UUDISTAJA
17. oktoober 2008
Oktoobriilm on püsinud soe. Aga paiguti päris tugev tuul on mõnegi puu juba üsna lahti riietanud.
UUDISTAJA SOOVITAB
Loodusesõber tutvustab veealust Läänemerd
Meri avab oma saladused sügisel: kes poleks pärast tormi rannas jalutanud, jõudnud adruvallideni ja nendes veidi sonkinud? Kes või mis peitub adruvalli sees? Igal juhul on seal muudki kui põisadru, rannakarbid ja kirpvähid. Tiit Hunt käis rannalähedase vee elustikust fotosid tegemas ning sai pildile põnevaid olendeid, kes suviti meie meres sulistavad ning tihti alles sügisel “nähtavaks” saavad – kui tuul nad kaldale heidab.
Läänemerele jõudis ka Tõnis Saadre, kes käis avalikkuse eest peidetud Suursaarel. Venemaa piiritsoonis asuv Suursaar kuulus enne Teist maailmasõda Soomele ning just sõjaeelsesse aega viivad ka Eesti kultuuriloolised sidemed saarega. Seal käis kunstnik Günther Reindorff, kelle imepärased maastikud “Eesti rahva ennemuistsetes juttudes” koos põhjakonnade, vanapaganate ja karjapoistega on suuresti inspireeritud just Soome maastikest, sealhulgas Suursaarest. Kivimite rikkuse poolest geoloogiamuuseumiks kutsutud Suursaar on kaunis paik, kuhu tavainimesel on õigupoolest võimatu pääseda. Saadre valgustab, miks saar on suletud.
Meie oma kivimeid saab uurida Alatskivi looduskeskuses, mis peale ainulaadse kiviminäituse kutsub vaatama ka nupukaid püsiväljapanekuid salumetsast, vee-elust ja sipelgapesast. Toomas Jüriado kiidab entusiastide eestvõttel valminud looduskeskust, mis on sündinud hoole ja armastusega. Keskus ootab külla kõiki loodushuvilisi.
Loodusesõbra oktoobrinumber uurib veel, miks moosikeetmisel pliidile kukkunud veepiisk jääb püsima, millised on Eesti pilved ning kas tavalised hambapastad on ohutud.
Helen Arusoo
EESTI UUDISEID
Looduskaitsereform põhjustab endiselt protestiavaldusi
Eesti looduseuurijate selts, Eesti teaduste akadeemia looduskaitsekomisjon ja Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) saatsid 10. oktoobril presidendile ja valitsusele uue ja varasemast resoluutsema avaliku kirja.
Selles kinnitatakse otsesõnu, et “allakirjutanud Eesti keskkonnaorganisatsioonid peavad keskkonnaministeeriumi praeguse juhtkonna tegevust Eesti elanike heaolu, riigi majanduslikku olukorda ja demokraatlikku riigikorraldust kahjustavaks ning on keskkonnaministeeriumi praeguse juhtkonna suhtes usalduse kaotanud”.
Kirjas on mainitud info varjamist ja otsest valetamist, keskkonnaministeeriumi juhtkonna hoolimatut suhtumist keskkonnaprobleemidesse ja kodanikuühiskonna põhimõtete eiramist. Oma väidete kinnituseks on praeguse looduskaitse haldussüsteemi reformimise kõrval esile toodud veel põlevkivi arengukava, RMK reform, see, kuidas on muudetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi ning GMO keskkonda viimise seadust või venitatud suure looduskaitseväärtusega aladele kaitsestaatuse andmisega.
Kirja autorid on palunud valitsusel peatada puudulikult ette valmistatud looduskaitsehalduse reformiga seotud seaduseelnõude menetlemine, saata need keskkonnaministeeriumisse tagasi ning nõuda laiapõhjalist, eksperte kaasavat analüüsi ja arutelu.
Presidendil on palutud nõustajate ja ekspertide kaasabil kutsuda valitsust üles “sisuliselt süvenema kavandatavate muudatuste riskidesse, toetades seeläbi haritlasi ja loodushoidjaid kodanikuühiskonna ja Eesti loodusressursside kaitsel”.
Samal päeval läks peaministrile ja riigisekretärile teele kiri Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidult (EMSL). Kirjas küsiti, “kas ja millal kavatseb valitsus oma otsusega vastu võtta kaasamise hea tava ning hakata ministeeriumides selle toimimise üle järelvalvet tegema”. Küsimus oli taas ajendatud valitsuse eelmise päeva otsusest kiita heaks looduskaitse haldusreformi eelnõud, “hoolimata, et selle vastu olid protestinud mitmed keskkonnaorganisatsioonid, kellega pole kavandatavaid muutuseid läbi arutatud”.
“See ei ole enam pelgalt ühe valdkonna ühenduste ja ministeeriumi vaheline probleem,” kirjutab EMSL. “Kui täna suhtume leplikult sellesse, et keskkonnaühendused jäetakse kõrvale looduskaitse küsimuste arutelust, võib homme sama korduda mistahes teises valdkonnas.”
EKO/EMSL/Uudistaja
Loodud on Tartu loodusmaja fond
Tartu loodusmaja tähistas 10. oktoobril vilistlaste, endiste õpetajate ja koostööpartnerite seltsis haridus- ja teadusministeeriumis oma 55. asutamispäeva.
Sünnipäeval avati pidulikult Tartu loodusmaja fond, mille eesmärk on koguda raha loodusmajale oma maja ehitamiseks. ”Maakeral on elu olnud 3,5 miljardit aastat ja Tartu loodusmaja on eksisteerinud 55 aastat. Loodusmaja peaks jätkama oma tegevust selle alguses rajatud paigas Lille 10, et säiliks side noorte harimise ja looduse vahel,” ütles Tartu loodusmaja endine õpetaja ja fondi avaja Siivi Raju.
Tartu loodusmaja on laste ja noorte erahuvialakool, mis on asutatud Tartu keskkonnahariduskeskuse 2002. aasta 12. aprilli otsusega. Tartu loodusmaja on jätkanud 1953. aasta oktoobris rajatud ning 31. juulil 2002 suletud munitsipaalhuvialakooli Tartu noorte loodusmaja tegevust. Õpilastel on võimalik väljaspool koolitunde osaleda 11 loodus- ja keskkonnaringis. Tartu loodusmaja ringitöös on igal aastal osalenud üle 500 õpilase Tartu linnast ja maakonnast.
Tartu loodusmaja
Loomakahjustustega tegeleb riiklik looduskaitsekeskus
Keskkonnaminister allkirjastas 3. oktoobril looduskaitseseaduse alusel määruse, mille järgi hakkab riiklik looduskaitsekeskus tegelema hüljeste, rändlindude, karu, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahju hüvitamisega.
Kahju hüvitamist saavad taotleda mesinikud, põllumehed, kalurid, kalakasvatajad ning kõik põllu- ja lemmikloomaomanikud. Seni hüvitati ainult hüljeste ja rändlindude tehtud kahju ning vastavaid taotlusi menetlesid asukohajärgsed keskkonnateenistused.
Kahjusid hindab LKK, kelle kanda jäävad ka kõik selle kompenseerimiseks vajalikud toimingud. “Karu, hundi ja ilvese tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100 protsendi ulatuses,” ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee. Kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tehtud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa vahemikus 1000–2000 krooni. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse seda, kui tõhusaid abinõusid on omanik oma vara kaitseks rakendanud.
Hüljeste tehtud kahju hüvitatakse kuni 5000 krooni ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas ja rändlindude tekitatud kahju kuni 50 000 krooni ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta. Kalakasvatusele kotka põhjustatud võimalikku kahju hinnatakse kaudselt: kalakasvatuse lähikonnas pesitsevate kotkaste pesituse alusel.
Enne määruse jõustumist tekitatud kahju hüvitamise otsustab LKK hiljemalt 31. detsembriks. Juba alustatud ja veel pooleli oleva hüvitusmenetluse lõpetavad asukohajärgsed keskkonnateenistused. Kahjude hüvitamist rahastatakse keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.
Täpsemalt loe loomakahjustuste kohta LKK kodulehelt: http://www.lk.ee/index.php?main=574&sess=147d4550858ba5068dabd32e53aa7ae5.
Keskkonnaministeerium
Birdwatch’i aegu nähti haruldusi
Üle-eelmise nädalavahetuse, 4. ja 5. oktoobri üleeuroopalisel linnuvaatlusel Birdwatch lõid eestlased aktiivselt kaasa.
Vaatluse Eesti koordinaatori Tarvo Valkeri kinnitusel osales andmete kiirkogumisel teise vaatluspäeva lõpul üle 170 vaatleja, mida võib Valkeri sõnul pidada väga heaks tulemuseks: tavaliselt on oktoobri lõpuks oma tulemused edastanud paarsada linnuhuvilist.
Tänavune Birdwatch kujunes tõeliseks harulduste vaatluseks: linnuharulduste komisjoni kinnitust vajavaid vaatlusi kogunes kahe päeva vältel koguni viie liigi kohta. Suurim sündmus oli nii üleriigilisse meediasse kui ka isegi BirdLife International’i pressiteatesse jõudnud suurpiiritaja (Tachymarptis melba) esmavaatlus, millega said hakkama Soome lindurid Läänemaal Roostal. Veel märgati laupäeval Saaremaal Loodes peatunud suuränni (kõigi aegade teine vaatlus Eestis), Virtsus rändavat karbuskajakat ning Hiiumaal Käina lahel punanokk-varti. Pühapäevane suurim “vaatlushitt” oli Läänemaal Haversi rannas olnud niidu-kaelustäks. Põnevamate liikidena võib mainida veel kümnete hõbehaigrute, mitme väikepüti ning rabapistriku vaatlusi.
Arvukamateks linnuliikideks osutusid meil valgepõsk-lagled (50 000 isendit), kuldnokad (5800) ning kiivitajad (5250). Ühtekokku tuli tähelepanekuid 143 liigi kohta ning loendati üle 140 000 linnu.
Eesti Birdwatch’i lõplikud kokkuvõtted tehakse oktoobris, kui ornitoloogiaühingusse (EOÜ) on jõudnud ka nende vaatlejate vaatlusnimekirjad, kes andmete kiirkogumisel ei osalenud.
Juba mainitud BirdLife’i pressiteatest ilmneb, et Euroopas käidi linde vaatlemas rohkem kui 30 riigis ja kaasa lõi vähemalt 50 000 linnusõpra. Kiirkogumise käigus tuli andmeid 2,3 miljoni linnu kohta. Kolm enim kohatud liiki olid kuldnokk, lauk ja metsvint. Rekordarvudena mainib BirdLife Venemaal toimunud 1719 linnuvaatlusüritust, Hispaania lausa uskumatut 22 000 osalejat ning Hollandis nähtud 584 219 lindu.
EOÜ/BirdLife/Uudistaja
Fotovõistluse “Läänemere rannikul 2008” võitjad on selgunud
Neljandat korda toimus Eesti ja Soome keskkonnaministeeriumi ning Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee koostööna rahvusvaheline fotovõistlus “Läänemere rannikul”.
Seekord oli võistluse teema “Läänemeri – elu pidevas liikumises”; osalejaid hinnati kolmes kategoorias: professionaalsed ja harrastusfotograafid ning noored. Eesti žüriisse kuulusid Urmas Tartes, Val Rajasaar ja Carmen Raudsepp. Koosolekul valiti välja 16 fotot, mis saadeti hindamiseks Helsingisse rahvusvahelisele žüriile. Ühtaegu otsustas Eesti žürii nimetada keskkonnaministeeriumi eripreemia saajateks profifotograafide kategoorias Madis Reimundi foto „Tuhat aastat üksindust“, amatöörfotograafias Raul Palutaja foto „Parim paik puhkuseks“ ning noorte rühmas Ants Tammiku foto „Vastaskaldal“.
Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulus kaks esindajat Eestist, kaks Soomest ja kaks Venemaalt, valis 26. septembril välja parimad fotod kolmes kategoorias. Professionaalsete fotograafide seast võitis Dmitri Gorjatšov, teise koha sai Vladimir Halatov ning kolmandat kuni viiendat kohta jagasid Aleksander Nikiporets (kõik Venemaalt) ning Alli Ikkonen ja Pekka Pääkkö (mõlemad Soomest).
Harrastusfotograafide kategoorias tunnistati parimaks venelanna Galina Sorokina, teise koha sai Tõnis Tuuga Eestist, kolmandat kuni viiendat jagasid Viktorina Rodinova ja Valentina Radajeva ning soomlanna Mari Kirsikalliö.
Noorte hulgast oli esimene Konstantin Levikin (Venemaa), teine Helena Marttila (Soome) ning kolmas kuni viies Nisse Rantala (Soome), Kaspar Kiinvald (Eesti) ja Ivan Tsurban (Venemaa).
Keskkonnaministeerium
Mobiilpositsioneerimine selgitab turistide liikumist
Tartu tellis mobiilpositsioneerimise uuringud, et saada täpsemat ülevaadet linna saabuvatest turistidest.
Äsja valminud esimese poolaasta andmeid kokku võttev turismiraport näitas, et Tartu linnas käis jaanuarist juunini 75 000 välisturisti, enamjaolt olid need Soome (35 protsenti), Läti (20 protsenti) ja Vene (8 protsenti) turistid.
Tartus käinud huvireisijatest ligi 40 protsenti ehk 29 611 välisturisti ka ööbis Tartus. Ilmneb, et eri kuudel kasutab majutusteenust vaid 25–44 protsenti välisturistidest.
Kõige rohkem päevi veedavad Tartus Skandinaavia maadest ja Suurbritanniast pärit turistid. Ühepäevakülastajad on sagedamini Lätist, Poolast ja Venemaalt.
infoturism.ee/visittartu.com
TASUB OSALEDA
Võistluste tähtajad lähenevad
Loodusajakiri tuletab meelde, et kuni 20. oktoobrini saab Eesti Looduse kodulehel üles laadida ajakirja tänavuse fotovõistluse pilte. Lähemat infot võistluse tingimuste, kategooriate ja auhindade kohta saab kas ajakirjades avaldatud reklaamist, võrgupaigast http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus, e-aadressil toimetus@el.loodus.ee või telefoni teel: 742 1143.
Kuu lõpuni võib pilte saata Maavalla koja hiite fotovõistlusele. Võistlustingimusi saab uurida ja pilte üles laadida Maavalla koja uuel pildilehel Kuvakond võrgupaigas http://www2.maavald.ee/pildid/.
Maavalla koda meenutab aga ka seda, et sama kuupäevani on võimalik esitada hiite sõprade kandidaate. Selle aunimetusega tahab Maavalla koda tunnustada ja eeskujuks tuua neid inimesi, kes on ajaloolisi looduslikke pühapaiku ja nende pärandit hoidnud heade tavade vaimus ja põlisrahva hüvanguks.
Hiie sõbra aunimetusest pikemalt http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=2723&op=lugu. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks meilitsi Maavalla kojale koda@maavald.ee või posti teel: Maavalla koda, pk. 363 Tartu 51002.
Loodusajakiri/Maavalla koda/Uudistaja
Meeleolukas hetk kaevandusmuuseumis.
Looduse Omnibuss: põlevkivi- ja Saaremaa
Laupäeva, 18. oktoobri Omnibussi-reis viib Tallinnast Sõrve sääre tipuni välja. Sinna- ja tagasiteel saab ka Kaugatoma ja Ohesaare pangale, Kaali järve äärde ning Üügu pangale. Retke meie siluri pankadele juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni.
Pühapäeval on retk nii Tallinnast kui ka Tartust põlevkivimaale ja Ida-Virumaa kaunimatesse paikadesse. Muidugi käiakse Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis (fotol), kus saab kuulda põlevkivilugu ja süüa kaevurisuppi. Päeva teine pool möödub Sakal, Ontikal, Valastel ja Toilas. Sõitu Põhja-Eesti pankranniku uhkematesse paikadesse ja põlevkivimaale juhendab geoloog Kalle Suuroja.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 20. Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) minnakse teele kell 10, tagasi ollakse kell 20. Mõlema sõidu hind koos supi ja kaevandusmuuseumi piletiga täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Koolieelikud saavad nagu ikka kaasa tasuta.
Mõlemad UNESCO rahvusvahelisele planeet Maa aastale pühendatud retked korraldab Omnibuss koostöös Eesti geoloogiakeskusega.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Keskkonnabussiga saab Põlvamaale
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) jätkab ka sel aastal loodus- ja keskkonnateemaliste bussiekskursioonide sarja.
20. oktoobril minnakse Põlvamaale tutvuma keskkonnahoidliku mööblitootmisega lastemööblifirmas Suwem, kes kasutab looduslikke materjale ja viimistlusvahendeid ning juhindub oma tegevuses rohelisest mõtteviisist.
Käiakse ka Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ja maalilistes sügisvärvides Räpinas. Räpina park on dendroloogiliselt väga liigirikas: pargis on ligi 300 liiki ja vormi. Pargiteed juhatab Helve Eesmaa.
Väljasõit on 20. oktoobril kell 10 TKKHK eest (Kompanii 10). Tagasi Tartusse jõuab buss kella 18 paiku. Info ja registreerimine telefonidel 736 6120 või 5343 2408 või meili teel: info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni (tasuda saab bussis).
Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Loeng molekulaarbioloogiast Sagadis
RMK Sagadi looduskooli loodusteaduslike loengute sarja raames peab bioloogiadoktor Erkki Truve 25. oktoobril algusega kell 10 loengu molekulaarbioloogiast.
Info ja registreerumine: Asta Tuusti, 507 6485, asta.tuusti@rmk.ee.
Toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
RMK
Tartu rahvaülikoolis saab õppida loodusfotograafiat
Tartu rahvaülikoolis (TRÜ) algavate kursuste seas on ka loodusfotograafia kursus, mis kestab 20. oktoobrist 8. detsembrini; töötavad nii algajate kui ka jätkajate rühmad.
Teistest uutest kursustest mainime taimsete toitude valmistamist, lilleseade lühikoolitust Ahti Lyralt, puumosaiiki ehk intarsiat.
Info ja registreerumine www.rahvaylikool.ee, 736 1540 või 736 1537.
TRÜ
Täna meisterdatakse Tartus töid viljadest
Noorteühingu 4H ja Tartu loodusmaja koostöös toimub täna kell 13 õpilastööde konkurss-näitus “Töid viljadest”, kus õpilased valmistavad erilaadseid kompositsioone mitmesugustest viljadest.
Võistlustööde näitus on lahti täna kella 17-ni Tartu keskkonnahariduskeskuse saalis Kompanii 10.
Tartu loodusmaja
Võrtsjärve kalanduspiirkond saab strateegia
Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia koostamise avaseminar on 30. oktoobril Valma infokeskuses.
Kella 10.30-st pakutakse saabujaile hommikukohvi, kell 11 juhatab seminari sisse osaühingu Gravitas Consult konsultant Kärt Leppik.
Seejärel peavad ettekandeid põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup (“Arengud, ootused ja muudatused Eesti sisevete kalanduses”) ja Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt (“Ülevaade Eesti angerjamajanduse tegevuskavast”). Kohvipausi järel tutvustab Kärt Leppik Euroopa kalandusfondi meedet ja räägib seejärel Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia loomisest, selle tegevustest ja ajakavast, Tartu ülikooli geograafiainstituudi doktorant Piret Pungas annab aga ülevaate strateegia alusandmete kogumisest.
Järgnevad rühmatööd, mille käigus püütakse luua Võrtsjärve kalanduspiirkonna visioon, valida strateegia tegevussuunad ja määrata nende põhieesmärgid. Kokkuvõtteid hakatakse tegema kella 16.15 paiku.
Osalussoovist tuleks teatada hiljemalt 28. oktoobriks e-aadressil angela@vortskalandus.ee või telefonil 5553 2982.
Gravitas Consult
Üks Nobeli preemia osi on kuldmedal. Viie mõneti erisuguse kujundusega medalitüübi – keemia- ja füüsikamedalid on ühesugused – aversil on Rootsi leiutaja ja töösturi, auhinna asutaja Alfred Nobeli portree.
Nobelistide nimekiri on pikenenud tosina inimese võrra
Oktoobris on teatavasti aeg tibusid lugeda ka Nobeli preemiaid andvatel institutsioonidel. Tänavu otsustati välja anda kokku kaksteist preemiat: teadusauhindu igas kolmes kategoorias kolm, ülejäänuid – igat üks. Kokku on maailma mainekamate auhindade hulka kuuluva tunnustuse pälvinud 809 inimest.
Kronoloogilises järjekorras esimesena kuulutas oma tänavuse valiku välja Karolinska instituudi Nobeli-kogu füsioloogia ja meditsiini vallas. Pool preemiast, kokku 10 miljonist Rootsi kroonist, saab sakslane Harald zur Hausen (sünd. 1936) Heidelbergi vähiuurimise instituudist emakakaelavähki põhjustava viiruse leidmise eest, teise poole jagavad pooleks prantslased Françoise Barré-Sinoussi (1947) Pariisi Pasteuri instituudist ja Luc Montagnier (1932) maailma AIDS-i uuringute fondist HI-viiruse avastamise eest.
Täppisteaduste preemiad on traditsiooniliselt Rootsi kuningliku teaduste akadeemia määrata. 7. oktoobril teatatud füüsikapreemiad anti samasuguses pool-veerand-veerand-vahekorras nagu meditsiini alal; kõik emeriitprofessoritest laureaadid on Jaapani juurtega. Pool auhinnaraha tõi Yoichiro Nambule (1921) USA Chicago Enrico Fermi instituudist ning preemiaveerandid Makoto Kobayashile (1944) Tsukubast ja Toshihide Maskawale (1940) Kyoto ülikoolist teadustöö ja avastused fundamentaalsete elementaarosakeste ehk kvarkide alal.
Päev hiljem selgusid keemiapreemia saajad, kelle vahel jagatakse auhinnaraha võrdselt. Kolme USA teadlase preemia toonud saavutuseks on roheliselt fluorestseeruva valgu GFP avastamine ja arendused. Taas Jaapani juurtega Osamu Shimomura (1928) on töötanud mitmes Ameerika teadusasutuses, Martin Chalfie (1947) ja Roger Y. Tsien (1952) on aga vastavalt New Yorgi Columbia ülikooli ja San Diegos asuva California ülikooli osa professorid.
9. oktoobril teatas Rootsi akadeemia, et tänavune kirjanduspreemia läheb Prantsusmaale: selle saab Jean-Marie Gustave Le Clézio (1940). 10. oktoobril kuulutati Rootsi riigipanga majandusteaduste Nobeli preemia laureaadiks Ühendriikide Princetoni ülikooli professor Paul Krugman (1953).
Nobeli rahupreemia on teatavasti Norra Nobeli-komisjoni määrata. Selle saab tänavu soomlane Martti Ahtisaari (1937).
Auhinnad antakse üle preemia asutaja Alfred Nobeli surmapäeval, 10. detsembril – rahupreemia Oslo raekojas, ülejäänud auhinnad Stockholmi Konserthus’is.
nobelprize.org/Uudistaja
Üks biokütuste laialdase kasutusega seotud muresid on rohkete monokultuurpuistute teke. (foto: Andy Hay (rspb-images.com)/BirdLife)
Biokütuste selgitusveeb
Rahvusvaheline linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International pani tööle veebilehe, mis püüab valgust heita biokütustega seotud küsimustikule.
Teatavasti näeb osa inimesi biokütustes imerohtu nii tuleviku kütusemurede kui ka kliimaprobleemide lahendamisel, teised peavad neid aga just kliimamuutuste kiirendajaiks ning miljonite inimeste vaesuse ja nälja piirile viijaiks. Kellel on õigus? Miks on paljud keskkonnatundlikud inimesed aina sagedamini häälestatud biokütuste suhtes pigem eitavalt?
Neile ja teistele küsimustele võib nüüd vastuseid otsida võrgupaigast
http://www.birdlife.org/eu/Biofuels_pages/eu_biofuels.html.
BirdLife
Nissan lubab linnaautorevolutsiooni
Jaapani autogigant Nissan teatas oktoobri alguses, et on välja töötanud tulevikulinna musterauto Nuvu: pisikese ja suure manööverdusvõimega, tänu elektrimootorile nullemissiooniga ja valdavalt looduslikest ja/või taaskasutatavates materjalidest sõiduki.
Kolm meetrit pika auto loomise filosoofia põhialuseid on see, et uuringute kinnitusel sõidab juht linnas 90 protsendil juhtudest üksi. Vaid viiel protsendil sõiduajast on autos üks, neljal protsendil kaks ja ainult ühel juhul sajast rohkem kui kaks kaasasõitjat. Sestap on Nuvus kaks statsionaarset ja lisaks üks lahtikäiv iste. Samas on piisavalt ruumi nii kõigi sõitjate jalgadele kui ka tüüpilisel ostukeskusereisil kogunevale pakikuhjale.
USA-s ja Jaapanis on auto massmüüki lubatud aastal 2010, üle maailma aastal 2012.
Nissan
Ramsari auhinnad jõuavad laureaatideni
Kümmekonna päeva pärast, 27. oktoobril, antakse Koreas toimuva Ramsari konventsiooni osalisriikide kümnenda kohtumise avaistungil üle selle aasta Ramsari märgalakaitse auhinnad.
Auhinna ja sellega kaasas käiva Eviani 10 000-dollarise preemia saab haridustöö kategoorias kogu Aasias usinalt teavitustööd teinud tailanna Sansanee Choowaew, teaduse kategoorias kahel aastakümnel Ramsari lepingut tõhusamaks aidanud Dave Pritchard ning majandamise alal nii Aafrika, Ameerika kui ka Aasia märgalade kaitsel tohutu töö teinud Denis Landenbergue. Elutööpreemia läheb tšehhist bioloogiadoktorile Jan Kvìtile.
Ramsar
KIIRKOMMENTAAR
“Island elab edasi!” ütleb optimistlik käsitööentusiast Þingborgist. Tema juttu vahendab tõlk Lemme Linda Saukas (paremal).
Paanika Islandil?!
Juhuse tahtel sattusin läinud nädalal mõne päeva Islandil olema just sel ajal, kui kange saareriik oli pangakriisi tõttu kogu maailma teravdatud tähelepanu all. Päev otsa rahva seas, põhiliselt pealinnas Reykjavíkis ringi kõndinud ja paljude inimestega suhelnud, oli päris veider Interneti kaudu lugeda Eesti lehtedest teateid kogu maal valitseva paanika ja ostupalaviku kohta. Kõige kummalisem, et sellest kirjutasid ka need ajakirjanikud, kes ise saarel olid. Poleks neid kirjatöid olnud, olnuks pealinna lõbujanusel peatänaval Laugaveguril elades ehk raskegi aru saada, et üldse midagi muutunud on.
Loomulikult oli inimeste juttudes murenoote, laenud on ju paljudel turjal. Aga mõne korra varemgi Islandil käinul ja omajagu palju kirjandust uurinul on ausalt öeldes päris raske ära arvata, mis võiks üldse loodusolude poolest nii karastavas paigas ja nii karmi ajalooga rahvast nagu islandlased paanikasse ajada. Kui oled vaadanud Heimaey saare 1973. aasta vulkaanipurskest tehtud dokumentaalfilmi, kus on näha, millise tasakaalukusega suudeti viis tuhat inimest välkkiirelt ohutult Islandi “mandrile” (nii nad seal ütlevad) evakueerida või lugenud ajaloost Laki 18. sajandi katastroofilisest purskest, mil taanlastest valitsejad tahtsid saart tõemeeli inimestest tühjaks vedada, on pentsik oletada, et mingi majanduskriisiga sel moel raudmeelseks taotud rahvast ahastusse võiks viia. Just see motiiv kostis paljudes vastustes: “Island on alati hädast välja tulnud, tuleb ka nüüd!”
Väga kenasti kirjeldas olukorda Islandi lõunaranniku tibatillukese asula Þingborgi käsitöökeskuses üks rõõmsameelne vanaproua: “Jah, raha meil nüüd pole. Aga mis sellest. Meil on alles maasoe, veejõud, kalad ja vill. Ja meie töökad ja osavad käed!”
Nii et pigem küllap mõtlesid tulnuk- või kaugvaatlusajakirjanikud traagilisi lugusid kirjutades oma rahva võimalikele reageeringutele samasugustes situatsioonides – ja kes otsib, see ka leiab…
Üks väga oluline tähelepanek veel. Kaugelt rohkem kui üks inimene Islandil ütles: “Sellistel aegadel tuleb eriti tähelepanelikult hoolitseda kultuuri eest!” Kas mitte see polegi üks võtmeid mõistmaks islandlaste, maailmas suhteliselt kõige rohkem raamatuid avaldava ja kõige enam lugeva rahvuse vääramatut sisu?
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
