UUDISTAJA I
09. jaanuar 2009
Häid mõtteid, energiat, tervist ja loodushoidlikku meelt äsja alanud aastal 2009
soovib Uudistaja
Viimase Uudistaja ilmumisest möödunud kolme nädala jooksul oli tõsiseid arupidamisi, aga ka pidu ja tralli, tuisku, sula ja pakast, näitusi ja laatasid, jõulud ja aastavahetus. Kuna uudiseid on palju, siis ilmub tänane Uudistaja kaheosalisena.
Sissejuhatuseks mõni pildimeenutus:
Neljanda advendi aeg Tartus
Menukas näitus “Piparkoogimaania” Tallinnas …
… ja Krakowi jõulusõimede väljapanek Tartu mänguasjamuuseumis
Aastavahetuseks oli veetase jõgedes tublisti alanenud
5. jaanuari kenal pakasepäeval Emajõel
Tähelepanu, inimene jäi seisma! Eks saab saiapuru!
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Mets keskendub Eesti metsanduse ajaloole
1918. aasta 13. novembril leidis aset ajalooline sündmus. Saksa okupatsiooni aegse Eestimaa provintsiaalvalitsus võeti ametlikult üle ning ühtlasi suleti selle metsaosakond ja Tallinna metsainspektsioon. Seda päeva peetakse Eesti Vabariigi metsavalitsuse sünnipäevaks. Nimelt sel puhul peeti tänavu 14. novembril Pärnus konverents „90 aastat eestikeelset ja eestimeelset metsandust”.
Tähtpäeva tõttu keskendub Eesti Metsa talvenumber suures osas tagasivaatele meie metsandusele ja metsadele. Temaatika juhatab sisse praktikust metsamehe Ilmar Aruoja tundlik mõtisklus meie tänapäevase mõttelaadi üle. Metsakorralduse analüütik Enn Pärt on oma kirjutises võtnud vaatluse alla Eesti metsad ajaloo tuultes. Ka Eesti metsaülemate ühingu juhatuse esimehe Kaarel Tiganiku artikkel käsitleb ajalugu: Eesti taasiseseisvumise algusaastatel Eesti riigimetsades ja metskondades tehtud reforme. Väikest, kuid värvikat ajalookildu, meie metsanduse isa Andres Mathieseni doktoritöö kaitsmist, kirjeldab metsandusloolane Heino Kasesalu.
Nii mõnigi Eesti Metsa värske numbri artikkel valgustab meie praeguse metsateaduse eri valdkondi. Metsaselektsionäär Tiit Maaten kirjutab metsaselektsioonist ja -puude aretusest Eestis ja Lätis, Eesti maaülikooli doktorant Jaan Pikka annab ülevaate reoveesetete sobivusest metsakasvatuses. Metsatööstuse vaatevinklist kõneleb Märt Riistop süsiniku jalajäljest, riigimetsanduse poolelt vaeb Kristjan Tõnisson teadmistepõhisest metsamajanduse tunnusjooni ja häid külgi; Jaanus Aun on võtnud vaatluse alla erametsanduse tugisüsteemid. Lugemisväärset jätkub metsahuvilisele enamgi.
Eesti Mets
EESTI UUDISEID
Noored loodusteadlased teenisid hõbedat ja pronksi
6.–15. detsembrini Koreas Changwonis peetud 5. rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) osales 44 riigi seas ka kuueliikmeline Eesti võistkond.
Kui 2007. aastal tõi Eesti võistkond Taiwanis toimunud olümpiaadilt kaks hõbe- ja neli pronksmedalit, siis sel korral olid noored veel veidi edukamad. Ka nüüd võitsid kõik kuus medali: Erik Tamre (Tallinna reaalkool), Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise kolledþ) ja Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna gümnaasium) said hõbe- ning Rene Lomp (Tallinna Liivalaia gümnaasium), Ralf Ahi (Tallinna reaalkool) ja Taivo Pungas (Tallinna Prantsuse lütseum) pronksmedali. Kaur Aare õpib 8., ülejäänud võistlejad 9. klassis.
Võistkonna juhendajad olid Tartu ülikooli (TÜ) keemia instituudi lektor Karin Hellat, erakorraline teadur Timo Kikas ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Liina Nagirnaja.
Üld- ja ka individuaalvõit läks Koreale, teooriavõistluse parim oli Taiwanist, eksperimendivooru võitis Indoneesia võistkond. Järgmine, järjekorralt kuues rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad peetakse 2.–11. detsembril 2009 Bakuus. Rohkem infot olümpiaadi kohta leiate veebiaadressilt www.ijso.or.kr
TÜ
Rahvuskivi hiilgus ja viletsus: jõudsasti lagunev Tallinna linnahall
Looduskaitse selts valutab südant rahvuskivi pärast
19. detsembril peetud traditsioonilisel Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) aastalõpukonverentsil võeti vastu ELKS täiskogu avaldus paekivi kohta.
Tõdedes, et meie rahvuskivi paekivi väljendab ja põlistab meie kultuuris igavikulisi püsiväärtusi ning samas on paas “odav ja käepärane ehitusmaterjal, mille näiline rohkus ei kannusta säästlikkusele”, kinnitatakse, et “pae kaevandamist ja kasutamist on võimalik mõistlikumalt korralda, säilitades seejuures tootmismahud ning vältides kahjusid loodusele ja inimeste elukeskkonnale. Märksõnaks on HOOLIVUS, hoolivus nii vaimu kui võimu tasandil”.
Uute karjääride avamine vajab väga veenvat põhjendust. Loodusväärtuslikele maastikele tungimine pole kindlasti põhjendatud niikaua, kuni on kasutamata teisi võimalusi. Näiteks tuleks kasutusele võtta suurte paekarjääride vanades osades kuhilatena vedelevad ja põhjast kaevandamata jääkvarud, kaevata paas välja tulevaste ehitiste alt linnade laienemise aladel ning kavandatava Tallinna raudteeümbersõidu süvisest, taasavada vanad väikesed paemurrud (ning taastada nende ammendudes maastiku ilu näiteks puhtaveelise järvesilma kujundamisega), kaevandada paepõhjaliste kruusakarjääride paljandunud paelasundist põhjaveest kõrgemal ja kasutada ühtlasi kruusa jääkvarusid, eelistada võimalust mööda põlevkivi kaevandamisel üle jäävat halvakvaliteedilist paasi, evitada uudseid kaevandamis- ja kasutusviise.
ELKS “ootab riigilt suuremat tähelepanu ja austust meie rahvuskivi suhtes, mille hädavajalikuks väljenduseks oleks läbimõeldud reeglistik tema käsitlemise kõigis aspektides,” on öeldud avalduses.
ELKS
Ühtekuuluvusfond toob 180 000 eestimaalasele puhta joogivee
Keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) hinnatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri arendamise esimese taotlusvooru projekte; heaks on kiidetud 20 projekti. Rahastusotsuse saanud projektide kogumaksumus on 4,1 miljardit krooni, millest 2,4 miljardit kaetakse ühtekuuluvusfondist ning 1,7 miljardit toetusesaajate omavahenditest. Hindamisprotsess käib ning lähikuudel tehakse otsused veel 15 projekti kohta.
Aasta lõpus tehtud otsused tähendavad umbes 180 000 Eesti elanikule seda, et lähiaastatel ühendatakse nende kodud veevõrku või paraneb joogivee kvaliteet. Lisaks ehitatakse ja renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ning valmivad uued puhastusseadmed. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust Aseri, Haljala, Jõelähtme vald, Järva-Jaani, Kadrina, Kehra, Keila, Kohila, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rae vald, Rakvere, Otepää, Saue, Sillamäe, Tapa, Tõrva, Valga ja Väike-Maarja. Narva linna veeprojekti rahastusotsuse peab omalt poolt kinnitama ka Euroopa Komisjon, kuna projekti kogumaksumus ületab 25 miljonit eurot.
KIK
Vast valminud ravihooned Tartus Maarjamõisas
Uus haiglakompleks – Tartu aasta tegu
Juba üheteistkümnendat korda Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees eestvedamisel valitava aasta teo tiitliga pärjati seekord Tartu ülikooli kliinikumi uute ravihoonete valmimist.
Tartu linna kodulehel, Postimehe kodulehel ja ajalehtedes ilmunud talongidega anti Tartu aasta teo kandidaatidele kokku 6001 häält. Ülekaalukalt sai kõige rohkem hääli Maarjamõisa meditsiinilinnaku uute ravihoonete rajamine.
29. detsembril andsid linnapea Urmas Kruuse ja Postimehe peatoimetaja Merit Kopli raekoja saalis Tartu 2008. aasta teo võitjale Mati Karmini valmistatud miniskulptuuri ning aukirjad ülejäänud kümnele äramärgitud teole. Nende hulka kuulusid kultuuritehase asutamine vanas pärmivabrikus, Sõpruse ringristmiku rekonstrueerimine, seamonument Turuhoone ees, moe- ja vabaajakeskus Tasku, rokkooper “Ruja”, Lotte lasteaed, TÜ/Rocki korvpallimeeskonna edu, uuendatud Tamme staadion, Reiniku gümnaasiumi uus gümnaasiumihoone ning professor Marika Mikelsaare pärjamine maailma parima naisleiutaja tiitliga.
Tartu linnavalitsus
Tragitud latikas
Valitsus muutis kalapüügieeskirja määrust
30. detsembril kiitis valitsus heaks kalapüügieeskirja määruse muudatused, mis täpsustavad harrastuspüügil kasutatavaid püügivahendeid ja -viise ning kalapüügi keeluaegu ja -kohti.
Näiteks tohib allveepüügil kuni kolmeharulise harpuuni asemel edaspidi kasutada kuni viieharulist harpuuni. Keelati tragimine kui ebasäästlik ja ebaeetiline püügiviis. Tragimisel haagitakse kalad sihilikult ilma söödata konksu otsa, kuid kätte saadakse neist suhteliselt väike arv. Samas võivad minema pääsenud kalad saadud vigastuste tõttu hiljem hukkuda.
Siseveekogudes tähistatakse püügivahendid nüüd samamoodi kui meres: edaspidi tuleb kaluril ka siseveekogudes võrku ja õngejada tähistada avaveepoolses otsas kahe lipuga ja kaldapoolses ühe liputähisega.
Kevadine kalade kudeaegne nakkevõrgukeelu algus siseveekogudes (välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves) ühtlustati haugi püügikeeluaja algusega. See on jääkatte puudumisel 15. märtsil, jääkatte korral aga 1. aprillil; keeld kestab 31. maini.
Vooluveekogude nimekirja lisati Kloostri jõgi, Leisi jõgi, Taaliku peakraav, Sõreda oja, Meriküla oja ja Järveoja, mille suudmest 500 meetrit on meres kalapüük lõheliste rände ajal kudejõgedesse ja kudemisajal keelatud. Samuti keelati kalapüük merel Purtse jõe suudmes 1000 meetri raadiuses aasta ringi. Eesti mereinstituudi teadlaste uuringute järgi sigivad nii lõhe kui ka meriforell looduslikult Purtse jões.
Keskkonnaministeerium
Ilmub polaaraasta margiplokk
Järgmisel neljapäeval, 15. jaanuaril, laseb Eesti Post selle aasta esimese postimaksevahendina käibele kahest 15-kroonisest margist koosneva ploki.
Sellega märgitakse rahvusvahelist polaaraastat 2007–2009 ning markidele valitud motiiv, Antarktika jääliustik, meenutab vajadust kaitsta polaaralasid ja jääliustikke. Ploki on kujundanud Eesti tuntuim margikunstnik Lembit Lõhmus ja seda on trükikojalt Vaba Maa tellitud 75 000.
Eesti Post/Uudistaja
Raadiolained aitavad ilveseid seirata
28. detsembri õhtupoolikul püüdsid metsauuenduskeskuse spetsialistid eluspüügilõksuga Kikepera hoiualal 22,5 kilo kaaluva isasilvese, kellele paigaldati raadiosaatjaga kaelus.
Alates 2007. aastast on metsauuenduskeskus koostöös looduskaitsekeskuse (LKK), RMK ja Tartu ülikooliga teinud Soomaal ja selle lähiümbruses ulukloomade telemeetrilist seiret, et saada parem ülevaade ulukloomade arvukuse ja asurkonna üldisest käekäigust. Seireprojekti käigus on alates 2007. aasta varakevadest saanud raadiosaatjaga kaeluse kolm ilvest.
GPS/GSM-süsteemil põhinev aparatuur määrab edaspidi satelliitide kaudu looma asukoha, andes iga nelja tunni järel andmed mobiilivõrgu kaudu uurijatele.
Seniste uuringuandmete põhjal on selgunud, et keskmiselt on Soomaal ja selle lähiümbruses paiknevate ilveste liikumisala 140 ruutkilomeetrit. Pikemaid rännakuid võetakse ette vaid erandkorras või jooksuaja saabudes, kui ühe looma territoorium võib ulatuda 300 ruutkilomeetrini. Hinnanguliselt elab ligi 800-ruutkilomeetrisel uurimisalal 12 ilvest. Ilveste peamine toidus on metskitsed, jänesed ja väiksemad närilised.
Peale ilveste on uurijate huviorbiidis hundid ja metskitsed.
LKK
Tartus avatakse bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus
Esmaspäeval, 12. jaanuaril, peetakse Tartus mitmekesisuse tippkeskuse avaseminar.
Ettekannetega esinevad Martin Zobel (“Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus ja tema programm”), Meelis Pärtel (“Bioloogilise mitmekesisuse mustrid”), Toomas Tammaru (“Võrdlev meetod evolutsioonilises ökoloogias”), Urmas Kõljalg (“Elurikkuse informaatika”) ja Asko Lõhmus (“Elurikkuse kaitse bioloogia”).
Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus FIBIR (Frontiers in Biodiversity Science) on aastail 2007–2013 üks seitsmest teaduse tippkeskusest, mille tegevust rahastatakse Euroopa Liidu tõukefondide toel.
FIBIR
VEEBILT
Tööd on alustanud evolutsioonifoorum
Uue foorumi moderaator Ivar Puura teatas jaanuari alguses evolutsioonifoorumist võrgupaigas http://evolutsioonifoorum.blogspot.com/.
Puura märgib, et maailm tähistab 2009. aastal mitut olulist sündmust looduseuurimise ajaloos: 12. veebruaril 1809 sündis Inglismaal Shrewsburys Charles Darwin, samal aastal ilmus Jean Baptiste Lamarcki raamat “Philosophie zoologique”, novembris 1859 aga Charles Darwini “Liikide tekkimise” esimene väljaanne.
Veebifoorumi eesmärk on teavitada sündmustest evolutsiooni ja elurikkuse ning nendega seonduvatel teemadel, tihendada teadlaste-õppejõudude otsesuhtlust eelkõige õpetajate, teaduse populariseerijate ja meedia esindajatega, tagamaks evolutsiooniteemade teaduslikult täpset ja samas arusaadavat käsitlemist.
Vastukajad ja teemakohased küsimused palub Puura saata aadressil evolutsioonifoorum@gmail.com ning lisada nimi ja kontaktandmed. Küsimuste eelvaliku teeb moderaator.
Skeemi on kujundanud osaühing Eesti Disaini Stuudio
Võitlus tuuleveskitega
Võrgupaika http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com/ on koondatud Hiiumaale kavandatavate tuuleparkidega seotud materjalid.
Inspireerituna tuntud kurva kuju rüütlist on blogi autorid nimetanud ennast Kohalikuks Doniks ja kirjutavad oma profiilis: ““Võib-olla peate Te mind lihtsameelseks, kuid vähemalt olen ma õilis.” Tegelase Kohalik Don taga on liikumise “Võitlus Tuuleveskitega” tuumikgrupp.”
Kodukakk (foto: Tarvo Valker/http://www.eoy.ee/kodukakk)
Aasta linnul seekord ka veeb
Eesti ornitoloogiaühing on tänavuse aasta linnuks valinud kodukaku (Strix aluco). Kodukakk on üks tosinast kakuliigist, keda on Eestimaal kohatud või pesitsemas leitud. Ta pesitseb kultuurmaastikus (vanad pargid, kalmistud, põldudevahelised metsatukad ja -servad), läänesaartel ka vähestel säilinud puisniitudel ja metsades. Tänavuse aasta lind on hämariku ja ööpimeduse lind, kes on häälekas ja keda tuntaksegi rohkem huikamiste järgi.
Kodukakk on varese suurune lind väga suure ja ümara peaga, siit ka rahvapärane nimetus “suurispeakull”. Värvuselt võib ta olla nii hall kui ka ruuge, kusjuures linnu värvus ei olene ei soost ega elueast. Üldiselt on areaali kirde- ja idaosas levinud hallikamad linnud ning lõuna ja lääne pool pruunimad isendid. Eestis kohtab mõlemat karva linde.
Aasta jooksul on kõigi linnusõprade abiga kavas selgitada kodukaku levikut ja arvukust, uurida tema toitumisharjumusi ning piiluda veebikaamera abil kaku koju. Samuti kogutakse kakufolkloori, korraldatakse laste joonistusvõistlus ning püütakse meedia ja trükiste vahendusel kodukaku tegemisi inimestele lähemale tuua. Aasta teises pooles annab Eesti Post välja ka traditsioonilise aasta linnu postmargi. Aasta linnu projekti toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Esimest korda EOÜ aasta lindude 15-aastases ajaloos on aasta linnul oma koduleht, millest huviline saab üht-teist teada nii kodukakust kui ka teistest Eestimaal kohatud ja pesitsevatest kakkudest. Lugege http://www.eoy.ee/kodukakk!
Eedi Lelov, aasta linnu töörühma juht/EOÜ
Nüüd ka imetajanimetused veebis olemas
17. detsembril teatas Matti Masing eestikeelsete imetajanimede komisjonist (EIK) Loodusaja arvutilistis, et EIK “kauaaegne töö on lõpuks nähtaval ka netis, aadressil: http://www.elus.ee/imetajad/.”
Masingu sõnul on EIKi kinnitatud eestikeelsed liiginimetused soovituslikud: “Hulk nimesid pole veel kinnitatud ning nendega töö jätkub. Nimed on vaadeldavad kolmes keeles: ladina, eesti ja inglise.”
Meenutame, et eestikeelsed linnunimetused leiab huviline Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt http://www.eoy.ee, taimenimetused aga võrgupaigast http://www.ut.ee/taimenimed.
Võrgust saab alla laadida Ramsari video
Rahvusvahelise märgalade kaitse lepingu Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas detsembri lõpul, et Internetist leiab uue Ramsari video “Märgalad: hoides meie planeeti elusa ja tervena” (“Wetlands: keeping our planet alive and well”) kas lühemal või pikemal kujul inglis-, prantsus- ja hispaaniakeelses versioonis.
Film räägib loo märgalade tähtsusest ja neid üliväärtuslikke paiku ähvardavatest ohtudest ning kinnitab, et Ramsari konventsioon aitab elutähtsaid ökosüsteeme majandavatel inimestel ühistööd teha.
Green.tv tehtud film esilinastus Ramsari osalisriikide 10. kohtumisel Changwonis ja teenis seal tulise aplausi. Just see Korea linn oli ka filmi sponsor. Pikem versioon kestab umbes neli ja pool, lühem poolteist minutit.
Filme saab alla laadida järgmistest võrgupaikadest: pikem versioon inglise keeles http://www.ramsar.org/ramsar_video_2008_long_e.mov, prantsuse keeles http://www.ramsar.org/ramsar_video_2008_long_f.mov ja hispaania keeles http://www.ramsar.org/ramsar_video_2008_long_s.mov; inglis- ja hispaaniakeelsed lühiversioonid vastavalt http://rwww.amsar.org/ramsar_video_2008_short_e.mov ja http://www.ramsar.org/ramsar_video_2008_short_s.mov (prantsuskeelne lühiversioon polnud detsembri lõpuks veel valmis).
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
