Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
22. august  2008


 


Suvi on otsakorral. Uudistaja toimetajalgi on puhkusel käidud ja nädalaid väldanud hapukurgihooaeg uudisteturul näitab taandumismärke. Sestap ilmume tänasest alates jälle tavarütmis: kui midagi erakordset ette ei tule, jõuab Uudistaja teie arvutitesse taas igal reedel.

Aga foto kinnitab, et Peispiveerel ei ole sibulad mitte ainult valmis, vaid ka vanikuisse punutud. Aeg on minna varumisreisile.




UUDISTAJA SOOVITAB


 





Juuli Eesti Loodus – rahvuskala räim

Räim ehk silk on esivanemate toidulaual olnud juba mäletamata aegadest, mistõttu räime valimine rahvuskalaks ei tekita erilist imestust. Juuli Eesti Looduse põhilugu (autor Tiit Raid) tutvustab räime bioloogiat ja räimevarude uurimist, siit saab lugeda räime hetkeolukorrast ja ka räimeroogade tervislikkusest.
Eesti Looduse poster annab võimaluse liigini määrata suuremat osa Eesti puravikulistest, ligi 50 liiki. Puravikest kui söögiseentest kirjutab Urmas Kokassaar. Intervjuu on aga Eesti seente hea tundja ja pildistaja, sisustusarhitekt Vello Liiviga.

Arvi Liiva meenutab radiosüsinikumeetodi kasutuselevõttu Eestis ning meie vanima asulakoha, Kunda kultuuri kuuluva Pulli asula avastamislugu. Pikemalt saab lugeda ka Saadjärve endisest ja praegusest seisundist, tuginedes nüüdisaegsetele uuringutele, ning uuesti Tuhala-Nabala salajõgede uurimisest vitsameetodil ja teaduslikumana tunduvat georadarit kasutades.

  


 


Augusti Eesti Loodus keskendub bioeetikale

Bioeetika on küllaltki uus ja kirglikke vaidlusi põhjustav valdkond, millel on palju ühist meditsiinieetika ja keskkonnaeetikaga. Enamasti mõistetakse bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnoloogiasse puutuvat eetika valda, teised lisavad sinna meditsiinieetika ja kolmandad ka keskkonnaeetika valdkondi. Andres Soosaar vaatleb põhiartiklis bioeetika kujunemist, inimese sünni ja surma ning inimese osade problemaatikat, kloonimist ja muudki teemasse puutuvat.

30. juunil möödus sada aastat Tunguusi plahvatusest. Jüri Plado kirjeldab Tunguusi katastroofi olemust, selle uurimist ja nüüdisaegseid arvamusi. Igatahes tuleb artikli lõpul tõdeda, et rahuldavat seletust saja aasta eest juhtunule pole senini. Meteoriitika valdkonnast on veel kaks artiklit: Eestis olevate Ilumetsa kraatrite vanuse määramisest ning 145 aastat tagasi aset leidnud Pilistvere meteoriidisaju saladustest. Kaitsealade rubriigis tutvustatakse Peipsi põhjarannikule jäävat Agusalu looduskaitseala, mis köidab tähelepanu omapärase “kõvera” maastiku, elustiku ning ajaloo tõttu.

Augusti Eesti Looduse intervjuus päritakse entomoloog Mati Martinilt, milline on Eesti putukate uurimise minevik ja hetkeseis. Numbris tutvustatakse ka naftareostuse mõju kaladele, riigikontrolli auditit Natura-metsade seisundi kohta Eestis, pektiine, salapärast vetevaimu Kolju-taati ning paljut muud.

Eesti Loodus

  

 



Loodusesõbra augustinumber otsib väikest jalajälge

Astud, aga jälge ei jää – ei lõhu, ei riku oma astumisega. See oleks ju loomulik. Indiviididena igapäevaelus me enamasti talitamegi nii, vähemalt oma arust. Aga kui uurida veidi täpsemalt keskmise eestlase elustiili, selgub, et meie ökojalajälg on liiga suur. Loodusesõber tahtis teada, millist elu peaksime Eestis elama, et jääda lubatud raamesse ehk et meie jalajälg ei ületaks kahe hektari piiri. Aga kahjuks selgus, et isegi sellisel (linna)eestlasel, kes autoga sõidab harva ning poes ja tööl käib kodu lähedal ja ostab toitu tihti mahepoest, ületab jalajälg enamasti lubatut. Kas siis polegi võimalik linnainimesena elada sellist elu, mis ei raiskaks? Tundub, et antud hetkel on see Eestis üsna raske ka säästutundlikul inimesel.

