Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. jaanuar  2009




Sula hambad said sel nädalal mitu päeva lumekihti kõhetumaks järada, ometi näitab eilehommikune EMHI lumekaart, et nullpaksuse lumekihiga kohti Eestis kuigi palju polegi. Eile saabunud külmem aeg tuli niisiis ikka valdavalt valgesse maastikku.



UUDISTAJA SOOVITAB






Jaanuarikuu Eesti Loodus

Eesti puudest on 2009. aastal tähelepanu all sarapuu. Avaloos kirjutabki Ivar Sibul selle põõsja puu toimimisest ja omadustest. Sarapuud on läbi aegade tähtsaks peetud. Pole ju meie maal teist sellist toiduallikat, mis jagab nõnda kerge vaeva eest oma ande, hästi säilivaid ja maitsvaid pealekauba.

Timo Palo jutustab suursugustest muskusveistest ning oma kogemustest nendega. Samuti saab lugeda Euroopa lehtmetsavööndi viimasest põlismetsast Bia³owie¿a kaitsealast. Nagu kirjutisest selgub, on see ainulaadne elupaik hävimas.

Rännumees Tapio Vares toob aga lugejate ette Horvaatias asuva Cresi saare oliiviväljad.

Eesti faunast vaadeldakse seekord veelembesi pütlasi ja külmakartmatut pronkskõrsikut.

“Matkaraja” rubriigis on kõne all põliselt kaunis Salevere Salumägi Matsalu rahvuspargis. Intervjuu küsimustele on vastanud geoloog Ivar Puura.

Postril on jäädvustatud, mismoodi jõgitiirud saavad hakkama ogaliku allaneelamisega.

Marten Laur, Eesti Loodus


 

            
EESTI UUDISEID




Emajõe Suursoo külastuskeskus

 

Enamik keskkonnaameti regioonijuhte ja peadirektor teada

Kõigist vastuhäältest ja protestidest hoolimata hakkab keskkonnaamet esmaspäeval, 2. veebruaril tööle. Keskkonnaministeerium teatas eelmisel reedel, et leidis konkursi korras uue ameti regioonijuhid.

Keskkonnaameti kuue regiooni juhataja ametikohtadele kandideeris kokku 30 inimest: Hiiu-Lääne-Saare regioonis laekus kaheksa, Jõgeva-Tartu ja Pärnu-Viljandi regioonis kummaski viis ning Põlva-Valga-Võru, Harju-Järva-Rapla ja Viru regioonis igas neli sooviavaldust.

Konkursiga selgusid siiski vaid viie regiooni juhatajad, Viru regiooni juhataja ametikoht jäi täitmata, ehkki ajalehe Põhjarannik teatel olid kõik kandideerinud ometi enne juhtinud mõnda keskkonnaministeeriumi allüksust. Kuni juhataja leidmiseni täidab tema ülesandeid praegune Ida-Virumaa keskkonnateenistuse asejuhataja Tiiu Sizova. Keskkonnaameti peadirektori toolile kinnitati eile praegune riigimetsa majandamise keskuse arendusdirektor Andres Onemar.

Keskkonnaministeeriumi pressiteates ei nimetata viit valitut siiski regiooni juhatajaks, vaid juhataja kohusetäitjaks. Need on Hiiu-Lääne-Saare regioonis Kaja Lotman (praegune riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor), Harju-Jõgeva-Rapla regioonis Allan Piik (praegune Järvamaa keskkonnateenistuse (KKT) juhataja), Jõgeva-Tartu regioonis Rainis Uiga (praegune Jõgevamaa KKT juhataja), Pärnu-Viljandi regioonis Kaido Kansi (praegune Viljandimaa KKT juhataja) ning Põlva-Valga-Võru regioonis Ena Poltimäe (praegune Võrumaa KKT juhataja).

Keskkonnaametis hakkab töötama kokku 416 inimest.

Keskkonnaministeerium/Põhjarannik/Uudistaja

 

  

Päästeamet saab euroraha toel logistikakeskuse ja uut päästetehnikat

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) 27. jaanuari pressiteate kinnitusel allkirjastati viis rahastusotsust, mis aitavad suurendada päästeameti suutlikkust võidelda metsatulekahjude, nafta- ja keemiareostustega ning loodusõnnetuste tagajärgedega. Toetatud projektide kogumaksumus on 188 miljonit krooni, millest ligi 160 miljonit tuleb Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) ning 28 miljonit riigieelarvest.

Saadud toetuse eest soetatakse muu hulgas kaitsevarustust ning tulekustutus- ja reostuse korjetööde seadmeid, samuti komplekteeritakse linnuhaigla naftareostuses kahjustatud lindude eest hoolitsemiseks. Peale selle ehitatakse 2012. aastaks välja Kose logistikakeskus, mis võimaldab päästeametil hädaolukordadele kiiremini reageerida.

ERF elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme „Keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku tagamise infrastruktuuri arendamine” projekte on perioodil 2007–2013 kavas rahastada 600 miljoni krooniga. Lisaks päästeametile saab edaspidi toetust ka piirivalveamet.

KIK

 


  


Tegutsemisõiguse sai kolmas taaskasutusorganisatsioon

Keskkonnaministeerium andis osaühingule Tootjavastutusorganisatsioon loa tegutseda alates 23. jaanuarist segapakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonina, nii et sellel on nüüd õigus võtta üle pakendiettevõtete kohustus koguda ja taaskasutada pakendijäätmeid.

Keskkonnaministri akrediteeringu saanud taaskasutusorganisatsioonina kohustub OÜ Tootjavastutusorganisatsioon looma pakendijäätmete kogumiskohti. Nende tihedus on kirjas pakendiseaduses ja täpsemad asukohad lepib organisatsioon kokku iga omavalitsusega eraldi.

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon on kolmas pakendijäätmeid koguv taaskasutusorganisatsioon Eestis. Ülejäänud kaks on mittetulundusühingud Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Eesti Pakendiringlus, kes said tegutsemisõiguse alates 2005. aastast.

Keskkonnaministeerium

 

  


Mullune “avastamata turismiaare” Viljandi

 

Võistlus “Eesti avastamata aarded 2009”

Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus kuulutas välja konkursi “Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad”.

Konkursi eesmärk on tunnustada sihtkohti, mille väärtuseks on kaitseala ning kus turismi arendatakse kaitstavate piirkondade eripära ja kohalike elanike vajadusi arvestades.

Konkurss on seotud Euroopa Komisjoni kolm aastat tagasi algatatud projektiga “European Tourist Destinations of Excellence” (EDEN), millega soovitakse mitmekesistada liikmesriikide säästval turismil põhinevaid pakkumisi. EASi turismiarenduskeskuse algatusel liitus projektiga eelmisel aastal ka Eesti ning parimate Euroopa sihtkohtade tutvustusel mullu sügisel Prantsusmaal käis end esitlemas siinse konkursi võitja Viljandi.

2009. aasta konkursil saavad osaleda sihtkohta esindavad organisatsioonid, kes teevad turismi arendamisel koostööd kaitsealade administratsioonide ja kohalike ettevõtjatega: regionaalsed turismiühendused, valitsusvälised organisatsioonid, omavalitsused, riiklikud asutused. Osalev organisatsioon peab ise projekti ette valmistama ja seda haldama, mitte aga toimima vahendajana.

Vt. EDEN Euroopas: http://ec.europa.eu/enterprise/sector/tourism/eden/index_en.htm.

infoturim.ee/EAS

    




Mürafoor õpetab vaikusest lugu pidama

Mittetulundusühing Ökokratt teatas sel nädalal, et nende projekti “Müra pole muusika!” raames antakse haridusasutustele tasuta kasutada mürafoorid.

Projekti käigus korraldatakse haridusasutustes vaikusenädalad, kus nooremad õpivad kuulama loodushelisid ning vanemad lapsed õpivad müra ära tundma ja saavad teada müra mõjust tervisele. Mürafoor on justkui tavaline valgusfoor: kui müratase on liiga kõrge, annab foor helisignaaliga märku ning näitab punast värvi tuld. Kollane tuli on hoiatuseks, roheline tuli näitab lubatavat nõrka müra.

Esimesed mürafoorid on jaotatud haridusasutustesse juhusliku valiku alusel Harjumaa, Viljandimaa ja Järvamaa haridusasutustele. Pärast katseperioodi antakse need edasi järgmistele haridusasutustele.

Ökokrati mullu jaanuaris peetud esimene rahvusvaheline keskkonnamürakonverents märgiti ära keskkonnaministeeriumi “Aasta keskkonnateo” konkursil.

Ökokratt

 

  

Tartu ülikooli teadusarvutuste keskus avab arvutifarmi

Eelmisel aastal loodud Tartu ülikooli (TÜ) teadusarvutuste keskus avab oma esimese arvutifarmi kasutajatele. Uus arvutifarm on üks Eesti võimsamaid arvuteid, koosnedes 42 arvutusserverist, juhtmasinast ja salvestusseadmest.

Arvutifarmi kasutuselevõtt loob head võimalused nende teadusvaldkondade arendamiseks, mis vajavad suurte andmemahtude töötlemist või mis kasutavad arvutusvõimsusi mitmesuguste protsesside modelleerimiseks.

Enim võidavad uuest arvutipargist bioinformaatika, geenitehnoloogia, arvutuskeemia, astronoomia ja materjaliteadus. Samas on arvutifarm avatud kasutamiseks kõigile TÜ teadusrühmadele. Oodatud on teadlased ka teistest Eesti teadusasutustest.

Uut arvutifarmi hankides olid põhikriteeriumideks protsessorite võimsus, madal voolutarve ja arvutitevaheline kiire ühendus. Parima nõuetele vastava pakkumise tegi aktsiaselts MicroLink koostöös Sun Microsystems’iga.

  


VEEBIUUDISEID





Esmaspäeval on rahvusvaheline märgalade päev

Alates 1997. aastast on 2. veebruaril, maailma märgalasid kaitsva Ramsari konventsiooni sõlmimise päeval, tähistatud märgalade päeva. Seekord on päeva deviis “Ülesvoolu-allavoolu: märgalad ühendavad meid kõiki” (Upstream-Downstream: Wetlands connect us all).

Päeva materjalid on allalaaditavad Ramsari konventsiooni veebilt võrgupaigas

http://www.ramsar.org/wwd/9/wwd2009_index.htm.

  




Vangina sündinud

Eelmisel nädalal oli linnuhuviliste arvutilistis mõttevahetus seadusvastasest kaubandusest puurilindudega ja selle aegu soovitas Eesti-Soome ornitoloog Margus Ellermaa heita pilk Hollandi linnukaitseühingu Vogelbescherming Nederland veebil leiduvale põhjalikule ja ühtaegu masendavale ülevaatele Hollandi kohta “Bred in a Trap”.

Sellest nähtub, kuidas legaalne võimalus kohalikke linde puuris pidada aitab tõhusalt maskeerida illegaalset linnuäri. Vt. http://www.vogelbescherming.nl/documents/pdf-files/rapport_vogelhandel_engels.pdf.

Ellermaa järeldab, et Eestiski tuleks keelata Euroopa liike, edaspidi ehk ka muid liike puuris pidada. Soomes ja Rootsis olevat Euroopa liikide puuris pidamine keelatud.

Vt. ka rubriigis “Maailmast” sõnumit “Maltale saabub linnukoidik?” ja lühikommentaari.
 


  
 

Võimalus leida aiataimeperekondade ja liikide kirjeldusi

Tartu külje all Tüki külas tegutseva lilleistikute müüja osaühingu Aiasõber veebil on kena valik puude-põõsaste ja lillede perekondade ning liikide kirjeldusi. Vt. http://www.aiasober.ee/index.php?Menu=3&Lang=est.

Aiasõber kinnitab, et “.. õppurid võivad endistviisi meie liigikirjeldusi kasutada, kopeerida, printida ja õppe-eesmärkidel paljundada ilma selleks eraldi luba küsimata. Sama kehtib eraisikust koduaiapidajatele, hobiaednikele ja taimehuvilistele”.



  
 


Looduse aasta foto 2008 näitusel Tallinna linnahallis

 

Algab fotovõistlus “Looduse aasta foto 2009”

Looduse Omnibuss ja Nordea pank kutsuvad taas kõiki loodusfotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui ka lapsi – osalema järjekordsel loodusfotovõistlusel.

Peale Eestis tehtud piltide saab sel aastal esimest korda võistelda ka kategoorias „Maailma loodus“. Võistluse üleslaadimisleht avatakse 1. veebruaril. Tööde esitamise tähtaeg 16. märts, võitjad kuulutatakse välja Tallinna linnahallis 19. aprillil 2009, kus jagatakse auhindu, sealhulgas keraamik Anne Türni loodud skulptuure “Tantsiv hunt” iga kategooria võitjale.

Võistluse põhjaliku juhendi leiate võrgupaigast http://www.looduseomnibuss.ee/?page=34.




AJAKIRJASIRVIJA




See Remo Savisaare foto on ilmunud nii Eesti Looduses kui ka National Geographicus

 

Eesti loodus ja loodusfoto välisajakirjades

Just samal tunnil, kui eelmine Uudistaja võrgu vahendusel lugejaini kulges, jõudis toimetusse ajakirja National Geographic veebruarinumber. Meeldiv üllatus oli selles näha Loodusajakirjalegi kaastööd teinud ja meie fotovõistlustel osalenud Remo Savisaare vahvat pilti Maroko “ronijakitsedest”. Olgu öeldud, et Eesti Looduses ilmus see pilt argaania otsas toituvatest kitsedest 2007. aasta jaanuaris koos Savisaare väikese selgitava looga (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1801_1776.html).

Saksamaal – ja mitte ainult seal – tekitas linnutundjate seas suurt elevust “meie” suur-konnakotka Tõnni läbilend. Ornitoloogiaajakirja Der Falke läinud aasta viimases numbris (http://www.falke-journal.de/cms/red/iv/iv_2008/iv-2008-12.php) ilmus selle kohta väike sõnum, selle aasta esimeses numbris (vt. http://www.falke-journal.de/cms/red/iv/iv_2009/iv-2009-01.php) aga intervjuu rahvusvahelise röövlindude töörühma esimehe professor Bernd-Ulrich Meyburgi, samuti lühemad usutlused Saksamaa, Austria ja Šveitsi linnuharulduste komisjonide liikmetega teemal, kuidas suhtuda liigisse, kelle viibimist riigis kinnitavad vaid satelliitvaatluse andmed. Kätte on juhatatud ka Eesti loodus(veebi)huvilistele hästi tuttava võrgupaiga ingliskeelse versiooni aadress www.looduskalender.ee/en/node/2046, millelt saab jälgida konnakotkanoormehe edasisi seiklusi.

Teise Saksa linnuajakirja Die Vogelwelt erinumber (aastakäik 129, nr. 3, 2008, vt. http://www.vogelwelt.com/cms/red/iv/iv-2008/iv-2008-3.php) koondab 2007. aasta alguses Saksamaal peetud rahvusvahelise hanekonverentsi “GOOSE 2007” ettekandeid. Nende seas on ka kolm artiklit, kus juttu Eesti lagledest ja hanedest (esi- või kaasautor Aivar Leito).

Uudistaja

 

 


TASUB OSALEDA



Omnibussi sõidusihid on seekord Paunküla ja Ida-Virumaa

Looduse Omnibuss sõidab laupäeval, 31. jaanuaril Tallinnast Paunküla oosisaartele ja Kautlasse, pühapäeval aga nii Tallinnast kui ka Tartust Ida-Virumaa jugadele.

Mõned planeeritud peatuspaigad laupäevasest sõidust: Aruküla hiidrahn ja mõis, Peningi mõisavare, Gustav Ernesaksa sünnikoht Perilas, Pikavere mõisakool, Kose kirik ja kirikuaed, Ravila mõis, “Ardu mehe” mälestuskivi, Kautla võitlusväli, Paunküla veehoidla ja mõis. Retke juhendab Jaan Masing. Söögid-joogid kaasa.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 150 ja õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval, 1. veebruaril käiakse Ida-Virumaa jugadel, mis on talvekülmas eriti kaunid. Näha saab Kohina, Kõrtsialuse, Karjaoru, Saka ja Valaste juga ning Aluoja joastikku. Käiakse ka Sõtke orus, kus on Linnamäe juga, ja Sillamäel. Retke juhendab geoloog Kalle Suuroja. Söögid-joogid kaasa.

Väljasõit nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartust keskkonnahariduskeskuse juurest (Kompanii 10) on kell 9, kodulinna tagasi saab kella 19-ks. Sõidu hinnad Tallinnast on 175 ja 125, Tartust 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss
  

 

Rahvusraamatukogus on Amazonase õhtu

Esmaspäeval, 2. veebruaril kell 18 algaval traditsioonilisel loodusõhtul rahvusraamatukogus näitab pilte Amazonasest ja puhub juttu loodusfotograaf Aivar Pihelgas. Õhtu muusikud on Kristjan Randalu ja Raivo Tafenau.

Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 ning täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss
  

 

Õpituba ja loeng Uues Maailmas

Tallinnas Uue Maailma seltsimajas (Koidu 82) on täna, 30. jaanuaril, pakendite uuskasutuse õpituba, teisipäeval, 3. veebruaril, aga Toomas Trapido loeng.

Täna kell 18.30 algavas õpitoas meisterdatakse pakenditest kotikesi. Kaasa tuleb võtta käärid, puhtaid tetrapakendeid, pakkide värvidega sobivaid isoleerpaelu. Toomas Trapido teisipäevase loengu teema on “Ökokogukondadest – mis need on ja kuidas toimivad”. Vt. ökokogukondade kohta http://www.kogukonnad.ee/.

Uue Maailma seltsi uudiseid leiate võrgupaigast http://www.uusmaailm.ee.

www.uusmaailm.ee 
 

 


Foto: www.kino.ee

 

Looduseõhtud pärandmaastikest ja põdrast

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK, Kompanii 10) kutsub eeloleval nädalal huvilisi tasuta üritustele lausa kahel järjestikusel õhtul.

Teisipäeval, 3. veebruaril kell 18 algaval loodusõhtul “Hääli ja pilte pärandmaastikest” saab kuulata salvestisi Eestimaa looduse fondi helirännakute sarja viimaselt plaadilt “Pastoraal”, mis viib meid heinamaadele, põldudele ja karjamaadele. Plaadi autor Veljo Runnel räägib plaadi saamisloost ja tutvustab nii tavalisemaid kui ka haruldasemaid häälitsejaid. Sekka näidatakse pildiprogrammi ritsikatest ja rohutirtsudest – suvistest niidulaulikutest.

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 18 on aga järjekordne õhtu sarjast “Eesti loomad tuttavaks”, millel seekord öeldakse “Tere, põder!”.

Tuntud põdrauurija zooloog Jüri Tõnissoni abiga saab vastused küsimustele “Kes on põdrad ja kuidas nad elavad? Milline on põdra argi- ja pidupäev? Kuidas põdrad tunnevad end meie naabruses? Kuidas ning kus inimene ja põder kohtuda võivad? Miks on põdral nii suured sarved?” Näha saab ka Rein Marani mullu valminud filmi “Põdra kuningriik”.

Loodusõhtuid toetab keskkonnauuringute keskus.

TKKHK

 

 

Jaanus Paal räägib Narvas Kamtšatkast

Teisipäeval, 3. veebruaril algusega kell 18 toimub loodusõhtu “Kamtšatka poolsaar – loodushuviliste Meka” Narva kolledžis (Kerese 14).

Jaanus Paal tutvustab umbes kolme tunni vältel Kamtšatka poolsaart: Mutnovskaja sopkat, Geisrite orgu, Surmaorgu, Uzoni kaldeerat, Bolšoi Zemjatsiku termaalala, lõhelisi, Kjutševskaja sopka ja taimkatte kõrgusvööndilisust ning looduskaitset.

Loodusõhtule saab tulla ka kaugemalt. Buss on tellitud marsruudil Iisaku bussijaam (kell 16) – Jõhvi Selveri parkla (16.35) – Sillamäe bussijaam (17) – Narva (17.30). Loodusõhtu kuulajad viiakse pärast ka samal marsruudil tagasi. Kõigil transpordi soovijatel palutakse võtta ühendust Heldi Aiaga telefonil 5347 5093 hiljemalt 2. veebruaril.

Üritus on tasuta ja toimub vene keeles, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

LKK Ida-Viru regioon 
 

 

Tule Tartu suusaturule!

Sel talvel toimub Tartu suusamaratoni uudne üritus “Säästuaja suusaturg”.

Kindlasti on panipaikadesse kogunenud murdmaasuusavarustust, mida enam ei kasutata või mis ei ole kunagi kasutusse jõudnudki. Samas otsivad paljud soodsa hinnaga suusavarustust. Ka oma parimad päevad ära elanud paarikümne aasta tagune suusamüts võib mõne inimese jaoks olla veel tänapäevalgi ihaldusväärne ese.

Suusaturg peetakse 13.–14. veebruaril kell 9–17 Tartu laululava raadiomaja parklas, 38. Tartu maratoni võistluskeskuse juures. Iga inimene, kes varustust müüa soovib, saab oma kraami anda üle suusaturu müüjale, lisades juurde oma nime, kontaktandmed, soovitud hinna (või kauplemisvahemiku) ning kaupa kiitva sõnumi (näiteks mitu tillusõidu medalit on see varustus endisele omanikule teeninud). Müügikraami võetakse vastu alates esmaspäevast, 9. veebruarist kella 10-st. Komisjonitasu on kaks protsenti kauba müügihinnast, komisjonitasu alammäär on 5 krooni. Müümata jäänud kraamile peab järele tulema hiljemalt 20. veebruaril.

Müügiks sobib tuua varustust igas vanuses kasutajale, kuid eelkõige ikka murdmaasuusavarustust ja uiske; mäesuusa- ja lumelauavarustus ei ole teretulnud. Loomulikult võetakse müügile ka eri ajastute stiilseid suusamütse.

Tartu maraton

 

  



Tartu rahvaülikoolis saab aianduskoolitust

Tartu rahvaülikooli (TRÜ) pühvliaasta alguse kursuste laias valikus on ka hulk aiakujunduse õppepäevi:

kiviktaimla rajamine ja hooldamine 2.02 kell 18–21,

turbaaia rajamine ja hooldamine 9.02 kell 18–21,

muru rajamine ja hooldamine 16.02 kell 18–21,

puude ja põõsaste hoolduslõikamine 23.02–2.03 kell 18–21,

istutusala rajamine ja hooldamine 25.03 kell 18–21,

istutusala rajamise praktikum 28.03 kell 11–14,

aiaveekogu rajamise praktikum 4.04 kell 11–14,

kiviktaimla rajamise praktikum 18.04 kell 11–14,

turbaaia rajamise praktikum 25.04 kell 11–14,

muru rajamise praktikum 2.05 kell 11–14.

4. aprillil algab 25. märtsini kestev algajate aiakujunduskursus, kokku 28 õpitundi. 7. veebruarist 18. aprillini saavad algajad 40 tundi omandada lilleseade saladusi. 3. veebruarist 10. märtsini vältab 15-tunnine matkakursus.

Täpsem info ja registreerimine TRÜ kodulehel www.rahvaylikool.ee või meie kontoritest telefonidel 736 1540 ja 736 1544 (Pepleri kontor) ning 736 1537 ja 736 1548 (Vaksali kontor).

TRÜ


 

 


MAAILMAST 

 


Malta tavakevad: peibutuslind meelitab pahaaimamatult liigikaaslasi lõksu (foto: BirdLife Malta)

 

Maltale saabub linnukoidik?

Uudistaja on väikesest Maltast kui linnurände ühest võtmekohast kirjutanud õige palju kordi – ja vist ainult ühe erandiga (vt. mullust 24. oktoobri Uudistajat http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja243.html) on need olnud aina negatiivsed uudised. Täna saame oletada, et peagi tuleb veel üks hea uudis. Nimelt on loodud seaduslik alus selleks, et eeloleval rändekevadel saarel enam linde ei püüta.

Teatavasti keelab Euroopa Liidu linnudirektiiv liikmesriikides linnupüügi. Maltal on see harrastus olnud tõeliselt pikk ajalooline traditsioon ja seetõttu õnnestus riigil välja kaubelda üleminekuperiood, mille jooksul linnupüük tuleb lõpetada. Et see aeg sai täis 2008. aasta lõpuga, peaks eeloleval kevadel olema lindudel ohutu üle Malta lennata.

Kes Maltal käinud, see on kindlasti näinud neid saare lõunakülje masendavaid linnupüügivälju, mis väidetavasti hakkavat hästi silma isegi õhust, kuna seal hävitatakse regulaarselt taimkatet – põletades või herbitsiididega pritsides. Selge, et peale lindude saab kannatada ka muu elustik.

Põhilised linnud, keda elusate peibutuslindude ja klapp-püünistega on püütud, on seitse vindiliiki, turteltuvi, laulurästas ja rüüt; võrkudega on jahitud vutte. Registreeritud linnupüüdjaid on Maltal umbes 4500, püügikohti aga 7000. Selle kõrval on tavaline praktika olnud ka illegaalne linnujaht. Hulk linde on surnud piinarikast näljasurma, kui nad on takerdunud pärast püügihooaega vedelema jäänud võrkudesse.

Linnukaitsjate arvates võiks juhul, kui linnupüük tõesti õnnestub lõpetada, üks tulemusi olla Malta laululindude seni pärsitud pesitsusasurkonna teke.

BirdLife/Uudistaja





LÜHIKOMMENTAAR



 

Metsalinnud koju puuri

Viitasime “Veebiuudiste” rubriigi sõnumis “Vangina sündinud”, et Eesti linnuhuvilised arutlesid äsja teemal, kuidas linnukaupmehed leiavad võimalusi kaubelda ka lindudega, kellega kaubelda ei tohi: loodusest püütutega.

Ma ei ole kuulnud, et komme (laulu)linde puuris pidada oleks meil väga laialt levinud; kindlasti mitte sel moel nagu Maltal, kus puurilindude hulk kodus on lausa staatuse sümbol. Aga nagu linnuhuviliste arvutilistis vihjatud, olevat meiegi lemmikloomakauplustes müügil nähtud kodumaiseid liike, näiteks kaelus-turteltuvisid, kes võivad vabalt olla illegaalselt hangitud. Ilmselt teema keskkonnainspektsioonile ja keskkonnaministeeriumi ametnikele. Aga miks mitte ka – ja ehk isegi esimeses järjekorras – energiast tulvil loomakaitsjatele: selle asemel et korraldada pigem kõmuks kõlbavaid karusnahavastaseid aktsioone.

Toomas Jüriado

 

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet