Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. september  2008


SEPTEMBRINÄDALA PILTE


 




Sel aastal pole vaja Peipsiääre vallas turistidele kuigi pikalt seletada, miks on sealsed sibulapeenrad nii ülikõrged. 07.09 Kasepääl.

 


On seenenäituste aeg. 09.09 Tartu ülikooli loodusmuuseumis.

 


Eelmisel pildil näha oleva näituse tarbeks käis eksponaate kogumas bussitäis Tartu seenehuvilisi. 08.09 juhendab määramistööd Välgi-kandi metsas Mall Vaasma.

 


Esimesed sügismaalingud. 10.09 Alatskivi mõisapargis taastatud rõngastiigi ääres.



UUDISTAJA SOOVITAB



      



Keerukam kui kosmoselend

Septembri Horisondis kirjutab Tõnu Tuvikene kosmoseturismist, mis üha rohkemate inimeste jaoks on juba praegu kujunemas tegelikkuseks. Teisalt saab lugeda Osseetiast, kus relvad on küll vaikinud, ent lahendus näib peituvat silmapiiri taga. Andrus Mölder, kellele riigita ja väikerahvad on aastaid huvi pakkunud, tõdeb, et konfliktid, mille oluline põhjus on rahvaste erisugune hinnang ajaloosündmustele, on oma olemuselt lahendamatud. Seetõttu on karta, et vastasseis Lõuna-Osseetias jätkub veel väga kaua. Artikkel “IRÕSTON. Piirid ja ajalugu, milles kokku leppida raske” pakub rohkesti teavet osseetide kohta– nende keele, meele, maa ning ajaloo kohta, mis kõike on vorminud.

Kalju Eerme annab kirjutises “Päike kütab kliimakatelt” ülevaate, kas ja kuidas Päike Maa kliimat mõjutab. Edith Soosaar kirjeldab artiklis “Kuidas tuul, nõnda vesi”, miks vahel juhtub, et suviselt soe merevesi järsku külmaks muutub. Juhan Ernits jätkab vee teemat kirjutisega “Allveemaailma avastamas”, kus on juttu vee all toimetavaist roboteist. Hendrik Relve käib koos lugejaga meretaguses paigas – “Leemurite viimses kantsis” Madagaskaril. Vladimir Sazonov arutleb, millele võiks viidata “Lohetapmise motiiv Anatoolia müütides”.

“Mitmekesisus võiks jääda oluliseks väärtuseks” on intervjuu ajalooprofessor Eero Medijaineniga, kelle teadustöö põhisuunad on olnud rahvusvaheliste suhete, Eesti ja naabermaade, diplomaatia ja välisteenistuse ajalugu ning kelle arvates sõnad on vahend, millega saab asjade olemust nii varjata kui ka täpsustada. Veel meeldib professor Medijainenile vaadelda ajalugu läbi omaaegsete karikatuuride prisma. Üksainus küsimus “Kas doktorikooli lõpetajatest saavad doktorid?” on esitatud Tartu ülikooli füüsika instituudi teadusdirektorile Marco Kirmile.

Rubriigis “Mina & teadus” mõtiskleb teaduse mõju üle oma elus kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme. Piibusõber Toomas Tiivel on lugenud esimest Eesti oma “Piiburaamatut”.

“Olümpiaadi” rubriigis kirjutavad Anu Printsmann ja Piret Pungas Tuneesias peetud geograafiaolümpiaadist ning Rein Pullerits ja Uno Mäeorg keemiaolümpiaadidest. Ühine tõdemus kõlab, et tänavune olümpia-aasta on Eestile olnud ka edukas olümpiaadiaasta.

“OMA programmides” peatub Ahto Truu tekstifailidel. Elektropolis käib Veljo Sinivee juhatusel “Viies vaatus – tripoodide serenaad”. Tõnu Tõnso nuputamisülesannete teemaks on maagiline kolmnurk ja nelinurk. Observatooriumis juhendab Jüri Ivask, kuidas leida Kuu pinnalt need paigad, kuhu on maandunud Apollod.

Horisont

            
EESTI UUDISEID


  

Ameeriklased aitasid uurida Eesti mulla saastet

Keskkonnaministeerium teatas 11. septembril, et on valminud Eesti keskkonnauuringute keskuse, Eesti maaülikooli ja kahe USA kõrgkooli, Savannah’ ja Murray ülikooli teadlaste põhjalik teadustöö, kus on vaatluse all ohtlikud ained Eesti muldades.

