Kauste rand Tahkuna looduskaitsealal Hiiumaal

Looduskaitseametnike avalik pöördumine

Üleeile sai Loodusaja arvutilisti kaudu teatavaks avalik pöördumine, millele on alla kirjutanud enamik riikliku looduskaitsekeskuse võtmeisikuist. Avaldame pöördumise originaalvormis oma kommentaarideta:

Eesti looduskaitsehalduse reformist

Lp. peaminister

Lp. keskkonnaminister

Lp. valitsuse liikmed

Lp. Riigikogu keskkonnakaitse komisjon

Käesolev pöördumine on ajendatud murest Eesti, meie ühise kodu tuleviku pärast.

Loodushoiu tulevikust sõltub meie tervis ja elukvaliteet ning loodusega ümberkäimisest ja valitsemise tavadest ka Eesti riigi maine.

Hetkel on Eesti looduskaitsesüsteem jagatud mitme organisatsiooni vahel –

üksteisest on lahutatud valitsemine, kaitse korraldamine, järelevalve, registri pidamine. Töökorralduse parendamiseks moodustas keskkonnaminister käesoleva aasta 2. juunil oma käskkirjaga nr 645 juhtgrupi, kelle ülesandeks sai ette valmistada Keskkonnaministeeriumi (KKM) haldusala ümberkorraldamine. Vastavalt sellele käskkirjale peab haldusala ümberkorraldamise ettevalmistamine lõpule jõudma hiljemalt 31. augustiks 2008.

Ümberkorraldusplaanidest teavitati KKM Infokirjas ka ministeeriumi ja selle allasutuste töötajaid ning lubati tagada kõigile võimalus protsessis kaasa rääkida. Nüüd, kui protsessi lõpuni on jäänud alla ühe nädala, ei ole meil mingisugust informatsiooni tehtud töö tulemustest ja kavandatavatest tegevustest. Võimalus kaasa rääkida puudub, sest juhtgrupi liikmetel on keelatud informatsiooni jagada. Seega puudub võimalus tekkinud küsimustele vastust saada.

25. augustiks 2008 kutsus KKM kantsler, kes ühtlasi on ka juhtgrupi juhataja, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) esindajad koosolekule, mis siiski tühistati ning uut kohtumise aega ei ole tänaseni pakutud.  Meile teeb muret koosolekuks välja pakutud teema: LKK ja RMK vaheline tööülesannete jagunemine.

Eespool viidatud koosoleku teema annab alust arvata, et Eesti looduskaitse on kitsas ametnike ringis otsustatud lõhkuda mitme organisatsiooni vahel, millest üks on ärilise suunitlusega ning mis seetõttu seab kahtluse alla looduskaitse sõltumatu rahastamise ja arengu.

Keskkonnaministeeriumi Infokirjas on viidatud, et ümberkorralduste eesmärgiks on muu hulgas seatud protsesside tervikjuhtimine. Seni on rõhutud peamiselt kolme asutuse, keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Keskkonnainspektsiooni töö optimeerimisele. RMK kaasamisega tundub, et looduskaitselised tegevused on kavas jagada erinevate asutuste vahel. Seega looduskaitse osas kavatsetakse tegevused hajutada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kavandatavad muudatused ei ühti mitte ühegi juba valminud arengukavaga.

Enam kui saja Eesti looduskaitse- ja loodushariduse-eksperdi töö tulemusena valmisid 2005. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Riiklik Looduskaitse Arengukava aastani 2035 ning Riiklik Keskkonnahariduse Kontseptsioon, mis üldistavad Eesti looduskaitse ja loodushariduse arendamise strateegilised põhimõtted. Looduskaitse arengukava kinnitas Keskkonnaministeerium ning see on läbinud eelmises riigikogus ühe lugemise. Keskkonnahariduse kontseptsiooni on kinnitanud valitsuskabinet ning riigikantselei on sellele viidanud kui vastavate tegevuste alusdokumendile.

Informatsiooni puudumisel ei ole ka teada, kas kavandatavatele muudatustele on tehtud majanduslik analüüs, mis hõlmaks ka pikaajalist mõju looduskaitsealustele piirkondadele, sealhulgas elurikkuse kaitsele ning ökosüsteemi teenustele, mida rõhutavad Euroopa Liidu direktiivid ja dokumendid.

Tundub, et muutusi plaanitakse kiirustades, ilma analüüsita ja eksperte kaasamata ning vastuolus ekspertide koostatud arengukavadega. Oleme teadmatuses, kuidas need kavad on kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa prioriteetidega, sh. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga, Euroopa Liidu linnu- ja elupaigadirektiiviga ning Euroopa Liidu kommünikeega peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Eeltoodust lähtudes palume valitsusel vastutustundlikult kaaluda järgmisi Eesti riigi loodushoiu tulevikku mõjutavaid samme:

(1) Peatada eespool kirjeldatud reformikava, mille kavandamisse ei ole kaasatud valdkondlikke eksperte.

(2) 2009. aasta riigieelarves säilitada Riikliku Looduskaitsekeskuse ja teiste looduskaitsestruktuuride eelarveread.

(3) Tagada ümberkorralduste alternatiivide põhjalik analüüs ning avalik arutelu.

Eesti loodushoiu ja turvalisuse pärast muret tundes,

Lugupidamisega,

LKK Peadirektor Jaanus Tuusti

LKK Harju-Rapla regiooni direktor Riho Männik

LKK Pärnu-Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste

LKK Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman

LKK Saare regiooni direktor Tõnu Talvi

LKK Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht

LKK Taru-Jõgeva regiooni direktor Toomas Võime

LKK Ida-Viru regiooni direktor Kaili Viilma

LKK Järva-Lääne-Viru direktor Arvi Põldaas

LKK kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür

LKK kaitse ja tulemuslikkuse hindamise peaspetsialist Riina Martverk

LKK liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste

LKK loodushariduse ja külastuskorralduse peaspetsialist Taime Puura

LKK loodushoiu ja -toetuste peaspetsialist Kaidi Jakobson

Meeleolupilt ökolaadalt (Fotod: SA Põlvamaa Arenduskeskus)

Ökofestival tõi Põlvamaale tuhandeid loodusesõpru

Möödunud nädalal toimunud ökofestivali “Rohelisem elu 2008” kursused, retked, seminarid ja suviselt soe lõpuüritus meelitasid Põlvamaale tuhandeid loodusesõpru üle kogu Eesti.

Festivali kursustel ja retkedel olid kõik kohad täis ning osalejate tagasiside läbinisti positiivne. Kohale tuldi nii Saare- kui ka Läänemaalt ja Tallinnast, lähematest paikadest rääkimata. Kokku osales kursuste programmis üle 360 inimese. „Jätkuvalt on populaarsed säästva ehituse ja renoveerimisega seotud teemad, puhas toit ja käsitöö,“ kinnitas projektijuht Kai Laanemaa. Kohaliku toidu kursusel võeti üles ka saatelõik ETV saatesarjale „Jätku leiba“.

Põnev festivaliprogramm, suurim loodustoodete laat ning kaunis talurahvamuuseum meelitas laupäeval Karilatsi hinnanguliselt 4000 külalist. Vaatajaid ja kuulajaid jagus seminarile ja töötubadesse, koolitare ette kontserti nautima ning kiigeplatsile mängima ja piknikku pidama. Kauplemispäevaga jäid rahule nii ostjad kui ka müüjad. Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet  Roobi sõnul polnud muuseumi territoorium nii suurt rahvahulka varem näinud. „Meil ongi elav muuseum, kus peab elu keema ja pealegi olid ökofestivali külastajad ka muuseumi suhtes hoolivad,“ rõõmustas ta.

Fotovõistluse seekordne teema oli „Pokumaa radadel“. Valikut parimatest töödest sai imetleda muuseumi rahvamajas. Konkursi võitjaks osutus Maarja Viseri foto „Pilved kesal“, publiku preemia pälvis aga Aigar Kulli „Rohekonn“.

Maarja Viser "Pilved kesal"

Ürituse kordaminekule aitasid kaasa keskkonnainvesteeringute keskus, Põlvamaa keskkonnateenistus, Põlva talurahvamuuseum, Eesti maanteemuuseum ja paljud teised.

SA Põlvamaa Arenduskeskus