Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
05. september  2008


 


1. september üllatas mõnegi Eestimaa paiga elanikke varahommikuse nullkraaditemperatuuriga; rannikul oli mõistagi kümme või rohkemgi kraadi soojem. Siiski saatis lapsi kooli nii haruldaseks jäänud päikesepaiste, mitte augustis vallanud vihm.

Laste vähesuse tõttu on nii mõnigi kool Eestis jälle suletud, aga mõnel pool mindi ka päris uude kooli. Või siis saadi juurde värskelt remonditud vanem maja, nagu näiteks fotol näha olev endine kutsekooli hoone Tartus Vanemuise tänaval, seal hakkasid õppima Mart Reiniku gümnaasiumi vanemate klasside õpilased.

 



UUDISTAJA SOOVITAB



     




            
EESTI UUDISEID

 



 
                                    AEWA logo ja kleeps

 

Eesti liitub Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega

Alates 1. novembrist saab Eestist Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe (AEWA – African-Eurasian Waterbird Agreement) täieõiguslik osalisriik. Liitumisotsuse kinnitas riigikogu selle aasta 18. juunil.

Oma asendi tõttu lindude Ida-Atlandi rändeteel on Eestil arktiliste veelindude kaitsel väga oluline roll, meie rannikumeres talvitab ning peatub läbirändel igal aastal neist märkimisväärne osa. “Seetõttu on nende liikide kaitse veelindude koondumiskohtadeks olevatel avameremadalikel kriitilise tähtsusega,“ ütles riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Hiiu-Lääne regiooni projektijuht Marko Valker.

LKK osaleb alates 2007. aastast AEWA leppega seotud looduskaitseprojektis “Tiivad vete kohal“ (Wings Over Wetlands). Seetõttu käisid Eestis AEWA sekretariaadi pressisekretär Florian Keil ning projekti “Tiivad vete kohal” tehniline koordinaator Edoardo Zandri. Visiidi käigus tutvuti Loode-Eestis asuva AEWA näidisalaga, mis hõlmab Silma looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare hoiuala.

AEWA on rahvusvaheline leping, millega kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, kokku 235 liiki: kaure, pütte, pelikane, haigruid, flamingosid, iibiseid, parte, hanesid, luiki, tildreid, rüdisid, kajakaid ja tiire. AEWA lepingu allkirjastasid 16. juunil 1995. aastal Haagis kuus Euroopa ja kuus Aafrika riiki. Praegu on AEWA lepinguga liitunud 61 riiki.

LKK

 
  

    

Tartu katoliku kirikul on rist tagasi

25. juuli Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja232.html) avaldasime pildi sellest, kuidas 24. juulil eemaldati kahe hiigelkraana abiga Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise (katoliku) kiriku tornikiivri kaheksameetrine ülaosa.

Selle nädala kolmapäeval tõsteti tornitipp taas tagasi, nüüd juba koos ristiga. Kirik oli ristita kolm ja pool aastat: see lendas alla 2005. aasta 9. jaanuaril ränga tormi aegu; toonane raju tegi palju pahandust ka mujal Eestis. Tegemist oli tookord väga õnneliku õnnetusega, sest otse hommikuse palvuse aegu maapinnale prantsatanud üle tsentneri raskune raudrist ei tekitanud muid purustusi ja keegi ei saanud viga.

Kirikutorni remontinud firma Haspo mehed kinnitasid, et 51 meetri kõrguse torni taastatud ülaosa kaalus tõstmisel 1,6 tonni: tüki maad vähem kui alla tõstetud, aastate jooksul läbi vettinud konstruktsioon.

Uudistaja

 
  


Jaan Riis oma stiihias – loodusreisi korraldamas

 

Jaan “Looduse Omnibuss” Riis 50

Kolmapäeval, 3. septembril jõudis oma esimese juubelini geograaf Jaan Riis, kelle nime kuuldes meenub kindlasti väga paljudele inimestele Jaani algatatud ning tema uskumatu püsivuse ja energia toel siiani edukalt toimiv ääretult populaarne Looduse Omnibuss.

Omnibussireiside ja rahvusraamatukogu loodusõhtute tuliste austajate suure vennaskonna õnnitluskooriga liitub ka MTÜ Loodusajakiri toimetajate hääl: õnne, Jaan, tervist ja jätkuvat energiat!

Uudistaja





TASUB OSALEDA



 

Fotovõistluse tähtaeg läheneb!