Ühekordse teaduskoostöö projekti raames uurisid teadlased Eesti eri piirkondades püsivate orgaaniliste ühendite sisaldusi mullaproovides, mis on kogutud ajavahemikus 1964–2006. “Analüüsisime suuremat osa projekti käigus uuritud püsivatest orgaanilistest saasteainetest Eestis,” ütles projektis osalenud Eesti keskkonnauuringute instituudi direktor-juhtteadur Ott Roots. “Nii põhjalikult pole Eestis mulla reostust veel uuritud.”

Esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et uuritud püsivate orgaaniliste ühendite sisaldus Eesti mullaproovides võrreldes teiste piirkondadega Euroopas on suhteliselt väike. See annab alust järeldada, et valdavalt on Eesti mullad vähe saastunud.

Eesti keskkonnauuringute instituut

 
  

Veemajandusküsimusi saab nüüdsest arutada ka osalusveebis

Keskkonnaministeeriumi veeosakond lisas osalusveebi www.osale.ee uue konsultatsioonivõimaluse, arutamaks olulisi veemajandusprobleeme (vt. (https://www.osale.ee/konsultatsioonid/index.php?page=consults&id=68).

Hiljuti on valminud keskkonnaministeeriumi tellitud uuring veemajandusprobleemidest Eesti vesikondade kaupa. Uuringu tegi AS Maves ja selle alusel tehti kindlaks ka veemajanduse valdkonda mõjutavad tegevused ning nendega kaasnevad negatiivsed mõjud nii keskkonnale kui ka sotsiaal-majanduslikule arengule.

Uuring toob esile peamised veemajandusprobleemide põhjused Eestis: punktkoormusallikatest reovee ja sademevee kogumine ja puhastamine ning veeheide; nõuetele mittevastavatest prügilatest ja jääkreostuskolletest satuvad reoained veekeskkonda; põllumajanduslik hajukoormus; veekogude muutmised (maaparandus, paisud, veekogude põhjade mudastamine ja sisereostus, veekogudest pinnase kaevandamine, laevateede süvendamine, tammid, muulid); maavarade kaevandamisega kaasnev veeheide, kuivendus, veekogude kadumine ja uute teke jne.

“Vee kaitse ja kasutamise planeerimiseks koostatakse Eestis valgalapõhised veemajanduskavad nii alamvesikondadele kui ka vesikondadele,” ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner. “Uuringu tulemused on kavade koostamisel abiks ja aluseks, kuid oluline on saada võimalikult paljude erinevate huvigruppide arvamusi ja ettepanekuid.”

Ettepanekuid ja arvamusi oodatakse kõigilt huvirühmadelt selle aasta lõpuni. 2009. aasta alguses avaldab keskkonnaministeeriumi veeosakond osalusveebis vahekokkuvõtte ja vastab ettepanekutele. Vesikondade veemajanduskavad peavad valmima hiljemalt 2009. aasta lõpuks.

Uuringuga seotud muu taustteave (sh. kaardid, ülevaate põhjalikum versioon) on saadaval keskkonnaministeeriumi kodulehel võrgupaigas http://www.envir.ee/1076062.

Alamvesikondade veemajanduskavadega saab tutvuda aadressil www.envir.ee/vesikonnad.

Keskkonnaministeerium

  



TTÜ peahoone

 

TTÜ tähistab järgmisel nädalal oma 90 aasta juubelit

Esmaspäeval, 15. septembril algavad Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) 90 aasta juubeli üritused: TTÜ peahoone ees heisatakse lipud ning avatakse ülikooli maskoti, igavese üliõpilase Juuliuse kuju.

Juubeliürituste kava leiab võrgupaigast www.90.ttu.ee. Näiteks teisipäeval on plaanis teaduskonverents “Ettevõtlik teadusülikool kui ühiskonna arengumootor”, kolmapäeval aga pidulik aastapäevakoosolek TTÜ peahoone aulas, mida saab ka veebi kaudu otseülekandes vaadata (http://video.ttu.ee või http://www1.neti.tv/ttu.asx). Sama päeva õhtul on galakontsert rahvusooperis Estonia, kus esinevad TTÜ kunstikollektiivid.

Neljapäeval, 18. septembril kell 14 algab TTÜ vilistlaspäev “Ühiselt ehitatud riik: mente et manu”, õhtul aga on tudengiüritus “RauaRock” TTÜ staadionil, peaesinejaks ansambel Vennaskond. Reedel peetakse spordivõistlusi, laupäeval kell 13 on Tallinna Raekoja platsil TTÜ taidlejate kontsert “Raudselt parim”.

TTÜ

 
  



Liblikauurijad saavad kokku

Eesti lepidopteroloogide selts (ELS) tähistab kümnendat aastapäeva 26. septembril. Sellel üritusel antakse uutele laureaatidele üle kokku kolm Hans Remmi medalit (fotol) ja esitletakse uut Eesti liblikate kataloogi.

Medali kohta saab infot võrgupaigast http://www.lepidoptera.ee/hans_remmi_malestusmedal1.htm.

ELS

 




TASUB OSALEDA




Mälestus meie kevadisest prügikoristuskampaaniast: Tartumaal Kabina kandis müttab ajakirja Eesti Loodus toimetuse rahvas (Foto: Toomas Kukk).

 

Lätlased teevad sellel laupäeval ära!

Eesti “Teeme ära 2008” koristustalgutest inspiratsiooni saanud lätlased plaanivad sellel laupäeval 40 000 talgulise kaasabil terve Lätimaa prügist puhtaks koristada.

Samamoodi kui Eesti tähistab Läti tänavusel aastal oma riigi 90. sünnipäeva. Koristustalgute kandev mõte on: “Kingitus Läti vabariigile tema 90. sünnipäevaks – puhas ja roheline maa!” Ettevõtte patroon on Läti president Valdis Zatlers.

Suured koristustalgud peetakse sellel laupäeval, 13. septembril ning kestavad kella 10-st 15-ni. Kõik eestimaalased, kes tahavad naabritele appi minna, on väga oodatud. Et laupäeval kaunile Lätimaale kingitus teha, tuleb uurida kodulehte www.talkas.lv. Rohelisel Läti kaardil soovitud piirkonnale klõpsates avanevad kontaktandmed kohalike koordinaatorite kohta, kellega saab ühendust võtta. Teine võimalus on saata teade oma osalemissoovi kohta e-posti teel: ilze.aizsilniece@talkas.lv.

Ürituse õnnestumisele on õla alla pannud suur hulk Läti ettevõtteid ja organisatsioone kõigist sektoritest: kultuuriühinguid, riigiameteid, vabatahtlike ühendusi, Läti omavalitsuste liit ja paljud suuremad eraettevõtted.

Üks kampaania eestvedajaid, perearst Ilze Aizsilniece, kes on juba kuid oma põhitöö kõrvalt Lätimaa puhtaks saamise nimel vaeva näinud, sõnas: “Selle ettevõtmise kandev idee ei seisne lihtsalt prügi ärakoristamises. Me tahame selle kõige kaudu muuta inimeste suhtumist oma kodumaasse ning panna neid mõistma, et just isikliku eeskuju ja vastutuse teel saavad asjad paremaks minna.”

Teeme ära 2008

 

 

Tartu loodusmajal on sünnipäev

Tartu loodusmaja peab oma sünnipäevapidu pühapäeval, 14. septembril kell 12–15 Lille 10 pargis.

Esineb ansambel Nukker Kukeke, kavas on laulud-mängud, käik loodusrajale, õpilastööde näitus, loodusmaja ringide tutvustus ja üllatus. Peole on oodatud loodusmaja õpilased koos vanematega. Teave telefoni teel: 736 1693.

Tartu loodusmaja

 

 



Fotomälestus eelmise pühapäeva omnibussiretkest. Kolm bussitäit Peipsi ääres vanausuliste mail käinud omnibuslasi õnnitles Palupõhjas Jaan Riisi tema esimese juubeli puhul. Fotol räägib Alam-Pedja kaitsealast Robert Oetjen.

 

Omnibussisõidud muusikat ja luulet nautima

Laupäeval, 13. septembril sõidab Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Mulgimaale Anu Rauda ja Anu Tauli kuulama. Kunstnik Anu Raua kodutalus Heimtalis saab vaadata loodust ja vaipu ning kuulata kultuurilugusid. Õhtu veedetakse uues Viljandi pärimusmuusikaaidas, kus laulab Anu Taul. Teda toetavad Triinu Taul ja Tarmo Noormaa.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 11 ja jõuab tagasi kell 23.30.

Sõidu hind koos mulgipudruga Heimtalis ja kontserdipiletiga Viljandis täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni, koolieelikuile tasuta.

Tartust keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 sõidab buss välja kell 13 ja jõuab tagasi kell 22. Hinnad on vastavalt 200 ja 100 krooni.

Pühapäeva esimene reis on samuti Mulgimaale: kultuuriloolist retke läbi Pilistvere, Olustvere, Viljandi ja Õisu Tuhalaande ning sealt Karksi, Abja ja Kilingi-Nõmme kaudu Tallinna juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Tuhalaanes osaletakse heategevuskontserdil Tuhalaane kiriku taastamiseks. Esinevad Tõnis Mägi, Robert Jürjendal, Ain Agan, Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Johanson, Mart Johanson, Eeva Lindal, Jaak Tuksam jt.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi jõutakse kell 21. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 200, õpilastele 150 krooni.

Õhtul kell 18 sõidab Omnibuss rahvusraamatukogu eest aga Täiskuu luulefestivalile Haimre rahvamajja. Rahvusvahelisel luuletajate kokkusaamisel täiskuu all Raplamaal vanas talumajas kõrgete kuuskede vahel on kohal tuntud luuletajad ja muusikud Jaapanist, Iirimaalt, Austriast, Rootsist, Ungarist ning Kauksi Ülle, Karl Martin Sinijärv, Mathura, Ly Seppel, Jaak Johanson, Siiri Sisask ja Kristiina Ehin Eestist. Välisesinejate luule tõlgitakse eesti keelde. Tagasi Tallinna jõutakse südaööl, sõidu hind koos luuleõhtu piletiga on 200 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 

Matk Paunküla oosidele

Tallinna looduskaitse selts korraldab homme, 13. septembril matka Paunküla oosidele. Matkajuht on Arne Timm. Väljasõit Balti jaama vastas Nunne tänava otsas asuvast parklast. Kaasa võileib ja jook. Info ja registreerimine telefonil 641 3386 või 512 1428.

Looduse Omnibuss

 

 

Loodusõhtu Otepää looduskeskuses

Neljapäeval, 25. septembril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Sammud omas Eestis”.

Loodusfotograaf Ingmar Muusikus ja kirjamees Juhani Püttsepp on mitut aastat rännanud jalgsi Eestimaal ja kirjutanud sellest lugusid ajakirja Loodusesõber (varem Loodus). Loodusõhtul jagavad rändurid oma retkedelt kogutud muljeid sõnas ja pildis. Muusikalisi vahepalasid esitab noor pärimusmuusik Katrin Soon Võrumaalt.

Osalemine on prii. Otepää loodusõhtuid korraldavad riikliku looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioon ja Otepää kultuurikeskus keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

LKK Põlva-Valga-Võru regioon

 

 

Tutvustatakse õppematerjali alternatiivenergiast

Keskkonnaharidusprojekti “Kyoto minu kodus” raames on valminud alternatiivsete energiavarude tarvitust tutvustav raamat “Teistmoodi energia”.

Õppematerjali on koostanud projektipartnerid Inglismaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Poolast, Tšehhist ja Rumeeniast. Materjal on tõlgitud eesti keelde ja kohandatud kohalikele oludele. Raamatu maht on 64 lehekülge.

Õppematerjal annab ülevaate, kuidas kodumajapidamises kasutada taastuvenergia allikaid, ühtlasi on jagatud Eesti kogemusi. Trükisele on lisatud CD-plaat, kust leiab lihtsaid tööjuhendeid katsetamiseks kodus ja koolis.

Projektist võttis osa 16 partnerit kümnest Euroopa riigist, Eestis koordineeris tegevust Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse Eesti esindus ehk sihtasutus REC Estonia.

17. septembril kell 15.30–16.30 esitletakse raamatut Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis (Lai 38). Päikese- ja tuuleenergia kasutusvõimalusi ning Eesti kogemusi tutvustab Urmo Lehtveer (Futuren OÜ).

Toetajad: Euroopa Liidu Intelligent Energy Programme, Eesti Energia ja keskkonnainvesteeringute keskus.

REC Estonia



  

Jätkub fotovõistlus “Maavalla hiied 10221”

Maavalla koja fotovõistluse “Maavalla hiied 10221” eesmärk on jäädvustada meie rahva looduslike pühapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade varjatud väärtusi. Sügiskuu algusest peale saavad osavõtjad oma pilte võrgus üles laadida korraldaja Maavalla koja pildilehel.

Fotode esitamise viimane tähtaeg on selle aasta 31. oktoober. Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte novembri lõpus Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis.

Võistluse hindamiskogusse kuuluvad Mall Hiiemäe Eesti kirjandusmuuseumist, Marju Torp-Kõivupuu Tallinna ülikoolist, Elo Liiv Eesti kunstiakadeemiast, Sulev Oll Maalehest, loodusfotograaf Arne Ader ning Ahto Kaasik Maavalla kojast.

Fotovõistlusest saab lähemalt teada võrgupaigast http://www2.maavald.ee/pildid/.

Maavalla koda

 

 

Kureretked Matsalu mail

Loodusreise korraldav firma Kumari Reisid kutsub 19., 20., 26. ja 27. septembril osalema sügisürituste sarjas “Kured läinud, kurjad ilmad…”.

Sookureretk Matsalu lahe põhjakaldal ja Saunja lahe ääres maksab täiskasvanuile 350, lastele aga 250 krooni. Niisama palju tuleb maksta ka kanuuretke eest Matsalu rahvuspargis. Bussid väljuvad Lihula mõisa juurest kell 16. Retked kestavad päikeseloojanguni. Võimalus liituda on ka Haapsalus.

Hinnad sisaldavad transporti, retkejuhi teenust ja sooja einet. Enne tuleb registreeruda grete@naturetours.ee või telefoni teel: 5371 0852.

Kumari Reisid

 

 

Eelteade avatud õpikeskkonna konverentsi kohta

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) kutsub osalema avatud õpikeskkonna konverentsil “Keskkond õpetab!” 17.–18 oktoobril Kääriku puhkebaasis. Oodatud on kõik koolijuhid, looduskoolide ning looduskeskuste, huvikoolide ja üldhariduskoolide töötajad. Konverentsi fookuses on avatud õpikeskkond ehk õpikeskkond väljaspool koolimaja: looduses (aasal, metsas, tiigi ääres), muuseumis ja mujal.

Oma kogemusi jagavad Astrid Sandås Norra haridusametist, Marek Strandberg Rohelisest erakonnast, Ain Tõnisson ja Ülle Kikas haridusministeeriumist, Sirje Aher koolitus- ja nõustamiskeskusest Hared, Taime Puura riiklikust looduskaitsekeskusest, Helle Kont Tartu keskkonnahariduse keskusest, Imbi Henno REKKist ja teised.

Konverentsi osalustasu on 200 krooni; see sisaldab transporti Tartust Käärikule, huvitavat programmi, toitlustamist ja majutust Käärikul ning konverentsi kogumikku. Täpsemat infot päevakava ja esinejate kohta leiate peatselt veebilehelt www.teec.ee.

Registreeruda saab 17. septembrist kuni 10. oktoobrini aadressil www.teec.ee. Konverents korraldatakse keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel. Nõu ja jõuga löövad kaasa ka haridus- ja teadus- ning keskkonnaministeerium.

Lisainfot saab konverentsi koordinaatorilt Kadri Runnelilt (5598 1306 või kadri.runnel@teec.ee).

TKKHK

 

 

Detsembris vaadatakse tagasi nõukogude teadusele

Tartu ülikooli (TÜ) ajaloomuuseum ootab ettekandeid aastakonverentsile “Nõukogude teadus – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik?”.

Aastakonverents peetakse TÜ ajaloomuuseumis 5.–6. detsembril. Ettekanded võiksid käsitleda nõukogude aja teadust, sealhulgas teiste sotsialismimaade teadust, eri teadusharusid, Eesti eri kõrgkoole ja teaduste akadeemia allasutusi. Oodatud on nii akadeemilised käsitlused kui ka isiklikud mälestused, kaastööd professoritelt, akadeemikutelt ja üliõpilastelt.

Konverentsil otsitakse nõukogude aja teaduse erijooni ning selle ühisjooni eelneva ja järgnevaga, erinevusi ja sarnasusi liiduvabariigiti ja sotsialismileeri eri riikides.

Kuni ühe lehekülje pikkusi teese oodatakse 15. septembrini e-posti teel lea.leppik@ut.ee või postiga: TÜ ajaloo muuseum, Lossi 25, Tartu 51003. Infot saab telefonidel 737 5678 ja 526 1236.

 

 

Traditsioonilise ehituse koolitus Karula rahvuspargis

MTÜ Karula hoiu ühing ja LKK Põlva-Valga-Võru regioon korraldavad 4. oktoobril Valgamaal Karula vallas Ala-Peetri talus traditsioonilise ehituse koolituse “Maakiviehitus ja majaseened”. Koolitus algab kell 10 ja kestab umbes kella 17ni.

Koolitust rahastab keskkonnainvesteeringute keskus ja kohaliku omaalgatuse programm. Osavõtuks tuleks varem registreeruda e-posti teel kiri@khy.ee; osalejate arv on piiratud. Täpsem info: Ain-Meelis Hannus (514 4741).

LKK Põlva-Valga-Võru regioon

 

 

Võimalus on uurida Leedu tuumajaama keskkonnamõju hindamise aruannet

Keskkonnaministeerium teatas, et avalikustatakse Leedu uue tuumaelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne.

KMH aruanne on koostatud inglise ja vene keeles, selle kokkuvõte on tõlgitud ka eesti keelde. Materjalidega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroos (Narva mnt. 7a, ruum 428) või keskkonnaministeeriumi veebilehe vahendusel võrgupaigas http://www.envir.ee/728823.

KMH aruande avalik arutelu peetakse 1. oktoobril kell 11 keskkonnaministeeriumi suures saalis. Arutelul osalemiseks on soovitatav enne registreeruda telefoni teel 626 2974 või kirjalikult e-posti teel irma.pakkonen@envir.ee.

Arvamused, ettepanekud ja vastuväited KMH aruande kohta on oodatud avaliku arutelu ajal, kirjalikult saab ettepanekuid keskkonnaministeeriumile esitada kuni 8. oktoobrini aadressil Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee). Esitatud arvamused, ettepanekud ja vastuväited edastatakse koos Eesti seisukohaga Leedu uue tuumaelektrijaama KMH aruande kohta Leedu keskkonnaministeeriumile.

Et rahuldada energiatarbimist, kavandatakse Leetu rajada uued tuumaelektrijaamad, sest Ignalina tuumaelektrijaama 1. ja 2. reaktor suletakse. Ignalina elektrijaama 1. reaktor on juba suletud, 2. reaktor suletakse 2009. aasta lõpus. Elektrijaam on plaanis ehitada praeguse Ignalina tuumaelektrijaama naabrusesse Kirde-Leetu, Druksiai järve kaldale. Uue tuumaelektrijaama elektriline võimsus on kuni 3400 MW ja soojusvõimsus 8700 MW.

Keskkonnaministeerium

 

 

Geoloogiahuvilised kohtuvad Ida-Virumaal

Geoloogid ja geoloogide sõbrad on oodatud IV geoloogia sügiskooli, mis peetakse 10.–12. oktoobril Mäetaguse mõisahotellis Meintack Ida-Virumaal (www.moisahotell.ee).

Praegu on rahvusvaheline Maa-aasta ja seepärast on tänavuse sügiskooli teema “Suured teooriad”. Sügiskooli kogumikku on oodatud artiklid suurtest teooriatest geoloogias ja piiriteadustes. Need tuleb saata e-posti teel leeliamon@gmail.com hiljemalt 22. septembriks.

Alanud on ka kogumiku kaanekujunduse võistlus; oodatakse kaasakiskuvaid pilte.

Sügiskool on avatud kõigile huvilistele, aga kuna osalejate arv on piiratud, siis on õppuritest eelistatud magistrandid ja doktorandid. Peatselt saab registreeruda sügiskooli kodulehel http://geoloogiasygiskool.blogspot.com. Meelelahutusmaks on 75 krooni. Sügiskooli ja teadusettekannete sarja “Schola Geologica” on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Sügiskooli toimkond

 

 



MAAILMAST 

 



Indigo-siniaarad (Foto: Andy ja Gill Swash/BirdLife)

 

Võidupildil on siniaarad
Linnukaitseühingute katusorganisatsioon BirdLife International avaldas eile haruldaste lindude aastaraamatu (Rare Birds Yearbook 2009) fotovõistluse tulemused.

Sadade võistlusele saadetud piltide hulgast tunnistati pärast pikka vaagimist lõpuks parimaks Andy ja Gill Swashi Brasiilias tehtud imeline foto lendavast indigo-siniaarade (Anodorhynchus leari) paarist. Aastaraamatu toimetaja Erik Hirschfeldi sõnul on tegemist äärmiselt haruldase liigiga ja saada suurepärasele pildile lendav paar on tõesti eriline saavutus.

Aastaraamat peab ilmuma novembris; praegu on võimalik veel hankida eelmise aastaraamatu eksemplare. Iga raamatu müügist läheb neli Inglise naela kriitiliselt ohustatud linnuliikide kaitseks.

BirdLife

 

 


 

KOMMENTAAR

 

“Osoon” alustas mõnusalt

Mullu Vladislav Korþetsi sõna- ja teoekvilibristikast uue tuule tiibadesse saanud ETV peaaegu iidne keskkonnasaade “Osoon” tegi sel nädalal uue hooaja avalöögi. Ja tegi, nagu öeldakse, tuntud headuses.

Olen endiselt Tiina Kangro “Osooni”-aegade fänn: siis oli rohkem probleem- ja uurimuslugusid. Aga olgu peale, Korþetsi juhitud saatel ehk ei sobigi liiga pealtnägijalik olla. Lihtsalt vahel tuleb natuke kurb tunne, kui adud, et Eesti telekanalites ongi keskkonnalugudes vaid sinine taevas ja ilus pildivalik. Ning aiva välja kargavad teravad probleemid jäetakse paremal juhul uudisteajakirjanike pureda. Nojah, see on pigem soovunelmaist tulenev soigumine.

“Osooni” lugude noored meesautorid sobivad oma ladusa stiiliga mulle hästi, eriti Sven Paulus, Randel Kreitsberg ja muidugi hooaja avasaateski üles astunud mõnus Kristjan Kaljund. Suurima staaþiga Kristo Kiikeril on teletöö algusest peale olnud probleeme stuudiotekstide lugemisega: millegipärast läheb paigast ära nii intervjuudes hoopis meeldivam hääletämber kui ka “lausemuusika”. Aga noore mehe asemel tuleb siin nuriseda pigem saate toimetajate või lausa terve rahvusringhäälinguga, kes on lasknud kogu hääle- ja keelekoolituse lihtsalt rahumeeli välja surra. Nii mõndagi asja saaks päris pisikese drilliga muuta, ausõna!

Konkreetselt viimase saate kaks lugu olid mõlemad vahvad. Üks asi, mida mina muudaks, on see, millest olen ka “Osooni” hingedega neljasilmajuttu ajanud: väärtustage rohkem pilditegijaid! Pole ju mingi saladus, et pärast David Attenborough’ filme võib meie pildiülesvõtjail tekkida alaväärsuskompleks: no mida meie saame sinna kõrvale panna! Kui aga brittide ja meie salvestajate pildikvaliteet rahalisele väljaminekuühikule ümber rehkendada, siis pole kohe kindlasti häbeneda midagi. Seepärast tundub mulle nii pagana ebaõiglane, kui kas või viimase saate toreda karupildi ülesvõtja nimi vaid saatelõpu murdosasekundi jooksul ekraanilt üle vupsab. Ehk saaks seda ka loo jooksul korrakski ekraanile manada?!

Ligikaudu samad sõnad ütlen samal moel vahva Vormsi-loo kohta: miks ei oleks võinud noorte ääretult sümpaatsete esinejate nimesid ekraanil näidata rohkem kordi kui vaid esmailmumisel? Meelde ei jäänud neist praegu ju ükski; võib-olla ainult see, et ühel tundus olevat saare tuntud looduskaitsjatega sama perekonnanimi ...

Korþetsist ikka ka. Jään korra vist siinsamas Uudistajas öeldud arvamuse juurde, et tema fännklubisse ma ei astu. Lihtsalt sel põhjusel, et minu arvates on mehel aeg-ajalt väga tõsiseid probleeme hea maitse piiri tabamisega. Kõige hullema näitena tuleb meelde ütlus, mille mõte oli ligikaudu see, et Jeanne d’Arci, Giordano Bruno ja kelle veel märtri põletamine oli paha seepärast, et kiirendas kliima soojenemist. Pool või rohkemgi süüd valan siin muidugi taas pigem toimetaja ja reþissööri kaela, kes ju saate lõpuks kokku lõikavad. Aga olgu peale: Korþetsi sõna- ja teoosavust, teadmistest ja oskustest rääkimata, ei sega see kõik mul kummatigi kirglikult imetlemast. Nagu ka seda, kuidas ta sõnad tegu ja tegu sõnu toetada suudavad.

Nii et: “O3 – Osoon!"
Toomas Jüriado


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet