Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. detsember  2008



EMHI lumekaart…



… ja Tartu 9. detsembri hommikul

 

Lõppeval nädalal näitas ilm järjekordselt, kui “suur” Eesti kliima mõttes on: kui näiteks Tallinnas ei tulnud läinud nädalavahetusel kübetki lund, siis Purtse–Häädemeeste mõttelisest diagonaalist ida pool valitses jälle kord kohati lausa lumeuputus.


 


UUDISTAJA SOOVITAB



     

 


 

horisont.ee – rohkem teadussõnumeid

Küllap on Horisondi veebileht nagu Tallinna linn, mis kunagi lõplikult valmis ei saa. Kas või juba seepärast, et teaduses juhtub kogu aeg midagi. Uudistaja lugejal tasub aga meelde jätta, et Horisondi teadusblogi pakub nüüd senisest veelgi enam teadussõnumeid. Tänavu sügisel on selle tegijate ringiga liitunud mitu uut kirjutajat: Osnabrücki ülikooli kognitiivteaduste eriala tudeng Paula Henk, Amsterdami ülikooli astrofüüsika doktorant Mihkel Kama, Pennsylvania ülikooli keemiadoktorant Rainer Küngas jt.

Olulise tehnilise uuendusena oleme loomas reaalajas toimivat teadusterminoloogia sõnastikku. Viimane peaks oluliselt lihtsustama Horisondi teadusblogi lugemist, aga ühtlasi seda natuke mängulisemaks muutma.

Ja muidugi saab veebilehelt www.horisont.ee alati järele vaadata, millest on juttu viimases Horisondi trükinumbris. Samas väljas olev ajakirja elektrooniline arhiiv ulatub aastasse 1996 ja võiks ehk mõndagi pakkuda ka neile, kel huvi veebinduse ajaloo ja tehniliste võimaluste vastu, sest oleme oma arhiivis teadlikult säilitanud ka veebilehe omaaegsed ilmed.

Horisondi teadusblogi jätkuvat ülesehitustööd on toetanud haridus- ja teadusministeerium 2008. aasta teaduse populariseerimise projektikonkursi raames.

Horisont




            

EESTI UUDISEID

  



Eesti ühineb rahvusvahelise vaalapüügikonventsiooniga

Keskkonnaministeerium teatas 8. detsembril, et Eesti ühineb veel selle aasta lõpus Eesti vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga, et tagada koos teiste EL riikidega vaalavarude tõhus kaitse ning arendus.

Eesti on 84. konventsiooniga ühinev riik; vaalakomisjonis hakkab Eestit esindama keskkonnaministeerium. “Meie eesmärk on igati toetada vaalakaitset pooldavaid riike ja samas aidata Euroopa Liidul koostöös poliitikute ja teadlastega välja töötada paindlikud reeglid ning lahendused vaalapüügi paremaks korraldamiseks,” ütles keskkonnaministeeriumi loodukaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi.

Eesti ise ei kavatse hakata vaalu püüdma ja on ka kommertssihiga vaalapüügi vastu. “Kuid toetame teatud piirkondades (Gröönimaa, Island, Norra) kontrollitud ja piiratud traditsioonilist vaalapüüki kui kohalikku elulaadi,” ütles Alasi.

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (International Convention for Regulation of Whaling) allkirjastati 1946. aasta 2. detsembril, et tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng. Konventsiooni elluviimiseks on loodud rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC – International Whaling Commission), kes jälgib ning vajaduse korral täiendab ja parandab vaalanduse korralduseks ette nähtud meetmeid. Näiteks kuuluvad meetmete hulka vaaladele kaitsealade loomine, vaalapüügi limiteerimine jne. Ühtlasi korraldab vaalakomisjon vaalauuringuid ja peab arvet püügi üle.

Vaalakomisjon on avatud kõikidele riikidele, kes on konventsiooniga liitunud. Komisjoni kuulub iga riigi esindaja koos ekspertide ja nõunikega. Organisatsiooni kuulub 83 riiki. Eesti liitumist toetavad Euroopa Komisjon ja meie looduskaitseorganisatsioonid eesotsas Eestimaa Looduse Fondiga.

Keskkonnaministeerium

  


Eesti teadus on ületanud olulisuse künnise kõigis teadusvaldkondades

Tartu ülikool (TÜ) teatas 10. detsembril, et andmebaasi Essential Science Indicators analüüsi põhjal on Eesti teadustegevus esimest korda ületanud olulisuse künnise kõigis andmebaasis toodud 22 teadusvaldkonnas. Seda mõjukust mõõdetakse teadusartiklite ja tsiteeringute arvu järgi.

Peale selle on viimase kaheksa kuuga Eesti teaduse mõjukus suurenenud veel ühe protsendi võrra, jäädes nüüd maailma keskmisest maha ainult 16,5 protsenti.

TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul on Eesti teadustegevuse viimaste aastate edu pika töö tulemus. “Eesti teaduse mõjukuse kasv riikide arvestuses on viimastel aastatel olnud palju kiirem kui maailmas keskmiselt. Hea meel on tõdeda, et Eesti teadusproduktsioonist üle 60% pärineb Tartu ülikooli teadlastelt ja õppejõududelt,” rõõmustab Ots.

Viimasena ületas olulisuse künnise majandusteadus, millele on aidanud kaasa Tartu ülikooli majandusteadlaste suur kõrgetasemeliste teadustööde hulk. Analüüs andmebaasis Web of Science näitab, et viimase 10 aasta ja 11 kuu jooksul on Eesti majandusteadlased avaldanud sealsetes teadusajakirjades 127 artiklit, mida on liigitatud majandusega seotud märksõnade alla. Kokku on neile artiklitele viidatud 192 korral, mis teeb keskmiseks tsiteeritavuseks 1,5 viidet artikli kohta.

Kõige suurema panuse on Eesti majandusteadlaste rahvusvahelistesse publikatsioonidesse andnud TÜ (44,9%), oluline on ka Tallinna tehnikaülikooli osa (33,1%).

  



Foto: Ingmar Muusikus

          

Foto: Kaarel Kaisel

 

Eesti Looduse fotovõistluse võidutööd

Eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja249.html) avaldasime ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse tulemused ja lisasime noorte hulgas parimaks hinnatud pildid. Täna pakume vaadata üldarvestuses peapreemia toonud fotosid. Ingmar Muusikuse foto varsakapjadest sai ˛ürii kõrgeima hinnangu taime- ja Kaarel Kaisla roohabeka-pilt loomafotode hulgast.

Uudistaja

  


Premeeriti parimaid üliõpilasteadlasi

Sel nädalal kuulutas haridus- ja teadusministeerium (HTM) pidulikult välja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused. Konkursi laureaatidele anti kokku 59 preemiat ja 32 tänukirja. Tunnustati ka auhinnatud teadustööde juhendajaid.

Tänavu esitati konkursile rekordarv teadustöid: 359 uurimust kokku kahekümne kolmest kõrgkoolist, neist 133 bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias. Üle poolte autoritest olid Tartu ülikooli üliõpilased. Aktiivselt osalesid ka Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool ja Eesti maaülikool.

Nagu varasematelgi aastatel laekus konkursile kõige rohkem töid ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnast (41,5% tööde üldarvust). 29,5% töödest käsitles loodusteadusi ja tehnikat, 20,9% bio- ja keskkonnateadusi ning 8,1% terviseuuringuid.

Konkursi auhinnafondis oli tänavu 950 000 krooni, preemiate suurus küünib 25 000 kroonini. Esimest korda anti välja ka kaks 55 000 krooni suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat. Nende saajaiks on Marten Seppel (Tartu ülikool) konkursitööga “Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni” ning Triin Vahisalu (Tartu ülikool, “SLAC1 on vajalik taime sulgrakkude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis”).

Üliõpilaste teadustööde konkurssi on korraldatud alates 1991. aastast. Korraldajate ja konkursikomisjoni hinnangul on selle tase iga aastaga tõusnud.

Auhinnatute täisnimekirja saab vaadata võrgupaigast http://www.hm.ee/index.php?0510192.

HTM


 
 



Rohelised: Uus uurimus hajutab Prantsusmaa tuumaenergia müüdid

Euroopa parlamendi rohelised (The Greens/EFA) avaldasid 2. detsembril pressiteate, mille 5. detsembril edastas ka Eesti roheline erakond (EER).

EFA tellitud uurimus on väidetavalt välja toonud “mõned tõed selle klantspildi tagant, mida Prantsusmaa tuumatööstus levitab. Väited tuumaenergia positiivsest mõjust kliimakaitsele ja eelkõige energiasõltumatusele paljastatakse müütidena.”

Nimelt hoolimata kõikidest väidetest ei sõltu Prantsusmaa naftast vähem kui tema naabrid. Ta tarbib rohkem naftat kui Itaalia või Saksamaa, kes ei ole tuumaenergiariigid, ja toodab nafta jõul kaks korda rohkem energiat kui Ühendkuningriik. Lisaks sõltuvusele naftast saab Prantsusmaa vaevalt küll tõsiselt väita, et tuumaenergia tagab suurema energiasõltumatuse, kui ta peab kogu uraani importima.

Tuumaenergia ei ole ka kliimakaitse võlulahendus. Prantsusmaa CO2-heide ei erine ülejäänud Euroopa suundumusest ja on 1980. aastatest suurenenud. Uurimus näitas ka, et tuumaenergia ei ole puhas energia. Électricité de France’il on 12 000 tonni kasutatud plutooniumi ja Prantsusmaa ei suuda sellega midagi ette võtta. Tuumakütuse ümbertöötamine tekitab väga palju saastust ning plutooniumi transpordi ja ladustamisega kaasnevad tõsised turvariskid.

Ka tuumaenergia tulevik ei paista helgem. Euroopa surveveereaktori (EPR) tehased pidid sisse juhatama uue ajastu, ent takerdunud ja eelarvet ületavad projektid Soomes ja Prantsusmaal näivad tõestavat, et parem oleks lõpetada. Prantsusmaal ei ole isegi piisavalt kvalifitseeritud ülikoolilõpetajaid, et niinimetatud tuumarenessansile tööjõud tagada.

“Uuring näitab ilmekalt, et rahvusvahelise tuumaenergeetika suurel eestkõnelejal Prantsusmaal pole asjad sugugi korras ning paljudes olulistes küsimustes on kodutöö tegemata,” tõdes riigikogu roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman ja lisas, et seda enam ei tohiks Eesti, kus igasugune tuumaenergeetika kogemus puudub, uisapäisa tuumarongile tormata.

EER



 
 

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark said 15-aastaseks

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark loodi 1993. aasta detsembris.

Karula rahvuspargi eesmärk on Kagu-Eesti tüüpilise metsa ja järvederohke kuppelmaastiku ja koosluste kaitse ning Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70 protsenti Karula rahvuspargi territooriumist katab mets, kus on esindatud enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi. Vaata ka http://www.karularahvuspark.ee/

Soomaa rahvuspark loodi kaitsmaks Vahe-Eesti lõunaosale omast loodus ja -pärandkultuurimaastikku. Soomaa rahvuspark hõlmab 390 km2, ta on asutatud viie eraldiseisva raba- ja luhaökosüsteemide kaitseala põhjal. Oma peaaegu puutumatute rabalaamadega on Soomaa ühe Euroopa vanima maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10 222 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ja ka Soomaa ala vee alt. Vaata ka http://www.soomaa.ee

Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja seal kaitstakse rannikukooslusi ja rikast merepõhja elustikku, samuti ohtra merelinnustikuga saari. Ligi kolmveerandi 180 km2 suurusest rahvuspargist hõlmab laiduderikas meri enam kui 100 saarega. Siinset loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Vilsandi rahvuspargi eellaseks oli 1910. aastal loodud Vaika loodusreservaat, Baltimaade vanim kaitseala. Vaata ka http://www.vilsandi.ee/

Riikliku looduskaitsekeskus

  


Eesti keskkonnaühenduste koda valis aasta keskkonnakirve ja -teo

Üheksat Eesti keskkonnaühendust liitev Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis 8. detsembri üldkoosolekul Sagadis 2008. aasta parimaks keskkonnateoks 50 000 vabatahtliku panuse kevadistel prügikoristustalgutel “Teeme ära 2008”. Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks reformierakonnale.

“Teeme ära 2008” kampaaniat on otseselt ja kaudselt mitu korda tunnustatud, kuid EKO liikmete arvates väärib eraldi rõhutamist nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus ebaseadusliku prügistamise tagajärgede kaotamisse. Sündmusest on eeskuju võtnud Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha.

Keskkonnakirve tiitli pälvis reformierakond pikaajalise tulemusliku keskkonnavaenuliku tegevuse eest. Nominendi nimetamisel meenutati juba minister Kranichi ajal alanud keskkonnaministeeriumi politiseerimist, hiljem selgunud maadevahetuse hämaraid tagamaid, minister Tamkivi kohatuid väljaütlemisi Natura 2000 võrgustiku teemal, kantsler Annuse küündimatust arvestada looduskaitsereformi tegemisel teadlaste ja kolmanda sektori arvamust, Eesti riigimetsa tavapärase haldussüsteemi lõhkumist ning paljusid teisi ärihuve eelistavaid loodusvaenulikke otsuseid.

Keskkonnateo tiitli valimisel pakkus konkurentsi eelkõige Von Krahli akadeemia ökoloogilise mõtteviisi edendamise eest. Keskkonnakirve kandidaatideks pakuti näiteks ka ebaseaduslike ehitiste omanikke ja seadustajaid ning Eesti keemiatööstuse liitu, kes endiselt toodab fosfaate sisaldavaid pesupulbreid.

Keskkonnategusid on EKO valinud juba viiel aastal. Negatiivse keskkonnateo tiitli on siiani kahel korral pälvinud vabariigi valitsus ning korra haridusminister Mailis Reps ja Tallinna linnavalitsus. Rohelise teo tiitli saajateks on EKO eelmistel aastatel valinud riigikontrolli, Eesti naisteühenduste ümarlaua, Maidla valla juhi Enno Vinni ja Eesti Päevalehe.

EKO

  




Looduskaitsekeskus tutvustab uusi trükiseid

LKK Põlva-Valga-Võru regioon tutvustas lõppeval nädalal Võrus uusi looduskaitseteemalisi trükiseid.

Kokku on LKK Põlva-Valga-Võru regioonil keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud neli uut trükist: 45-leheküljeline brošüür “Võrumaa looduskaitseobjektid” ning Pähni looduskaitseala, Paganamaa maastikukaitseala ja Kütioru infovoldikud. Viimased kolm on peale eestikeelsete antud välja ka inglise keeles, arvestades sihtrühmana nende kaitsealade külastajaid välisriikidest.

Trükiseid levitatakse regiooni koolidele ja raamatukogudele, samuti saab neid küsida Tartu keskkonnahariduskeskusest, regiooni maakondade turismiinfokeskustest, i- punktidest, keskkonnateenistustest ja LKK kontoritest Haanjas, Otepääl ja Karulas. Trükised on mõeldud kõikidele loodushuvilistele ja piirkonnas käivatele turistidele.

LKK Põlva-Valga-Võru regioon

  


Jahimehed kuulutavad ülejärgmisel esmaspäeval välja jõulurahu

Eesti jahimeeste selts korraldab 22. detsembril Viljandi lossimägedes ürituse, kus seltsi president Margus Puust kuulutab jahipasuna saatel välja jõulurahu.

Õhtupoolikul kell viis peetakse lossimägedes kõnesid. Tund aega hiljem kolivad jahimehed pärimusmuusika aita, kus saab kuulata mulgikeelseid laule ja mekkida jõuluroogi. Muu hulgas teevad püssikandjad tuleva aasta plaane.

Jõulurahu kestab pühade lõpuni. Sel ajal lähevad jahimehed metsa püssita ja viivad loomadele söötmiskohtadesse suupoolist.

Sakala


 
 
 


Aimla mõisa peahoone (
http://www.mois.ee)

 

RMK arendab Viljandimaal uut looduskeskust

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) investeerib järgneva kolme aasta jooksul Viljandimaal asuva endise Aimla mõisakompleksi renoveerimisse ja looduskeskuse arendamisse seitse miljonit krooni.

Aastal 2011 peaks mõisakompleks olema täielikult renoveeritud, loodusõppeprogramme on Aimlas korraldatud alates tänavu suvest. Looduskeskuses hakatakse tutvustama Eesti looduskultuuri, traditsioonilisi käsitöö- ja puidukasutusviise ning edendama inimeste üldist keskkonnateadlikkust. Aimla looduskeskuse ja Sakala puhkeala arendamiseks hakkab RMK koostööd tegema Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga.

Varem oli nendes hoonetes paiknenud RMK Aimla metskond, kuid pärast suviseid ümberkorraldusi RMK-s metskond suleti ning hakati kompleksi arendama looduskeskusena.

infoturism.ee/RMK


    

TASUB OSALEDA



Liputund Pika Hermanni juures

Täna, 12. detsembril möödub üheksa aastakümmet päevast, mil sinimustvalge lipp heisati Pika Hermanni torni. Eesti lipp heisati 1918. aasta jõulukuu 12. päeval kell 3 pärast lõunat – kriitilisel silmapilgul, mil Briti kuninglik kergeristlejate eskaader oli just jõudnud Tallinna lahte ja toonud pöörde Vabadussõjas võitleva rahvaväe meeleollu.

Riigikogu ja Eesti lipu selts korraldavad selle sündmuse meenutuseks Toompea lossi aias Pika Hermanni jalamil täna kell 15 riigi- ja rahvuslipu piduliku austamise. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland ja Riigikogu liige, Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste.

Sinimustvalge lipu auks mängib kaitseväe orkester Indrek Toompere juhatusel ja laulavad Eesti kooriühingu kaheksa koori Veronika Portsmuthi juhatusel. Üles on rivistatud Kaitseliidu, noorkotkaste ja kodutütarde auvahtkond.

Riigikogu pressitalitus



 
 

Omnibuss suundub Lahemaale

Pühapäeval, 14. detsembril sõidab Looduse Omnibuss jõulueelsele retkele Palmsesse, Tammispeale ja Viinistule Rannapit kuulama.

Koos Anne Kurepaluga saab jalutada Palmse metsas. Vaadatakse Eesti kõrgeimat Tammispea Suurkivi. Seakülas ootab reisilisi juubilar Simson. Viinistu kunstimuuseumis on aga klaverikontsert, mille juubilar Rein Rannap pühendab Viinistule, juubilar Simsonile ja Omnibussi-rahvale. Kingituseks on kõigile Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre loodusekalender “Eesti maavarad” ja Anne Kurepalult käbidega kuuseoks.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 10, Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9. Tagasi jõutakse vastavalt kell 19 ja 20. Sõidu hind on kummastki lähtepunktist täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 250 ja õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss
 



Eesti looduse vägi – Jaak Johansoni sünnipäev ja Hendrik Relve õhtu

Rahvusraamatukogu traditsiooniline esmaspäevane loodusõhtu on seekord, 15. detsembril, üksiti ka jõuluõhtu.

Plaanis on pidada Jaak Johansoni sünnipäeva ja kuulata Hendrik Relve lugusid Eesti looduse vägevusest. Piltidelt saab vaadata paiku, mis on meile tähtsad ning mida me uhkusega saame maailmale näidata. Pilli mängivad ja laulavad sünnipäevalaps Jaak Johanson, Tuule Kann, Jaak Sooäär ja Hendrik Relve. Õhtu jätkub raamatukogu kohvikus, kus pakutakse sünnipäevakringlit ja klaasike glögi. Jõuluõhtu hind 50 krooni ja see algab kell 18.
Loodusõhtul saab osta soodsa hinnaga Hendrik Relve uut raamatut “Eesti looduse vägi”, albumit “Euroopa kaunis loodus”, loodusfoto aastaraamatut, 2009. aasta looduse kalendrit “Eesti maavarad”, ökokalendrit ja veel mõnd huvitavat raamatut ja plaati. Ökokalendri kohta vt. lähemalt http://terveelu.bioneer.ee.

Looduse Omnibuss  




LUS-is antakse aru

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) selle aasta viimane, üldjärjekorras aga 1245. üldkoosolek peetakse 18. detsembril algusega kell 17.15 seltsi majas Tartus Struve 2.

Kavas on seltsi sektsioonide tegevusaruanded ja jooksvad küsimused. Kõik loodusesõbrad ja -huvilised on teretulnud.

LUS

 
 


MAAILMAST 



Väike-konnakotkas: üks ohustatud liuglenduritest (foto: Johann du Preez/BirdLife)

 

Purilendurlindude surm Egiptuses

Ühe Egiptuse veepuhastusjaama lähedalt leiti hiljuti hulk surnud rändlinde, esmajoones väike-konnakotkaid ja valge-toonekurgi. Surma täpne põhjus ei ole teada, aga BirdLife on algatanud projekti, sedastamaks ohte liuglendu harrastavatele rändlindudele.

Need linnud kasutavad rändel nimelt tõusvaid õhuvoole, liueldes purilennul ühest soodsast paigast teise. Seepärast ei sobi neile ülelennuks suured veekogud või kõrged mäed. Nii kogunevad liuglendurid rändel kitsastesse koridoridesse, mis võivad ebasoodsate asjaolude korral saada neile masshuku paikadeks. Üks selliseid “pudelikaelu” on ka Egiptus.

Kokku leidsid linnuvaatlejad Sharm el Sheiki veepuhastusjaama juurest sedapuhku 27 hukkunud väike-konnakotkast ja 30 valge-toonekurge, samuti ühe hiireviu ja hulga kurvitsalisi. Surmatoojaiks võivad sellises paigas olla mitmesugused ohud: mürgid, jaht, sobivate peatuspaikade kadu, otsene kokkupõrge mingi rajatise, näiteks tuulegeneraatori või elektriliinidega. Just asjaolusid, mis liuglendureid ohustavad, hakkabki BirdLife nüüd kogu Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas uurima, et neid võimaluse korral vältida või nende halba mõju vähendada.

BirdLife

 

  

Head projektid ootavad toetusraha

Ramsari konventsiooni büroo asutas aastal 1990 Ramsari väiketoetuste fondi (SGF – Small Grants Fund), mille siht on aidata arengu- ja üleminekuriikidel rakendada Ramsari konventsiooni nõudeid ning arukalt kasutada ja kaitsta märgalasid.

Vahemikus 1991–2007 on SGF saanud kokku jagada 7,3 miljonit Šveitsi franki 217 projektile 104 riigist. Aga samal ajal ei leidnud rahastust 470 samuti igati toetusväärset projekti, sest eranditult valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide vabatahtlikele annetustele tugineval fondil pole lihtsalt nii palju raha.

Selgi aastal jäi 18 Ramsari sekretariaadi ekspertidelt soodsa hinnangu saanud projekti rahata ja neist otsustati nüüd kokku panna SGF tutvustusmapp (portfoolio) Working for Wetlands. Võrgupaigas http://www.ramsar.org/sgf/sgf_portfolio_2008.pdf leiduvatel projektidel on nüüd küllap suurem lootus, et kusagil avanevad rahakotirauad. Valikusse jõudnute seas on näiteks projekte sellistest eksootikamaadest nagu Cabo Verde, Marshalli saared ja Mauritius, aga ka Albaaniast, Gruusiast ja Türgist.

Ramsari sekretariaat

 

  

Soome teeb venelastega koostööd nanotehnoloogia vallas

Soome töö- ja majandusministeeriumi ning Venemaa nanotehnoloogiakorporatsiooni Rusnano esindajad allkirjastasid detsembri alul Moskvas koostöömemorandumi, mille raames hakatakse nanotehnoloogia alal tegema igakülgset koostööd.

Leping puudutab nanotehnoloogia valdkonna poliitilisi otsuseid, uurimistulemuste evitamist, sertimist, standardeid ja autorikaitset, samuti ühisseminare ja vastastikuseid visiite.

Soomes on nanotehnoloogia üks innovatsiooni eelisvaldkondi. Riiklikud fondid rahastavad selle arengut 2005.–2010. aastal 120 miljoni euroga. Venemaa on aga nanotehnoloogias üks maailma juhtriike.

TEKES 



KIIRKOMMENTAAR 



Peremees Mikk Suursild…



… ja tema maja

 

Isegenereeriv Nina

Tänu Looduse Omnibussi “väikevennale”, viljandlaste Elamusbussile Looduses (vt. lähemalt http://www.vanker.ee) sain hiljuti käia kohas, millest varem olin vaid kuulnud: Peipsi-äärsesse Nina külla kerkinud põhumajaasumis.

Põhumajade ehitaja ja konsultant, geograafiharidusega Mikk Suursild kõneles tuulisel järvepealsel huvilistele viljandlastele asjalikult, miks ja millal ta põhuküla ehitama hakkas (vt. ka http://www.unite.ee). Nüüd elab ühes neist suurte akendega ehitistest peremees oma perega, teisi kolme saavad soovijad üürida.

Kui juba parajalt jahe hakkas, kutsus mees külalised ka oma kõige esimesse majja; seal oli ahju paistel mõnus ja soe. Suursilla kinnitusel on tal kõik nüüdisaja mugavaks eluks vajalik olemas: arvuti, teler, külmkapp, pesumasin, soojusvahetajaga ventilatsioon. Aga voolu kuluvat terve asumi peale alla saja kilovatt-tunni kuus. Kusjuures selle voolu toodab Suursild oma sõltumatu energiasüsteemiga: sellesse kuuluvad tuulegeneraator ja päikesepaneelid. Isiklik “elektrijaam” läks vaid viiendiku võrra rohkem maksma, kui oleks kulunud liitumisele Eesti Energiaga.

Mikk rõhutas korduvalt, et üks Eesti suuri hädasid on liiga madal elektri hind, nii et see ei pane kedagi säästule mõtlema. Minule tuleb aga vaata et esimest korda pähe usukübe, et ehk polegi Marek Strandbergi jutud hajaasustuse ja väike-energeetikaga Eestist lihtsalt ühe fantaseerija ulm, millel pole lootustki tegelikkuseks saada.

Suursild ütleb, et, jah, ega teisi inimesi Eestis pole, kes oleksid sel moel kaks aastat elanud. Seni on ta oma ettevõtmisega rahul. Aga lisab juurde, et kui ta peaks viie aasta pärast leidma, et vabandust, poisid, ei tulnud siiski välja, siis on tulemus ju seegi. Esialgu, tundub, seda hirmu ei ole.

Toomas Jüriado


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet