UUDISTAJA
06. veebruar 2009
Termomeetri elavhõbedasammas jõudis läinud nädalavahetusel õige sügavasse kükki laskuda: 1. veebruari varahommikul olevat Räpinas mõõdetud lausa 24,7 kraadi külma. Tartu Raekoja platsile sai tuua juba traditsiooniks saanud jääskulptuuri Hiina aasta sümbolloomast, seekord siis pühvlist (autor Kirke Kangro): krõbedama külma tõttu polnud hirmu, et taies üles sulab.
UUDISTAJA SOOVITAB
Märtsikuise Horisondiga kaasas TELESKOOBI-eri
Horisont pakub astronoomia-aastal rohkesti lugemisvara astronoomia kohta. Kõigile, kes tellivad Horisondi enne 24. veebruari, saadame tasuta ka lisaväljaande “TELESKOOBID eile, täna ja homme”. Tellida saab telefoni teel 611 5320 või meie kodulehe kaudu www.horisont.ee.
2009. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia-aastaks. Selles on vaieldamatu roll Galileo Galileil. Just Galilei oli see, kes 400 aastat tagasi teleskoobi ehitas ja sellega peatselt tähistaevast uudistama asus. Esimese teleskoobi olevat Galilei valmis saanud 1609. aasta juunis, teise, veidi suurema aga augustis. Taevavaatlusi alustas ta sügisel. Horisont lisab juba märtsinumbrile TELESKOOBI-eri, milles Tartu observatooriumi teadur ja astronoomia-aasta korraldaja Eestis Kalju Annuk annab ülevaate tähtsamatest etappidest optiliste teleskoopide arenguloos. Autor kiikab ka tulevikku ja tutvustab, milliste teleskoopidega astronoomid lähematel aastakümnetel Universumit uudistama hakkavad.
TELESKOOBI-eri tehes on Horisont meeles pidanud neid lugejaid, kes tuletavad toimetusele alailma meelde ajakirja algusaegade väikest formaati, ning kujundanud TELESKOOBI-eri just selles legendaarses vormis.
Ühtlasi soovitab Horisont hoida silm peal ajakirja veebilehel, kus üks värskemaid uudiseid kõneleb näiteks Maa-laadsete planeetide pere uuest pesamunast: “Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.” Lähemalt vaata juba http://www.horisont.ee/.
Horisont
EESTI UUDISEID
Eesti tunnustab teenetemärkidega 97 inimest
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 4. veebruaril alla otsusele anda iseseisvuspäeva puhul ja Eesti riigile osutatud teenete eest 97 Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele riiklikud autasud.
Teenetemärgi saajate hulgas on ka hulk teadlasi ja haridustöötajaid. Nii saavad Valgetähe III klassi auraha keemik, Tartu ülikooli (TÜ) professor akadeemik Jaak Järv, geoloog, TÜ emeriitprofessor Väino Puura ja hariduselu edendaja Katri Raik ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi keemik, Tallinna tehnikaülikooli professor Mihkel Kaljurand, maastikuökoloog, Tartu ülikooli professor Ülo Mander ja keeleteadlane Helmi Neetar.
www.president.ee
2. veebruaril olid keskkonnaministeeriumis pressikonverentsi laua taga minister Jaanus Tamkivi, kantsler Rita Annus, keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ning tema asetäitjad Taimar Ala ja Leelo Kukk.
Keskkonnaamet alustas
1. veebruarist sai keskkonnateenistuste (KKT), riikliku looduskaitsekeskuse (LKK) ja kiirguskeskuse liitmise tulemusena tekkinud keskkonnaameti ametlik sünnipäev.
Vaid paar päeva varem uue ameti peadirektori koha vastu võtnud Andres Onemari kinnitusel on ambitsioon olla 2011. aastal üks Eesti parematest valitusasutustest – kui mitte parim. Selleks tuleb osata suhelda kodanike ja arendajatega nii, et kõik saavad ameti otsustest aru. KKT-dele iseloomulikust maakondlikust tööpõhimõttest loobuti seetõttu, et spetsialistide töökoormus erines maakonniti suuresti, nüüd on “igale kaheks tundi tööd igaks päevaks tagatud”. Kokku on Eesti jagatud kuueks regiooniks: Harju-Järva-Rapla, Hiiu-Lääne-Saare, Viru, Pärnu-Viljandi, Jõgeva-Tartu ning Põlva-Valga-Võru. Regiooniti töötamise teine eelis on minister Jaanus Tamkivi sõnul muidugi kokkuhoid ja suurem tõhusus.
Senistest töötajatest koondati 84, peale selle läks 13 tööle RMK-sse ja üks keskkonnainspektsiooni. Arvatav kokkuhoid on tänavuse aasta umbes 165 miljoni krooni suuruse eelarve puhul ligikaudu 20 miljonit.
Uudistaja
Nigulas alustas tööd märgalade seirekeskus
Rahvusvahelisel märgalade päeval 2. veebruaril avas keskkonnaameti (KKA) Pärnu-Viljandi regioon Nigulas märgalade uurimis- ja seirekeskuse, mille siht on toetada uuenduslike töömeetodite kasutuselevõttu looduskaitses ja pakkuda tuge märgalakompleksi uurivatele teadlastele.
Et keskus avati just märgalasid kaitsva Ramsari konventsiooni allakirjastamise aastapäeval, polnud muidugi juhus. „Keskuse loomisel ongi lähtutud selle konventsiooni põhimõtetest, nagu näiteks koostöö ja innovaatilised lahendused. Nõnda on uurimistööde eesmärk testida just uusi tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldaksid märgalade kaitsekorraldusest saada paremat tervikpilti ja tagasisidet,“ märkis KKA Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtspetsialist Agu Leivits.
Nigula seire- ja uurimiskeskus kavatseb teha tihedat koostööd Tartu ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskusega ja teiste ülikoolidega nii Eestis kui ka välismaal, nõnda saavad teadlased ja ülikoolide tudengid välitöö kogemusi ja ühtlasi luuakse uurimisvõimalusi. Keskus valmis tänu Euroopa territoriaalse koostöö INTERREG IIIA Eesti-Läti programmi projektile WETLIVONIA, mida kaasrahastasid keskkonnaministeerium, siseministeerium ja keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti viisid koostöös ellu Häädemeeste vallavalitsus, Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja riiklik looduskaitsekeskus.
KKA Pärnu-Viljandi regioon/Uudistaja
Kaks suurimat ülikooli tihendavad koostööd
Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) ja Tartu ülikool (TÜ) sõlmisid eile, 5. veebruaril, ulatusliku koostöölepingu, lähtudes ühise pressiteate kinnitusel “Eesti riigi ja ühiskonna vajadustest /.../ soodustamaks tihedat koostööd Eesti juhtivate ülikoolide teadus- ning õppetöö valdkondades.”
Leping peab aitama edendada teadus- ja innovatsioonikoostööd ning võimaldama ühiskonnal rohkem kasutada ülikoolide kompetentsi. “Just teadusülikoolidel on täita võtmeroll riigi üldises ja regionaalses arengus,” kinnitab pressiteade.
Koostööleping näeb ühtlasi ette parandada jõudsalt kõrghariduse ning teadusliku uurimistöö kvaliteeti ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendades ja kasutades ühiselt nüüdseid võimalusi.
TÜ arengukonverentsil 2008. aasta lõpus kutsus TTÜ vilistlane Indrek Neivelt Eesti ülikoole üles loobuma kohalikust konkurentsist ning tegema koostööd võimalikult paljudes valdkondades. “Tegelikud konkurendid asuvad väljaspool Eestit,” ärgitas Neivelt Eesti ülikoole agaramalt osalema rahvusvahelises koostöös ning olema partnerid ühiste eesmärkide nimel.
TÜ ja TTÜ parema koostöö esimeste sammudena on plaanis arendada välja ühisõppekavad, kasutada ühiselt infrastruktuuri õppetöö tarvis, luua ühiseid uurimisrühmi ning kasutada/rakendada koos teadus- ja arendustöö tugisüsteeme.
TTÜ/TÜ
Looduse fond pidas arenguseminari
Eestimaa looduse fond (ELF) märkis eile, 5. veebruaril, Tartus Dorpati konverentsikeskuses arengukonverentsiga oma 18. aastapäeva.
Kuulati ELFi juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi ettekannet ELFi 2008. aasta tegevusest, suundadest ja plaanidest. Seejärel otsiti Kristina Männi juhtimisel töörühmades vastuseid küsimustele “Kas ELFi praeguse tegevuse eesmärgid on arusaadavad ja kas need on ühiskonnale vajalikud?”, “Kas ELF tegeleb õigete asjadega, lähtudes tuleviku vajadustest ja asutamisel kokku lepitud eesmärkidest, kas mõni oluline valdkond on tegevusega katmata?”, “Millised peamised ühiskondlikud, majanduslikud, poliitilised, keskkondlikud ja tehnoloogilised suunad ja muutused on toimumas, mis ELFi mõjutavad, tekitades ohte või võimalusi? Mida ELF peaks tegema, et nendele arengutele reageerida ja tekkivaid võimalusi ära kasutada?”.
ELF/Uudistaja
Vladimir Taigeri kujundatud maksikaart mulluse aasta linnu tedrega
Tedremark meeldis filatelistidele mullu kõige rohkem
Eesti filateeliahuvilised on juba aastaid valinud aasta kauneimaid marke ja eritempleid.
Mulluseid tulemusi võib huviline uurida võrgupaigast http://www.filateelia.ee/hindamine/hindamine_2008/. Markidest võitis paraja ülekaaluga Vladimir Taigeri kujundatud mark “Aasta lind – teder”. Järgnesid “Kalvi mõis” (Jaan Saar) ja “Gerd Kanter – olümpiavõitja” (Lembit Lõhmus). Paremuselt viimased olid isekleepuvad postipasunaga käibemargid, mida mullu ilmus nelja eri nimiväärtusega.
Eritempleid hinnati koos esimese päeva eriümbrike, tervikasjade, postkaartide ning ümbrikutega. Selleski arvestuses eelistati Vladimir Taigeri tööd (vt. fotol), järgnesid “Eesti Vabariik 90” ning “Gustav Ernesaks 100” (mõlema on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass).
Olgu lisatud, et Eesti Post ise valis aasta kauneimaks margiks Riho Luuse kujundatud postiminiatuuri “Kristjan Palusalu 100”, mis filatelistide edetabelis oli alles kaheksas.
www.filateelia.ee/Uudistaja
Maailma giidid tulevad Tallinna
Jaanuaris Indoneesias Bali saarel peetud maailma turismigiidide ühenduste föderatsiooni WFTGA (World Federation of Tourist Guide Associations) 13. kongressil otsustati korraldada järgmine föderatsiooni kongress Tallinnas.
47 riigi 79 ühingut esindava maailmaorganisatsiooni seekordsel üritusel osalesid 27 riigi ametlikud delegatsioonid kokku ligi 300 giidiga. 14. kongressi korraldusõiguse eest tuli konkureerida Lõuna-Aafrika, Armeenia ja Macaoga. Salajasel hääletusel antud hääled jagunesid nii: 9 Eestile, 7 Armeeniale, 5 Lõuna-Aafrikale ja 4 Macaole.
2011. aastal peetakse kongress jaanuari lõpul ja veebruari alguses, täpsema programmi leiab võrgupaigast http://fruit.digitalfruit.ee/wftga/.
Tallinna giidide ühing/infoturism.ee
Valminud on õppematerjal energiavõsa kohta
Eesti maaülikooli (EMÜ) teadlaste eestvõttel ja EL 6. raamprogrammi toel on valmis saanud õppematerjalide komplekt energiavõsa kasvajatele, töötlejatele ja keskkonnaametnikele.
Üle sajaleheküljelise eestikeelse käsiraamatu saab iga huviline endale elektroonilisel kujul alla laadida internetist aadressilt www.biopros.info/5.0.html. Seitsmes keeles subtiitritega varustatud õppefilmi DVD-d ja infovoldikuid saab küsida Eestimaa talupidajate keskliidust (aili@taluliit.ee) või EMÜ-st (katrin.heinsoo@emu.ee).
Õppematerjalide komplekt on antud välja EL 6. raamprogrammi energiavõsa kasvatamisvõimalusi käsitleva projekti BIOPROS raames. Kolm ja pool aastat kestnud koostöös osales 25 organisatsiooni 12 Euroopa riigist. Eestit esindasid EMÜ, talupidajate keskliit ja põllumajandusettevõte Ättevälja OÜ.
EMÜ
Läänemere linnuse- ja muuseumijuhid tulevad Narva
Esimest korda Eestis toimuv Läänemere-äärsete linnuste ja muuseumide assotsiatsiooni aastakoosolek, järjekorras XIX, on 16.–18. veebruaril Narvas.
Aastakoosolekul valitakse organisatsioonile uus president ja juhatus ning peetakse kõigile avatud konverents teemal “Multikultuurne muuseum”. Ettekannetega esinevad Soome Häme ja Olavilinna linnuste direktor Anne Parikka, Riigikogu liige ja kultuuripsühholoogia professor Peeter Tulviste ja paljud teised. Avatakse ka ühe assotsiatsiooniliikme Skoklostri näitus “Vaata maailma läbi Skoklostri lossi”.
Läänemere-äärsete linnuste ja muuseumide assotsiatsioon asutati 1991. aastal Poolas Malborkis. Assotsiatsiooni kuulub 45 linnust üheksast Läänemere-äärsest riigist ja tema eesmärk on luua koostöövõrgustik Läänemere-äärsete linnuste ja kindluste töötajatele.
Narva muuseum/infoturism.ee
VEEBIST
Veel üks teadusportaal
Teadus- ja haridushuvilisel tasub piiluda võrgupaigast http://teadus.err.ee/ rahvusringhäälingu (ERR) äsja toimima hakanud teadusportaali.
ERR uudised (http://uudised.err.ee/index.php?06153507) vahendavad teadusportaali toimetaja Priit Enneti sõnu, et portaali mõte ei ole piirduda ainult teadusega selle kitsamas tähenduses, vaid haarata teemasid laiemalt ja suurendada sellega teadushuviliste ringi. Teemad on jagatud üheksasse rubriiki ning neid toimetab peale Enneti ka Aivi Parijõgi, kelle kanda jääb peamiselt hariduse osa.
Ennet soovib arendada teadusportaali sellisele tasemele, et sellest kujuneks iga teadushuvilise asendamatu abimees.
ERR
TASUB TEADA
Tallinnas on neli jäätmejaama
Raepress teates 30. jaanuaril, et Tallinnas asuvad Artelli, Paljassaare ja Suur-Sõjamäe jäätmejaam on lahti kolmapäevast reedeni 14–19 ning laupäeval ja pühapäeval 10–15. 1. jaanuarist alates töötab ka Pääsküla jäätmejaam, mis on lahti esmaspäeval, teisipäeval ja reedel 14–19, kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval 10–15 ning pühapäeval 12–17.
Jäätmejaamade sissesõidule ja territooriumile on paigaldatud infoviidad. Jäätmejaamas olevad mahutid on märgistatud jäätmeliikide alusel. Kohapeal abistab ja juhendab elanikke jäätmejaama töötaja, kes väljastab kliendi nõudmisel õiendi vastu võetud jäätmeliikide ja koguste kohta.
Jäätmejaamades võetakse elanikelt tasuta vastu töötlemata puitu, vanametalli, plaste, suuremõõtmelisi ehitusjäätmeid (kivid, betoon jmt.), paberit ja pappi, autorehve (kuni kaheksa kummi korraga), pakendeid, lehtklaasi ja koduseid ohtlikke jäätmeid.
Vastu võetakse ka kasutuskõlblikku vanamööblit, mööbli seisundi üle otsustab jäätmejaama klienditeenindaja: kasutuskõlblikuks tunnistatakse heas korras mööbel, mida on võimalik koostöös mittetulundusühinguga Uuskasutuskeskus taaskasutusse anda.
Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad olema komplektsed. Mittekomplektseid külmikuid võetakse vastu ainult tasu eest: 150 krooni tükk.
Vastu võetakse taaskasutatavaid jäätmeid ainult kodumajapidamistest.
Raepress
TASUB OSALEDA
Omnibuss: talvised pangad ja joad II ning räätsad
Looduse Omnibussi reis laupäeval, 7. veebruaril, on järg eelmise nädala sõidule Ida-Virumaa jugadele. Seekord suundutakse Tallinnast lääne poole; näha saab talvekülmas Vahiküla ja Keila juga ning Treppoja kaskaadi. Käiakse Pakri panga all ja peal ning matkatakse Türisalu joalt mööda mereranda pangale. Päeva lõpus ollakse Ninamaal. Retke juhendab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre. Matka keskel on väike söögipeatus Paldiskis.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9.30, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 125, õpilastele 75 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Pühapäeval, 8. veebruaril, sõidetakse nii Tallinnast kui ka Tartust räätsaretkele Soomaale Valgerappa. Retk viib Johann Köleri lapsepõlvekoju Lubjassaarde ning sealt Soomaa ühte uhkemasse sohu Valgerappa. Tagasiteel käiakse Kabalas fotokunstnik Lembit Tenno suurte looduspiltide näitusel ja Võhmas. Räätsaretke juhendavad Aivar Ruukel ja Jaen Soer.
Väljasõit nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartu keskkonnahariduskeskuse juurest (Kompanii 10) on kell 9, tagasi kodulinna saab kell 19. Sõidu hind koos lõunasöögi ja räätsade rentimisega täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 200 krooni.
Info ja registreerimine: 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Sarmet kutsub taas loodusrahvaste juurde
Esmaspäeva, 9.veebruari loodusõhtul rahvusraamatukogus jätkub Tõivo Sarmeti kaks nädalat tagasi alanud pildi- ja jutumatk Paapua loodusrahvaste juurde.
Õhtu lõpus jõutakse ka imekaunile Bali saarele. Oma Bali-retke meenutab ja musitseerib Urmas Sisask.
Loodusõhtu algusaeg ja piletite hinnad on tavapärased: kell 18 ning 10 ja 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Matsalu filmid Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) näeb Matsalu 6. loodusfilmide festivali filme jälle teisipäeval, 10. veebruaril, kell 18.
Seekord linastuvad islandlaste “Inimene ja hahk” (“Man and Eider”, reþissöör Pall Steingrimsson) ja austerlaste “Kristallvete maa” (“Land of Crystal Waters”, reþissöörid Klaus Feichtenberg ja Erich Pröll). Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.
TKKHK
Miks ja kuidas säästa energiat
Tartu loodusmajas (Kompanii 10) on 11. veebruaril kell 15–19 energiapäev.
Selle korraldab Taani suursaatkonna eestvõttel toimuva võistluse “Energiasäästlik kool” (vt. http://www.ambtallinn.um.dk/et/menu/Energia/EnergiasaastlikKool/) võistkond Roheline Võimalus.
Kavas on tegevused õppeklassides ja viktoriin, vaadata saab filmi. Tasuta üritusele on peale loodusmaja õpilaste ja õpetajate oodatud ka teised huvilised.
Tartu loodusmaja
Kuulsa Einsteini torni makett Erich Mendelsohni näitusel
Einsteini torn ja teised
Eesti arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) on 21. jaanuarist vaadata näitus kuulsast Saksa arhitektist-ekspressionistist Erich Mendelsohnist (1887–1953).
Saksa välissuhete instituudi koostatud näitus annab põhjaliku ülevaate Mendelsohni elutööst ja tutvustab tema kavandatud hooneid, mille kohta on pandud välja eskiise, plaane, fotosid ja Stuttgarti ülikoolis valminud makette.
Mendelsohni loomingus on tehaste, kaubamajade, kinode, näitusehoonete, kultuurikeskuste, haiglate, elamute jt. projektide kõrval oluline koht ka haridus- või teadusinstitutsioonide tarvis kavandatud hoonetel. Küllap kõige kuulsam neist on juba üsna noore mehena projekteeritud Einsteinturm ehk Telegraphenbergi observatoorium Potsdamis.
Mendelsohni näitust saab vaadata 1. märtsini; muuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani 11–18. Kolmanda korruse galeriis on samuti 1. märtsini lahti näitus Eesti arhitektist Voldemar Herkelist, kelle sünnist möödub tänavu 80 aastat.
Eesti arhitektuurimuuseum/Uudistaja
Kui ilm lubab, saab tähti vaadata
Rahvusvahelise astronoomia-aasta puhul on sel nädalal Eestis avalikud vaatlusõhtud, kus kõik huvilised võivad tasuta osaleda.
Esimene selline oli teisipäeval Tartu tähetornis. Eilsest peale on vaatlushuvilistel aga põhjust minna Tõraverre – kui muidugi taevas on selge. Tõraveres asuvas Tartu observatooriumis on vaatlusõhtud pühapäeva, 8. veebruarini kell 17–21. Teleskoopide abil saab vaadata Kuud ja Veenust ning mõningaid täheparvi ja galaktikaid. Lahti on ka Stellaariumi ruumid.
www.loodusring.ee
Jälg metsas
RMK tasuta interaktiivne rändnäitus “Jälg metsas” on 5.–15. veebruaril välja pandud Türi majandusgümnaasiumis (Tolli 62). 12. märtsist 5. aprillini saavad näitust vaadata narvalased Tartu ülikooli Narva kolledþis (Kerese 14). 23.–25. aprillil on väljapanek Tartus Maamessil.
Vt. ka http://www.rmk.ee/jalgmetsas/.
Uudistaja
David Abram Tartus
6.–10. veebruaril viibib Tartus raamatu “The Spell of the Sensuous. Perception and Language in a More-than-Human World” autor filosoof David Abram.
Külaskäigu raames korraldab Tartu ülikooli (TÜ) semiootikaosakond kaks avalikku ingliskeelset töötuba, kus on kõne all tajuline tegelikkus looduses ja loodusest.
Esimene töötuba “Taju ökoloogia: maastikud looduses ja kultuuris” toimub 6.–7. veebruaril Domus Dorpatensise ruumes, teine, “Animaalsed meeled” 9.–10. veebruaril Tartu hotelli konverentsisaalis. Töötubades esinevad teiste seas tuntud filosoofid ja semiootikud John Deely, David Abram (mõlemad USA), Wendy Wheeler (UK) ja Kalevi Kull (Eesti).
10. veebruaril kell 18.15–20 peab David Abram TÜ sotsiaalteaduste majas Tiigi 78-127 avatud loengu teemal “Keel ja meelelise kogemuse ökoloogia”.
Täpsem info ja registreerimine: Morten Tönnessen, peakorraldaja (mortentoennessen@gmail.com) ja http://semiophenomenon.blogspot.com.
LUS
Sinitihane: tavaline asjaosaline ka brittide talvisel aialinnuloendusel. (foto: Stefan Benko/BirdLife)
Stachyris nonggangensis, Hiina Nonggangi looduskaitseala endeemik. (foto: James Eaton, Birdtour Asia/BirdLife).
Rõõmsamaid linnusõnumeid
Üle-eelmisel nädalalvahetusel sai 30-aastaseks maailma suurima osalejaskonnaga loodusvaatlus, Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB suur aialinnuseire (Big Garden Birdwatch).
Igal aastal lööb vaatluses kaasa pool miljonit inimest ja nii suurele hulgale silmapaaridele ei jää märkamata ükski võit ega kaotus. Just aialinnueirajad olid esimesed, kes hakkasid lööma häirekella laulurästa allakäigu üle: 2008. aastal on seda lindu loendatud üle kahe korra vähem kui 1979. Pikad põhjalikud arvude aegread annavad hea ülevaate ka kliima soojenemise mõjust linnustiku koosseisule. Aga muidugi on võimatu alahinnata ka selle ettevõtte loodushariduslikku ja loodusehuvi innustavat külge.
Talviseid tiivulisi külalisi vaatlesid jaanuari eelviimasel nädalavahetusel oma aedades ka põhjanaabrid soomlased: 15 000 inimest luges 10 000 aias kokku üle 350 000 linnu. Suurima meediahuvi pälvis muidugi president Tarja Haloneni aed, kuhu perenaine oli kutsunud BirdLife Finlandi töötajad. Need märkasid seal päeva jooksul 17 liigist linde.
Rõõmus linnu-uudis tuli Hiina uue aasta alguse puhul Hiinast: Nonggangi kaitsealal Guangxi provintsis Vietnami piiri ääres kirjeldati uus linnuliik Stachyris nonggangensis, mis kuulub värvuliste seltsi vilbaslaste sugukonda. BirdLife’i kaitseametniku Nigel Collari sõnul kinnitab uue liigi leid, et ornitolooge ootab Hiinas veel hulk põnevaid avastusi.
BirdLife
KOMMENTAAR
Kumb on kenam: kas Kirke Kangro jääst pühvel…
… või Saaremaalt Rotermanni kvartalisse taritud šoti mägiveised?
Küsimärgiga lühikommentaar
Eestlase vaimustunud vastuvõtlikkuses kauge kultuuri ilmingute vastu on midagi võõrastavat, kui vähegi uskuda meie maaligidusse ja alalhoidlikkusse. Kõiksugused Ameerika ja muudki tähtpäevad on meile kangesti südamelähedaseks saanud. Ja Hiina uusaasta avapidustustel Kadriorus olevat kuuldavasti ähvardanud lausa oht jääda rüseluses jalge alla: sedavõrd palju olnud entusiastlikke pühvlisõpru.
Mu kodulinnas Tartus on mitut puhku Hiina aasta alguse puhul – aga mõnda korda ka lihtsalt talvest rõõmu tundes – Raekoja platsile pandud selle looma jääkuju, kelle aasta parajasti hakkab. Inimestel kena vaadata, eriti õhtul, kui käib ka värvivalgusemäng. Või siis päeval talle sente külge sulatada (ärge minult küll küsige, kust ja miks veel see komme on tulnud…). Mõnelgi aastal, tõsi, pole sula kujule kuigi pikka iga kinkinud. Ja vähemalt korra olla ka kurjami(te) käed jäälooma lõhkunud.
Tallinna, Rotermanni kvartalisse veeti pühvleid esindama šoti mägiveised, üks rikkur andis loomad laenuks, teine korraldas kohale. Ilus vaadata neidki. Aga erinevalt Tartu jääsarvikust hakkas mul Rotermanni pühvlikestest kahju. Ehk oli neil küll huvitavgi neid naljakaid mõttetult ringi kakerdavaid ning silmi pärani ja suid ammuli ajavaid kahejalgseid seirata. Ja vaevalt neil paksus karvakasukas külmgi oli, ehkki nädalavahetusel lõõtsus Rotermanni kivisel maastikul päris karm põhjatuul. Aga ometi mõtlesin: kas ikka peab loomi asja eest, teist taga mitmel moel väntsutama sõiduks kauge maa taha – ainult selleks, et meil teiega lõbusam oleks?!
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
