley lähistel. Sealsel tehissaarel Kamfers Dam pesitseb riigi ainus väikeflamingo (Phoeniconaias minor) asurkond, nüüd on aga elamuehituskavad ja rikkes veepuhastusseadmed seadnud selle tuleviku suured ohtu.

Tänavu koorus tehissaarel uskumatult palju flamingotibusid: koguni 9000. Kui samasugune pesitsusedukus jätkuks, oleks linnukaitsjate arvates lootust, et väheneva arvukusega kogu maailmas ohualdis liik võiks hakata tasapisi kosuma. Paraku voolab saare piirkonda juba mõnda aega rikkes veepuhasti tõttu puhastamata reovesi, mis põhjustab kiiret eutrofeerumist. Pealegi on omavalitsusel plaanis anda 350 hektarit saare puhvervööndist elamuarenduse alla, ignoreerides rändsete liikide konventsioonist ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevaid kohustusi seda flamingoliiki kaitsta.

Ohus on ka Natroni järve koloonia Lääne-Aafrikas, kus arvatakse pesitsevat kolmveerand maailma väikeflamingo asurkonnast ehk 1,5 kuni 2,5 miljonit lindu ja kuhu nüüd tahetakse rajada suur tööstusettevõte. Üldse on väikeflamingol Mustal Mandril neli pesitsuspaika.

BirdLife

 

 

Soomlased hakkavad tootma odavat bioaktiivset paberit

Soome tehnilise uurimiskeskuse VTT eestvõttel on välja töötamisel meetodid bioaktiivsete pabertoodete hulgi- ja odavaks tootmiseks.

Bioaktiivsele paberile on seotud funktsionaalsed struktuuriüksused, mis annavad valikulisi reaktsioone teatud biomolekulide, näiteks ensüümide või antikehadega. Niiviisi on võimalik valmistada filtritele ja toidupakendeile indikaatoreid või sensoreid, samuti lihtsaid diagnostikavahendeid. Näiteks saaks paberiribakese abil kontrollida, kas joogivesi sisaldab ohtlikke saasteaineid. Oluline on ka see, et soomlaste arendatav materjal on biolagunev ning madalama omahinnaga kui teised samalaadsed tooted.

Koos Kanada kolleegidega tehtavaid töid rahastab Soome tehnoloogia- ja innovatsioonifond Tekes.

Tekes

 

 


Jeemeni rahvuslind piimalillevint (Foto: Richard Porter/BirdLife)

 

Jeemen sai rahvuslinnu, -looma, -puu ja -taime

Jeemeni ministrite nõukogu kinnitas riigi rahvuslinnuks piimalillevindi (Rhynchostruthus socotranus, fotol), rahvusloomaks leopardi araabia alamliigi Panthera pardus nimr, rahvuspuuks draakonipuu (Dracaena cinnabari) ja rahvustaimeks aaloeliigi Aloe irafensis.

BirdLife



 
KOMMENTAAR





Kaiu järv Jõgevamaal

 

Suvised rännud: tuharaputus ja muremõtted

Eelmises, 4. juunil ilmunud Uudistajas (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja231.html) kirjutasin siseturismist ja seda mitte just kuigi positiivses võtmes. Kriitika alla sattus paraku Saadjärve looduskool ja ega ma ei imesta, et seal töötavad kenad inimesed olid pärast omajagu solvunud. Palun nende käest siinkohal avalikult vabandust, sest tean ju ka ise, et nad töötavad just nii hästi või natuke pareminigi, kui olemasolevad võimalused lubavad. Pealegi õnnestus mul koos oma reisirühmaga 5. juulil siiski ka Saadjärve-äärsesse majja kenasti sisse saada ja nii looduskeskuse kui ka soomepoiste toa eksponaadid üle vaadata. Äksi raamatukogu juhataja Anita Priks tegi telefonikõne peale uksed lahkesti lahti ja jagas rohkeid seletusi. Temale suur aitäh!

See, millest ma tookord tegelikult kirjutada tahtsin, on siiski midagi hoopis laiemat. Nimelt sellest, kui halvasti me oleme valmis oma kalli (euro)rahaga tehtud veel üsna väheseid infrastruktuure ikka sellesama siseturismi huvides kasutama. Ausõna, ma ei usu, et näiteks jõukale vallale käiks üle jõu leida töötaja, kes sellist keskust vähemalt suvel nädalalõputi lahti hoiaks. Ja veel enamgi teeb kurvaks see, kui nigelalt me kõigi nüüdisaegsete võimaluste puhul oma potentsiaalseid kliente informeerida suudame. Olgu võimalikud külastusobjektid siis pealegi vaid aeg-ajalt avatud, teabe selle kohta peaks ikka hoopis vähema vaevaga kätte saama: veebilehelt või siis valda helistades. Kordan veel kord: see, et näiteks sattus üks konkreetne koht, oli tõesti lihtsalt juhus. Olen möödunud kolme nädala jooksul omajagu palju mööda Eestit ringi liikunud ja sattunud veel mõnegi ukse taha, mis loogiliselt võiks huvilisele avatud olla, aga ei ole.

Ent avatudki uste puhul olen leidnud mõndagi kurvastavat. Õige mitmes kohas on käsi laiutatud: jah, infomaterjalid/kaardid on meie kohta olemas küll, aga praegu meil neid kahjuks pakkuda ei ole. See on aastast aastasse korduv häda. Minu meelest on üks kurjajuuri need kõikvõimalikud projektide raames tehtavad “tasuta” materjalid, st. selles mõttes tasuta, et neid jagatakse ilma rahata. Ühelt poolt tundub, et nende levitamisest ei olda enamasti kuigivõrd huvitatud, teiselt poolt satuvad nad aga kergel käel kokku korjatuna kahetsusväärselt sageli kas lihtsalt prügikasti või siis kätesse, mis neid tegelikult ei vaja.

Üsna võõrastav oli sellist materjalipuudust kogeda näiteks paaris RMK teabepunktis, kus samas käis lahkesti mitte nii väga odavaid ande jagav kampaania “Metsaga mestis”. Ei jätnud meiegi “praktilise matkaja stardikomplekte” vastu võtmata, aga ausalt öeldes oleks hoopis rohkem vaja olnud paari juhatusvoldikut.

Veel üks aspekt, millega aastast aastasse üha teravamalt kokku tuleb puutuda, on eravaldusesse kuuluvad vaatamisväärsused. Suure tee servas on kena viit, mis teid kohale juhatab. Aga kui oletegi peaaegu kohal, peatab teid igasuguste lisaseletusteta kuri silt “Eravaldus”. Kõige kurvem oli seekordsete reiside aegu selliseid silte näha looduskaitsealal asuva järve kallasrajal. Eks ole: meie populaarseim president näitas omal ajal kahetsusväärset eeskuju, mis nüüd rohkeid järgijaid on leidnud. Järjest enam hakkab valdama tunne, et kuigi kaugel pole aeg, kus oma looduse kauneimaid kohti veel vaid fotodelt ja videotelt vaadata saabki.

Mu tänavuste suvekogemuste seni negatiivseim kroon on siiski tallinlaste peas. Seegi on mingis mõttes turismiga seotud, sest eks ole üks ööpäev ringi avatud kohvijoomiskoht ju ka turismistruktuur. Võib-olla oli see juhus, aga 19. juuli varahommikul, kui seitsmendal hommikutunnil giiditööd tegema ruttasin, sattusid mind Tallinnas Estonia puiesteel asuvas kohas nimega Double Coffee teenindama kaks neidu, kellele eestikeelne lause “Palun üks kohv kaasa!” ilmselgelt üle keeleoskuse piiride käis ja kellele ilmselt keegi ka klienditeeninduse A-d ja B-d õpetanud polnud. Sest kui lahkud pärast normaalsest mitu korda kauem väldanud ostu-müügitehingut 38 krooni maksva kohvitopsiga (kohv, muide, oli väga lahja ja vilets), saatjaks teenindaja vene keeli nähvatud lause “Mis sa siis ronid siia, kui ei meeldi!”, siis pole viga ilmselt mitte ainult kliendi kiirustamisest tingitud närvilisuses… Double Coffee olevat Läti firma; loodan, et ka see kehv kohv ja need igasuguse viisakuseta töötajad on sealt sisse veetud.

Toomas Jüriado



 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012