Kas kõik peavad siis maale külma veega kaevu ja jalgratta juurde tagasi pöörduma? Kindlasti mitte. Väljapääsuta pole ükski olukord. Kui saaksime oma riigi keskmise jalajälje ühistransporti arendades ja taastuvate energiaallikate kasutamist suurendades enam-vähem lubatud piiresse (praegu on riigi keskmine kaks korda lubatust suurem), võiks kindlasti puhta südamega autoga sõita ning kui tarvis, siis aeg-ajalt ka endale reisimist lubada. Aga see oleks – ideaalses tulevikus.

Augustinumbris kirjutame veel karuslastest, keda suvelõpu öödel saab vaadelda, ning kodutuhkrutest, kelle pidamine võib koduse elu muuta üsna lustlikuks. Samuti uurime, mis rikkused on peidus Männiku liiviku all ning kuidas õunauss jalutab mööda Möbiuse linti.

Loodusesõber


 


            
EESTI UUDISEID

 

 

Bioeetika tekitab vaidlusi eri kultuuride vahel

Kolmapäeval alanud ja homme lõppeval konverentsil Tartus kohtuvad teadlased 36 Aafrika, Aasia, Ameerika ja Euroopa riigist, et arutleda bioeetika normide erinevuste üle maailmas.

Tartu ülikooli (TÜ) eetikakeskuse ning Euroopa meditsiini- ja tervishoiufilosoofia ühingu korraldatava 22. aastakonverentsi peateema on Euroopa bioeetika globaalses kontekstis. Konverentsi peakorraldaja, TÜ eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutropi sõnul on bioeetika normide aluseks praegu valdavalt lääne ühiskonna arusaamad õigest ja valest, mis võib aga tekitada pingeid või vastuseisu teistes kultuurides.
Bioeetika on valdkond, mis annab uurimisainet arstidele, bioloogidele, filosoofidele, juristidele ja sotsiaalteadlastele. Praegu põhjustavad kõige suuremaid vaidlusi sellised teemad nagu kloonimine, embrüonaalsete tüvirakkude uurimine ning elu alguse ja lõpuga seotud küsimused.

Konverentsi täpne kava on kodulehel: http://www.eetikakeskus.ut.ee/espmh2008.


 

  

Keskkonnaõiguse keskus hakkab tasuta keskkonnaõigusabi andma

Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) on käivitanud projekti, mille raames on üksikisikutel ja keskkonnaorganisatsioonidel võimalik saada KÕKi juristidelt tasuta keskkonnaõigusabi. Tasuta õigusabi antakse selliste näidisjuhtumite puhul, mis aitavad leida lahenduse praktikas korduvalt esinenud probleemidele või juhtida tähelepanu õigusaktide puudujääkidele.

Õigusabi on võimalik saada looduskaitse, planeerimise, keskkonnamõju hindamise, välisõhu kaitse, keskkonnajärelevalve või keskkonnavastutusega seotud juhtumite puhul. KÕKi poole pöörduja peab olema valmis aitama aktiivselt kaasa juhtumi lahendamisele ja oma õiguste kaitsele, samuti selleks, et kogu info juhtumi kohta avalikustatakse.

KÕKi tasuta õigusabi täpsemate tingimustega saab tutvuda ning taotlusvormi alla laadida KÕKi kodulehelt http://www.k6k.ee/oigusabi/tasuta-oigusabi.

Tasuta keskkonnaõigusabi osutatakse vabaühenduste fondi (VÜF) toel, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti fond. Projekt kestab 2010. aasta maikuuni.

KÕK

 


  


Jäätmekäitluse aluseks on uus jäätmekava

Eile, 21. augustil kiitis vabariigi valitsus heaks ja otsustas riigikokku saata keskkonnaministeeriumi ette valmistatud eelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks kuus aastat tagasi vastu võetud üleriigiline jäätmekava.

2002. aasta jäätmekava on vaja kehtetuks tunnistada sellepärast, et tänavu 29. mail kiitis valitsus heaks riigi jäätmekava aastateks 2008–2013. Uue kava eesmärk on tunduvalt vähendada jäätmete ladestamist ja suurendada jäätmete taaskasutust; erinevalt varasemast on uues jäätmekavas käsitletud ka maakondade jäätmehooldust, nii et maakondadele eraldi jäätmekavu enam ei koostata.

Järgmise aasta juulikuuks tuleb sulgeda veel kümme nõuetele mittevastavat tavajäätmeprügilat. Aastaks 2010 jääb Eestis tegutsema viis jäätmekäitluskeskust ja kolm kuni viis ohtlike ja tööstusjäätmete prügilat.

Keskkonnaministeerium

 

  

Alanud on karujahihooaeg

1. augustist 30. oktoobrini kestval karujahihooajal tohib Eestis küttida 48 pruunkaru.

Ulukiloenduse andmetel on Eesti pool tuhat mesikäppa. Ida- ja Lääne-Virumaal tohib sel hooajal küttida kokku 18 looma, Jõgeva- ja Järvamaal kummaski seitse mesikäppa. Need kandid ongi meil kõige karurohkemad. Pärnumaal võib lasta neli, Tartu-, Põlva- ja Raplamaal kolm, Harju- ja Viljandimaal kaks ning Läänemaal ühe karu. Tänavu ei peeta karujahti vaid saartel, Valga- ja Võrumaal. Mullu tabati Eestis küttida lubatud 40 karust 27, tunamullu jäi püssikuuli ette 20 karu, lasta tohtis aga 38 looma.

Vooremaa
 
 


Täpsustati ohustatud looma- ja taimeliikide väljaveo korda

14. augustil kiitis valitsus heaks tollipunktide nimekirja, mille kaudu võib toimuda ohustatud loomade ja taimede sisse- ja väljavedu Eesti ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide vahel.

Ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni CITES ja vastavate Euroopa Liidu määruste kohaselt võib ohustatud liikide hulka kuuluvaid loomi ja taimi ning nendest valmistatud tooteid üle piiri toimetada üksnes eriloal ja iga liikmesriik peab kindlaks määrama tollipunktid, kus nimetatud lube kontrollitakse. Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 2004. aastal kehtis valitsuse määrus, mille järgi oli Eestis neljal tollipunktil õigus kontrollida ohustatud loomi ja taimede ülepiirivedu Eestisse või Eestist välja. Vahepeal on piirikontrolli valdkonnas toimunud muutusi ning saadud kogemusi Euroopa Liidu ohustatud loomade ja taimedega rahvusvahelist kauplemist reguleerivate määruste rakendamise alal, seetõttu tekkis vajadus täiendada tolliasutuste nimekirja.

Heaks kiidetud määruse järgi saab ohustatud taimi ja nende saadusi ülepiiriveol kontrollida Luhamaa piiripunktis Riia-Pihkva maanteel, Narva-1 piiripunktis Tallinna-Narva maanteel, Tallinna-1 piiripunktis Tallinna lennujaamas, Paldiski-2 piiripunktis Paldiski Lõunasadamas, mullu Euroopa Liidu tunnustuse saanud Muuga sadama piiripunktis ning Ülemiste tollipunkti posti teeninduskeskuses, sest ka postiga saadetakse suhteliselt palju ohustatud liikidest saadud tooteid.

Loomseid saadusi kontrollitakse Luhamaa, Muuga sadama ja Narva-1 piiripunktis. Paldiski Lõunasadamas asuv Paldiski-2 piiripunkt kustutati nimekirjast, kuna alates eelmisest aastast Paldiskis enam pidevat veterinaarkontrolli ei toimu. Elusloomade sisse- ja väljavedu kontrollitakse endiselt üksnes Luhamaa piiripunktis Riia-Pihkva maanteel.

Keskkonnaministeerium 
 


Paljassaare märgala keskkonnaseisund vajab parandamist

Tallinna linnuklubi teatas 12. augustil, et Põhja-Tallinnas asuval Paljassaare hoiualal tehtud uuringute tulemuste järgi võib Tallinna kohta tavatult suur linnurikkus sellel Natura-alal peagi vähenema hakata. Selle põhjuseks on hoiuala järvede ja tiikide ülikiire kinnikasvamine, mis on tingitud toitainete üleküllusest Paljassaare järvedes.

Uuringute käigus analüüsiti Paljassaare märgala pinnase koostist, selgitati välja pilliroo arengu dünaamika viimase viieteistkümne aasta jooksul ning anti hinnang järvede keskkonnaseisundile. Selgus, et Paljassaare järvedes kasvavate pillirootaimede lämmastiku- ja fosforisisaldus ületab mitu kuni mitukümmend korda näitajaid Eesti teistes suure toitainesisaldusega pilliroostikes.

Sellistes ülisoodsates toitumisoludes laieneb roostiku pindala väga jõudsalt. Aastatel 1992–2006 vähenes Paljassaare lõunapoolse järve avaveeala pindala 2,3 korda. Selles hiljuti 7,8 hektari suuruses järves on praegu vaba vett alles jäänud vaid 3,4 hektarit. Paljassaare järvede kinnikasvamine on viimastel aastatel vaid kiirenenud. See võib juba mõne aasta jooksul vähendada läbirändavate ja pesitsevate veelindude arvukust.

Et hoida Paljassaare hoiuala märgala linnustiku mitmekesisust, tuleb Paljassaare järved juba lähiaastatel puhastada mudast, süvendada ning laiendada avaveeala peale kasvanud roostiku arvelt. Peale lindude saab märgala taastamistöödest kasu ka kogu Euroopas ohustatud liblikaliik suur-kuldtiib (Lycaena dispar).

Paljassaare hoiuala märgala uuringuid on rahastanud keskkonnainvesteeringute keskus, uuringud tehti Tallinna linnuklubi projekti „Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava rakendamine“ raames. Projekti käigus tehti ka suur-kuldtiiva seiret ning hoiualale paigaldati uusi õppe- ja infotahvleid, mis tutvustavad Paljassaare loodust, ajalugu ja kultuuriväärtusi ning külastusreegleid.

Tallinna linnuklubi

 

  

Valminud on keskkonnajärelevalve aastaraamat

Augusti alguses ilmus trükist aastaraamat „Keskkonnajärelevalve 2007“, mis annab ülevaate keskkonnajärelevalvest Eestis 2007. aastal.

Aastaraamatus on esitatud keskkonnajärelevalve koondandmed valdkondade ja maakondade kaupa, kusjuures võrdluseks on toodud 2005. ja 2006. aasta andmed. Statistika näitab õigusrikkumiste arvu järjekindlat vähenemist. Kui 2005. aastal registreeriti kõigis järelevalve valdkondades kokku 10 393 rikkumist, siis 2006. aastal fikseeriti 8118 ning 2007. aastal 7303 rikkumist.

Märgatavalt on vähenenud ka keskkonnakahju suurus. Mullu hinnati rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks 4,7 miljonit krooni. 2005. aastal oli keskkonnakahju ligi 20,7 miljonit krooni ja 2006. aastal koguni 58,7 miljonit krooni. 2006. aasta erakordselt suur keskkonnakahju oli tingitud tol suvel aset leidnud metsapõlengutest. Koondstatistikas kajastuvad kõigi mullu keskkonnarikkumisi avastanud ja menetlenud asutuste andmed.

Peale statistika leiab aastaraamatust ülevaated mõnede olulisemate valdkondade probleemidest ja järelevalvest, samuti näiteid asutuste koostöö ning rikkumiste ärahoidmiseks tehtava ennetustöö kohta.
Aastaraamatut on rahastanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnainspektsioon

 

  

ELF koostab kolme Lõuna-Eesti kaitseala kaitsekorralduskava

Eestimaa looduse fondile (ELF) kuuluv osaühing ELF Ring avalikustab riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel koostatavad kaitsekorralduskavad Lõuna-Eesti kaitsealade kohta: Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Võru- ja Valgamaal ning Mustoja maastikukaitseala Põlvamaal. Praegu on kõik kavad avalikul väljapanekul ning kavadega saab tutvuda ka ELFi kodulehel.

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalik arutelu toimub 26. augustil kell 10 Jõeveere turismitalus Lindora külas Vastseliina vallas. Kaitsekorralduskava on avalikul väljapanekul 26. augustini Võrumaa keskkonnateenistuses, LKK Põlva-Valga-Võru regiooni kontoris, Vastseliina vallavalitsuses, Meremäe ja Obinitsa raamatukogus. Vt. ka http://www.elfond.ee/piusa.

Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalik arutelu on 27. augustil kell 10 Hargla maakultuurimajas. Kava on avalikul väljapanekul Võru- ja Valgamaa keskkonnateenistuses, Taheva ja Mõniste vallavalitsuses ja LKK Põlva-Valga-Võru regiooni kontoris. Vt. ka http://www.elfond.ee/koiva_mustjoe.

Mustoja maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalik arutelu leiab aset 28. augustil kell 10 Värska vallavalitsuses. Kava on avalikul väljapanekul Värska raamatukogus, Põlvamaa keskkonnateenistuses ja LKK Põlva-Valga-Võru regiooni kontoris. Vt. ka http://www.elfond.ee/mustoja.

ELF




TASUB OSALEDA





Ökofestival „Rohelisem elu 2008“

Kolmandat korda peetava, teisipäeval alanud Põlvamaa ökofestivali lõpuüritus toimub 23. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis.

Kell 10–16 töötavad töötoad: rehetare, vanapaberi uus elu, liivatrükk, savimaja restaureerimine, elu uue aja külas; palkmajad. Samal ajal saab laadalt loodustooteid, mahetalude saadusi, käsitööd ja mõndagi muud. Keskpäeval algab talurahvamuuseumi rahvamajas seminar „Rohelisem elu“, kus on lubanud üles astuda Epp Petrone, Anne Luik, Aleksei Turovski ja Marek Strandberg. Oma mängutelk on lastele, keskpäeval algavas meelelahutusprogrammis esinevad Põlvamaa lõõtsamehed, mandoliinide ansambel Põlva- ja Võrumaalt, Parksepa rahvamaja kapell Asjapuud ning rahvatantsurühmad Kagu Kabujalakesed ja Tartu ülikooli rahvakunstiansambel.

Kell 13.45 antakse üle fotovõistluste „Pokumaal uidates“ ja „Põlvamaa jõgede ilu“ auhinnad. Kell 15–17 saab vaadata kinobussi programmi.

Kell 10–15.30 on käigus eribuss, mis sõidab igal täistunnil liinil Põlva bussijaam - Karilatsi ning igal pooltunnil liinil Karilatsi - Põlva bussijaam.

Ökofestivali korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus, Põlvamaa keskkonnateenistus ja Põlva maavalitsus; rahaliselt toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Festivalile sõidab ka Looduse Omnibuss (vt. altpoolt).

http://www.polvamaa.ee/index.php?page=1969

 

  

VVV õppeprogrammide tutvustus

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kõiki kooli-, lasteaia- ja looduskooliõpetajaid 28. augustil kella 14-ks Waide motelli seminarimajja tutvuma VVV õppeprogrammidega algavaks 2008–2009 õppeaastaks.

Tutvustatakse projektide raames rahastatavaid õppeprogramme ja VVV keskkonnaharidusüritusi. Ametliku osa lõppedes on hea võimalus Rootsi lauas vestelda, esitada küsimusi ja vahetada kogemusi. Üritus kestab umbkaudu kaks tundi.

Kindlasti on vajalik enne registreeruda telefonil 508 8359 või e-posti teel sihtasutus@vvvs.ee. Koolitust toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Vt. ka VVV SA kodulehte www.vvvs.ee.

VVV SA

 

  



Gladioolid Tallinna botaanikaaias

Tänasest kuni pühapäevani, 24. augustini saab Tallinna botaanikaaias tutvuda gladioolidega.

Praegusajal tuntakse üle 30 000 gladioolisordi, mis on saadud kaheksa liigi ristamisel. Eestis kasvatatakse aiataimena troopiliste gladiooliliikide ristamisel saadud aedgladiooli (Gladiolus × hortulanus) sorte ja Ida-Aafrikas kasvavat lõhnava gladiooli (G. callianthus) valgete õite ja tumeda neeluga sorti „Murieliae”. Gladioole leidub peaaegu kõikides värvustes, kõige kõrgem gladiool ulatub 2,55 meetrini. Näitusel tutvustavad Eesti gladioolikasvatajad uusi ja vanu gladioolisorte, gladioolide klassifikatsiooni aluseid ja kasvatusnõudeid.

Tallinna botaanikaaed

 

  

VVV matkapäev 30. augustil

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) järjekordne matkapäev on augusti viimasel laupäeval.

Kell 11 algab rattamatk muistsete eestlaste radadel „Rukkileib meie laual“. Saatjaks vaated ümbruskonnale, matkatakse rattaga muistsete eestlaste radadel ning käiakse töötavas veskis. Retk algab Tõravere raudteejaamast ja lõpeb piknikuga Voika veskis paisjärve kaldal. Matk on sobilik peredele. Kohustuslik on kanda rattakiivrit. Retkejuhid on Tiina Aidnik ja Evelin Toom. Vajalik on registreeruda telefonil 521 9239 (Evelin).

Kell 16 algab „Aardejaht Karijärvele“. Kogunemine Vellavere looduskeskuse parklas. Matk kestab kolm tundi. Selga ja jalga aardeotsijale sobiv vihma-, pori- ning ronimiskindel riietus. Retkejuhid on Lauri Toim ja Katrin Raadom. Vajalik on registreeruda telefonil 5698 9658 (Katrin).

Kell 21.30 minnakse laternamatkale Vapramäele „Meelte ja tunnete taimed“, mille siht on pakkuda maitse- ja lõhnaelamusi sumedas augustiöös. Kogunemine Vapramäe parklas. Kestus kaks tundi. Retkejuhid on Annereet ja Kristi Paatsi. Vajalik on registreeruda telefonil 520 6651 (Annereet).

Matkapäeva retkedel saab osaleda tasuta, neid toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

VVV SA

 

  

Tõnu Viik räägib Sagadis universumist

RMK Sagadi looduskooli loodusteaduslike loengute sarja raames toimub 29. augustil algusega kell 19 Sagadi looduskooli ruumides koolitus teemal „Universum ja mis seal sees leida on“, lektor on astronoom Tõnu Viik.

Info ja registreerumine: Asta Tuusti, RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht, telefon 507 6485; e-post asta.tuusti@rmk.ee.

Sagadi looduskool

 

  

Reisifilmid Antoniuse õues

Alates eilsest saab Tartus Antoniuse õues vaadata rattaklubi „Vänta aga!“ kauaaegse eestvedaja Rein Lepiku reisifilme.

Täna näeb filmi „Idamaades kevadet otsimas“, homme „Imeline lihtne maa – Eestimaa“ ja pühapäeval, 24. augustil „Kariibi mere piraatide jälgedes“. Filmiõhtud algavad kell 20, sissepääs on tasuta.

 

  

Omnibuss viib ökofestivalile

Looduse Omnibuss viib laupäeval, 23. augustil Põlvamaale – Võhandu paljanditele, Meenikunno rappa ja ökofestivalile Karilatsis.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 21.

Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 175, õpilastele 125 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 



MAAILMAST 

 


Olümpiamängudel kasutatav uus ilmaennustustehnika tõotab kasu ka Eestile

Pekingi olümpiamängude ajal alustas tööd esimene polaarorbiidil tiirlev uue põlvkonna meteosatelliit Fengyun-3A, mille andmeid saavad tulevikus loodetavasti kasutada ka Eesti meteoroloogid.

Fengyun-3A startis tänavu 27. mail Tayiuani satelliitide stardikeskusest Shanxi provintsis Hiinas. Selle uue põlvkonna kosmoselaeva varustusse kuulub hulk keerulisi seadmeid, mis on loodud selleks, et toetada numbrilistele prognoosmudelitele tuginevat ilmaennustust ning keskkonnamonitooringut kolmedimensioonilise kvantitatiivse andmekoguga. See tähendab, et pidevalt on olemas vajalikud andmed iga maapinnalähedase õhukihi punkti kohta ja nende abil saab väga täpselt iseloomustada keskkonnaseisundit, jälgida ilmaolude kujunemist ning koostada lühema- ja pikemaajalisi prognoose.

„Uue satelliidi abiga peaks olema võimalik ilma ennustada lausa minutilise täpsusega just olümpiamängude toimumiskohtades,” kinnitas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. Hiina meteoroloogiakeskuse teatel investeeriti ajavahemikul 2001–2005 nüüdisaegsesse meteoroloogiatehnikasse umbes 700 miljonit dollarit. Saare arvates tehakse nii suuri kulutusi meteoroloogiasse olümpiamängude ajaloos ilmselt esimest korda.

Olümpiamängude ajal koostöös maailma meteoroloogiaorganisatsiooniga WMO rakendatav ilmaennustusprojekt kannab nime Peking 08 ja selle tulemused on olulised tulevikuski. Saare sõnul võib projektist kasu tõusta ka Eesti teadlastele, et täiustada ilmaennustusmudeleid. Samuti võimaldab täpsem teave paremini jälgida keskkonda, näiteks kiiremini leida metsade või kulupõlengute asukohti ja naftareostusi.

EMHI


 


 
KOMMENTAAR





Probleemne autosild Tartu kesklinnas sai äsja kaare peale

 

Tarkade mõtete linna meeri mõtteteri

Tahaksin kangesti loota, et kolleegid SL Õhtulehest on Tartu linnapead Urmas Kruuset valesti tsiteerinud. Igatahes kinnitab esmaspäevane leht just nimelt Kruuset osundades, et „vana bussijaama territooriumi Emajõe ärikeskusega täisehitamine oli omaaegne linna ja inimeste ühine otsus“. Kui arvestada linnapea suhtelist noorust, võiks mõelda, et ta lihtsalt ei mäleta kõiki vaidlusi, ent seda, mida on küllap enamik bussisõitjaid pärast praeguse Tartu bussijaama valmimist selle ahtakese plekkkuuri kohta arvanud, teavad ülikoolilinnas küllap isegi koolieelikud. Emajõe ärikeskust hakati ehitama aastaid hiljem, nii et absurdselt tillukest bussijaama olnuks kahtlemata võimalik laiendada.

Aga kui see eelnevalt tsiteeritud mõte on lihtsalt rumal, siis edasi läheb Kruuse lausa küüniliseks, kui väidab, et „peatselt avatava ärikeskusega tekib reisijatel ka unikaalne võimalus oste sooritada, vaba aega veeta ja arsti juures käia otse bussi pealt maha astudes. Enam ei pea bussi ootama kitsas ootesaalis.“ Kas meer ikka teab, et Tartu bussijaamas pole juba mullu sügisest saadik käsipakkide hoiuruumi, ja soovitab seega „oste sooritada ja arsti juures käia“ seljakott seljas ja kohver kummaski käes? Just selsamal lehe ilmumise päeval anti bussijaamas Tartus lastel külas käinud Hiiumaa kooliõpetajale nõu pakid Dorpati hotelli viia: „Võib-olla nad võtavad hoiule!“ Üsna talumatuks on olud muutunud ka Cargobussi teenuste kasutajatele, rääkimata ohtudest bussidest väljuvatele ja neile peale minevatele inimeste. Ma ei hakka pigem ütlemagi, et bussijaama tagaküljel tabab minusugust parkimismaja kõrget halli seina silmates klaustrofoobiahoog.

Miks kirjutab sellest loodusajakirjanik? Aga ikka sellepärast, et muretseb keskkonnahoidlikuma ühistranspordi väljasuretamise pärast Tartus. Kuna kuulun just nimelt ühissõidukite kasutajate ahenevasse, aga siiski piisavalt suurde vennaskonda, olen omal nahal tunda saanud kõiki sellele teele Tartus pillutavaid tõkkekaikaid. Üks viimaseid saavutusi on suurte busside asendamine minivariantidega ka siis, kui sõitjaid on palju, või liinidel, kus sõitvail inimestel on sageli suured kompsu, näiteks raudteejaamast kesk- ja Annelinna suunduval bussil nr. 20.

Aga mõte, mida ma loo alguse juurde tagasi tulles praegu mõtlen, on see, et kas ka Laia tänava autosilla valmides (mida siin-seal on häbematult Vabadussillaks tituleeritud) kinnitab linnapea taas, et see sild on linna ja linnaelanike ühine otsus?! Jajah, arutelu oli: vastuartikleid oli Tartu Postimehe veergudel ja mujal enam kui hulgi, rohelised kogusid silla vastu isegi hulga allkirju. Minu meelest ainuke mitte-linnaametnik, kes jalakäijate silla teisenduse autosillaks heaks kiitis, oli Tartus ilmuva kultuuriajakirja peatoimetaja. Ei mäletagi tema toonaseid argumente, igatahes polnud need nii veenvad, kui liiklust ja keskkonda tundvate inimeste kinnitused, et uus sild teeks linna liiklusseisundi ja keskkonnaolukorra ainult hullemaks. Ometi läks ehitus käima ja on – nagu lisatud pildil näha – nüüd lõpuks kaaregi peale saanud.

Salamisi arvan, et nii ärikeskuse kui ka silla ehitamist on tegelikult arutatud küll. Ikka nii, et erakonna rahakotiraudu käsutavate ettevõtjate ees valvel seisvad linnajuhid on käe kõrva äärde löönud ehk „Lõuad pidada ja edasi ehitada!“.

Toomas Jüriado

  




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet