UUDISTAJA
24. oktoober 2008
Tartus Tähtvere pargis on tuulte lahtiriietusjõule kõige paremini vastu suutnud seista osaliselt veel kuldkollases rüüs kastanid. Foto on tehtud üleeile, 22. oktoobril.
UUDISTAJA SOOVITAB
Oktoobri Eesti Loodus
Kui legendi järgi lubanud Ülemiste vanake Tallinna vee alla matta, siis Läänemere vood annavad meie pealinnale pidevalt maad hoopis juurde. Sellest, kuidas lähiminevikus kerkisid merest Kopli ja Paljassaare poolsaar, kirjutavad Leili Saarse ja Jüri Vassiljev. Artiklit ilmestavad kaardid, mille abil saab Põhja-Tallinna geoloogilisest ajaloost hea ülevaate.
Rahvajuttudes on sageli kõne all üleujutused. Paraku leidub seda nähtust ka reaalses maailmas. Tapio Vares kirjeldab oktoobrinumbris Daugava (Väina) jõe äärseid vee alla mattunud maastikke Lätimaal. Üleloomulikkusest on asi kaugel, sest tehisjärvede tekkepõhjuseks on hüdroelektrijaamad. Nende rajamisel toodi ohvriks muu hulgas Läti toonane kõrgeim juga Staburag. Kirjeldust saadavad autori enda visandatud loodusvaated.
Oktoobrinumbri põhiloos tuleb juttu kaanefotolegi jäädvustatud sookurest. Kuidas nad kooselu alustavad? Mismoodi poegi kasvatavad? Kuidas rändavad? Inimesega on sookurel päris hulk sarnasusi. Kas või kihk kurjade ilmade saabudes soojale maale lennata. Aivar Leito kirjutab lähemalt.
Palju saab lugeda okaspuudest. Lahenduse leiab lõpuks lehiseüllatus. Küsimärgi alla pannakse männivaksiku kui kahjuri roll. Aga kui palju “piiniapähkleid” saab sajast kilost männikäbidest, sellele vastab Urmas Kokassaar.
Eesti rahvuse uurija ja antropoloogi Juhan Auli elust ja arusaamadest kirjutab Juhan Javoiš. Oktoobris möödus 111 aastat Juhan Auli sünnist, muu hulgas iseloomustas seda teadlast suur huvi eugeenika vastu.
Kaitsealadest on luubi all Raja-Kärevere hoiuala, mis on loodud kolme haruldase liblikaliigi kaitseks. Geoparkide võimalikkust Eestis vaeb Hella Kink. Intervjuu on taimeuurija professor Jaanus Paaliga.
Postrilt leiab seekord aga ühe võimsa loodusjõu koos jõulise värvidemängu ja sügavusega.
Marten Laur, Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Kalev Sepp, IUCN-i nõunik (Foto: Toomas Kukk)
Kalev Sepp jätkab looduskaitseliidu juhtkonnas
Rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN pidas oktoobri esimeses pooles Barcelonas neljanda maailma looduskaitsekongressi. Seal valiti järgmiseks neljaks aastaks rahvusvahelise looduskaitseliidu regionaalseks nõunikuks ja nõukogu liikmeks Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp.
Rahvusvaheline looduskaitseliit (The International Union for Conservation of Nature – IUCN), kes tähistas sel nädalal oma 60. aastapäeva, on maailma suurim loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioon: liidul on nii riikide kui ka rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidena üle tuhande liikme.
IUCN-i eestvõttel on ellu kutsutud kõik maailma globaalsed looduskaitselepingud: eluslooduse mitmekesisuse konventsioon (Rio de Janeiro), ohustatud liikidega kauplemise konventsioon (CITES), märgalade (Ramsar) ja UNESCO maailmapärandi konventsioon. Üks IUCN-i tuntumaid tegevusi on punaste raamatute koostamine ja iga-aastane uuendamine. Eesti on IUCN-i liige 2007. aastast. IUCN-i liige on ka Eestimaa looduse fond.
Kalev Sepp on maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi maastikukorralduse ja loodushoiu professor. IUCN-is on ta tegutsenud aastast 2002 ökosüsteemide kaitsekorralduse teaduskomisjonis ja olnud selle komisjoni regionaalne aseesimees. Ta on ka IUCN-i liikmeskonna komitee liige ning rohevõrgustiku programmi teadusnõunik.
Rahvusvaheline looduskaitseliit kutsub iga nelja aasta tagant kokku maailma looduskaitsekongressi, seekordne oli neljas. Aruteludes olid ennekõike kõne all mereelustiku kaitse, kliimamuutused ja biokütuste kasutamise mõjud, kaitsealad, kohalike elanikega keskkonna heaks tehtav koostöö jne.
Seekordsel kongressil osales üle 8000 inimese 179 riigist. Teadusfoorumil toimus üle 800 ürituse, täiskogus oli arutlusel 144 dokumenti. Täiskogu valis järgmiseks neljaks aastaks presidendiks Indiast pärit Ashok Khosla, kes on ühtlasi Rooma Klubi president. Kalev Sepa täpne tiitel on Ida-Euroopa ning Põhja- ja Kesk-Aasia regionaalne nõunik ja nõukogu liige.
Keskkonnaministeerium
Põlevkivi kasutamise arengukava sai riigikogu heakskiidu
21. oktoobril kiitis riigikogu heaks “Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015”.
Keskkonnaministeeriumi pressiteate kinnitusel annab põlevkivi kasutamise arengukava (PÕKK) “võimaluse ja juhised, kuidas riiklikult suunata olulist energiaressurssi, lähtudes seejuures majanduslikest, sotsiaalsetest ja julgeolekuga seotud aspektidest ning pidades väga oluliseks keskkonnakaitsenõudeid. Põlevkivi kaevandamise ülempiiri (kuni 20 mln tonni aastas) määramisel on aluseks võetud Eesti elektrimajanduse arengukavas 2005–2015 prognoositud elektritarbimise kiire kasv”.
Keskkonnaministeerium esitas koos arengukava eelnõuga ka maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette konkreetsed põlevkivi kaevandamise mahu ning uute kaevandamislubade piirangud. Senine määramatus tõi kaasa selle, et 2005. aastaks oli väljastatud lube kaevandada kokku ligi 24 miljonit tonni aastas ja taotlusi oli laekunud veel 26 miljoni tonni kaevandamise kohta. Tegelikult polnud seaduslikku alust keelduda luba välja andmast.
Kuna praegu võib lubade alusel kaevandada üle 20 miljoni tonni, on ministeerium jõudnud põlevkivi kaevandajatega kokkuleppele vähendada mahte – kokku 3,75 miljonit tonni aastas. Arengukavas on seatud sihiks saavutada aastaks 2015 põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 miljonit tonni aastas.
Arengukava eelnõu on keskkonnaministeeriumi koduleheküljel aadressil http://www.envir.ee/232764.
Arengukava on kritiseeritud mõlemalt poolt. Keskkonnakaitsjate arvates ei tohiks aastas kasutada üle 15 miljoni tonni põlevkivi. Muidu ei suudeta põlevkivikasutusega kaasnevate heitmete hulka hoida suurenemast ega täita rahvusvaheliste heitmete vähendamise lepingute kohustusi.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Emajõest tragitud latikas
Keskkonnareegleid on rikutud vähem kui mullu
Keskkonnainspektsioon teatas 21. oktoobril, et on tänavu üheksa kuuga registreerinud kokku 2879 keskkonnaõigusrikkumist – 232 rikkumist vähem kui möödunud aastal samal ajal.
Rikkumiste arv on vähenenud enamikus valdkondades, sealhulgas kalapüügi valdkonnas, jahinduses, metsakasutuses ja veekaitses. Nagu varemgi, on õigusnorme enim eiratud kalapüügil – 1570 juhtumit. Enamasti on tegemist ebaseaduslike püügivahendite või -viisidega. Jäätmevaldkond paistis silma 359 rikkumisega; mullune hulk oli ligikaudu sama – 354.
Varasemast rohkem on eiratud ranna- ja kaldakaitse nõudeid: liigeldud mootorsõidukitega ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks ette nähtud teid ja radu, püstitatud ehitisi ehituskeeluvööndis. Ranna- ja kaldakaitse nõuete vastu eksiti tänavu 272 korral; mullu oli sama aja kohta 107 juhtumit vähem.
Metsaõigusrikkumised, mis möödunud aastal olid kalapüügi- ja jäätmekäitlusnõuete eiramise järel kolmandal kohal, on langenud neljandale kohale. Eelmisel aastal avastati metsavaldkonnas 246 rikkumist, nüüd 200. Seadusvastaste raiete arv ja maht on viimastel aastatel mitu korda vähenenud. Tänavu raiuti ebaseaduslikult ligi 3000 tihumeetrit metsa, 2005. aastal aga 27 000 tihumeetrit.
Keskkonnarikkumiste eest on tänavu trahvitud 1611 isikut kogusummas 3,5 miljonit krooni. Keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 2,5 miljonit krooni, millest enamik ehk 2,3 miljonit krooni langeb metsaõigusnormide rikkumiste arvele.
Maakondadest on rikkumiste arvu järgi esikolmikus Tartumaa 538, Harjumaa 521 ja Pärnumaa 346 rikkumisega. Möödunud aastal olid sel alal esirinnas Tartumaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus registreeriti vastavalt 685, 413 ja 401 rikkumist.
Keskkonnainspektsioon
Indrek Ilometsa võidufoto
Edukaim “veretu jahimees” oli tänavu Indrek Ilomets
Kolmapäeval, 22. oktoobril avati Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Lai 29a, Tallinn) XI vereta jahi fotonäitus, mida saab vaadata 12. novembrini.
Traditsiooniliselt on vereta jahti peetud kevadel – seekord maikuus Põhja-Kõrvemaal, kus pöörati erilist tähelepanu tedrele. Fotojahil osales 27 fotograafi. Ent tänavu peeti fotojahti proovi korras ka sügisel. Näitusel on välja pandud ka sügisene fotosaak.
Näitusel on vaadata žürii valikul 48 parimat pilti.
Avamisel kuulutati välja fotovõistluse “Vereta jaht 2008” võitjad. Žüriile meeldis enim fotograafi ja kirjastaja Indrek Ilometsa foto emisest, kes koos põrsaga üle metsatee kiirustab. Ilometsa sai selle auhinna esimest korda. Seekordsest “vapiloomast” tedrest on teinud parima pildi Ingmar Muusikus. Eriauhinnad pälvisid veel Assar Jõepera (RMK ja ajakirja Loodusesõber auhind), Tiit Hunt (ajakirja Eesti Mets auhind), Toomas Tamm (ilm.ee auhind) ja Arto-Randel Servet (ajakirja Eesti Jahimees auhind).
Loomafotovõistlust Vereta jaht korraldavad alates 1997. aastast RMK, Eesti loodusmuuseum ja aktsiaselts Overall Eesti. Koostööpartnerid on www.ilm.ee, Fotoluks, MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Eesti Jahimees, jahimeeste selts.
Loodusmuuseum/RMK
TASUB OSALEDA
Looduseuurijate selts sai 155-aastaseks
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) oktoobrikuine üldkoosolek peetakse 30. oktoobril algusega kell 17.15 LUS-i majas Tartus Struve 2.
Kavas on Erast Parmasto ettekanne “Lõputu reorganiseerumine ja postmodernistlik maailm”; Erich Kuke teema on “Näiliselt uus võib osutuda unustatud vanaks”.
Selle koosolekuga tähistatakse ühtlasi LUS-i 155. aastapäeva: 1853. aasta 10. oktoobril peeti LUS-i esimene koosolek. Oodatud on kõik loodusesõbrad ja -huvilised.
LUS
Omnibussil tihe nädalavahetus
Looduse Omnibussi sõidud algavad juba täna: kell 15.30 sõidetakse rahvusraamatukogu eest Viljandisse, kahele ETV Live-kontserdile Pärimusmuusika aidas. Kell 18 esinevad Bonzo ja Tõun, kell 20 Johanson ja vennad. Tagasi Tallinna jõuab buss kell 23.30. Sõidu hind koos kahe kontserdi piletiga täiskasvanuile, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 300, õpilastele 250 krooni. Koolieelikud saavad nii sellele kui ka kõigile teistele Omnibussi sõitudele tasuta.
Laupäeval, 25. oktoobril viib retk Põhja-Kõrvemaa kaunitele maastikele, mida hellitavalt on nimetatud Eestimaa Šveitsiks. Värviküllast sügisretke Jussi järvede äärde, Kõnnu rappa ja Paukjärvele juhendab looduskaitsja Helen Luks. Söök-jook kaasa. Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 19.
Pühapäevasele, 26. oktoobri talguretkele Mulgi tallu on kutse lausa mulgi murdes: “Oodame kikki mulke ja mulgimiilsit pühabe /…/ kell 12 üten presidendi ja tõiste tähtside tegelastege mulgi talu-külastuskeskuse talgudele Taageperä külan Sooglemäe talun (Ala-Taagepera tii keskpaigan, kura kätt). Koristeme, võtame võsa, piame laani, vahetame äid mõttid, sööme talgusuppi. Tule üten ää tuju, pere, sõbra, naabre ja tüüriistage!” Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas ollakse kell 20.
Laupäevase ja pühapäevase sõidu hind on täiskasvanuile 150 ja õpilastele 100 krooni.
Info ja registreerimine telefonil 648 1740, 5647 6297 või e-posti teel: info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Näitus loodusmaja 55 aastast
Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) saalis Kompanii 10 on avatud näitus Tartu loodusmaja ajaloost.
Tartu loodusmaja tähistas oktoobris 55. aastapäeva ning sel puhul koostatud näitusel saab tutvuda loodusmaja tegemistega alates 1953. aastast tänapäevani. Väljas on nii fotod, albumid, seinalehed kui ka õpilaste uurimistööd, matkapäevikud ja autasud.
Prii sissepääsuga näitus on lahti tööpäeviti 10–17 novembri lõpuni.
TKKHK
Sven Zaèek on kohanud metsloomi
Eeloleval neljapäeval, 30. oktoobril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Kohtumisi metsloomadega”.
Tunnustatud noor loodusfotograaf Sven Zaèek on Eestimaal rännates tihti metsloomadega kokku sattunud ning mitmeid kohtumisi ka jäädvustanud. Oktoobrikuu loodusõhtul pajatab ta põnevaid lugusid ja näitab fotosid neist kohtumistest. Osalejatel on võimalik esitada küsimusi loomafotode tegemise kohta. Muusikalisi vahepalasid esitab noor rahvamuusik Marju Varblane.
Otepää loodusõhtuid korraldavad riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon ja Otepää kultuurikeskus keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel; kuulajaile on osavõtt tasuta.
Lisainfo telefonil 766 9297 (Margit Turb, LKK Põlva-Valga-Võru regiooni loodushariduse spetsialist).
LKK
Valma sadam Võrtsjärvel
Võrtsjärve kalanduspiirkond saab strateegia
Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia koostamise avaseminar on 30. oktoobril Valma infokeskuses.
Kella 10.30-st pakutakse saabujaile hommikukohvi, kell 11 juhatab seminari sisse osaühingu Gravitas Consult konsultant Kärt Leppik.
Seejärel peavad ettekandeid põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup (“Arengud, ootused ja muudatused Eesti sisevete kalanduses”) ja Eesti maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt (“Ülevaade Eesti angerjamajanduse tegevuskavast”). Kohvipausi järel tutvustab Kärt Leppik Euroopa kalandusfondi meedet ja räägib seejärel Võrtsjärve kalanduspiirkonna strateegia loomisest, selle tegevustest ja ajakavast, Tartu ülikooli geograafiainstituudi doktorant Piret Pungas annab aga ülevaate strateegia alusandmete kogumisest.
Järgnevad rühmatööd, mille käigus püütakse luua Võrtsjärve kalanduspiirkonna visioon, valida strateegia tegevussuunad ja määrata nende põhieesmärgid. Kokkuvõtteid hakatakse tegema kella 16.15 paiku.
Osalussoovist tuleks teatada hiljemalt 28. oktoobriks e-aadressil angela@vortskalandus.ee või telefonil 5553 2982.
Gravitas Consult
Õiglase kaubanduse nädala logo
Algab õiglase kaubanduse nädal
Eestis toimub õiglase kaubanduse temaatiline kampaanianädal tänavu 27. oktoobrist 2. novembrini teemal “Maailm muutub iga ostuga”.
Juba 2009. aastal korraldatakse õiglase kaubanduse kampaanianädal korraga kõikides Põhja- ja Baltimaades samalaadse egiidi all. Selle aasta õiglase kaubanduse nädala keskne üritus on üleskutse ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele korraldada oma kollektiivis Fairtrade’i kohvi- ja teepause. Soomlased püstitasid 21. novembril lausa Fairtrade’i kohvipausi maailmarekordi: rohkem kui 200 paigas korraldatud 1155 kohvipausil lõi kaasa kokku 51 754 joojat. Senine rekord sai löödud koguni rohkem kui neljakordselt: selle püstitamise aegu oli õiglaselt toodetud rüübet USA-s mekkinud “ainult” 12 000 kohvisõpra. Soomlaste ettevõtmisest saab soome keele oskaja lugeda võrgupaigast http://www.reilukauppa.fi/index.php?280.
Eesti nädalast saate lähemalt teada võrgupaigast http://www.fairtrade.ee/coffee.html.
Eesti roheline liikumine
Kokku saavad botaanikud
Looduseuurijate seltsi (LUS) botaanikasektsiooni selle hooaja esimene koosolek peetakse kolmapäeval, 29. oktoobril kell 17.15 Lai 40 A. Vaga auditooriumis.
Juttu tuleb Baltimaade botaanikutest, ettekannete teemad on “Pilguheit Balti botaanikute varasematele konverents-ekspeditsioonidele”, “Professor Liivia Laasimer, Balti botaanikute konverents-ekspeditsioonide üks vedajaid, oleks saanud suvel 90” ja “Balti botaanikute konverents-ekspeditsioonide taasärkamine Daugavpilsis 2008. aastal”. Pilte näitavad Jaanus Paal, Nele Ingerpuu, Kersti Püssa ja teised.
LUS botaanikasektsiooni juhatus
Selgunud on Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia laureaadid
17. oktoobril tehti teatavaks Euroopa Parlamendi (EP) esimest korda väljaantava ajakirjanduspreemia laureaadid neljas kategoorias.
Paar preemiat on antud välja ka keskkonnaprobleeme käsitlenud ajakirjandustööde eest. Nii jagas televisiooni kategoorias preemiat BBC ajakirjaniku Shirin Wheeleriga (iganädalased programmid “Salvestus: Euroopa” Euroopa Liidu poliitikatest) Taani telekompanii TV2 reporter Lars Feldballe Petersen telereportaažiga “Kemikaalide vastane võitlus”, mis selgitas kemikaale puudutavaid piiranguid Euroopa Liidus ja REACH regulatsiooni.
Raadioajakirjanduse parimaks tunnistati Mircea Radu Lipovani ja Andreea Manzati (Radio Iaºi, Rumeenia) programm “Jahmunud”, mis selgitas ühise põllumajanduspoliitika rakendamise keerukust ning tagajärgi.
Kirjutava pressi valdkonnas jagati preemia samuti kahe laureaadi vahel. Saksamaa ajakirjanik Kirsten Wörnle uuris Euroopa Parlamendi tõlkide tööd, austerlane Wolfgang Böhm aga Schengeni laienemist uutesse EL liikmesriikidesse. Interneti kategoorias võitis EP preemia soomlane Pete Pakarinen online-artikli eest, mis keskendus illegaalse immigratsiooni probleemidele Euroopas.
Iga kategooria võidufondi suurus on 5000 eurot, mis kahe laureaadi puhul jagati võrdselt pooleks. Auhinnatseremooniast ja sellele järgnenud arutelust meedia rolli üle kodanike teavitamisel EL institutsioonidest võttis osa ligi 70 rahvuslike voorude võitjat, kelle seast selgitatigi laureaadid, ning üle 200 noorajakirjaniku, kes osalesid Euroopa noorte meediapäevadel.
Konkursil said kandideerid EL riikide ajakirjanikud töödega, mis olid avaldatud või eetris olnud ajavahemikul 1. mai 2007 kuni 30. aprill 2008. Suve jooksul valisid liikmesriikide ajakirjanikest koosnevad žüriid välja rahvuslike voorude võitjad. Üldvõitjad selgitas kolmest EP saadikust ja akrediteeritud pressi esindavatest ajakirjanikest koosnev žürii.
Vaata ka EP ajakirjandusauhinna veebilehte https://www.eppj.eu/EPPJ_et.html.
EP
Malta lõunaranniku kaljud
Hea uudis Maltalt
Kui kirjutatakse linnukaitsest pisikesel Maltal, siis enamasti on jälle juhtunud midagi halba. Uudistajagi on kõnelnud sealsete tõmmude meeste erilisest kirest linnujahi ja -püügi vastu, mis ei hooli mingitest reeglitest, ning paaril korral koguni füüsiliselt vägivallast looduskaitsjate või nende vara suhtes.
Seekordne uudis on läbinisti positiivne: Malta valitsus otsustas võtta hoiualadena kaitse alla kõik saareriigi üksteist tähtsat linnuala. Kohaliku linnukaitseorganisatsiooni BirdLife Malta tegevjuhi Tolga Temuge kinnitusel oli selles väga suuri teeneid keskkonna- ja planeerimisametil.
Varem oli Natura 2000 võrgustikku arvatud ainult neli tähtsat linnuala, kuut ala kaitsti vaid osaliselt ja üks oli igasuguse kaitseta. Nüüd siis said kõik alad väärilise staatuse. Temuge sõnul seisab järgmise tööna ees alade kaitse- ja kasutuskavade koostamine, et kohalik rahvas ja turistid saaksid Malta unikaalsest loodusest täit rõõmu tunda.
BirdLife International’i EL poliitika juht Konstantin Kreiser tõi välja, et mõnigi EL liikmesriik on olnud vaja tuua Euroopa Kohtu ette, enne kui on suudetud kaitse alla võtta vajalik hulk Natura 2000 alasid. “Meil on hea meel näha, et Malta järgib aktiivsemat lähenemisviisi,” ütles Kreiser.
BirdLife
Põhjanaabrid on endiselt tublid
Soome tehnoloogiaagentuur Tekes avaldas äsja kaks pressiteadet, mis annavad tunnistust riigi edust.
Maailma majandusfoorum WEF paigutas Soome oma maailma konkurentsivõime raportis nagu mullugi kuuendale kohale. Esiviisikusse kuuluvad USA, Šveits, Taani, Rootsi ja Singapur. Edetabel koostatakse, arvestades nii avalikult kättesaadavat teavet kui ka põhjaliku arvamusuuringu tulemusi. Seekord küsitleti enam kui 12 000 majandusjuhti. Raportis loetakse üles ka iga riigi tugevad ja nõrgad küljed, mille põhjal saab kavandada muutusi.
Rootsi ja Soome eduga selles tabelis on ilmses kooskõlas Eurostati vastne uuring, mille kohaselt just need kaks riiki kulutavad uurimis- ja arendustöödele Euroopa maadest kõige suurema osa rahvuslikust kogutoodangust: 2005. aastal vastavalt 3,73 ja 3,45 protsenti. Eraldi edetabelis on välja toodud ka selles valdkonnas töötavate inimeste suhtarvud. Seda tabelit juhib Soome 3,22 protsendiga Rootsi (2,71) ja Luksemburgi (2,59 protsenti) ees. Euroopa Liidus tervikuna on suurima osa uurimistöödest kandnud ettevõtlussektor: 54,6 protsenti. Riikide kaupa on selles suhtes suurimad osalusprotsendid Luksemburgil (79,7), Saksamaal (67,6) ja Soomel (66,9 protsenti).
Tekes
Uus veebivahend aitab ärimeestel arvestada elurikkusega
Looduskaitseorganisatsioonide ja äriinstitutsioonide koalitsioon esitles 21. oktoobril vahendit, mis võimaldab firmadel saada tähtsaimat teavet eluslooduse mitmekesisuse kohta ühest veebipõhisest allikast.
Veebikülje nimi on “IBAT for business” (IBAT – Integrated Biodiversity Assesment Tool) ja see asub võrgupaigas http://www.ibatforbusiness.org/ibat. IBAT lubab kompaniidel elurikkuse kaitseks vajalike asjaoludega arvestada juba varases planeerimisjärgus, mil esialgsete kavade asendus alternatiivprojektide, -asupaikade või -käsitlustega on veel majanduslikult valutumalt võimalik.
Vahendit luues tegid looduskaitsevabaühendused ja ärisektor kolm aastat tõsist koostööd. Põhiosalejad looduskaitsjate poolelt olid BirdLife Intenational, Conservation International ja ÜRO keskkonnaprogrammi maailma looduskaitse seirekeskus UNEP-WCMC ning vaatlejana rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN. Ärisektorist olid vahendi loojate seas British Petroleum, Ameerika pank, Cargill, Chevron ja JP Morgan Chase, kes esindavad eri äriharude (investeerijate, põllumajanduse, nafta- ja gaasisektori) huvisid ja vajadusi.
BirdLife
KIIR(PILDI)KOMMENTAAR
Meie lõhkumiskirg näitab ilmselget kasvutendentsi. See nädal tõi teateid, et äsja Euroopa turismitippkohtade sekka valitud Viljandis on kellegi teele ette hakanud jääma need imevahvad maasikad, kunstnik Jass Kaselaane teosed. Mis kuri vaim meid küll vaevab?!
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