Eesti Looduse fotovõistluse pilte saab konkursile esitada veebi kaudu aadressilt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema17.

Võistluse juhendit saab vaadata võrgupaigast http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised264.html.

Eesti Loodus

 
  

Matsalu filmifestival lööb sel aastal osaliste rekordi

Matsalu loodusfilmide festival purustab tänavu osalusrekordi: viie päeva jooksul linastub Lihulas ja Haapsalus 181 filmi 49 riigist.

“Filmide ja riikide arv on rekordiline, tulemas oli ka 50. riigi film Brasiiliast, aga see jäi postitöötajate streigi tõttu kuskile seisma,” ütles festivali direktor Tiit Mesila. Eelmisel aastal nägid loodushuvilised 140 filmi 40 riigist.

Festival algab 17. septembril, võidufilmi kuulutavad korraldajad välja 21. septembril. Avafilm on Mesila kinnitusel “Soome loodus”, mis on valminud Soome riigi 90. aastapäevaks. Soome riik tellis selle tuntud loodusfilmitegijalt Petteri Saariolt. 57-minutise filmi teeb eriliseks see, et teda saadavad saalis instrumentidel kolm Soome muusikut, kes kõik mängivad mitut pilli ja laulavad.

Lääne Elu/greengate.ee

 
  



Omnibussiga sibulaid tooma

Looduse Omnibuss sõidab pühapäeval, 7. septembril nii Tallinnast kui ka Tartust sibularetkele Peipsi äärde, Kolkjasse ja Varnjasse.

Kultuuriloolist retke vanausuliste juurde juhendavad Veljo Ranniku, kes asub teele Tallinnast väljuva bussiga, ja tartlasi saatev Toomas Jüriado. Tagasiteel põigatakse Palupõhja, et soovida pidulikul piknikul õnne juubilar Jaan Riisile.

Tallinnast rahvusraamatukogu eest lähtub buss kell 9 ja naaseb kell 20. Tartus on lähtekoht keskkonnahariduskeskuse (Kompanii 10) eest ning reisi algus- ja lõpuaeg vastavalt kell 10 ja kell 19.

Sõidu hind koos piduliku piknikuga Palupõhjas on täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele Tallinnast 250 ja Tartust 200 ning õpilastele vastavalt 150 ja 100 krooni. Koolieelikud pääsevad sõidule tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Keskkonnaministeeriumis peetakse LIFE+ programmi infoseminar
16. septembril peetakse keskkonnaministeeriumis (Tallinn, Narva mnt. 7a) LIFE+ programmi infoseminar, mille korraldab Euroopa Komisjon koostöös firmadega Stella Consulting ja MWH.

Seminari eesmärk on anda 2008. aasta taotlusvooru potentsiaalsetele taotlejatele ülevaade LIFE + programmist ja nõuetest taotluste esitamisel. Seminar toimub eesti keeles. Huvilistel palutakse registreeruda aadressil life.estonia@cycleplan.ee. Täpsemat infot leiab LIFE Interneti-leheküljelt http://ec.europa.eu/environment/life/news/events/index.htm; vt. ka http://www.envir.ee/1079159.

Keskkonnaministeerium

 
  

Parimad teadusfotod Toomel

Eilsest 5. oktoobrini saab Tartu ülikooli (TÜ) ajaloo muuseumi valges saalis vaadata fotosid, mis on tunnistati võistluse “Eesti teadusfoto 2007” parimateks.

Võistluse korraldaja Tiit Kändleri sõnul avavad näitusel väljas olevad 40 fotot ühe aknakese teaduse tegemisse ja olemisse. Teadusfoto võistluse kuulutas 2007. aasta lõpus välja elektrooniline uudiskiri teadus.ee. Saabunud 128 võistlustöö autorite seas oli nii kooliõpilasi kui ka tunnustatud teadlasi. Näitusele valis tööd auhinnatoimkond Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu direktori Andres Kollisti juhatusel.

 
  


Mall Vaasma (heleda kübaraga) ja Külli Kalamees (korviga) huviliste keskel mullusügisesel seenepäeval

 

Loodusmuuseumiga seenele, näituseeksponaate koguma

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi seente huvipäevad toimuvad 8.–10. septembril.

Väljasõit metsa on esmaspäeval, 8. septembril kell 11 Vanemuise 46 eest, juhendajaiks Mall Vaasma ja Külli Kalamees. Enne tuleks registreeruda e-posti teel kylli@ut.ee või telefoni teel 5342 5101.

Seenenäitust saab vaadata 9.–10. septembril kell 10–17.30 loodusmuuseumi fuajees. Konsultatsioonitundidel kell 11 ja 16 annavad nõu mükoloogid Maal Vaasma, Kuulo Kalamees ja Külli Kalamees.

Huvipäevad on osalejatele tasuta, ettevõtmist toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

 
  



Ka Vitipalus tuleb seenekoolitus

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) seeneretk on järgmisel laupäeval, 13. septembril.

Kogunetakse kell 10 Vitipalu maastikukaitsealal Elva-Palupera teel Vitipalu karjääri teeristil infotahvli juures. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus.

Osalejatel palutakse kaasa võtta seenekorv ja terav nuga ning panna selga vihmakindel matkariietus. Kindlasti tuleks enne registreeruda e-posti teel (sihtasutus@vvvs.ee) või telefonil 508 8359 (Gea).

Koolitus on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

VVV SA

 
  

Tallinnas on nädalavahetusel tänavafestival

6. ja 7. septembril peetakse Väikese-Ameerika ja Luha ristmikul ehk Uue Maailma platsil Uue Maailma tänavafestivali.

Festival algab laupäeva keskpäeval paraadiga “Müts ja maika” Koidu ja Videviku nurgalt. Mõlemal päeval on avatud tänavaturg. Osaleda võivad kõik soovijad, kaubelda saab vanakraami, aiasaaduste, omavalmistatud esemete ja muuga. Tänavaturule tuleb registreeruda aadressil kontakt@uusmaailm.ee, registreerumistasu on 50 krooni.

Avatakse hulk töötube, aset leiavad temaatilised ringkäigud: kompostimisest, aguli ajaloost, stalinistlikust arhitektuurist; väljas on näitused, toimuvad kontserdid. Töötavad tänavasaunad, käima pannakse lasteringid ja agulimängud. Oma uksed avavad rahvale Uue Maailma seltsimaja, restaureerimis- ja puutöökoda, nüüdisaegsete transpordilahenduste keskus Velokuur ning Budakoda.

MTÜ Uue Maailma selts on 2007. aasta jaanuaris loodud Uue Maailma asumi elanikke ja miljööväärtusliku linnakeskkonna sõpru koondav ühing, mille eesmärk on muuta kodukant mõnusaks elukeskkonnaks ning kaitsta seda üheülbastumise ja anonüümseks muutumise eest. Selts tahab edendada kohalikku elu, arvestades kohalikku ajalugu ja arhitektuuri, elustada ja ausse tõsta miljööväärtuslikku piirkonda ning elada keskkonnasäästlikult ja hästi.

2007. aasta tänavafestivali eest premeeris Tallinna linn Uue Maailma seltsi “Aasta kultuuriteo” auhinnaga. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit valis seltsi möödunud aasta kodanikuühenduseks.

Uue Maailma seltsi tegevusi toetavad EEA vabaühenduste fond ja Tallinna linn. Festivali kohta loe täpsemalt http://www.uusmaailm.ee/festival.

Uue Maailma selts

 
  

Tartu loodusmaja avatud uste päevad

Tartu loodusmaja uksed on huvilistele avatud tööpäeviti kuni 19. septembrini kell 10–17 Kompanii 10. Tutvuda saab loodusmaja õppeklassidega, lemmikloomade ja toataimede ning kivimite ja kivististe kogudega. Tutvustatakse huviringide tegevust ja registreeritakse õpilasi kõikidesse huviringidesse.

Lisainfot saab Sirje Janiksonilt, telefon 736 1693, e-post loodusmaja@teec.ee.

Tartu loodusmaja

 
  

Tartus saab teadmisi ravimtaimedest

10. septembrini on Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis avatud Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) korraldatud näitus “Ravimtaimed”.

Näitusel antakse põgus ülevaade ravimiseks kasutatavatest taimedest, ravimtaimede korjamisest ja nende säilitamisest. Lähemalt saab tutvuda mõnede tuntumate ravimtaimedega.

Näitus on lahti kell 10–17 ja see on osalejatele tasuta. Toetab KIK.

TKKHK

 
  

Eestimaa looduse fond kutsub sügistalgutele

Eestimaa looduse fond (ELF) alustab sellel nädalal talgute sügishooaega.

Sügisestel talgutel ollakse põhiliselt ametis pärandkoosluste taastamisega: see on hea aeg vastu hakata pealetükkivale võsale. Teha on ka näiteks kõrede ehk juttselg-kärnkonnade elu- ja sigimispaikade hooldamiseks vajalikke töid.

Septembris korraldatakse kokku neljad talgud: 5.–7.09 Haanja looduspargis, 12.–14.09 Koiva jõe ääres Vaitka puisniidul, 12.–14.09 Manilaiul ja 19.–21.09 Hiiumaal Mudastes.

Talgute kohta saab lähemalt lugeda ja end osalemiseks registreerida www.talgud.ee; lisainfot annab ELF-i talgukorraldaja Tarmo Tüür (5341 1020, tarmo@elfond.ee).

ELF

 

 

 



MAAILMAST 

 



Valgeselg-kaeluskotkas (Foto: Marek Jobda/rarebirdsyearbook.com/BirdLife)

 

Ravimimüüjad peavad rohkem hoolima kaeluskotkastest

India ravimiameti peakontrolör Surinder Singh saatis hoiatuse rohkem kui 70 ravimifirmale keeluga müüa diklofenaaki sisaldavaid preparaate veterinaaridele ning korraldusega kanda inimestele mõeldud ravimikarpidele märge “Mitte kasutada veterinaarias”.

Kinnitus kahtlusele, et kaeluskotkaste arvukuse katastroofilises vähenemises on süüdi just hukkunud kariloomade kehades sisalduv diklofenaak, leidis kinnituse 2004. aastal, kui avastati, et see preparaat tekitab lindudel fataalse neerupuudulikkuse. Näiteks sale-kaeluskotka (Gyps bengalensis) arvukus kahaneb Indias igal aastal üle 40 protsendi; 1992. aasta kümnelt miljonilt isendilt on see jõudnud uskumatu 11 000-ni ehk langus on olnud 99,9 protsenti! Sale-kaeluskotkaste (Gyps indicus) arvukus on samal ajal kahanenud 97 protsenti, 45 000-lt 1000-ni.

Alates 2005. aastast on Indias keelatud toota veterinaarset diklofenaaki, seetõttu on nüüd kasutusele võetud inimestele mõeldud ravimierimid. Samas oleks võtta ka suurtele röövlindudele ohutuid, ent kariloomade puhul niisama tõhusaid rohtusid, näiteks meloksikaami.

Looduskaitsjad kiidavad üht suurimat farmaatsiakompaniid Boehringer Ingelheim, mis on asunud diklofenaaki-vastast kampaaniat aktiivselt toetama.

BirdLife

 
  

Arktika jää aina kahaneb

USA-s, Colorado ülikoolis asuv riiklik lume- ja jääandmete keskus NSIDC teatas, et Arktika jääväljade ulatus on vähenenud allapoole 2005. aasta taset, mis oli väiksuselt kõige aegade teine. Arvude keeli on see vastavalt 5,26 ja 5,32 miljonit ruutkilomeetrit.

Kuna sulamine algas sel aastal tavalisest varem, peetakse tõenäoliseks, et lõpuks kahaneb valge väli veel väiksemaks kui kõige aegade miinimumsuurus. See fikseeriti mullu septembris ja oli 4,13 miljonit ruutkilomeetrit. Olgu võrdluseks öeldud, et aastal 1980 oli jäävälja pindala 7,8 miljonit ruutkilomeetrit. Enamik praegusest kattest koosneb õhukesest, ühe talve jooksul tekkinud jääst, mis sulab märgatavalt kiiremini kui paljude aastate jooksul akumuleerunud kõva kate. Olenemata sellest, kas kurb 2007. aasta rekord peagi ületatakse või mitte, on üldine suundumus selgemast selge: suvejää kaob.

Kui veel mõne aasta eest ennustati jäävaba Arktika-suve aastaks 2080, siis nüüd on arvutimudelid kriitilise aja nihutanud aastaile 2030–2050. Mõned teadlased arvavad aga koguni, et Jäämeri jääb jääta juba järgmise viie aasta jooksul. Suvejääta Põhja ookeanil on tohutu mõju nii kohalikus kui ka ülemaailmses mastaabis. Esimesena kannatavad elupaigata jäävad jääkarud, aga ka hülged ja Arktikas elavad inimesed. Globaalselt tähendab jää kadu kiiremat kliima soojenemist, sest avavesi neelab rohkem päikeseenergiat kui jää.

IEMA/BBC

 
  

Punane nimekiri uueneb

Maailma looduskaitse liit IUCN teatas sel nädalal, et Barcelonas peetaval IUCN maailma looduskaitsekongressil avalikustatakse ohustatud liikide punase nimekirja uus versioon.

Ehkki punaste nimestike koostajad pole veel jõudnud kindlaks teha kogu planeedi elurikkuse looduskaitselist staatust, tõuseb uurituse tase iga aastaga. Uues nimekirjas on üle 45 000 ohustatud liigi. Avaldatakse ka maailma imetajate hinnang, milles on sees andmed kõigi 5490 imetajaliigi käekäigu kohta. Valminud on punase nimestiku uus logo.

Looduskaitseliidu põhilised partnerid IUCN punase nimekirja koostamisel on mitu juhtivat keskkonnaorganisatsiooni, näiteks Conservation International, BirdLife International, NatureServe ja Londoni zooloogiaühing.

IUCN

 
  

Põhjanaabrid toetavad uuemeelsust

Soome tehnoloogia ja innovatsiooni agentuur TEKES teatas augusti lõpul, et on esimese poolaasta jooksul uurimis- ja arendusprojekte ning kompaniide, kõrgkoolide ja uurimisinstituutide innovatsioonitegevust rahastanud 329 miljoni euro eest. See on 60 protsenti sellel aastal kättesaadavatest fondidest.

188 miljonit eurot said kompaniid, 140 miljonit teadus- ja haridusinstitutsioonid. Oluliselt on suurenenud panus infotehnoloogiasse ja elektroonikasse, tarkvara- ja meediaarendusse, samuti puidutööstusesse. Vähenenud on biomeditsiinile, meditsiini- ja toiduainetetööstusele, metalli- ja mehaanikaettevõtetele eraldatavad summad.

Esimese poolaasta investeeringud võimaldasid luua 800 uut või asendustoodet, teenust ja tootmisprotsessi; esitati pool tuhat patenditaotlust. Tööle hakkas mitu uut teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni strateegilist keskust.

TEKES

 
  

Saksa autotootjad on kõige tublimad heitekahandajad

Keskkonnaorganisatsioon Transport & Environment (T&E) avalikustas augusti lõpul ülevaate sellest, kuidas suurimad autotootjad on suutnud toime tulla kohustusega kahandada uute autode süsihappegaasiheidet. Selgus, et Euroopas tervikuna suudeti seda viimase aasta jooksul keskmiselt 1,7 protsendi võrra. Kütusekasutus tõhustus 0,7 protsenti.

T&E kinnitusel on selline areng rõõmustav, kuid ei võimalda veel täita kliimamuutuste takistamiseks võetud kohustusi. Negatiivne suundumus on see, et 2007. aastal toodetud sõidukid on varasematest taas raskemad; raskem sõiduk aga vajab teadagi rohkem kütust.

Seevastu positiivsena sai esile tõsta BMW autotootjaid, kelle uued autod tarvitavad aasta varasematega võrreldes kütust vähem lausa 7,3 protsenti. Teine ja kolmas koht selles edetabelis kuulub Hyundaile ja Daimlerile vastavalt 3,9 ja 3,5 protsendiga. Daimleri edunumber öeldaks küll olevat petlik, sest põhiliselt on see saavutatud nõnda, et müüdi maha raskeid ja kütuseahneid masinaid tootev Ameerika haru Chrysler. Sugugi poldud aga rahul Prantsuse ja Ameerika autotootjatega, eriti kehvaks hinnati Jaapani kompaniide Suzuki, Mazda ja Nissan pingutusi.

IEMA/BusinessWeek


 

PILTIDEGA KIIRKOMMENTAAR



Kallaste devoni liivakivi 2006. aasta 27. mail…




… ja tänavu 30. augustil

 

Kui kaua kalju veel kestab?

Pildid pole siia ülestikku pandud sihiga mängida “leia kümme erinevust” mängu. Pealegi pole nad täpselt ühest rakursist pildistatud. Aga Kallaste tuntuima postkaardivaate juures kahe aasta ja kolme kuuga toimunud ränk muutus peaks sellest hoolimata kohe silma hakkama. Eks siin ole kindlasti oma osa mänginud loodus. Aga vaieldamatu on ka üles-alla ronivate kahejalgsete roll, kelle jalajäljed peaksid neilt väikestelt piltideltki näha olema. Ilmselt ei kulu enam kuigi kaua aega, kui seda toredat koobast veel vaid vanadelt fotodelt vaadata saabki.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet