Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA I
29. august  2008




Uudistaja soovib kõigile, kes on mingil moel seotud õppimisega – aga seda on meist küllap enamik –, edukat ja meeleolukat õppeaastat!
Tänane Uudistaja ilmub kahes osas.

 



UUDISTAJA SOOVITAB


 



    


            
EESTI UUDISEID

 

 

Kauste rand Tahkuna looduskaitsealal Hiiumaal

 

Looduskaitseametnike avalik pöördumine

Üleeile sai Loodusaja arvutilisti kaudu teatavaks avalik pöördumine, millele on alla kirjutanud enamik riikliku looduskaitsekeskuse võtmeisikuist. Avaldame pöördumise originaalvormis oma kommentaarideta:

 

Eesti looduskaitsehalduse reformist

Lp. peaminister

Lp. keskkonnaminister

Lp. valitsuse liikmed

Lp. Riigikogu keskkonnakaitse komisjon

Käesolev pöördumine on ajendatud murest Eesti, meie ühise kodu tuleviku pärast.

Loodushoiu tulevikust sõltub meie tervis ja elukvaliteet ning loodusega ümberkäimisest ja valitsemise tavadest ka Eesti riigi maine.

Hetkel on Eesti looduskaitsesüsteem jagatud mitme organisatsiooni vahel –

üksteisest on lahutatud valitsemine, kaitse korraldamine, järelevalve, registri pidamine. Töökorralduse parendamiseks moodustas keskkonnaminister käesoleva aasta 2. juunil oma käskkirjaga nr 645 juhtgrupi, kelle ülesandeks sai ette valmistada Keskkonnaministeeriumi (KKM) haldusala ümberkorraldamine. Vastavalt sellele käskkirjale peab haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine lõpule jõudma hiljemalt 31. augustiks 2008.

Ümberkorraldusplaanidest teavitati KKM Infokirjas ka ministeeriumi ja selle allasutuste töötajaid ning lubati tagada kõigile võimalus protsessis kaasa rääkida. Nüüd, kui protsessi lõpuni on jäänud alla ühe nädala, ei ole meil mingisugust informatsiooni tehtud töö tulemustest ja kavandatavatest tegevustest. Võimalus kaasa rääkida puudub, sest juhtgrupi liikmetel on keelatud informatsiooni jagada. Seega puudub võimalus tekkinud küsimustele vastust saada.

25. augustiks 2008 kutsus KKM kantsler, kes ühtlasi on ka juhtgrupi juhataja, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajad koosolekule, mis siiski tühistati ning uut kohtumise aega ei ole tänaseni pakutud.  Meile teeb muret koosolekuks välja pakutud teema: LKK ja RMK vaheline tööülesannete jagunemine.

Eespool viidatud koosoleku teema annab alust arvata, et Eesti looduskaitse on kitsas ametnike ringis otsustatud lõhkuda mitme organisatsiooni vahel, millest üks on ärilise suunitlusega ning mis seetõttu seab kahtluse alla looduskaitse sõltumatu rahastamise ja arengu.

Keskkonnaministeeriumi Infokirjas on viidatud, et ümberkorralduste eesmärgiks on muu hulgas seatud protsesside tervikjuhtimine. Seni on rõhutud peamiselt kolme asutuse, keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni töö optimeerimisele. RMK kaasamisega tundub, et looduskaitselised tegevused on kavas jagada erinevate asutuste vahel. Seega looduskaitse osas kavatsetakse tegevused hajutada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatavad muudatused ei ühti mitte ühegi juba valminud arengukavaga.

Enam kui saja Eesti looduskaitse- ja loodushariduse-eksperdi töö tulemusena valmisid 2005. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035 ning Riiklik Keskkonnahariduse Kontseptsioon, mis üldistavad Eesti looduskaitse ja loodushariduse arendamise strateegilised põhimõtted. Looduskaitse arengukava kinnitas Keskkonnaministeerium ning see on läbinud eelmises riigikogus ühe lugemise. Keskkonnahariduse kontseptsiooni on kinnitanud valitsuskabinet ning riigikantselei on sellele viidanud kui vastavate tegevuste alusdokumendile.

Informatsiooni puudumisel ei ole ka teada, kas kavandatavatele muudatustele on tehtud majanduslik analüüs, mis hõlmaks ka pikaajalist mõju looduskaitsealustele piirkondadele, sealhulgas elurikkuse kaitsele ning ökosüsteemi teenustele, mida rõhutavad Euroopa Liidu direktiivid ja dokumendid.

Tundub, et muutusi plaanitakse kiirustades, ilma analüüsita ja eksperte kaasamata ning vastuolus ekspertide koostatud arengukavadega. Oleme teadmatuses, kuidas need kavad on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa prioriteetidega, sh. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, Euroopa Liidu linnu- ja elupaigadirektiiviga ning Euroopa Liidu kommünikeega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Eeltoodust lähtudes palume valitsusel vastutustundlikult kaaluda järgmisi Eesti riigi loodushoiu tulevikku mõjutavaid samme:

(1) Peatada eespool kirjeldatud reformikava, mille kavandamisse ei ole kaasatud valdkondlikke eksperte.

(2) 2009. aasta riigieelarves säilitada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja teiste looduskaitsestruktuuride eelarveread.

(3) Tagada ümberkorralduste alternatiivide põhjalik analüüs ning avalik arutelu.

Eesti loodushoiu ja turvalisuse pärast muret tundes,

Lugupidamisega,

LKK Peadirektor Jaanus Tuusti

LKK Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik

LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste

LKK Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman

LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi

LKK Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht

LKK Taru-Jõgeva regiooni direktor Toomas Võime

LKK Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma

LKK Järva-Lääne-Viru direktor Arvi Põldaas

LKK kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür

LKK kaitse ja tulemuslikkuse hindamise peaspetsialist Riina Martverk

LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste

LKK loodushariduse ja külastuskorralduse peaspetsialist Taime Puura

LKK loodushoiu ja -toetuste peaspetsialist Kaidi Jakobson

LKK maa ja planeeringu peaspetsialist Katrin Teder 
 




Töötubades leidsid huvipakkuva rakenduse ka päris pisikesed ökofestivalilised
 



Meeleolupilt ökolaadalt (Fotod: SA Põlvamaa Arenduskeskus)

 

Ökofestival tõi Põlvamaale tuhandeid loodusesõpru

Möödunud nädalal toimunud ökofestivali “Rohelisem elu 2008” kursused, retked, seminarid ja suviselt soe lõpuüritus meelitasid Põlvamaale tuhandeid loodusesõpru üle kogu Eesti.

Festivali kursustel ja retkedel olid kõik kohad täis ning osalejate tagasiside läbinisti positiivne. Kohale tuldi nii Saare- kui ka Läänemaalt ja Tallinnast, lähematest paikadest rääkimata. Kokku osales kursuste programmis üle 360 inimese. „Jätkuvalt on populaarsed säästva ehituse ja renoveerimisega seotud teemad, puhas toit ja käsitöö,“ kinnitas projektijuht Kai Laanemaa. Kohaliku toidu kursusel võeti üles ka saatelõik ETV saatesarjale „Jätku leiba“.

Põnev festivaliprogramm, suurim loodustoodete laat ning kaunis talurahvamuuseum meelitas laupäeval Karilatsi hinnanguliselt 4000 külalist. Vaatajaid ja kuulajaid jagus seminarile ja töötubadesse, koolitare ette kontserti nautima ning kiigeplatsile mängima ja piknikku pidama. Kauplemispäevaga jäid rahule nii ostjad kui ka müüjad. Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet  Roobi sõnul polnud muuseumi territoorium nii suurt rahvahulka varem näinud. „Meil ongi elav muuseum, kus peab elu keema ja pealegi olid ökofestivali külastajad ka muuseumi suhtes hoolivad,“ rõõmustas ta.

Fotovõistluse seekordne teema oli „Pokumaa radadel“. Valikut parimatest töödest sai imetleda muuseumi rahvamajas. Konkursi võitjaks osutus Maarja Viseri foto „Pilved kesal“, publiku preemia pälvis aga Aigar Kulli „Rohekonn“.



Maarja Viser "Pilved kesal"

Ürituse kordaminekule aitasid kaasa keskkonnainvesteeringute keskus, Põlvamaa keskkonnateenistus, Põlva talurahvamuuseum, Eesti maanteemuuseum ja paljud teised.

SA Põlvamaa Arenduskeskus

 
  

Eesti geograafiatundjate suur olümpiaadiedu

Eesti keskkooliõpilased võitsid augusti esimeses pooles Tuneesias Kartaagos peetud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil kaks kuldmedalit ning hõbe- ja pronksmedali.

Võistlusel osales Eestist neli 12. klassi õpilast. Ligi saja õpilase konkurentsis saavutasid kuldmedali väärilise tulemuse Kristo Siig Tallinna Prantsuse lütseumist ja Ave Lauren Tallinna reaalkoolist. Karl Samoson Tallinna reaalkoolist teenis hõbeda ning Tallinna Prantsuse lütseumi õpilane Artur Staškevitš pronksi. Riikide koondarvestuses sai Eesti 24 osaleja seas Rumeenia järel teise koha. Võistkonna juhendajad olid Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann ja Tartu ülikooli (TÜ) doktorant Piret Pungas.

„Arvestades, kui põhjalikke geograafialaseid teadmisi olümpiaadiülesanded eeldavad, ning asjaolu, et küsimused esitatakse inglise keeles, saab meie õpilasi ainult kiita,” ütles Printsmann. Olümpiaadiülesanneteks olid kirjalik test, multimeediatest ning välitöö. Küsimused puudutasid näiteks Colombiat, rahvusvahelist turismi, kliimat ja kliimamuutusi, energeetikat, aga ka Hiinat ja olümpiamänge. Välitöö raames tuli teha etteantud alast täpne kaart ning kaardistada pinnavormid ja maakasutus.

Tuneesia rahvusvahelisel teadmistekontrollil osalenud õpilased läbisid enne tiheda sõela kodustel olümpiaadidel ning Balti riikide geograafiavõistlusel. Lisaettevalmistuse koolitundides õpitule andsid konsultatsioonid TÜ teaduskoolis. Eesti õpilased on üleilmsel geograafiaolümpiaadil osalenud alates 2004. aastast ning tulemused on igal aastal olnud väga head.

Vt. ka olümpiaadi kodulehte www.geoolympiad.org.

 
  


Kalastajad Peipsi ääres Mustveel

 

Arutatakse piiriveekogude kaitset ja kasutust

Täna, 29. augustil lõpeb Tartus Eesti-Vene valitsustevahelise piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjoni kahepäevane 11. istung.

Kohtumisel jagatakse infot kummagi poole veemajandustegevuse kohta eeskätt Narva jõe vesikonnas. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi kinnitusel on olulised jututeemad veekasutuse suundumused, eri allikate reostuskoormus piirivetel, eriti Peipsi järvel, veekogude seisund ja veemajanduskavade koostamine veekogude seisundi parandamiseks. Näiteks räägitakse Narva hüdroelektrijaama rajatiste käigushoidmise probleemidest ja Narva veehoidla kasutuseeskirja kooskõlastamisest.

Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja kasutamise ühiskomisjon loodi juba 1998. aastal ja on tänini üks stabiilsemaid Eesti-Vene valitsustevahelisi komisjone. Koostöökokkuleppe mõjualas on Narva jõe vesikond (mille kogupindala 57 000 km2 on suurem kui Eesti pindala), kaasa arvatud Euroopa suurim riikidevaheline järv Peipsi ning Narva jõgi, veehoidla ja neil asuvad elektrijaamad oma veeprobleemidega. Kõnealune Eesti-Vene koostöö kulgeb kolmeaastasteks perioodideks koostatavate koostööprogrammide alusel.

Keskkonnaministeerium

 
  

Veel nädal on aega tuua avaldusi Tartu ülikooli avatud ülikooli

Kuni 5. septembrini jätkub vastuvõtt Tartu ülikooli (TÜ) avatud ülikooli vabadele õppekohtadele. Avalduse juba esitanud üliõpilaskandidaadid teevad praegu sisseastumiseksameid ja vastuvõetute nimekirjad selguvad 2. septembril. Lõplikud avatud ülikooli nimekirjad saavad selgeks 10. septembril.

TÜ vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul oligi vastuvõtuperiood planeeritud kaheetapilisena: nende õppekavade kokkuvõtted, kus kõik õppekohad täidetakse kahe nädalaga, tahetakse võimalikult kiiresti ära teha ning jätkata siis dokumentide vastuvõttu õppekavadel, kuhu jäi veel vabu õppekohti.

Vastuvõtt jätkub kõikidel avatud ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel, välja arvatud rakenduskõrgharidusõppes klassikalise ja kirikumuusika, bakalaureuseõppes kutseõpetaja ning magistriõppes ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja matemaatikaõpetaja riigieelarvelistele kohtadele.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele ei jätku vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppes infoteaduse ja dokumendihalduse ning rahvusliku tekstiili õppekavadel, bakalaureuseõppes inglise keele ja kirjanduse, koolieelse lasteasutuse õpetaja, kehalise kasvatuse ja spordi, psühholoogia ning koolieelse lasteasutuse õpetaja (vene õppekeele baasil) õppekavadel ning magistriõppes inglise keele õpetaja ning eripedagoogika õppekavadel.

Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on kokku 157 ning magistriõppes 104 tasuta õppekohta.

Eile teatas vastuvõtu pikendamisest täitmata õppekohtadele ka Eesti maaülikool (EMÜ). Nimelt võetakse veel kuni 12. septembrini vastu avaldusi täitmata riigieelarvevälistele kohtadele statsionaarses bakalaureuse-, ehitusinseneri-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes.

Infot vabade õppekohtade kohta saab küsida vastuvõtu peaspetsialistilt Tiiu Lillelt telefonil 731 3048 või meilitsi vastuv@emu.ee.

TÜ/EMÜ

 
  

Euroraha Polli aiandusteadlastele

Eesti maaülikooli (EMÜ) Polli aiandusuuringute keskus saab Euroopa Liidult 7,6 miljonit krooni, et arendada koos lätlastega puuviljade ja marjade säilitus- ja töötlemistehnoloogiat.

Projektist “Eesti ja Läti toidutööstuse konkurentsivõime tõstmine kohaliku puuvilja ja marjade tootearenduse edendamise kaudu” võtab peale Polli aiandusuuringute keskuse osa veel viis partnerit: Pure aiandusuuringute keskus, kelle ülesandeks on oskusteabe edastamine ettevõtetele, MTÜ Kandavas Partneriba ning osaühing Berry Farming, kes vastutavad koostöövõrgustike tekke ja turundustegevuse eest, ning ettevõtted Rukisi farm ja Lases, kus uuritakse, kuidas moodsa tehnoloogia rakendus mõjutab ettevõtte edukust.

Projekti käigus loodava Eesti-Läti puuvilja ja marjade tootearenduse kompetentsuskeskuse kese on Polli ja Pure aiandusuuringute keskus. Projekti kogumaht on miljon eurot. Euroopa regionaalarengu fondi toetus projektile on 720 500 eurot.

Üks osa saadavast rahast kulub selleks, et ehitada Polli puuviljahoidlasse tootearenduskeskus, kuhu tulevad mahlaliinid, puuvilja- ja marjasorteerid ja -kuivati ning labor. Loodav keskus annab võimaluse katsetada puuvilja- ja marjamahladest jookide ning toorpüreest hoidiste valmistamist ja leida lisavõimalusi nende väärindamiseks tootearenduse kaudu.

EMÜ

 
  

Keskkonnainspektsioon algatab Saaremaa vähkide kohta kriminaalasja

Keskkonnainspektsioon algatab möödunud nädalal Saaremaal Leisi vallas eramaal asuvas tiigis avastatud vähkide kohta kriminaalasja.

26. augustil loeti ebaseaduslikust hoidlast leitud vähid ükshaaval üle ning saadi kokku 9526 vähki, sealhulgas 8514 elusat ja 1012 surnud isendit. Loendatud vähkide hulgas olid nii esialgu sumpadest leitud 3000 vähki kui ka hiljem tiigi tühjakspumpamisel kätte saadud vähid.

Siiani ei ole keegi end vähkide omanikuks tunnistanud. Väidetavalt ei tea ka maaomanik illegaalsest vähihoidlast midagi. Kuna vähkide ebaseadusliku püügiga on keskkonnale tekitatud suurt kahju, toimub edasine uurimine kriminaalmenetluse korras. Pärast vajalikke toiminguid annab keskkonnainspektsioon materjalid üle politseile.

Ellujäänud vähid on antud hoiule vähikasvandusse, kuid edaspidi on plaanis nad loodusesse tagasi lasta. Osa vähkidest kavatsetakse lasta Põduste jõkke ja Laugi peakraavi, kus eelmisel aastal katk vähid hävitas. Vähkide ümberasustusloa annab kohalik keskkonnateenistus.

Keskkonnainspektsioon

 

  

Emajõe seisund paranes tunduvalt pärast Tartu tunnelkollektori valmimist

 

Uuring selgitas Eesti veekogude olukorda

Keskkonnaministeerium avalikustas 26. augustil veemajandusuuringu tulemused, mille kohaselt on Eesti veekogude suurimad saastajad põllumajandus ja reovesi. Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.

Eesti veemajanduskavade ettevalmistamise käigus tehtud uuring näitas, et põllumajandustegevus, asulate puhastamata reovesi ja veekogude paisutamine ehk kalade rände takistamine on avaldanud tugevat negatiivset mõju just pinnaveele. Põhjaveel on aga halvasti mõjunud põlevkivi kaevandamine, eeskätt Ida-Virumaal.

Eesti vee seisundit mõjutavad suuresti ka prügilatest ja jääkreostuskolletest pärit reostusained, veevõtt nii olme kui ka tööstuse vajaduseks ning kaevandamise ja kuivendamisega kaasnevad veeheited. Linnade ja asulate veeprobleemid on valdavalt tingitud sellest, et veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme pole piisavalt rajatud või uuendatud. Oma osa on ka valglinnastumisel, mille tagajärjel suureneb veevõtt ja reostuskoormus neis uutes elamupiirkondades, kus enne olid veekogud inimtegevusest mõjutamata.

Veeseisundi parandamise abinõud on ette nähtud Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade eelnõudes. Need omakorda on koostatud alamvesikondade veemajanduskavade põhjal. Kavade eelnõudega saab alates tänavu detsembrist tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel ja järgmise aasta suvest on need olemas ka kõikides maakondades. Kuni järgmise aasta lõpuni ootab ministeerium kõikide asjast huvitatud inimeste ettepanekuid ning vastuväiteid.

Ühtekokku kuulub Eestis hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saavutab aastaks 2015 hea seisundi, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole.

Veekogude seisundi prognoosi aastaks 2015 saab vaadata võrgupaigast http://www.envir.ee/1076073, ülevaadet olulistest veeprobleemidest aga http://www.envir.ee/1076062.

Keskkonnaministeerium






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet