Eesti ühineb rahvusvahelise vaalapüügikonventsiooniga
Keskkonnaministeerium teatas 8. detsembril, et Eesti ühineb veel selle aasta lõpus Eesti vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga, et tagada koos teiste EL riikidega vaalavarude tõhus kaitse ning arendus.
Eesti on 84. konventsiooniga ühinev riik; vaalakomisjonis hakkab Eestit esindama keskkonnaministeerium. “Meie eesmärk on igati toetada vaalakaitset pooldavaid riike ja samas aidata Euroopa Liidul koostöös poliitikute ja teadlastega välja töötada paindlikud reeglid ning lahendused vaalapüügi paremaks korraldamiseks,” ütles keskkonnaministeeriumi loodukaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi.
Eesti ise ei kavatse hakata vaalu püüdma ja on ka kommertssihiga vaalapüügi vastu. “Kuid toetame teatud piirkondades (Gröönimaa, Island, Norra) kontrollitud ja piiratud traditsioonilist vaalapüüki kui kohalikku elulaadi,” ütles Alasi.
Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (International Convention for Regulation of Whaling) allkirjastati 1946. aasta 2. detsembril, et tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng. Konventsiooni elluviimiseks on loodud rahvusvaheline vaalanduskomisjon (IWC – International Whaling Commission), kes jälgib ning vajaduse korral täiendab ja parandab vaalanduse korralduseks ette nähtud meetmeid. Näiteks kuuluvad meetmete hulka vaaladele kaitsealade loomine, vaalapüügi limiteerimine jne. Ühtlasi korraldab vaalakomisjon vaalauuringuid ja peab arvet püügi üle.
Vaalakomisjon on avatud kõikidele riikidele, kes on konventsiooniga liitunud. Komisjoni kuulub iga riigi esindaja koos ekspertide ja nõunikega. Organisatsiooni kuulub 83 riiki. Eesti liitumist toetavad Euroopa Komisjon ja meie looduskaitseorganisatsioonid eesotsas Eestimaa Looduse Fondiga.
Keskkonnaministeerium
Eesti teadus on ületanud olulisuse künnise kõigis teadusvaldkondades
Tartu ülikool (TÜ) teatas 10. detsembril, et andmebaasi Essential Science Indicators analüüsi põhjal on Eesti teadustegevus esimest korda ületanud olulisuse künnise kõigis andmebaasis toodud 22 teadusvaldkonnas. Seda mõjukust mõõdetakse teadusartiklite ja tsiteeringute arvu järgi.
Peale selle on viimase kaheksa kuuga Eesti teaduse mõjukus suurenenud veel ühe protsendi võrra, jäädes nüüd maailma keskmisest maha ainult 16,5 protsenti.
TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul on Eesti teadustegevuse viimaste aastate edu pika töö tulemus. “Eesti teaduse mõjukuse kasv riikide arvestuses on viimastel aastatel olnud palju kiirem kui maailmas keskmiselt. Hea meel on tõdeda, et Eesti teadusproduktsioonist üle 60% pärineb Tartu ülikooli teadlastelt ja õppejõududelt,” rõõmustab Ots.
Viimasena ületas olulisuse künnise majandusteadus, millele on aidanud kaasa Tartu ülikooli majandusteadlaste suur kõrgetasemeliste teadustööde hulk. Analüüs andmebaasis Web of Science näitab, et viimase 10 aasta ja 11 kuu jooksul on Eesti majandusteadlased avaldanud sealsetes teadusajakirjades 127 artiklit, mida on liigitatud majandusega seotud märksõnade alla. Kokku on neile artiklitele viidatud 192 korral, mis teeb keskmiseks tsiteeritavuseks 1,5 viidet artikli kohta.
Kõige suurema panuse on Eesti majandusteadlaste rahvusvahelistesse publikatsioonidesse andnud TÜ (44,9%), oluline on ka Tallinna tehnikaülikooli osa (33,1%).
TÜ
Foto: Ingmar Muusikus
Foto: Kaarel Kaisel
Eesti Looduse fotovõistluse võidutööd
Eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja249.html) avaldasime ajakirja Eesti Loodus fotovõistluse tulemused ja lisasime noorte hulgas parimaks hinnatud pildid. Täna pakume vaadata üldarvestuses peapreemia toonud fotosid. Ingmar Muusikuse foto varsakapjadest sai žürii kõrgeima hinnangu taime- ja Kaarel Kaisla roohabeka-pilt loomafotode hulgast.
Uudistaja
Premeeriti parimaid üliõpilasteadlasi
Sel nädalal kuulutas haridus- ja teadusministeerium (HTM) pidulikult välja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused. Konkursi laureaatidele anti kokku 59 preemiat ja 32 tänukirja. Tunnustati ka auhinnatud teadustööde juhendajaid.
Tänavu esitati konkursile rekordarv teadustöid: 359 uurimust kokku kahekümne kolmest kõrgkoolist, neist 133 bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias. Üle poolte autoritest olid Tartu ülikooli üliõpilased. Aktiivselt osalesid ka Tallinna tehnikaülikool, Tallinna ülikool ja Eesti maaülikool.
Nagu varasematelgi aastatel laekus konkursile kõige rohkem töid ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnast (41,5% tööde üldarvust). 29,5% töödest käsitles loodusteadusi ja tehnikat, 20,9% bio- ja keskkonnateadusi ning 8,1% terviseuuringuid.
Konkursi auhinnafondis oli tänavu 950 000 krooni, preemiate suurus küünib 25 000 kroonini. Esimest korda anti välja ka kaks 55 000 krooni suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat. Nende saajaiks on Marten Seppel (Tartu ülikool) konkursitööga “Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni” ning Triin Vahisalu (Tartu ülikool, “SLAC1 on vajalik taime sulgrakkude aeglast tüüpi aniooni kanalite töös õhulõhede signalisatsioonis”).
Üliõpilaste teadustööde konkurssi on korraldatud alates 1991. aastast. Korraldajate ja konkursikomisjoni hinnangul on selle tase iga aastaga tõusnud.
Auhinnatute täisnimekirja saab vaadata võrgupaigast http://www.hm.ee/index.php?0510192.
HTM
Rohelised: Uus uurimus hajutab Prantsusmaa tuumaenergia müüdid
Euroopa parlamendi rohelised (The Greens/EFA) avaldasid 2. detsembril pressiteate, mille 5. detsembril edastas ka Eesti roheline erakond (EER).
EFA tellitud uurimus on väidetavalt välja toonud “mõned tõed selle klantspildi tagant, mida Prantsusmaa tuumatööstus levitab. Väited tuumaenergia positiivsest mõjust kliimakaitsele ja eelkõige energiasõltumatusele paljastatakse müütidena.”
Nimelt hoolimata kõikidest väidetest ei sõltu Prantsusmaa naftast vähem kui tema naabrid. Ta tarbib rohkem naftat kui Itaalia või Saksamaa, kes ei ole tuumaenergiariigid, ja toodab nafta jõul kaks korda rohkem energiat kui Ühendkuningriik. Lisaks sõltuvusele naftast saab Prantsusmaa vaevalt küll tõsiselt väita, et tuumaenergia tagab suurema energiasõltumatuse, kui ta peab kogu uraani importima.
Tuumaenergia ei ole ka kliimakaitse võlulahendus. Prantsusmaa CO2-heide ei erine ülejäänud Euroopa suundumusest ja on 1980. aastatest suurenenud. Uurimus näitas ka, et tuumaenergia ei ole puhas energia. Électricité de France’il on 12 000 tonni kasutatud plutooniumi ja Prantsusmaa ei suuda sellega midagi ette võtta. Tuumakütuse ümbertöötamine tekitab väga palju saastust ning plutooniumi transpordi ja ladustamisega kaasnevad tõsised turvariskid.
Ka tuumaenergia tulevik ei paista helgem. Euroopa surveveereaktori (EPR) tehased pidid sisse juhatama uue ajastu, ent takerdunud ja eelarvet ületavad projektid Soomes ja Prantsusmaal näivad tõestavat, et parem oleks lõpetada. Prantsusmaal ei ole isegi piisavalt kvalifitseeritud ülikoolilõpetajaid, et niinimetatud tuumarenessansile tööjõud tagada.
“Uuring näitab ilmekalt, et rahvusvahelise tuumaenergeetika suurel eestkõnelejal Prantsusmaal pole asjad sugugi korras ning paljudes olulistes küsimustes on kodutöö tegemata,” tõdes riigikogu roheliste fraktsiooni liige Aleksei Lotman ja lisas, et seda enam ei tohiks Eesti, kus igasugune tuumaenergeetika kogemus puudub, uisapäisa tuumarongile tormata.
EER
Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark said 15-aastaseks
Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark loodi 1993. aasta detsembris.
Karula rahvuspargi eesmärk on Kagu-Eesti tüüpilise metsa ja järvederohke kuppelmaastiku ja koosluste kaitse ning Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70 protsenti Karula rahvuspargi territooriumist katab mets, kus on esindatud enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi. Vaata ka http://www.karularahvuspark.ee/
Soomaa rahvuspark loodi kaitsmaks Vahe-Eesti lõunaosale omast loodus ja -pärandkultuurimaastikku. Soomaa rahvuspark hõlmab 390 km2, ta on asutatud viie eraldiseisva raba- ja luhaökosüsteemide kaitseala põhjal. Oma peaaegu puutumatute rabalaamadega on Soomaa ühe Euroopa vanima maastikutüübi näidisala, mille kujunemine sai tinglikult alguse 10 222 aastat tagasi, kui Balti jääpaisjärv murdis endale tee ookeani, vabastades Lääne-Eesti ja ka Soomaa ala vee alt. Vaata ka http://www.soomaa.ee
Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul ja seal kaitstakse rannikukooslusi ja rikast merepõhja elustikku, samuti ohtra merelinnustikuga saari. Ligi kolmveerandi 180 km2 suurusest rahvuspargist hõlmab laiduderikas meri enam kui 100 saarega. Siinset loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Vilsandi rahvuspargi eellaseks oli 1910. aastal loodud Vaika loodusreservaat, Baltimaade vanim kaitseala. Vaata ka http://www.vilsandi.ee/
Riikliku looduskaitsekeskus
Eesti keskkonnaühenduste koda valis aasta keskkonnakirve ja -teo
Üheksat Eesti keskkonnaühendust liitev Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis 8. detsembri üldkoosolekul Sagadis 2008. aasta parimaks keskkonnateoks 50 000 vabatahtliku panuse kevadistel prügikoristustalgutel “Teeme ära 2008”. Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks reformierakonnale.
“Teeme ära 2008” kampaaniat on otseselt ja kaudselt mitu korda tunnustatud, kuid EKO liikmete arvates väärib eraldi rõhutamist nii suure hulga vabatahtlike üheaegne panus ebaseadusliku prügistamise tagajärgede kaotamisse. Sündmusest on eeskuju võtnud Läti, Leedu, Poola ja Venemaa, kes on sarnase üritusega puhastanud ka oma kodumaad või on plaaninud seda lähiajal teha.
Keskkonnakirve tiitli pälvis reformierakond pikaajalise tulemusliku keskkonnavaenuliku tegevuse eest. Nominendi nimetamisel meenutati juba minister Kranichi ajal alanud keskkonnaministeeriumi politiseerimist, hiljem selgunud maadevahetuse hämaraid tagamaid, minister Tamkivi kohatuid väljaütlemisi Natura 2000 võrgustiku teemal, kantsler Annuse küündimatust arvestada looduskaitsereformi tegemisel teadlaste ja kolmanda sektori arvamust, Eesti riigimetsa tavapärase haldussüsteemi lõhkumist ning paljusid teisi ärihuve eelistavaid loodusvaenulikke otsuseid.
Keskkonnateo tiitli valimisel pakkus konkurentsi eelkõige Von Krahli akadeemia ökoloogilise mõtteviisi edendamise eest. Keskkonnakirve kandidaatideks pakuti näiteks ka ebaseaduslike ehitiste omanikke ja seadustajaid ning Eesti keemiatööstuse liitu, kes endiselt toodab fosfaate sisaldavaid pesupulbreid.
Keskkonnategusid on EKO valinud juba viiel aastal. Negatiivse keskkonnateo tiitli on siiani kahel korral pälvinud vabariigi valitsus ning korra haridusminister Mailis Reps ja Tallinna linnavalitsus. Rohelise teo tiitli saajateks on EKO eelmistel aastatel valinud riigikontrolli, Eesti naisteühenduste ümarlaua, Maidla valla juhi Enno Vinni ja Eesti Päevalehe.
EKO
Looduskaitsekeskus tutvustab uusi trükiseid
LKK Põlva-Valga-Võru regioon tutvustas lõppeval nädalal Võrus uusi looduskaitseteemalisi trükiseid.
Kokku on LKK Põlva-Valga-Võru regioonil keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel valminud neli uut trükist: 45-leheküljeline brošüür “Võrumaa looduskaitseobjektid” ning Pähni looduskaitseala, Paganamaa maastikukaitseala ja Kütioru infovoldikud. Viimased kolm on peale eestikeelsete antud välja ka inglise keeles, arvestades sihtrühmana nende kaitsealade külastajaid välisriikidest.
Trükiseid levitatakse regiooni koolidele ja raamatukogudele, samuti saab neid küsida Tartu keskkonnahariduskeskusest, regiooni maakondade turismiinfokeskustest, i- punktidest, keskkonnateenistustest ja LKK kontoritest Haanjas, Otepääl ja Karulas. Trükised on mõeldud kõikidele loodushuvilistele ja piirkonnas käivatele turistidele.
LKK Põlva-Valga-Võru regioon
Jahimehed kuulutavad ülejärgmisel esmaspäeval välja jõulurahu
Eesti jahimeeste selts korraldab 22. detsembril Viljandi lossimägedes ürituse, kus seltsi president Margus Puust kuulutab jahipasuna saatel välja jõulurahu.
Õhtupoolikul kell viis peetakse lossimägedes kõnesid. Tund aega hiljem kolivad jahimehed pärimusmuusika aita, kus saab kuulata mulgikeelseid laule ja mekkida jõuluroogi. Muu hulgas teevad püssikandjad tuleva aasta plaane.
Jõulurahu kestab pühade lõpuni. Sel ajal lähevad jahimehed metsa püssita ja viivad loomadele söötmiskohtadesse suupoolist.
Sakala
Aimla mõisa peahoone (http://www.mois.ee)
RMK arendab Viljandimaal uut looduskeskust
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) investeerib järgneva kolme aasta jooksul Viljandimaal asuva endise Aimla mõisakompleksi renoveerimisse ja looduskeskuse arendamisse seitse miljonit krooni.
Aastal 2011 peaks mõisakompleks olema täielikult renoveeritud, loodusõppeprogramme on Aimlas korraldatud alates tänavu suvest. Looduskeskuses hakatakse tutvustama Eesti looduskultuuri, traditsioonilisi käsitöö- ja puidukasutusviise ning edendama inimeste üldist keskkonnateadlikkust. Aimla looduskeskuse ja Sakala puhkeala arendamiseks hakkab RMK koostööd tegema Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiaga.
Varem oli nendes hoonetes paiknenud RMK Aimla metskond, kuid pärast suviseid ümberkorraldusi RMK-s metskond suleti ning hakati kompleksi arendama looduskeskusena.
infoturism.ee/RMK
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
