UUDISTAJA 2
29. august 2008
Tänane Uudistaja on kaheosaline
UUDISTAJA SOOVITAB
 
TASUB OSALEDA
Läänemere piirkonna turismi õppemäng
Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse, sihtasutuse Pärnumaa Turism ja TÜ Pärnu kolledži eestvedamisel luuakse Läänemere piirkonna turismi õppemängu.
Selle eesmärk on tutvustada Põhja- ja Baltimaid ehk Läänemere regiooni köitva, rohkeid võimalusi pakkuva turismipiirkonnana.
Korraldajatele lisab indu ÜRO maailma turismiorganisatsiooni prognoos, mille järgi paigutub Läänemere piirkond aastani 2020 Euroopa kahe kõige kiirema kasvuga turismiregiooni vahele, neid ühtlasi ka sidudes. Need kaks on Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa.
Et saada portaalile väärt ja uuendusmeelne sisu, ongi välja kuulutatud rahvusvaheline ideekavandite konkurss. Oma plaanid tuleb saata 20. oktoobriks e-posti teel: tartu@norden.ee. Täpsemalt saab konkursitingimusi ja muud vajalikku ideekavandi esitamiseks uurida veebilehelt http://guide.norden.ee/.
infoturim.ee/Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis
Omnibuss suundub Virumaale
Looduse Omnibussi laupäevase retke on korraldajad nimetanud “Virumaa tuled ja veed”. Esmalt käiakse geoloog Kalle Suuroja juhatusel vaatamas joastikke ja jugasid, päev lõpeb aga Käsmus, kus muinastulede etenduse korraldavad Urmas Sisask ning Aarne Vaik. Augusti lõpu muinastulede öö on vana Skandinaavia traditsioon, mille kohaselt süüdatakse rannaäärsetel aladel tuled suvehooaja lõpu tähistamiseks. Tava hakkas elustama Soome, kui 1992. aastal süüdati taas esimest korda muinastuled. Tava on liikunud üle Botnia lahe Ahvenamaa kaudu Rootsi. Lõkkeid süüdatakse ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades ning Eestis.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 23.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250 ja õpilastele 150 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Pühapäeval sõidetakse Ida-Virumaa veerohketele jugadele nii Tartust kui ka Tallinnast. Retki juhendavad geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre. Tallinnast on väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) aga 9.30; tagasi jõutakse kell 20. Sõit maksab kummastki lähtepunktist täiskasvanutele 175 ja õpilastele 125 krooni, koolieelikutele ikka tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Vilsandi tuletorn
Huvipäev viib Vilsandile
Riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Saare regiooni eestvõttel toimub 5. septembril väikesaarte elulaadi tutvustav teemapäev.
Huviliste tarvis väljub kell 10 buss Kuressaarest bussijaamatagusest parklast. Loonal ootab tervituskohv ja sissejuhatav sõnavõtt ning samas avatakse näitus. Kell 11 viib buss osalejad Kuusnõmme poolsaarele ja sealt toimetab veok rahva läbi mere Vilsandile. Sealses bioloogiajaamas peetakse piknik oma kaasavõetud toidupoolisega ja tehakse Kadri Kullapere juhendusel matk saarel. Kohtutakse saarevahi ja lauliku Jaan Tättega. Kell 16 algab tagasisõit mandri poole.
Korraldajad panevad huvilistele südamele kindlasti eelregistreeruda. Kohtade arv ülemeresõidukis on piiratud ja ülesõit Vilsandile tasuline.
Info ja registreerimine: Kadri Kullapere, tel. 454 6880 ja 5623 0606. Üritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
LKK
Üks Lõuna-Eesti turismi tõmbekohti on Värska mineraalvee SPA.
Ehe Lõuna-Eesti
Sihtasutus Lõuna-Eesti Turism kuulutas välja konkursi “Ehe Lõuna-Eesti”. Selle juba traditsioonilise võistluse siht on parandada Lõuna-Eesti kui turismipiirkonna mainet ja konkurentsivõimet.
Alates eelmisest aastast pööratakse hindamisel enam tähelepanu sellele, kuidas nominendid väärtustavad ja propageerivad Lõuna-Eesti turismiregioonile iseloomulikku elulaadi. Konkursil on kaks alakonkurssi: parim turismiobjekt või -projekt ning parim turismi toetaja. Toetajate konkursi eesmärk on motiveerida omavalitsusüksusi ja turismi arendusorganisatsioone arendama Lõuna-Eesti turismipiirkonda ja konkurentsivõimet.
Nominente saab esitada Lõuna-Eesti maakondade turismiinfokeskustesse 17. oktoobrini. Konkursi võitjad valib sihtasutuse nõukogu välja oktoobris. Võitjad tehakse teatavaks sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism vastuvõtul.
Konkursi tingimustega saab tutvuda võrgupaigas http://www.southestonia.info.
infoturim.ee/SA Lõuna-Eesti Turism
Kuidas viikingid keraamikat põletasid
Eeloleval nädalavahetusel, 30.–31. augustil on kõik huvilised ja uudistajad oodatud Harjumaale Kiruvere muinaskultuuripäevadele.
Avatud on töötoad, kus osavate meistrite juhendusel saab muistseid töövõtteid ja -riistu kasutades teadmisi ning kogemusi selle kohta, kuidas tehti asju tuhat aastat tagasi.
Lähemat infot leiab võrgupaigast http://kiruvere.ee/.
MTÜ Austrvegr Selts
Müürilille täika Tartus
Uues asupaigas avatud Genialistide klubis Tartus leiab homme aset Müürilille täika ehk korraldajate sõnul “suur suvelõpu tränafestival”.
Osalema ja kauplema on oodatud kõik huvilised. See annab võimaluse saada lahti aastate jooksul kogunenud kolast ja/või hankida vajalikku sügiseks. Müügiks sobivad riided, plaadid, raamatud, ehted, lauanõud või mis iganes. Täika toimub Genialistide klubi (Magasini 5) ees ja sees algusega 11.
Info ja registreerimine: myyrilill@yahoo.com.
Foto: Pedro Monteiro/www.rearbirdsyearbook.com/BirdLife
Priolo’l läheb paremini
Selle aasta pesitsusperioodil võeti Assooridel ette kriitiliselt ohustatud assoori leevikese (Pyrrhula murina) põhjalik loendus ja saadi sel moel teada, et huku servale jõudnud asurkond on tasapisi suurenema hakanud.
Kohalikus kõnepruugis priolo’ks kutsutav leevike on Euroopa haruldasim laululind ja üks maailmajao enim ohustatud linnuliike üldse. Ta elab vaid Assooride São Migueli saare mõnetuhandehektarise mäestikuala üksikutes paikades. Liigi looduslikku asuala, mis on niigi killustatud ja halvas seisundis, ohustab agressiivsete võõrtaimeliikide pealetung.
2003. aastal alanud LIFE-projekti töö ongi olnud neid eksootilise taimi kõrvaldada ja istutada nende asemele saarele omaseid taimi, mis kindlustavad lindudele hädavajaliku toidu. Muidugi on liik ka järjekindla seire all, see on näidanud seniste tööde soodsat mõju priolo’le.
Tänavu võeti Disney looduskaitsefondilt saadud 17 000 Ameerika dollari toel ette assoori leevikese asurkonna simultaanloendus. Selles osales 50 vabatahtlikku Ühendkuningriigist, Hollandist, Brasiiliast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Mandri-Portugalist ja muidugi ka Assooridelt ning loendus tehti 200 ühe ruutkilomeetri suuruses ruudus ja 287 seirepunktis. Kokku saadi arvele 78 laulvat isaslindu, mis annab tunnistust, et kogu asurkond on nüüd mitusada lindu – paarsada rohkem kui viis aastat tagasi. Julgustav oli kuulda leevikesi ka paigus, kus neid varem pole leitud.
BirdLife
OMPO logo
AEWA auhinnad rändavad Lõuna-Aafrikasse ja Prantsusmaale
Veidi rohkem kui kahe nädala pärast, 15. septembril antakse Madagaskari pealinnas Antananarivos konventsiooni osalisriikide 4. kohtumisel üle Afro-Euraasia rändsete veelindude leppe AEWA veelinnukaitse auhinnad.
Iga kolme aasta tagant antav AEWA auhind määratakse kahes kategoorias: üksikisikule ja organisatsioonile. Esimeses kategoorias otsustati seekord tunnustada Lõuna-Aafrika looduskaitsjat Mark Andersoni, kes on avaldanud üle 200 teadus- ja aimeartikli ning kuulub mitme looduskaitseorganisatsiooni võtmeisikute hulka. Eelkõige on ta aga tuntud oma tegevusega väikeflamingo kaitsel selle ohustatud liigi tähtsaimas pesitsuspaigas Kamfers Damil, millest kirjutasime 25. juuli Uudistajas (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja232.html).
Looduskaitseühendustest pälvis auhinna Prantsusmaa linnukaitseorganisatsioon OMPO (Oiseaux Migrateurs du Paléarctique Occidental), mille töötajad on vanad tuttavad ka Eesti linnukaitsjatele. Auhind anti tegevuse eest AEWA-asjade edendamisel just Balti riikides, esmajoones Leedus, kus aidati paremini tööle sealse linnuparadiisi Ventés ragas rõngastuskeskus, aga ka Venemaal ja Aafrikas.
AEWA/Uudistaja
Tengiz-Korgalžõni tulbiväljad (Foto: Tobias Mennie/BirdLife)
Kasahstani steppide veidi groteskse välimusega antiloop saiga (Foto: Eva Klebelsberg/BirdLife)
Kasahstani looduse pärl on haruldaste liikide varjupaik
Oleme oma ajakirjades kirjutanud, et maailma looduskaitse liidu IUCN soovitusel kanti juulis UNESCO maailmapärandi loendisse kaheksa põnevat looduspaika, mis asuvad Islandil, Šveitsis, Jeemenis, Kanadas, Uus-Kaledoonias, Kasahstanis, Hiinas ja Mehhikos.
Kasahstanis pälvisid selle au Sarõaka stepid ja järved riigi põhjaosas. Sarõaka piirkonna kaks võtmepaika on Tengiz-Korgalžõni ja Naurzõmi looduskaitseala, mida peetakse Kesk-Aasia hinnalisimateks nn. tähtsateks linnualadeks (IBA). Mõlemad on miljonite rändlindude üliolulised peatuspaigad nende iga-aastasel teekonnal Euraasia ja Aafrika vahel, aga samas paljude ohustatud liikide pesitsusalad. Naurzõm on haruldustest eluvajalik esmajoones väike-laukhanele, punakael-laglele ja valgekurele, Tengiz-Korgalžõn aga käharpelikanile, stepi-pääsujooksurile ja stepikiivitajale. Ent Kasahstani steppides elab ka haruldasi ja hukuohus imetajaid, näiteks saiga ja tavaümiseja.
Küllap on kuulumine UNESCO egiidi alla neile hindamatutele looduspaikadele veel üks säilimisgarantii.
Uudistaja/BirdLife
REC-i uus konverentsikeskus Ungaris Szentendres (Foto: REC)
Keskkonnakaitsjad said rohemaja
Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalne keskkonnakeskus REC avas sel suvel oma asupaigalinnas Szentendres uue konverentsikeskuse, mis on üks väheseid maailma nn. nullemissioonimaju.
Selle terminiga peetakse silmas seda, et tänu tõhusale disainile ja energiat tootvatele päikesepaneelidele ei tohiks majast ka veel aastate pärast eralduda mingitki kogust süsinikdioksiidi. Küsimus pole mitte üksikute tehnoloogiate edukas kasutuses, vaid rohetehnoloogiate ja arhitektuuri säästevvõtete tõeliselt holistilises kombineerimises.
Lähemalt võib imemajast lugeda võrgupaigast http://www.rec.org/conferencecenter/, aga veel parem on muidugi sõita seda ise Ungarisse kaema.
REC/Uudistaja
KOMMENTAAR
Võta, palun, paremale!
Küllap ma olengi üks igavene iriseja, kes vananedes aina kiuslikumaks muutub. Aga see mure, mida täna jagada tahan – tundugu ta siis tõesti tühine mis tühine – pureb mind juba aastaid. Nimelt oleme me minu arvates minu eluaja jooksul unustanud, et meil on paremakäeline liiklus.
Sõidukiroolis istudes see enamikul juhtidest üldjuhul siiski (veel) ei unu. Ent eks kuule me alatihti ka juhtumitest, kus vastassuunavööndisse kaldunud autod õnnetusi ja ohvreid põhjustavad. See-eest jala käies läheb see reegel meelest ära väga paljudel, rahvusest ja east hoolimata. Eriti hull on lugu valgusfooriga ülekäiguradadel, kui mõlemal pool paras tropp rahvast kannatamatult rohelist tuld ootab ja selle süttides siis suunda muutmata edasi tormab või loivab, kuidas keegi. Aga ka kõnniteedel jalutatakse sageli kas pikas reas või lihtsalt vale kätt.
Mis sellest siis hullu? Muud ei midagi, kui et vaid üksainuski valel teepoolel jalutaja suudab käivitada tõelise doominoefekti, nii et lõpuks peavad kõik liikujad kulgema slaalommarsruudil. Kui aega on palju, segab see vähem. Paraku kuulun mina alailmsete kiirustajate kategooriasse, pealegi on mul tihti kaasas mõni kotijurakas – ja siis teeb vajadus asja eest, teist taga tänaval pidevalt laveerida tugevat tuska. Ja eks ma ole ka lihtsalt laisk ja otstarbekusest lugupidav inimene, keda häirib see, kui peab kaaskodanike hoolimatuse pärast ennast üleliia pingutama …
Otse kooliaasta eel on sellest päris hea hetk kirjutada. Sest millegipärast arvan ma, et häda just koolist või ka lasteaiast alguse saabki. Ma küll ei arva, et oleks ilmtingimata mõttekas taastada minu algkooliaegne kord, kus vahetunnis tuli ringis jalutada. Küll aga tasuks kindlasti rohkem kui üks kord meelde tuletada, et meil ON paremakäeline liiklus. Kui kunagi jälle nii kaugele jõuaks, et kas just kõik, aga vähemalt enamik meist seda lihtsat reeglit järgiks, oleks kõigil palju mugavam liikuda.
Aga põnev oleks ka see, kui mõni tark inimene – näiteks psühholoog või käitumisteadlane – oskaks ära seletada, millest selline muutus on tekkinud. Suhteliselt palju reisiva inimesena tean kahetsusega kinnitada, et päris kindlasti on see Browni liikumise pilt omane paljude teistegi riikide kõnniteedele, sugugi mitte ainult Eestile.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
