Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. september  2008




Vahtrad peavad värvipillerkaari …

 


… ja kastanimunad on kukkumisvalmis

 

Tusane kalendrisuve lõpp suubus soojapoolsesse sügisehakku. Nii mitut järjestikust päikesepaisteilma, kui sellel nädalal, pole juba ammu olnud. Ehk tavatugi värvikirevusega on reageerinud vahtrad; paljud teised puud-põõsad püsivad veel üsnagi rohelises kuues.





UUDISTAJA SOOVITAB



      




Teadlased metsast

Seekordse Eesti Metsa eripära on suur hulk kirjutisi teadlastelt. Artiklite laiahaardelisus kinnitab, kui mitmekesised võivad olla metsa ja selle elustikuga seotud uurimisteemad ja -metoodikad. Avaloos annavad metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna uurijad värske ülevaate meie peamiste ulukite asurkondadest ja seisundist, samuti ulukikahjustustest meie metsades. Seeneuurijad tutvustavad hiljuti avastatud võrdlemisi ohtlikke puude haigusetekitajaid: punavöö- ja pruunvöötaudi. Ühtlasi on kõne all vähem ohtlik valgevöötaud. Meie metsakorralduse klassik emeriitprofessor Artur Nilson näitab oma artiklis „Raie kavandamise kunstist”, kui keeruline võib olla metsandusteaduse jaoks ammu tuttav teema – metsa kasvu modelleerimine.

Omamoodi kaksikartikliks tuleb pidada Kalle Karolese kirjatööd metsapuhkuse keskkonnamõjust ja Kaidi Marani ülevaadet RMK maastikuhoiutegevusest puhkealadel. Esimeses kirjutises vaadeldakse üldistatult rekreatsiooni mõju metsale, teine käsitleb seda teemat praktikast lähtuvalt. Huvi peaks pakkuma ökoloog Marek Sammuli lühike, kuid sisukas lugu „Igivana kuuse saladus”, mis räägib hiljuti leitud ligi 9500-aastasest kuusest Rootsis. Rohkem praktilise poole pealt, kuid üsna originaalselt on esitanud oma vaateid looduskaitsetegevuse kohta meie metsades riikliku looduskaitsekeskuse töötaja Urmas Roht. Ajakirja lõpuartiklites antakse ülevaade Luua metsanduskoolist ja vanimast Eesti dendrofloorat tutvustavast raamatust.

Eesti Mets


 

            
EESTI UUDISEID


  


Matsalu loodusfilmifestivali peaauhinna laureaat Ralf Kiefner...
 

...ja kaader tema filmist (Fotod: Matsalu filmifestival)

 

Matsalu Grand Prix rändab seekord Saksamaale

17.–21. septembrini Lihulas ja Haapsalus peetud 6. Matsalu rahvusvahelisel loodusfilmide festivalil osalesid 49 riigi filmimehed rekordarvu, 181 filmiga.

Võistlusprogrammi oli valitud 29 filmi, mis võistlesid tavapäraselt kahes kategoorias: „Loodus“ (17 filmi) ning „Inimene ja loodus“ (12 filmi). Filme hindas rahvusvaheline žürii: esimees Ralph Thoms (Saksamaa) ning liikmed Zoltan Török (Ungari), Göran Palm (Soome), Mari Jüssi ja Urmas E. Liiv (Eesti).

Festivali peapreemia, Grand Prix’, sai Saksamaa režissööri Ralf Kiefneri linateos “Pidusöök”, keerukas loodusloofilm kord aastas Lõuna-Aafrika rannikul puhkevast sardiinipalavikust. Žürii tõstis eriti esile seda, kuidas põnevas filmis “põimuvad kaasaegne montaažitehnika ja klassikalise loodusfilmi stiil”.

Kategoorias “Loodus” võitsid esimese preemia Austria režissöörid Klaus Feichtenberger ja Otmar Penker, kelle film “Alpide prints” pajatab hirvevasikast, aga ka sellest, kuidas näiliselt süütu inimtegevus võib loodusele hävitavalt mõjuda.

Kategoorias “Inimene ja loodus” pälvis samasuguse autasu Eesti osaühingu Vesilind koostööfilm Venemaa loodusfilmimeestega “Muskusveise tagasitulek” (režissöör Vassili Sarana).

Žürii eriauhinna tõid filmid “Meduus – surmav ilu” (režissöör Florian Guthknecht, Saksamaa) ja “Märgalad” (režissöör Mark Percival, Ühendkuningriik); parima režii auhinna kategoorias “Loodus” “Jääkarud – elu õhukesel jääl” (režissöör Thomas Behrend, Saksamaa) ja kategoorias “Inimene ja loodus” “Väärtuslikud umbrohud” (režissöör Oh Kyu Ik, Korea). Parima operaatoritöö preemiad anti samades kategooriates vastavalt filmide “Vähk moosipurgis” (režissöör Jan Haft, Saksamaa) ja “Muskusveise tagasitulek” autoreile.

Anti ka kolm kiituskirja (“Arktika pioneerid”, režissöör Kurt Salo, Norra; “Kui Tisza õitseb”, Szabolcs Mosonyi, Ungari ning “Kalarahvas”, Liivo Niglas, Diane Perlow ja Frode Storaas, Eesti/Norra/USA). Eriauhinna olid välja pannud Eesti keskkonnaministeerium (“Valel maal”, Kari Kemppainen, Soome), Eestimaa looduse fond (“Märgalad”), Matsalu rahvuspark ja Läänemaa keskkonnateenistus (mõlemad “Vähk moosipurgis”), Haapsalu linn (“Demeteri väljad”, Knut Krzywinski, Norra) ning Lääne maavalitsus (“Põdra kuningriik”, Rein Maran, Eesti).

Rööbiti “päris” žüriiga töötas ka Haapsalu õpilastest koostatud noortežürii, kes eelistas Saksa režissööri Andreas Kielingi filmi “Yukoni seiklus” ning jagas viis eripreemiat: kõige humoorikamaks filmiks tunnistati “Meie imeline loodus” (Toner Eshed, Saksamaa), kõige problemaatilisemaks “Raport: Roheline Eesti” (Moonika Siimets, Eesti), lihtsaimaks ja südamlikemaks “Minu Puu” (Sara Siadatnejad, Iraan), kõige visuaalsemaks “Liliputi Mimikri” (David Attila Molnar, Ungari) ning kõige paremini animatsiooni ja mängufilmi ühendanud filmiks “Mainstreaming” (Jenny Meissner ja Stefanie Schiessel, Saksamaa).

Matsalu filmifestival

 
  


Keskkonnaministeeriumi keskkonnamärgised

 

Keskkonnamärgised ja 80 000 krooni ootavad jagamist

Keskkonnaministeerium korraldab viiendat aastat konkurssi “Aasta keskkonnategu”, et tunnustada viimase kaheteistkümne kuu jooksul keskkonna heaks tehtud silmapaistvaid tegusid ning selgitada välja kõige keskkonnahoidlikumad organisatsioonid. Võitjad saavad oma käsutusse alates 2007. aastast välja antavad keskkonnamärgised ning keskkonnateadlikkuse projektide vahel jagatakse 80 000-kroonine auhinnaraha.

Konkursil on võimalik kandideerida kolmes kategoorias: “Keskkonnategu”, “Keskkonnateoke” ja “Keskkonnategija”. Kandideerida võivad nii üksikisikud, asutused, organisatsioonid kui ka kohalikud omavalitsused, samuti laste- ja noorteprojektidega tegelevad keskkonnasõbrad.

Kategoorias “Keskkonnategu” osalevad keskkonnateadlikkuse parandamise projektid ja tegevused. Eesmärk on välja selgitada viimase kaheteistkümne kuu jooksul keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse valdkonnas tehtud tegu, millel on mõju võimalikult laiale avalikkusele.

Kategoorias “Keskkonnateoke” osalevad lastele ja koolinoortele mõeldud keskkonnateadlikkuse projektid. Võidab see, kes viimase kaheteistkümne kuu jooksul on silma paistnud just laste ja noorte keskkonnakaitseteavituse ja teadlikkuse parandamisega.

Kategooria “Keskkonnategija” tiitlile võivad kandideerida organisatsioonid, kes on teinud jõupingutusi ja investeeringuid, vähendamaks keskkonnasaastet; kes propageerivad keskkonnahoidlikku tootmisviisi ja/või teadvustavad säästvat arengut.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet, mille leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt (www.envir.ee/keskkonnategu). Ankeete saab keskkonnaministeeriumile esitada kuni 15. oktoobrini e-posti teel keskkonnategu@envir.ee või postiga (Narva mnt. 7A, 15172 Tallinn), märgusõnaga “Keskkonnategu”.

Võitja(d) selgitavad välja žüriid, kuhu on peale keskkonnaministeeriumi ametnike palutud ka meedia ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. “Aasta keskkonnateo” konkursi võitjad kuulutatakse välja pidulikul lõpuüritusel detsembri alguses. Tiitlivõitjaid tutvustakse erilehes.

2007. aastal said esimesed seitse keskkonnamärgist aktsiaseltsid Triip (nüüdseks mõttekaaslastega liitunult AS Ecoprint) ja Silbet, Väätsa prügila, Tartu keskkonnahariduskeskus, MTÜ Matsalu Filmifestival, Elva lasteaed Murumuna ning Roosna-Alliku põhikooli noorteprojekt „Minu kodukoha allikaala korda!“.

Lisainfot konkursi kohta saab küsida e-posti teel keskkonnategu@envir.ee ja vaadata võrgupaigast www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaministeerium

 
  



RMK teabepunktid tööpuuduse üle ei kurtnud

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) 13 teabepunktis anti tänavu suvel looduses liikumise kohta infot kokku 27 117 inimesele. Neist üle 23 000 käis teabepunktis kohapeal, 512 said infot e-posti teel ning 3272 inimest telefonitsi. Kõige enam käidi teabepunktides, mis asuvad Tallinnas, Kablis, Ristnal, Aegviidus ja Nõval.

“Põhiliselt küsivad inimesed soovitusi telkimis- ja lõkkeplatside kohta ning milliseid matkaradu tasub külastada,” ütles RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo. Tema kinnitusel suureneb aasta-aastalt aga ka huvi looduse enda vastu.

Suvise teavituskampaania jooksul liitus RMK metsasõprade klubiga 3364 inimest. Kampaania raames sai teabepunktis läbi teha interaktiivse metsatarkuse lühikoolituse ja vastata selle põhjal koostatud testile. Kõik testi läbinud said tunnistuse ja praktilise matkaja stardikomplekti.

Keskmine klubiline on umbes 30-aastane, naisi on liitunud veidi rohkem kui mehi. Kõige usinamalt on metsatarkuse koolitust läbitud Oandu, Kiidjärve, Aegviidu, Saare ja Mustjala teabepunktis. Eestlaste kõrval on metsasõprade klubiga liitunud ka külalisi Lätist, Leedust, Gruusiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Inglismaalt, USA-st, Portugalist, Hispaaniast, Soomest, Taanist, Norrast ja Rootsist.

Looduses liikujale mõeldud 13 teabepunkti olid avatud 15. maist 15. septembrini iga päev. 2007. aastal käis RMK teabepunktides 19 860 inimest.

RMK on riigimetsa rajanud 720 kilomeetrit liikumisradasid, 42 telkimisala ja 499 lõkke tegemise kohta. Peatuda saab 24 metsamajas või metsaonnis. RMK pakub loodusharidustegevust 12 looduskeskuses ja Sagadi looduskoolis. Tänavu 1. juulist kuulub RMK alla ka Elistvere loomapark (fotol). 2007. aastal käidi riigimetsas looduspuhkusel 820 000 korral.

RMK

 
  

Tallinna lahest leitud delfiin on pärit Põhjamerest

Keskkonnaministeeriumi teatel 24. septembrist on riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) töötajad määranud 20. septembril Tallinna lahest avastatud delfiini valgekoon-delfiiniks (Lagenorhynchus albirostris), kelle meile lähim elupaik on Põhjameres.

Esimesena nägi 20. septembri hommikul delfiini Tallinna lahes Viimsi kalur. Laupäeva õhtul nägid looma harrastuspurjetajad, seejärel jõudis info juba LKK töötajateni.

Tallinna lahel delfiini liiki määramas käinud LKK seire- ja teadustööde spetsialisti Ivar Jüssi sõnul pole valgekoon-delfiini meie laiuskraadidel varem kohatud. “Ta on suhteliselt tavaline liik Põhjameres, kes võtab tihti ette pikki rändeid parasvöötme ja lähisarktiliste piirkondade vahel. Siia on ta ilmselt sattunud lähimast põhiasustusalalt Taani vetest,” märkis Jüssi.

Tegu on üle kahe meetri pikkuse täiskasvanud isendiga, kelle sugu ei õnnestunud esialgsel vaatlemisel määrata. Delfiin on väga seltsiva loomuga ja ujub meeleldi paadi kõrval kaasa. Delfiinile sobivat toitu peaks Tallinna lahes jätkuma ja praegu on merevesi looma jaoks normaalse temperatuuriga.

Delfiine on Läänemeres ennegi nähtud. Näiteks paar aastat tagasi leiti Soome lähedal Turu saarestikus kalavõrkudest emane harilik delfiin koos pojaga. Läänemeres on olemas ka oma delfiin, vaalaliste seltsi kuuluv pringel, kes on küll väga haruldane liik, aga teda on siiski hoopis tõenäosem kohata kui valgekoon-delfiini.

“Lootus on, et delfiin ujub 700 kilomeetri kaugusele tagasi oma vetesse, muidu võib ta suure tõenäosusega kalameeste võrkudesse sattuda ja hukka saada,” ütles Jüssi.

LKK





TASUB OSALEDA




Täpe peakorraldaja Kaido Reivelt Tartu ülikooli füüsikainstituudist



Ahhaa, kaitsemüsteerium!” Vanemuise kontserdisaalis

 

Teadlaste öö 2008

Teadlaste öö on Euroopa Komisjoni algatusel loodud eri teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume ja teisi akadeemilisi organisatsioone ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul korraldatakse palju teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eestis on projekti koordinaator teaduskeskus Ahhaa ning selle üritused toimuvad meil Tartus, Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Valgas ja Narvas.

Ajakava ja lisainfo leiate võrgupaigast http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2008/index.html.

Kõige rohkem on igasuguseid ettevõtmisi Tartus, kus terve teadust tutvustavate ürituste seeria algas juba eelmisel nädalavahetusel Täpe perepäevadega (vt. eelmist Uudistajat, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja238.html) ja kus Vanemuise kontserdisaalis on teisipäevast peale kuni laupäevani (kell 10–19) vaadata Ahhaa keskuse ja kaitseministeeriumi suurejooneline haridusnäitus “Ahhaa, kaitsemüsteerium!”: põnev tipptehnoloogia, teadusloengud, võimas kaitsetehnika.

Täna sõidab Emajõel “Noa laev”, kus iga poolteise tunni järel peetakse loenguid – küll lindudest, tigudest, veeimetajatest, kaladest ja kalandusest, kimäärhiirtest ja nahkhiirtest; kõik sõidud müüdi väga kiiresti välja. Keskkonnahariduskeskuses on kuni südaööni avatud interaktiivne linnalooduse näitus “Ma pole külaline, ma elan siin”, Toome tenniseväljakul algab kell 16 elavmale matš, ülikooli botaanikaaias on kella 18-st keskööni ringkäigud “Kõrged kõrrelised ja tuumakad terad” ja muud taimeüritused, Tartu tähetornis “Retk Päikesesüsteemis” ja planeedijooks lastele; ülikooli keemiahoones professor Enn Lusti loeng taastuvenergeetika arengutest ja vahvad katsed, ülikooli looduskeskuses “Salapäraste roomajate öö: dinosaurustest madudeni”. Südaööni on avatud arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonid vanas anatoomikumis ja ülikooli ajaloomuuseum; Raeplatsil saab Ahhaa teadustelgis osaleda töötubades, jälgida teadusteatrit, vaadata seene- ja pilvenäitust ning kuulata kell 17.45 Ain Kallise pilvejuttu. Ka Ahhaa 4D kino Lõunakeskuses töötab tavalisest kauem, kella 22-ni. Kristjan Jaak Petersoni monumendi juures Toomel algab kell 19 üritus “Monumentaalfüüsika”: Kristjan Jaak Peterson – eriskummalised füüsikalis-praktilised mõttearendused Henn Voolaiu humoorikas käsitluses.

Tallinnas toimuvatest üritustest leiab eelmainitud võrgupaigas kontsert-teaduskohviku „Teadus muusikas ja muusika teaduses“ kell 19 Eesti teaduste akadeemia saalis, kus keskne teema on muusika Tartu ülikoolis aastatel 1802–1918; Aare Baumeri ja teadusbussi Suur Vanker noorteadlaste programmi „Kaleidoskoop teeb teadust“ Von Krahli teatris; teadusmessi Tallinna ülikooli peamaja fuajees (kell 10–14); Energiakeskuse lahtiste uste päeva kell 10–15; õhtu teadlastega Tallinna ülikooli keeltemaja fuajees (kell 17–21) ning kella 17-ni vältava programmi Tallinna tehnikaülikoolis.

Ahhaa/Uudistaja



  

Omnibuss lubab päikeselist nädalavahetus ajaloolisel Võrumaal

Sel nädalavahetusel korraldab Looduse Omnibuss koos Alar Siku matkaklubiga kahepäevase loodusfotolaagri ning hulga ühepäevaseid loodusretki ajaloolise Võrumaa kaunitesse paikadesse. Juhendajateks on vennad Alar ja Üllar Sikk, fotograafid Jaan Künnap, Peeter Laurits ja Tõnis Saadre ning Võrumaa laulik Kait Tamra.

Laupäeval, 27. septembril on võimalik osaleda kummiparveretkel mööda Võhandu jõge Leevilt Süvahavvani (juhendavad Alar ja Üllar Sikk; hind 550, õpilastele 450 krooni) või matkal Võhandu paljanditele ja Meenikunno rappa (juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre; hind 200, õpilastele 150 krooni).

Kahepäevane looduslaager koos fotoretkede, piltide analüüsi ja hindamise, mägedeteemalise loodusõhtu, sauna, ööbimise ning õhtu- ja hommikusöögiga on Kütiorus. Kaasa tuleb võtta magamiskott. Juhendavad Alar Sikk, Jaan Künnap ja Peeter Laurits. Hind 1000, koos parveretkega Võhandul 1350 krooni.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest laupäeval kell 8, ühepäevaretkelised saavad Tallinna tagasi kell 22. Fotolaagrisse on võimalik liituda ka Tartust.

Pühapäeval, 28. septembril minnakse Kütiorgu ja Paidra järve äärde. Matka Kütiorus, mille on kuulsaks maalinud Valdur Ohakas, juhendavad Alar Sikk ja Peeter Laurits. Võrumaa retked lõpetab oma lauludega Kait Tamra. Hind 250, õpilastele 150 krooni.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8, tagasi Tallinnas (ka fotolaagrist) kell 21.

Tartust saab pühapäeval samuti Kütiorgu ja Paidra järve äärde. Väljasõit keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10, tagasi Tartus ollakse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele 150 ja õpilastele 100 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Raba elustiku huvipäev

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäevade sarjas minnakse 4. oktoobril tutvuma raba elustikuga.

Väljasõit Meenikunno rabasse on Tartust Vanemuise 46 eest kell 10, juhendavad Külli Kalamees ja Margit Reintal. Tartus tagasi ollakse kell 17.

Osavõtt on tasuta, info ja eelregistreerimine kylli@ut.ee või telefonil 5342 5101.

Huvipäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TÜ loodusmuuseum

 
  

Fototurism läheb moodi

3. oktoobril on Lihula mõisas loodusturismi foorum “Fototurism on tõusev trend”, kus oma kogemustest räägivad Sven Začek ja Jari Peltomäki.

Foorumil saab osaleda tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Vajalik on enne registreeruda hiljemalt 30. septembriks: Nele Sõber, 514 2992 või nele@lihula.ee. Foorumi korraldavad MTÜ Terra Maritima ja Kumari Reisid/Estonian Nature Tours.

Kumari Reisid

 
  

Raamatu esitlus ja energiasäästuloeng

Teisipäeval, 30. septembril tutvustatakse Tallinna õpetajate majas (Raekoja plats 14) algusega kell 15.15 raamatut “Teistmoodi energia”. Kavas on ka Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Peeter Raesaare loeng “Energia kokkuhoiu võimalusi kodumajapidamises”.

Raamat on valminud keskkonnaharidusprojekti “Kyoto minu kodus” raames; trükise maht on 64 lehekülge ja ta on mõeldud eelkõige perekondadele.

Õppematerjali on koostanud projektipartnerid Inglismaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Poolast, Tšehhist ja Rumeeniast. Materjal on tõlgitud eesti keelde ja kohandatud kohalikele oludele. Õppematerjalis tutvustatakse taastuvenergiaallikate kasutamist kodumajapidamises ja kirjeldatakse Eesti kogemusi. Trükisele on lisatud CD-plaat, kust leiab lihtsaid tööjuhendeid lastele katsetamiseks kodus ja koolis.

Projektist võtab osa 16 partnerit kümnest Euroopa riigist, Eestis koordineerib tegevusi sihtasutus REC Estonia ehk Kesk- ja Ida-Euroopa regionaalse keskkonnakeskuse Eesti esindus.

Tegevusi toetavad Euroopa Liidu Intelligent Energy Programme, Eesti Energia, keskkonnainvesteeringute keskus ja riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus.

REC Estonia

 
  

VVV SA matkasari saab selleks aastaks läbi

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) matkasarja neljas ja viimane matk, rattamatk toimub 4. oktoobril Vitipalus algusega kell 11.

Kogunetakse Vitipalus Vitipalu karjääri teel. Matk viib Päidla järvedele. Sõidetakse kahe pikkusega marsruutidel: suurematele on raja pikkus 20, väiksematele 10 kilomeetrit. Matk on tasuta, kestab kolm-neli tundi ja lõpeb piknikuga, mille eest kannavad hoolt korraldajad. Registreerimine ja info telefonidel 525 4172 ja 508 8359 või e-posti teel: sihtasutus@vvvs.ee.

Matkasarja jalgrattamatka toetavad keskkonnainvesteeringute keskus ja A. le Coq. VVV matkasari koosneb neljast matkast: talvine matk suuskadel, kevadine matk kanuuga, suvine jalgsimatk ja sügisene rattamatk.

VVV SA

 

 



MAAILMAST 

 


Aasta 2009 on Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta

Euroopa Parlament kiitis heaks raporti, milles toetatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut nimetada 2009. aasta Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks. Saadikud märkisid, et Euroopa peab rõhutama oma loovust ja innovatsioonisuutlikkust nii sotsiaalsetel kui ka majanduslikel põhjustel ning suurendama oma potentsiaali reageerida üleilmastumisega kaasnevatele väljakutsetele ja võimalustele.

Euroopa Komisjoni ettepanekus on märgitud, et Euroopa aasta 2009 üldeesmärk on arendada kõigi inimeste loovust kui innovatsiooni käivitajat ning peamist tegurit, mis võimaldab elukestva õppe kaudu arendada  tööoskusi, ettevõtlus- ja sotsiaalset pädevust. Kavandatavaid loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse edendamise meetmeid kohaldatakse elukestva õppe kõigis etappides, alates eri haridus- ja koolitusvormidest kuni töö- ja pensionieani. Nii nagu teistegi Euroopa aastate puhul on kavandatavate meetmete hulgas teavitus- ja tutvustuskampaaniad, üritused ja algatused nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, et edastada olulisi sõnumeid ja levitada teavet heade tavade kohta.

Eelnevad Euroopa aastad on olnud töötajate liikuvuse aasta (2006), võrdsete võimaluste aasta (2007) ja kultuuridevahelise dialoogi aasta (2008).

Euroopa Parlament




  
 

Turteltuvi (Foto: Denis Cachia/BirdLife)

 

Tavalindude kadu hoiatab kriisi eest

Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International esitles 22. septembril oma maailmakongressil Buenos Aireses uut raamatut ja võrgupaika maailma lindude seisundist (State of the Worlds Birds (võrgus birdlife.org/sowb)).

Sellest selgub, et maailmas ei halvene sugugi ainult haruldaste lindude seisund, vaid oluliselt on vähenenud ka paljude kõige tavalisemate liikide arvukus. See annab ühelt poolt tunnistust keskkonnaseisundi kiirest halvenemisest ja viitab teisest küljest üsna üheselt, et ei suudeta täita ülemaailmset kohustust pidurdada 2010. aastaks elurikkuse kadu või see lausa peatada.

Paar ehmatavat näidet. Euroopas on kahanenud 45 protsendi tavaliikide arvukus. Turteltuvi (fotol) on oma asurkonnast 25 aastaga kaotanud 62 protsenti. Veel masendavama näite on linnukaitsjad leidnud maailma kuklapoolelt Austraaliast, kus kohalike kahlajalindude arvukus on samal perioodil vähenenud koguni 81 protsenti.

Optimistlikuma noodina rõhutab BirdLife’i tegevjuht Mike Rands, et paljud meetmed, mis olukorda parandada aitaksid, on käepärased ja mitte väga kallid; peaasi on teadlikkus ja tahe. Linnud on head indikaatorid ohumärke kätte juhatama, sest nad on inimestel pidevalt silma all ja nendega toimuvaid muutusi on hõlbus märgata.

BirdLife International



  
 


Ohtlike veoste laev Dardanellides

 

Kolmas meretranspordi pake võeti vastu

Euroopa Parlamendi täiskogu kiitis 24. septembril teisel lugemisel heaks kolmanda meretranspordi pakme, mille siht on eelkõige suurendada ohutust. Mereohutusele hakati erilist tähelepanu pöörama 1999. aasta lõpus Erika ja Prestige’iga toimunud laevaõnnetuste tõttu. Parlament ja nõukogu on pakme osas endiselt eriarvamusel: nõukogus on blokeeritud lipuriigi kohustusi ning tsiviilvastutust käsitlevad ettepanekud. Ülejäänud viie eelnõu puhul ei võtnud nõukogu enamikku parlamendi esimese lugemise muudatustest arvesse.

Saadikud rõhutasid, et mereohutus on alati olnud parlamendi prioriteet ning et nõukogu ei tohiks nõrgestada eelnõusid, mis puudutavad sadamariigi kontrolli, laevaliikluse seiresüsteemi, õnnetusjuhtumite juurdlust, vedajate vastutust õnnetusjuhtumite puhul ning laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone.

Euroopa Parlament





KIIRKOMMENTAAR


 




Elektriauto ja …



… õhukahurid Täpe perepäevadel läinud nädalavahetusel

 

Tartu on teaduspealinn

Või kui teaduste akadeemia linn selle väite peale nurisema peaks, siis teaduse TUTVUSTAMISE pealinn kindlasti. Võrrelge kas või tänase teadlaste öö programme Tartus ja mujal! Ülikoolilinnas on see nii rohke, et tikun koguni kahtlema, kas kõikjale ikka publikut jätkub. Aga nn. Noa laeva loengute ülikiire “kaubaks minek” pigem hajutab neid kahtlusi. Inimeste entusiasmi köitvas vormis pakutava teaduse vastu huvi tunda on Tartus viimase nädala jooksul juba näha olnud, olgu siis esmajoones noorte füüsikute väsimatu kirega veetavail Tähtvere perepäevadel ehk Täpel Tartu ülikooli füüsikahoones või siis tavapäraselt populaarsel Ahha järjekordsel üritusel, taas Vanemuise kontserdisaali musikaalsete seinte vahele (ja ümber) viidud suurnäitusel “Ahhaa, kaitsemüsteerium!”. Jäägu hea ilm teadlaste ööks püsima!

Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet