UUDISTAJA
23. jaanuar 2009
Külmakraade jagus sel nädalal vaid näpuotsaga. See-eest väga külluslik oli teine talveatribuut lumi. Kolmapäeva hommikul olid taas hanged õues …
… ja aiapostidel uued valged mütsid peas. Ja neljapäeval saatsid pilved taevavalgele rohket lisa.
UUDISTAJA SOOVITAB
EESTI UUDISEID
Keskkonnapatte vähem, trahvid suuremad
Keskkonnainspektsioon teatas esmaspäeval, et registreeris möödunud aastal 3585 keskkonnarikkumist. Trahve määrati 1993 isikule kogusummas 4,4 miljonit krooni. Rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suuruseks hinnati 2,8 miljonit krooni.
Mullu olid analoogsed arvud 3825 rikkumist, 2210 isikut ja 4,3 miljonit krooni trahvi. Nii et tänavune väiksem hulk patte vähemalt hulgalt patustajatelt sai veidi karmima karistuse.
Valdkonniti rikuti reegleid 2008. aastal kõige rohkem, 1822 korda, kalapüügi alal. Jäätmekäitlusnõudeid eirati 485 korral. Kolmandal kohal oli ranna- ja kaldakaitse valdkond ning neljandal metsavaldkond, kus seadusest ei peetud kinni vastavalt 316 ja 275 korral. Kui kalapüügi-, jäätmekäitluse ja metsavaldkonnas oli rikkumiste arv aasta varasemaga võrreldes pisut väiksem, siis ranna- ja kaldakaitses 116 võrra suurem. See tõi valdkonna esimest korda rikkumiste esikolmikusse.
Kalapüügi suurim probleem on endiselt ebaseaduslikud, nõutava märgistuse ja tähistuseta püügivahendid. Jäätmevaldkonnas eksiti enim sellega, et jäätmeid ladestati kohta, kus see polnud ette nähtud, käideldi valesti või vastava loa või litsentsita. Ranna- ja kaldakaitse nõudeid rikuti enamjaolt sellega, et mootorsõidukiga sõideti piiranguvööndis.
Maakondadest registreeriti enim ehk 735 rikkumist Harjumaal. Järgnesid Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaa vastavalt 619, 424 ja 302 rikkumisega. Kõigi nimetatud maakondade puhul on suur osakaal kalapüügieksimustel.
Täpsemad andmed 2008. aasta keskkonnaõigusrikkumiste kohta leiab keskkonnainspektsiooni kodulehelt www.kki.ee rubriigist “Keskkonnajärelevalve andmed”.
Keskkonnainspektsioon/Uudistaja
Pool sajandit tagasi Viljandis elanule tundub mõnigi paik iidses linnas praegu üsnagi puudevaesena.
Metsapealinn on tänavu Viljandi
Eesti metsaselts (EMS) teatas teisipäeval, 20. jaanuaril, et EMS volikogu kinnitas 2009. aasta metsapealinnaks Viljandi.
Metsapealinna tiitli annab praegune metsapealinn Pärnu Viljandile üle 4.–10. mail peetava metsanädala ajal. Kui metsanädal korraldatakse taasiseseisvumise ajal juba seitsmeteistkümnendat korda, siis metsapealinna tiitlit antakse kuuendat korda. “Viljandi Viljandimaa keskusena on igati vääriline metsapealinna tiitlit kandma. On ju siin pikad metsanduse traditsioonid. Linn ise on roheline ja Viljandimaal leidub nii kõrge tootlusega majandusmetsi kui ka suure looduväärtusega hoiumetsi,” ütles EMS president Heiki Hepner.
Pargid, haljas- ja rohealad hõlmavad Viljandi linna 14,65-ruutkilomeetrisest territooriumist kolmandiku. Igal aastal istutatakse linna juurde puid ja uuendatakse haljastust. Kui varasemal ajal oli Viljandi igas kodus tuntud meie haavapuu väärindajana – siin toodeti tuletikke –, siis nüüd töötab Viljandimaal mitu suurt saeveskit, arenenud on puidutööstus, kus toodetakse nii uksi-aknaid kui ka puitmaju.
EMS
Muraste ja Palupõhja looduskoolis jätkub laste õuesõpe
2008. aastal osales üle 80 lasteaia- ja koolirühma Palupõhja ja Muraste looduskoolis tasuta õuesõppe programmis. Koos asjatundliku juhendajaga veedeti koolipäev looduses. Tänavu õuesõpe jätkub ja plaanis on korraldada vähemalt 20 programmi Tartumaal Palupõhjas ja 20 Harjumaal Murastes.
Sel aastal tegutsetakse projekti “Palupõhja ja Muraste looduskoolide programmijuhtide võrgustiku arendamine” raames; projekt algas mullu novembris ja lõpeb tänavu detsembris. Selles osaleb kokku 40 enne aktiivõppe kursuse käigus koolituse saanud programmijuhti (20 inimest Murastes ja 20 inimest Palupõhjas).
Programmijuhtide koolitus jätkub ka tänavusel aastal, plaanis on kolmest osast koosnev liigiõppe koolitus. Projekti raames valmib Muraste ja Palupõhja juhendajate koostööna õppemapp. Õppematerjali levitatakse Tartumaa ja Harjumaa üldhariduskoolides, lasteaedades ning looduskeskustes. Ühtlasi luuakse projekti raames looduskeskustes, lasteaedades ja üldhariduskoolides koostatud loodusharidusmaterjalide andmebaas ning muudetakse see tänavu kõigile soovijatele kättesaadavaks.
Projekti rahastab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Valton
Tartu ülikooli (TÜ) nõukogu asutatud komisjon valis TÜ 2009. aasta vabade kunstide professoriks kirjanik Arvo Valtoni.
Valton plaanib käsitleda mitmesuguseid teemasid: esimesel semestril kirjandust, filmikunsti ja tõlkimist, sügissemestril aga soome-ugri rahvaste kultuurilugu.
Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud 1935. aastal Märjamaal. Tema haridustee on küllaltki omalaadne: ta on kõrghariduse omandanud kahel korral – lõpetanud 1959. aastal Tallinna polütehnilise instituudi mäeinsenerina ja 1967. aastal üleliidulise kinoinstituudi filmidramaturgina. Arvo Valton on pälvinud palju autasusid, kahel korral on ta saanud Friedebert Tuglase novelliauhinna; muu hulgas on ta Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni (Ordre des Arts et des Lettres) kavaler (chevalier).
TÜ uus vabade kunstide professor asub ametisse veebruari keskel.
TÜ
Raamatuabi jäljeõpetajale
Eile, 29. jaanuaril esitles riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) Põlva-Valga-Võru regioon ulukiteemalise õppepäeva raames uut õppematerjali “Jäljeaabits”.
“Jäljeaabits” on praktiline õppevahend loodusõppeprogrammide jaoks. Trükise idee autor, loodushariduse spetsialist Margit Turb soovis talvel loomade liikumisjälgi tutvustades anda õpilastele kasutada jäljenäidiseid, ent raamatud ei pea välitöödel kaua vastu. Kui eelmise aasta jaanuaris toimunud ulukite õppepäeval tutvustati Lõuna-Eesti loodusainete õpetajatele käsitsi valmistatud õppematerjali, saadi tellimus trükkida seda ka nende jaoks.
Nüüdseks oluliselt täiendatud õppematerjal sisaldab 28 imetaja- ja 11 linnuliigi lühitutvustust ning illustratsioone, põhitähelepanu on pööratud loomade talvistele liikumisjälgedele. Lamineeritud ja spiraalköites trükist saab kasutada välioludes. Trükise tiraaþ on 1500 eksemplari ning seda jagatakse tasuta regiooni koolidele ja looduskeskustele üle Eesti.
Trükise väljaandmist on toetanud keskkonnainvesteeringute keskus.
LKK Põlva-Valga-Võru regioon
Veel üks arvutivaade söögituppa
14. jaanuarist peale on mitme looduse “piilukaameraga” rõõmustanud veebilehel www. loodusekalender.ee võimalik jälgida ka lindude toidumajas toimuvat.
Kaameraga toidumaja paikneb Otepääl Arne Aderi kontori (loodusemees.ee) akna taga. Samal veebilehel on Arne Aderi pilte toidulaua külalistest ning nende sõnalisi iseloomustusi ja kirjeldusi nii eesti kui ka vene ja inglise keeles. Töötab ka kõikidele registreerunutele avatud foorum.
Elion korraldab videovoo liikumise Otepäält Tartusse ja EENet paljundab pilti vaatajatele vajalikus hulgas.
Looduskalender/Uudistaja
Tartus räägitakse arvutitest koolimatemaatikas
Tartu ülikooli (TÜ) arvutiteaduse instituudi ja Tiigrihüppe sihtasutuse korraldusel peetakse täna ja homme, 23. ja 24. jaanuaril TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna hoones konverents “Arvutid koolimatemaatikas 2009”.
Üritusele on registreerinud 150 huvilist, kellest enamik on matemaatikaõpetajad Eesti koolidest. Konverentsil on ettekannete kõrval ka arutelusid ja töötubasid, ekskursioonidel käiakse Tartu infotehnoloogia ettevõtetes Logica, Playtech, Raintree ning Webmedia, tutvutakse Tartu Hiie kooli, Tartu erakooli, Miina Härma gümnaasiumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumiga.
Konverentsi välisesineja on Josef Böhm Austriast. Ettekandeid peab ka hulk Eesti õpetajaid, õppejõude ja haridusametnikke.
Täpsem info: www.math.ut.ee/akm
TÜ
TASUB OSALEDA
Omnibussiga suusaraja äärde
Looduse Omnibuss sõidutab homme, 24. jaanuaril huvilised Otepääle, suusatamise maailma karikavõistluste Otepää etappi vaatama.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 7, tagasi Tallinnas ollakse kell 19. Sõidu hind on täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175 ning õpilastele 125 krooni. Koolieelikud saavad kaasa tasuta. Lisandub raja käepael: täiskasvanutele maksab see 200, alla 18-aastastele ja pensionäridele 100 krooni; alla 120 sentimeetri pikkused lapsed pääsevad võistlusi vaatama tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Sarmet kutsub loodusrahvaste juurde
Esmaspäeva, 26. jaanuari loodusõhtul rahvusraamatukogus saab Tõivo Sarmeti seltsis siirduda pildi- ja jutumatkale Paapua loodusrahvaste juurde.
Möödunud suvel käisid meie mägimatkajad taas Okeaania kõrgeimat tippu Mount Carstensz Pyramidi, eesti keeles lihtsalt Püramiidi vallutamas. Seiklustest Paapua loodusrahvaste keskel näitab pilte ja räägib Tõivo Sarmet. Õhtu muusik on Olav Ehala.
Loodusõhtu algusaeg ja piletite hinnad on tavapärased: kell 18 ning 10 ja 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Filme Norrast ja Ungarist
Eeloleval teisipäeval, 27. jaanuaril kell 18 saab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas vaadata Matsalu 6. loodusfilmide festivali auhinnafilme.
Seekord linastub kaks Norra loodusfilmi. Euroopa kultuurmaastikele rändama viiv “Demeteri väljad” (“Fields of Demeter”) tõi reþissöör Knut Krzywinskile festivali eriauhinna, okeonograafia ajaloost, nüüdisaegsetest kliimamuutuste uuringutest ning Nanseni ekspeditsiooni erakordsusest kõnelev “Arktika pioneerid” (“Breaking the Ice? Arctic Style”) aga Kurt Salole festivali kiituskirja.
Peale nende kahe pikema filmi on kavas ühepäevikuliste lühikest elutsüklit tutvustav dramaatiline lühifilm “Kui Tisza õitseb” (“Then Tisza is in flower”) Ungari loodusfilmimehelt Scabolcs Mosonyilt.
Piletid maksavad nagu ikka 10 ja 25 krooni; Tartu loodusmaja õpilased saavad filmiõhtule tasuta.
TKKHK
Imetajahuvipäev
Tartu ülikooli (TÜ) zooloogiamuuseum (Vanemuise 46) ootab huvipäevale “Imetajate mitmekesisus” laupäeval, 24. jaanuaril kell 12.
Tutvutakse maailma imetajate, nende mitmekesisuse ja süsteemiga, vaadatakse slaide ja huvitavaid näidiseid muuseumi kogudest. Lektor on tasuta üritusel Andrei Miljutin. Vt. ka http:// www.natmuseum.ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
Looduseuurijate selts alustab aasta üldkoosolekute sarja
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) 2009. aasta esimene üldkoosolek peetakse järgmisel neljapäeval, 29. jaanuaril algusega kell 17.15 LUSi maja saalis (Struve 2).
Kavas on professor Kalevi Kulli ettekanne “Teeks õige Eesti eluteaduse ringi?”. Oodatud on kõik loodusehuvilised.
LUS
Märtsi lõpuni saab osaleda matkamängus
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub kuni 31. märtsini kõiki koole ja lasteaedu osalema VVV matkamängus.
VVV matkamängu mõte on kutsuda matkama ja õues õppima Lõuna-Eesti koole ja lasteaedu, aga soovi korral võib osa võtta ka kaugemalt Eestist. Matkaks võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva matkaraja. Käigust tuleb koostada kokkuvõte, milleks võib kasutada matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud kokkuvõtetest valib VVV SA välja 15 parimat, kellele on auhinnaks õppeprogramm või matk VVV retkejuhiga VVV matkaradadel, kompenseeritakse kuni 1200 krooni transpordikulusid. Programmi või matka võib valida kõigi VVV SA programmide või loodusmatkade hulgast. Kõik rühmad saavad mängus osalemise eest loodusraamatu.
VVV matkamängu juhendi leiad VVV SA kodulehelt aadressilt http://www.vvvs.ee/90/. Lisainfo e-posti teel: sihtasutus@vvvs.ee või telefonil 508 8359. Matkamängu toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
VVV SA
Rändeuuringud aitavad ohjeldada jahikirge
Prantsusmaal valminud uue lindude rände andmebaasi www.migration.net kinnitusel loendasid sealsed ornitoloogid ja looduskaitsjad aasta jooksul 45 miljonit rändlindu.
Prantsuse linnukaitseorganisatsiooni LPO egiidi all on Prantsusmaa ornitoloogid ja looduskaitsjad, kes jälgivad lindude rännet, alates 2006. aastast koondunud ühendusse nimega Mission Migration. Kõnealune andmebaas on selle ühenduse võimas interaktiivne Interneti-vahend, suurim sidusreþiimil rändevaatluste kogu Prantsusmaal. On täpselt kokku arvutatud, et nimetatud 45 miljoni linnu loendamine nõudis 94 929 inimtundi!
Oma geograafilise asendi ja suuruse tõttu saab Prantsusmaa uhkustada läbirändavate liikide suure mitmekesisusega. Aga rändeteedel puutuvad linnud kokku paljude ohtudega, mis on enamjaolt inimtekkelised. Üks Mission Migrationi põhisihte ongi tugevdada rändlindude peatuspaikade kaitset, uurida kliimamuutuste mõju rändlindudele, anda teaduslikke põhjendusi eluslooduse huve paremini arvestavate jahiseaduste loomeks ning aidata parandada inimeste loodusteadlikkust.
Rühma koordinaatori Gunter de Smeti sõnul on senise tohutu töö suurimat rahuldust pakkuv tulemus see, et illegaalne jaht on tunduvalt kahanenud, kuna vaatlejad viibivad rändeajal pidevalt rändeteede nn. pudelikaeltes. Sisuliselt on lõppenud turteltuvide ja tuvide ebaseaduslik küttimine, mis varem rohkesti peavalu valmistas.
“Teadlikkus muutub küll aeglaselt,” ütleb De Smet, “aga looduskaitset tähtsaks pidavate inimeste arv Prantsusmaal aina kasvab.”
LPO
Põhjapoolse kaljupingviiniliigi Eudyptes moseleyi asurkond on poole sajandiga kahanenud 90 protsenti (foto: Richard Cuthbert, RSPB/BirdLife)
Kaljupingviinid ülikiirel allakäiguteel
Linnukaitseorganisatsioonide liidu BirdLife International ajakiri Bird Conservation International avaldas kokkuvõtte uurimusest, mis kinnitab, et briti Lõuna-Atlandi territooriumidel elava kaljupingviiniliigi Eudyptes moseleyi asurkond on viimase 50 aastaga kaotanud igast kümnest isendist üheksa.
Põhiliselt Tristan da Cunha ja Goughi saartel elavaid pingviine on läbi aegade ahistanud nii inimesed kui ka nende saartele toodud koduloomad: koerad ja sead. Sellega ei saa aga seletada miljonite lindude hukkumist. Looduskaitsjad rehkendasid välja, et Goughi saare asurkond on viimasel 50 aastal kahanenud kiirusega 100 lindu päeva kohta! Katastroofi võimalike põhjustena loetletakse kliimamuutusi, muutusi ookeani ökosüsteemis ja ülemäärast kalapüüki.
Aga katastroofi endaga samavõrd murelikuks teeb linnukaitsjaid Ühendkuningriigi võimude täielik ükskõiksus oma ülemerevaldustes juhtuva pärast. “Me tahame olla maailma elurikkuse kaitse esirinnas ja ei suuda samas otsustada, kes ikkagi peab kandma vastutust nende saarte looduse eest,” avaldab nördimust briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB ülemeremaade ametnik Sarah Sanders. Paraku elab kõnealuse liigi maailma-asurkonnast neil brittide valdusesse kuuluvatel saartel neli viiendikku. Ülejäänud viiendiku elupaik on prantslaste hallata saartel St. Paul ja Amsterdam – ja kuuldavasti pole sealgi olukord parem.
Seni eestikeelse nimetuseta Eudyptes moseleyi arvati DNA-uuringute põhjal omaette liigiks 2006. aastal; varem peeti teda kaljupingviini Eudyptes chrysocome üheks alamliigiks.
BirdLife/Uudistaja
Soomlased loodavad edu diabeedi vältimisel
Soome tehniliste uurimuste keskuse VTT teatel on Soome teadlased teinud läbimurret lubava avastuse I tüüpi ehk insuliinsõltuva suhkurtõve arengu mõistmiseks.
Nimelt leiti, et lastel, kellel seda tüüpi diabeet välja kujuneb, eelnevad teatud häired rasvade ja aminohapete ainevahetuses. Diabeedi tunnused hakkavad tekkima mõni kuu või kuni aasta pärast seda metabolismihäirete faasi. Sestap on lootust, et kui need häired on kindlaks tehtud, saab ennustada ja vältida suhkurtõve väljakujunemist.
VTT
Ohustatud koolibri Amazilia luciae olukord on veidi lootusrikkam, kui seni arvatud (foto: Roland Orenstein, www.rarebirdsyearbook.com/BirdLife)
Rõõmus uudis Hondurasest
Ameerika Ühendriikide ja Hondurase teadlaste ning looduskaitsjate ühisekspeditsioon käis Lääne-Hondurases otsimas kriitiliselt ohustatud endeemset koolibrit Amazilia luciae.
Linnukese arvukuse ränga kahanemise on põhjustanud elupaikade kadu: esialgsetest pesitsusmetsadest on alles veel ehk ainult kümnendik. Seepärast on koolibri elupaigad nüüd üksteisest eraldatud metsalapikesed Põhja-Hondurase orgudes. Varasematest leidudest olid teada kohtamisjuhud ka Lääne-Hondurase maakondades, aga alates 1935. aastast polnud lindu seal keegi enam näinud. Nüüd avastati haruldane lind koguni kuuest kohast. Sestap on lootust, et liigi tulevik polegi ehk nii tume, kui siiani arvatud.
BirdLife
KOMMENTAAR
Kolletav loodus(ajakirjandus)
Minugi kunagise armsa tööandja Vikerraadio palgal on üks rohkekõneline toimetaja, kes hommikukavasid juhtides ei väsi pritsimast sappi Õhtulehe kui üdini kollase ajalehe pihta. Mis õige, see õige: Õhtuleht on tõesti kollane. Aga tema “kollasuse edumaa” teiste suurte päevalehtede ja tegelikult suurema osa ajakirjanduse ees aina kahaneb. Ja seda kindlasti mitte sellepärast, et Õhtuleht ise vähem kollendaks; lihtsalt muud väljaanded ning rääkiv ja näitavgi meedia tõmbuvad aina enam sügisese kase karva. Pealegi ütleb spordisõber, et just Õhtulehes on Eesti parimad spordiküljed. Ning loodusajakirjanik ei jäta esile tõstmata, et ka Õhtulehe looduseleheküljed, mida juba aastaid on täitnud kaks nimekat loodusfotograafi Arne Ader ja Urmas Tartes, on oma sisukuselt ja kvaliteedilt Eesti päevalehtede parimad.
Kogu meie meedias suureneb aina hoogsamalt negatiivsete uudiste osakaal; igal juhul on vaja püüda ka üsna tavaline sõnum puhuda sensatsiooniõhupalliks. Üha enam märkan, kuidas kunagi väljapeetud, soliidne ja tasakaalus ETV keskne uudistesaade Aktuaalne Kaamera läheneb selles mõttes TV3 uudistele (Kanal 2-ga ei saa võrrelda, sest selle kanali uudistesaateid tean ma vältida), et on aina suurema krimi- ja kõlaka-tüüpi uudiste osakaaluga, seda eriti nädalavahetustel.
Kõik see kehtib ka loodusest ja keskkonnast kõnelevate lugude kohta. Alles see oli, kui püüti peaaegu et katastroofijutt kokku puhuda Iirimaa dioksiinikahtlusega sealihast – kuni lõpuks Postimees võttis aru pähe ja laskis keemikuharidusega toiduteadlasel selgitada, kui kaua ja kui palju sellist liha tuleks süüa, et tõesti mingi tervisehäda tekiks. Ei taha muidugi kuidagi õigustada sellise liha turulejõudmist, aga mõttetult ei maksa ka paanikat tekitada.
Veel hullem – vast mäletate – oli kära linnugripi ümber. Mingil hetkel tundus suurem paanika olevat hajunud, aga piisas vaid nüüd jaanuaris tulla paaril teatel linnugripi kohta kusagil Hiinas, kui vältimatult ilmus lugude lõpulauseisse jälle väide teadlaste hirmust, et haigus teiseneb inimeselt inimesele kanduvasse vormi ja siis tuleb epideemia ...
Aga ilmselge kollane varjund lisati ka looduserahvast niigi murelikuks tegevasse merikotkaste siiani salapärase surma loosse: millegipärast ei kirjutanud-kõnelnud enamik väljaandeid ja kanaleid mitte lihtsalt merikotkastest, vaid ikka HARULDASTEST merikotkastest. Nagu see midagi muudaks. Pealegi on see ka lihtsalt vale, sest merikotkas ei ole Eestis juba pikka aega enam haruldane. Esimese kaitsekategooria liik küll, see on õige. Ja kirjutada koguni nii, et “tundmatu aine teeb hävitustööd haruldaste kotkaste seas” on lausa sulaselge ülepingutus.
Vast siiski üks kõige veidramaid näiteid selle kohta, kuidas huvitavast loodusnähtusest kirjutades püütakse asjale ilmtingimata sensatsioonivarjundit lisada, juhtus siis, kui linnuhuvilised olid mõne päeva oma arvutilistis arutanud tavalisest suurema talvise suur-kirjurähnide hulga üle. Seepeale ilmus suures “väärtajakirjanduse” kategooriasse kuuluvas päevalehes artikkel tõeliselt hitchcockliku pealkirjaga “Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv”. Pole ime, kui teravkeelne kolleeg küsis “Julged sa ikka üle Toomemäe minna või? Äkki tulevad kallale!” Ning keegi artiklit kommenteerinu arvas: “See on FSB kätetöö!”
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
