Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. november  2008



Kolmapäeva keskpäeval jõudis Kambja vallast Mäekülast Tartu Raekoja platsile jõulupuu




UUDISTAJA SOOVITAB



      

             


Novembri Eesti Loodus – metsanduse erinumber

Metsa tähendus inimese jaoks on aegade jooksul muutunud ja arenenud. Minevikus nähti puude taga varitsevaid laanehaldjaid ning peituvaid ulukeid. Siis avastas inimene alepõletamise ning puitu õpiti kasutama kütte ja ehitusmaterjalina. Laantes on osatud näha nii tulusat rahaallikat kui ka vääriselupaiku. Mida tähendab mets inimesele tänapäeval? Novembrikuu Eesti Loodus püüabki mahutada samade kaante vahele erilaadseid arusaamu.

Kuidas hinnata metsa? Mis on selle väärtused? Avaloos annab Hendrik Relve ülevaate metsa tähendusest läbi aegade ning püüab leida mõõdupuud nüüdisaja metsade hindamiseks.

Millisest vaatenurgast käsitleb metsa looduskaitse? Natura 2000 põhjal liigitati seni tuntud laaned ja salud uutmoodi. Erisugustest elupaigatüüpidest kirjutab Anneli Palo.

Mida halba saab juhtuda puhtkuusikutega? Rainer Kuuba jutustab, kuidas Baierimaal tuhandeid hektareid puid lihtsalt ära kuivas ning mida võiks sellest õppida.

Urmas Kokassaar kirjutab lõppeva aasta puu, jugapuu viljadest. Mürgisuse tõttu on marikäbisid tarvitatud ainult meditsiinis. Samast numbrist saab juba teada ka tuleva aasta puu, mille annid on sootuks teist laadi.

Õõneuurija näeb metsa hoopis teisiti kui hooldusraie tegija. Õõned tekivad ju eeskätt haigetele puudele. Jaanus Remm kirjeldab, mismoodi need põnevad elukohad kujunevad ja toimivad.

Kaitsealadest on seekord vaatluse all Tõrasoo ning matkaradadest Võlsi. Intervjuu on metsandusloolase Toivo Meikariga.

Neile, kes lähevad metsa jahile fotokaameraga, on Jarek Jõeperal nii mõnigi nõuanne kaasa anda. Eraldi lõik on keskendunud talvel pildistamisele ning see on vara saabunud lume tõttu igati päevakohane. Ajakirja keskel ilutsev poster on aga selleaastase vereta jahi võidujäädvustus: lendavad sead.

Eesti Loodus


    

 




            

EESTI UUDISEID


  


23. novembri kolmas pärastlõunatund: “… tuisutaat see tuiskab teed…”

 


EMHI lumekaart 25. novembri hommiku seisuga

 

Tsüklon tõi lumetormi

22. novembri öösel tekkis Ukraina kohal tsüklon, mille lõunaservas alustas põhja poole teed soe subtroopilistelt laiustelt pärit õhk. Samas liikus tsükloni tagalasse üle Skandinaavia ja Kesk-Euroopa arktilistelt laiustelt pärit külm õhk.

Tsüklon süvenes kiiresti ja liikus keskmega piki Venemaa läänepiiri põhja suunas. 23. novembri pärastlõunal ületas tsükloni kese Peipsi järve ja liikus üle Kirde-Eesti põhjarannikule. Madalaim õhurõhk mõõdeti EMHI vaatluspunktidest Mustvees: 714 mm. Tartu Postimehe andmeil oli Tartu lennujaama baromeeter näidanud aga koguni 710 mm, ainult ühe millimeetri üle rekordmadala õhurõhu, mis fikseeriti 1962. aasta veebruaris.

Põhjatuul tugevnes 23. novembri päeval ja 24. öösel Pakril iiliti 29,7, Sõrves 28,5, Rohukülas 27,3, Kundas 26,6 ja Vilsandil 26,5 meetrini sekundis. Lumesadu ja tuisk jõudis Eesti kagupiirile 22. novembril enne keskööd ning levis sealt üle kogu Eesti.


 

Tartus pääses esmaspäeva hommikul kooli küll!

 

25. novembril mõõdeti paljudes paikades novembrikuu rekordiline lumepaksus. Raplamaal Kuusikul küündis lumekiht koguni 56 sentimeetrini.

24.11. ennelõunal oli veetase Pärnu lahes ja rannikul Pärnust lõuna pool kriitilise lähedal: 140–160 cm üle keskmise.

Tuisk seiskas 23. novembril laeva- ja lennuliikluse ning häiris suuresti maismaatransporti. Kraavi läks mitu liinibussi, vähemalt ühe bussi puhus ümber tuuleiil. Siin-seal jäid hätta isegi lumekoristusmasinad. Purunesid katused ja mõned kergehitised, langesid oksad ja terved puud, kümned tuhanded majapidamised jäid vooluta. On avaldatud arvamust, et viimati oli nii hull novembriilm 1975. aasta 22. novembril.

Selle Uudistaja toimetamise aegu oli alanud juba ka suur sula vaheldumisi öiste külmadega.

EMHI/Uudistaja

 
  

2009 – rahvusvaheline astronoomia-aasta

400 aastat pärast seda, kui Galileo Galilei leiutas teleskoobi, kuulutas ÜRO 2009. aasta rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks ning määras UNESCO selle aastaga seotud sündmuste juhiks.

Koostöös rahvusvahelise astronoomiaühinguga IAU on kavas korraldada teavituskampaania ja hulgaliselt mitmesuguseid üritusi. Eesmärk on uudistada universumit, süvendada inimeste teadmisi astronoomiast ja selle mõjust reaalteadustele, filosoofiale, kultuurile ja säästvale arengule. UNESCO esitas oma liikmesriikidele üleskutse asutada oma komitee, et tähistada astronoomia-aastat ja korraldada kohalikke üritusi.

Eesti kutselisi astronoome esindab IAU-s Eesti astronoomiakomitee. Lisainfot astronoomia-aasta kohta saab veebilehelt http://www.astronomy2009.ee.

UNESCO Eesti rahvuslik komitee

 
  

Looduskaitse lõpp II?!

Täna kell 10–15 on Tartus Dorpati konverentsikeskuse Baeri saalis väitlus ja avatud ruumi arutelu “Looduskaitse lõpp II?!”.

Kuus aastat tagasi, kui keskkonnaministri toolil istus reformierakonna juht Heiki Kranich, hakkasid asjalood Eesti keskkonnapoliitikas arenemas suunas, mis kuulutas hukku looduskaitsele: alustati metsareformi, hakati kaitsealade haldust ümber kujundama, rajati süvasadamat Saaremaale. Toona kutsuti inimesi mõttetalgutele „Looduskaitse lõpp?!“ Leigo turismitalus.

Väitlustes osalesid keskkonnaminister Heiki Kranich ja paljud asjatundjad ning arvamusliidrid: Kalevi Kull, Urmas Tartes, Erkki Truve, Paap Kõlar, Marek Strandberg, Andres Talijärv, Rainer Kuuba jt.

Nüüd, kuus aastat hiljem, oleme endistviisi looduskaitset ning metsi puudutavate muutuste ja reformide keerises. Õhus on hirmu, ootust ja lootust. Kas looduskaitsel ongi lõpp käes? Või on see hoopis algus?

Väitlema on kutsutud Jaanus Tamkivi, Rita Annus, Villu Reiljan, Urmas Tartes, Mart Jüssi, Marek Strandberg, Karel Rüütli, Jalmar Mandel jt. Seejärel on igal osalejal võimalus sõnastada oma aruteluteema ning juhtida tund aega kestvat arutelu, pannes olulisemad mõtted kirja. Lõpuks hinnatakse kirjapandud mõtteid ja teemasid, selgitades välja osalejate jaoks olulisimad. Ühtaegu toimub neli arutelu, kokku on võimalik püstitada 12 teemat.

Aruteludel kirjapandu saadetakse meili teel kõigile osavõtjatele. Selle põhjal palutakse teemade püstitajatel kirjutada hiljem kokkuvõtlik artikkel.

Ürituse korraldavad erakond Eestimaa Rohelised (EER) ja Eestimaa Rahvaliit.

EER

 
  

Maaülikooli teadlased rajasid Emajõe oru veerule katsemaja

Täna, 28. novembril kell 13 avab Eesti maaülikooli (EMÜ) maaehituse osakond Metsamaja taga dendropargis Emajõe oru veerul paikneva soojusisolatsioonimaterjalide katsemaja.

Katsemajas uuritakse eri looduslike ning tööstuslike soojusisolatsioonimaterjalide omadusi. Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljani sõnul kasutatakse katsemajas looduslikest materjalidest kanepi- ja pilliroohabet, linaluud, saepuru, turvast jm. Tööstuslikest soojusisolatsioonimaterjalidest katsetatakse klaas- ja tselluvilla, termovahtu jm.

Katsemaja alusel teevad oma uurimistöid maaehituse osakonna doktorandid ja magistrandid. Maja rajamisele eelnesid katsed laboris ja mudelitega. Katsemaja konstruktsioon on patenditud.

EMÜ

 

  


Kas Toila termid saavad peagi konkurendi?

 

Viru Rand kavandab Toilasse võimast veekeskust

Osaühing Viru Rand kavatseb kalatootmise lähiaastatel täielikult Vokasse üle kolida. Tühjaks jäävale 6,9 hektari suurusele maa-alale otstarvet otsides jõuti mõtteni rajada sinna spordi- ja vabaajakeskus, mille südameks oleks 50-meetrine bassein. Kavas on rajada ka spaast ja hotellist koosnev kompleks koos parkmetsaga, kus saab sportida.

Osaühingu juhatuse esimehe Toomas Auli arvates täiendab kavandatav veekompleks Toila sanatooriumi pakutavaid võimalusi. “Meie idee on natuke teistsugune kui sanatooriumis. Et inimesed kogu Ida-Virumaalt saaksid siin ujumas käia ja et oleks võimalik ka spordivõistlusi korraldada.”

Viru Ranna osanik Agu Laanemets leiab, et kuna Toila on turismi sihtkohana tuntuse saavutanud, on üsna loogiline, et keegi tahab sinna veel midagi teha. Siiski on Laanemetsa sõnul veel ennatlik rääkida, kas Viru Rand hakkab tulevast spordi- ja vabaajakeskust ise arendama. “Kui vaadata kavandatava plaani rahalist mahtu,” ütles Laanemets, “siis võib jutt olla 150–200 miljonist kroonist. Meie ettevõtte 60–70 miljoni krooni suurust käivet arvestades tundub see meie jaoks liiga mahukas. Me ei välista mitte midagi, aga praegust seisu arvestades pean tõenäolisemaks investori kaasamist.”

infoturism.ee/Põhjarannik

 

 
 
 


TASUB OSALEDA



Fotovõistluse võitjad selguvad 3. detsembril

Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu peetakse 3. detsembril Tartu ülikooli raamatukogu (Struve 1) konverentsisaalis algusega kell 15.

Muidugi vaadatakse teise vooru pääsenud pilte ja antakse üle auhinnad. Ühtlasi on kavas kaks ettekannet. Indrek Rohtmets räägib ja näitab pilte oma retkest Aafrika südamesse Ugandasse, Urmas Tartes selgitab aga, kuidas pildistada väikesi asju. Musitseerib Jaak Tuksam.

Üle antakse ka ajakirja Horisont võistluse “Oma programmid” auhind.

Eesti Loodus

 
  

Homme toimub Tartus “Hiie väe” tunnustamissündmus

Maavalla koda ootab hiite sõpru laupäeval, 29. novembril kell 12–15 Tartusse kirjandusmuusemi (Vanemuise 42) saali, kus toimub esmakordne tunnustamissündmus “Hiie vägi”.

Sündmuse naelana kuulutatakse välja Hiie sõbra nime pälvinu ja antakse talle üle Hiie sõbra kirves. Samuti tutvustatakse fotovõistluse “Maavalla hiied 10221” tulemusi ja autasustatakse võitjaid. Piduliku sündmuse pillilugude ja laulude eest hoolitseb Lauri Õunapuu sõpradega ning lavajuhiks on Merle Jääger. Sündmus on avalik ja tasuta.

Hiie sõbra lehekülg http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2882&op=lugu.

Fotovõistluse lehekülg http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=2883&op=lugu.

“Hiie väge” on toetanud Eesti kultuurkapital ja Eesti rahvuskultuuri fond. Fotovõistlust toetavad Kehrwieder, Turu Foto, Loodusajakiri, Overall, Maaleht ja Lofo.

Maavalla koda

 

Omnibuss: Nõiakaev, võimasin, pärimusmuusika
Looduse Omnibuss viib homme, 29. novembril Tuhalasse, Imaverre ja Viljandisse Göran Månsson'i kontserti kuulama.
Tuhalas saab vaadata, kas Nõiakaev läheb keema, Imavere piimandusmuuseumis võid teha, Viljandis ringi uidata ning kuulata õhtul Pärimusmuusika aidas Göran Månsson Band’i kontserti.

Göran Månsson Band on trio, kus folk-fusionlikul moel on kokku saanud maailmamuusika ja pärimus. Nende muusikas on suur osa improvisatsioonidel: kontserditervik sünnib paljuski koha peal ja otse vaatajate silme all.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 11, tagasi Tallinnas ollakse kell 23.30.Sõidu hind koos kontserdi- ja muuseumipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa nagu ikka tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss
 
  

Jõmmul on selgi nädalavahetusel loengud

Emajõe lodjakoja rahvas võib naljaga pooleks uhkusega nentida, et “ilmselt oli looduslodi möödunud nädalavahetusel ainuke sõidugraafikust kinni pidanud laev Eestis ja vaprad kohaletulnud said laheda sõiduelamuse lumemöllus”.

Jõmmu loeng-sõidud on sellelgi nädalavahetusel: nii laupäeval, 29. novembril kui ka pühapäeval, 30. novembril on kell 10–12 loeng “Emajõe linnud”, lektor Rein Kuresoo. Lodjasõidud-loengud algavad Väikese lodjakoja sadamast Ujula tänav 98 ning kulgevad Vorbuse suunas. Pilet maksab 50 krooni. Sõitudele tuleb enne registreeruda veebi www.lodi.ee esilehel asuvas registreerimismootoris. Küsida saab telefoni teel: 551 8386.

Looduslodja sõite toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Lodjakoda

 
  

Loodusõhtu Krusensternist

Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 1. detsembril kell 18 esitletakse Eestist pärit Vene esimese ümbermaailmasõitja Adam Johann von Krusensterni elu käsitlevat uut ajaloolist dokumentaalfilmi “Spe Fretus – lootusele tuginedes”.
Filmis aitavad Urmas Dresen, David Vseviov, Jüri Kuuskemaa ja Erki Tammiksaar lahti mõtestada ja mõista admirali huvitavat ja seiklusrikast elu. Filmi loomisest ja A. J. von Krusensternist räägib Kiltsi mõisakooli juht Lembit Keerus. Kohapeal on hea võimalus soodsa hinnaga uut filmi ka osta. Vahelduseks esitavad klassikalisi romansse Maria Kondratjeva ja Olga Zaitseva, klaveril saadab Jelena Hamonjan.
Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 

  


Nii tekkis Surtsey (foto: www.thunderbolts.info)

 

Islandi vulkaanisaared

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) on teisipäeval, 2. detsembril kell 18 loodusõhtu “Islandi vulkaanisaared”.

Lõppeval aastal oli kaks poolümarat tähtpäeva, mis mõlemad seotud saareriigi lõunarannikul asuva Vestmanni saarestikuga: möödus 35 aastat dramaatilisest Heimaey vulkaanipurskest, mis hävitas suure osa saarestiku ainsast linnast, ja 45 aastat päevast, mil maailmkaardile ilmus uus saar, Surtsey. Vaatame Heimaey vulkaani Eldfelli purskest Islandil tehtud pooletunnilist filmi ning pilte nii Heimaeyst kui ka Surtseyst ja tema tekkest kõnelevast näitusest. Juttu puhub loodusajakirjanik Toomas Jüriado.

Keskkonnaõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

TKKHK

 
  

Lendavad dinosaurused

Tartu ülikooli (TÜ) loodusmuuseumi huvipäev “Kas dinosaurused lendavad?” toimub 6. detsembril kell 11–15 Tartus Vanemuise 46 geoloogia- ja zooloogiamuuseumis. Avatud on muuseumi püsiekspositsioonid, Raul Lunia dinosauruste näitus ning rahvusvahelise polaaraasta näitus.

Geoloogiamuuseumis on loeng dinosaurustest, saab osaleda dinosauruste näitust tutvustaval ekskursioonil ja tegutseda kivististe õpitoas. Zooloogiamuuseumis peetakse loeng talvelindudest, tegutseda saab mitmes praktilises õpi- ja tegevustoas ning osaleda roomajate ja lindude ekspositsioone tutvustavatel ekskursioonidel.

Huvipäevale on oodatud igas vanuses külastajad, üritusel osalemine on tasuta. Loodusmuuseumi huvipäevi toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Täpse kava leiab võrgupaigast www.natmuseum.ut.ee, info telefonil 737 6076 või e-postiga loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

 
  

Lahtiste uste päev Tallinna botaanikaaias

Järgmisel pühapäeval, 7. detsembril kell 11–16 saab Tallinna botaanikaaeda tasuta.

Tasuta ekskursioonid toimuvad kell 11, 12, 13, 14 ja 15. Taimi saab vaadata ka  mikroskoobiga.

Tallinna botaanikaaed



 



MAAILMAST 

 


Metaani hulk atmosfääris suureneb

Ehkki metaan on süsihappegaasist märgatavalt ohtlikum nn. kasvuhoonegaas, pole tema heite üle siiani kuigivõrd muretsetud, sest seda on enam-vähem tasakaalustanud metaani lagunemine atmosfääris.

Hiljuti kinnitas Ameerika geofüüsikaseltsi ajakiri Geophysical Review Letters aga, et alates 2007. aasta algusest on see tasakaal rikutud. Tundub, et atmosfääri on paisatud miljoneid kuupmeetreid metaani lisaks. Metaani eraldavad märgalad ja riisipõllud, samuti prügilad, seda tekitavad mäletsevad kariloomad, aga muidugi vabaneb hulgaliselt metaani ka gaasi- ja söetööstusest. Atmosfääris reageerib metaan vabade radikaalidega, mille tulemusena tekivad kliimamuutuste seisukohalt ohutud ühendid. Tasakaalu nihke teine ajend ongi võimalus, et neid vabu radikaale on atmosfääris nüüd mingil põhjusel vähem.

Eriti mõistatuslikuks muudab asja see, et metaani hulga ootamatu suurenemine on sedastatav enam-vähem kõigis seirepunktides. Ootuspärane oleks, et tõus on suurem tööstuslikul põhjapoolkeral, sest lisametaani jaotumisele ühtlaselt üle terve atmosfääri peaks kuluma üle aasta.

Põhjapoolkeral suurenenud metaanikoguse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud erakordselt soe mullune aasta Siberis, mis pani bakterid vohama ja soodest rohkem metaani tootma. See ei seleta aga kuidagi metaanikoguse rohkenemist ka lõunapoolkeral. Sestap teeb olukord keskkonnakaitsjaile ja teadlastele tõsiselt muret.

IEMA

   



Lõuna-Aafrika rahvuslind paradiisikurg vajab Wakkerstroomi rohumaid

(foto: John Kormendy/BirdLife)

 

Briti kompanii ohustab Lõuna-Aafrika loodusparadiisi

Lõuna-Aafrika looduskaitsjad pöördusid Lõuna-Aafrika ülemkohtu poole, et see uuriks briti kompanii Delta Mining seaduslikke õigusi alustada söe kaevandamist Wakkerstroom/Luneburgi piirkonnas.

Töösturite plaanid sel umbes 200-ruutkilomeetrisel märgalade ja rohumaadega kaetud alal Pretoriast ida pool teevad looduskaitsjaid väga murelikuks, kuna kaevandamine hävitaks ligi 300 linnuliigi elupaigad. Näiteks on nende lindude seas Lõuna-Aafrika rahvuslind, ohualdis parasiidikurg (Grus paradisea). Lõolaseliigi Heteromirafra ruddi maailma-asurkonnast elab Wakkerstroomis lausa 85 protsenti. Pole imestada, et viiest Lõuna-Aafrikas korraldatud linnuvaatlusretkest neli kulgeb üksiti neil aladel.

Aga siin kasvab ka üle saja endeemse taimeliigi. Piirkonnast saavad alguse neli suurt jõge, mille kaevandus saastaks. Kõigele krooniks teenib neil maadel elatist tuhandeid inimesi, kelle tulevik satuks tõsisesse ohtu. Sestap on vabaühenduste algatus püüda üliväärtuslikku ala kaitsta igati mõistetav ja põhjendatud.

BirdLife

 
  

Transport on endiselt suurim õhusaastesüüdlane

Euroopa keskkonnaagentuuri EEA kinnitusel on maanteetransport endiselt hulga ohtlike saasteainete põhiallikas. Autod hoiavad Euroopa Liidu riikides (EL-27) kurba esikohta lämmastikoksiidide, süsinikmonooksiidi ehk vingugaasi ja metaanist erinevate gaasiliste orgaaniliste ainete poolest. Teine koht kuulub autotranspordile pisiosakeste poolest.

Ometi on kõigis ühenduse maades tehtud suuri pingutusi, et saastet vähendada. Suurimat edu on EL-27 saavutanud vääveloksiidide heidet kahandades: võrreldes 1990. aastaga on see vähenenud koguni ligi 70 protsenti. Vähemaks on jäänud ka muude kahjulike ainete emissioon: vingugaasil 53, orgaanilistel gaasidel 44 ja lämmastikoksiididel 35 protsenti.

Suurim vääveloksiidide allikas on EL-s elektri- ja soojatootmine lausa 58,4 protsendiga. Üle 90 protsendi ammoniaagiheitest tuleb põllumajandusest.

EEA

 

 




KOMMENTAARI ASEMEL 



Meie allajäämine mitte ju teab mis katastroofilisele looduskapriisile oli nii südantliigutavalt üleüldine, et kommenteerida pole siin vähimatki. Pigem vaatame läbi naljaprillide mõnda 24. novembri hommikul klõpsutatud fotot.

 


Oodates kevadet


 

Ah siia mu väike ja sinine eile jäigi!

 


Mina olen valgemütsiline keelupäkapikk.

 


Vanemuine on lahti. Ja pooliti ka Raekoda. Kõik muu on kinni.

 


Pojakene, ehk sa siiski paneksid villased sokid jalga?!

 


Mister Wilde, kas teie näete midagi? Mina olen vist pimedaks jäänud…




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012