UUDISTAJA
13. veebruar 2009
Läinud nädala lõpus tulnud sula näris usinasti kelgumägede ja suusaradade libekihti …
… ja tegi Tartu Raekoja platsi tiib-jääpühvli nimega Õnnelemb peaaegu tiivutuks.
Sel nädalal taastulnud külmem aeg kinkis uduseid härmatisehommikuid.
UUDISTAJA SOOVITAB
Loodusesõber vaatab Nõiakaevu
Loodusesõbra veebruarinumber pöörab pilgu meie ainsale Nõiakaevule, suurvee ajal ülekeevale imele Tuhala karstialal. Kas paekivi karjäärid rikuksid selle erakordse vaatemängu, mis tõmbab ligi vaatajaid Eestist ja piiri tagant? Oht on olemas, sest Nabala karstialale planeeritavad paemaardlad peaksid kaevandama oma varandust põhjavee alt: põhjavesi asub seal aga kõrgel. Kui häirub põhjavesi, pole enam ka Nõiakaevu. Kas maksab sellega riskida? Karjäärid ohustaks paika, mis on meie inimeste südametele tähtis. Tavaõiguse ja seaduse põrkumine on teema, mille üle peame järele mõtlema.
Et paekivi on meie inimestele tähtis ka teistmoodi kui ainult kruusamaterjalina, rändame koos paevanaga tagasi devoni ajastusse ja vaatame, milline nägi välja meie kodumaa sadu miljoneid aastaid tagasi, kui meie praegustel aladel loksus madalmeri. Kes selles elasid ja kasvasid ning miks just nüüdsetel Eesti aladel sai tekkida paekivi – seda ajaloo saladust valgustab Rein Einasto.
Loodusesõbra veebruarinumbrist selgub ka, kui palju kasutatakse väetist juurikate ja puuviljade kasvatamisel Eestis ning kust otsida kaitset selle kasvava väetisehulga eest meie toidulaual. Aare Baumer õpetab fotohuvilistele, kuidas vana sülearvutit põnevalt taaskasutada. Saame kaasa elada veel ühele Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse reisile mööda Eestit; veebruarinumbri retkega lõpeb ka nende rännusari meie ajakirjas. Alustame aga hiiepaiku tutvustava sarjaga, mille avab Ahto Kaasiku jutt Ebavere hiiemäest, kus vanad tavad on kestnud praegusajani.
Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja
EESTI UUDISEID
Akadeemik Dimitri Kaljo (foto: www.gi.ee)
Selgusid riigi teaduspreemiate laureaadid
Valitsus kinnitas eile riigi teaduspreemiate laureaadid. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelarves teaduspreemiateks eraldatud 4 350 000 krooni otsustati täielikult välja maksta.
Riigi teaduspreemiate komisjoni otsuse järgi saavad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 600 000-kroonise teaduspreemia Dimitri Kaljo ja Kalju Kask.
750 000-kroonise teaduspreemia, millega tunnustatakse silmapaistvat teadus- ja arendustööd, mis on pannud aluse innovaatilisele tootele, pälvis kollektiiv koosseisus Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart töö „Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses“ eest.
Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest saavad 300 000 krooni suuruse teaduspreemia Aleksei Šerman (täppisteadused, uurimustsükkel „Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides“); Ülo Langel (kollektiivi juht), Margus Pooga, Mats Hansen, Ursel Soomets ja Kalle Kilk (keemia ja molekulaarbioloogia, „Rakusisesed märklauad“); Malle Krunks (tehnikateadused, „Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale“); Pärt Peterson (arstiteadus, „Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid“); Meelis Pärtel (geo- ja bioteadused, „Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana“); Erkki Truve (kollektiivi juht), Merike Sõmera ja Maria Cecilia Sarmiento Guérin (põllumajandusteadused, „Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine“); Tiiu Paas (sotsiaalteadused, „Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis“) ning Arvo Tering (humanitaarteadused, monograafia „Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798“).
Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, pool jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Preemiad antakse laureaatidele üle vabariigi aastapäeva eel 23. veebruaril.
HTM
Tartus tähistati Charles Darwini 200. sünniaastapäeva
Täpselt Charles Darwini 200. sünniaastapäeval, 12. veebruaril, peeti Tartu ülikooli (TÜ) aulas suure loodusteadlase juubelit märkinud konverents “Elurikkus ja evolutsioon”.
Konverentsil esinesid rektor Alar Karise ja Suurbritannia suursaadiku Peter Carteri tervituste järel Eesti teaduste akadeemia välisliige, Uppsala ülikooli emeriitprofessor Charles Kurland (“Valkude evolutsioon: kandjad ja kantavad”), Maido Remm genoomika tippkeskusest (“Mis on inimese genoomi järjestus? Inimeste genoomide varieeruvusest”) ning Urmas Kõljalg bioloogilise mitmekesisuse tippkeskusest (FIBIR) ja TÜ loodusmuuseumist (“Elurikkuse informaatika ja arusaam liikidest 200 aastat pärast Darwini sündi”). Pärastlõunal jätkati diskussiooniga bioevolutsiooni ja elurikkuse võtmeküsimustest 21. sajandil.
Konverents kuulus rahvusvahelise planeet Maa aasta (2007–2009) ürituste sarja ja selle korraldasid TÜ loodusmuuseum, bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus ning genoomika tippkeskus, teaduskeskus AHHAA ja Eesti teaduste akadeemia.
FIBIR
Võõrliigid pandi käsiraamatusse
Kolmapäeval, 11. veebruaril esitleti Tartus Eesti looduseuurijate seltsi majas “Maismaa võõrliikide käsiraamatut”.
Keskkonnaministeeriumi (KKM) eestvõttel valminud trükise eesmärk on tutvustada võõrliike ning anda juhiseid, kuidas nendega ümber käia ja mil viisil vältida nende sattumist loodusesse.
Võõrliigid on viimastel kümnenditel jõudnud üha sagedamini uutele aladele kaubanduse, reisimise ja turismi arengu tõttu. Nende tegevuste kaudu saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi jõudnud. Võõrliigid kujutavad ohtu meie oma liikidele ja ökosüsteemidele.
Võõrliikide käsiraamatut saab vaadata ka võrgupaigast http://www.envir.ee/95541.
Esitlusel kõnelevad käsiraamatu autorid KKM looduskaitse osakonna nõunik Liina Eek ja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, toimetaja Ann Marvet ning Eesti maaülikooli botaanikaosakonna juhataja Tiiu Kull.
KKM
E-materjale Euroopa Liidu kohta
Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogus on õpetajate jaoks loodud Euroopa Liitu hõlmav andmebaas, mida täiendavad metoodilised abimaterjalid Euroopa Liidu kujunemist ja ajalugu käsitlevate eestikeelsete allikmaterjalide kohta. Seda koostades on kasutatud peamiselt raamatukogu enda unikaalseid ajalooallikaid, peale selle ka Eesti kirjandusmuuseumi ja Eesti riigiarhiivi materjale.
Euroopa Liidu ajaloo e-õppematerjalid koosnevad kahest osast: Paneuroopa Liit ja Euroopa ühendamine. Mõlemas osas on kasutatud allikmaterjale ja maailmasündmuste kajastusi Eesti ajakirjanduse vastavatest ajajärkudest enne ja pärast Teist maailmasõda.
Digiteeritud allikmaterjalid koos töölehtedega on kättesaadavad Europe Direct’i Lõuna-Eesti infopunkti kodulehel http://www.euroinfo.ee/ed/ ning eurodokumentatsiooni keskuse kodulehel http://www.euroinfo.ee/.
TÜ
Kodukaku veebikaamera
Loodust seiravate veebikaamerate ritta on lisandunud veel üks: alates sellest nädalast saab jälgida ka Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) tänavuse aasta linnu kodukaku pesaõõnt võrgupaigas http://www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/.
Kuu aega tagasi paigaldati Läänemaal kodukaku õõnsusesse väike kaamera, mis teeb toimuva nähtavaks infrapunavalguse abil. Kakud, kes kasutavad õõnsust päevaseks tukastuseks, on kaameraga kiiresti harjunud ning kasutavad õõnsust meelsasti päevaseks tukastuseks. Huvitavamate sündmusteni, pesitsemise alguseni, on jäänud veel vähemalt kuu, praegu lahkub lind õõnsusest tavaliselt 20–40 minutit pärast päikeseloojangut ja tuleb tagasi 40–60 minutit enne päikesetõusu. Esimeste sulailmade aegu teevad kodukakud juba ka häält ja märtsi lõpus alustab paar loodetavasti samas õõnsuses ka pesitsemist.
Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on EOÜ partnerid EENet, keskkonnaamet ja sihtasutus Silma Märgala.
EOÜ
Lindureil oma selts, teavitussüsteem ja veeb
Kui linnusõber tahab vaadata tuttavat Tartu linnuklubi kodulehte aadressil www.tartulinnuklubi.pri.ee, satub ta uue nimega veebilehele Estbirding.
Uus rahvusvaheline nimi valiti seetõttu, et veebilehe kaudu ei ole juba mõnda aega vahendatud mitte ainult Tartus või Kagu-Eestis nähtut, vaid kogu Eesti põnevamaid vaatlusi ja sündmusi. Peagi kaob ka vana aadress; juba praegu võib selle asemel tippida www.estbirding.ee.
Et infot põnevate eksikülaliste kohta võimalikult kiiresti edasi anda, on Estbirding loonud telefoni lühisõnumite teel töötava teavitussüsteemi – Rariliini, millega saavad liituda kõik huvilised nii Eestist kui ka mujalt.
Uue kodulehe ja Rariliini haldamiseks on loodud uus organisatsioon MTÜ Estbirding. Kõik Rariliiniga liitujad on ühtlasi Estbirdingu liikmed: kui on tasutud Estbirdingu liikmemaks, on makstud ka liitumise eest Rariliiniga. Uut ühendust võib võrrelda Soome lindureid koondava Bongariliittoga. Üks olulisemaid ülesandeid on ohjata üha suurenevat vaatlejate väge, et kõik järgiksid looduskaitse- ja eetikareegleid ega segaks ega ohustaks vaatluste käigus linde.
MTÜ Estbirding juhatus
Sihtasutuse Archimedes maja Tartus
Teaduse populariseerijaid ootavad auhinnad
Kandidaate Eesti teaduse populariseerimise tänavusele auhinnale saab esitada 2. märtsini.
Auhind on asutatud haridus- ja teadusministeeriumi, Eesti teaduste akadeemia ning sihtasutuse Archimedes koostöös, et väärtustada teaduse populariseerimist, ergutada teadustegevust avalikkusele tutvustavaid tegevusi ning avaldada üksikisikutele ja kollektiividele tunnustust sellekohase silmapaistva töö eest.
Kandidaatideks võivad olla kõik Eestis teadust populariseerinud tegevteadlased või teaduskollektiivid, trükiväljaannete, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad jne.
Auhinnafond on 320 000 krooni. Konkursi tingimused ja nõuded esitatavate dokumentide kohta on veebis aadressil www.archimedes.ee/teadpop. Tulemused kuulutatakse välja aprilli teisel poolel.
Sihtasutus Archimedes
Linnunimistu pikeneb taas
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas läinud reedel, et Tallinnas Kopli rannas on adruvallil juba mõnda aega tegutsenud kiur, kes õnnestus fotode põhjal määrata Eestile uueks liigiks – mägikiuruks (Anthus spinoletta).
Otsa kinnitusel on mägikiur Lõuna- ja Lääne-Euroopa mägialade tavaline asukas, kes Põhja-Euroopasse satub väga harva. Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on mägikiur 372. linnuliik Eestis.
Linnuhuviliste arvutilist
TASUB OSALEDA
Jälle öeldaks kevadele tere
Nagu juba kolmeteistkümnel aastal varem, algab taas loodusharidusüritus “Tere, kevad!”: jälle kutsuvad korraldajad lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi teistega jagama. Osalema on oodatud kõigi koolide 1.–9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti tegevused algavad 2. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Õpetajad saavad rühmi osalemiseks registreerida veebilehel http://tere.kevad.edu.ee 27. veebruarini. Enne projekti algust – 16. veebruaril Tallinnas ja 26. veebruaril Tartus – toimuvad infopäevad, mis on mõeldud peamiselt neile õpetajatele, kes sellel moel kevadet varem otsinud ei ole. Infopäevadele tuleb registreeruda juba täna projekti veebilehel viida ”Koolitus” kaudu.
Kevadet otsides vaatlevad lapsed 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, maikelluke, paiseleht, ülane, võilill), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, kägu, suitsupääsuke), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (nt. kevadkogrits). Lapsed fikseerivad nende ilmumise kuupäeva ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Peale vahetute loodusvaatluste sisaldab projekt loominguliste tegevuste osa: traditsiooniliselt joonistatakse kevadeteemalisi pilte ja kirjutatakse haikusid või muid lühiluuletusi. Jätkub väga populaarne viktoriin, kus lapsed on nii küsijate kui ka vastajate rollis. Korraldatakse ka kevadfotode võistlus. Projekt lõpeb looduslaagriga tublimatele kevadeotsijatele.
Eelmisel aastal avastasid üheskoos kevadet kokku umbes kuus tuhat õpilast enam kui kahesajast koolist ja lasteaiast. Projekti “Tere, kevad!” korraldavad Tartu keskkonnahariduskeskus ja MTÜ Viridis Loodusharidus; projekti toetavad Tiigrihüppe sihtasutus ja keskkonnainvesteeringute keskus.
http://tere.kevad.edu.ee/
Tallinna botaanikaaia palmimaja
Tallinna botaanikaaed näitab rahvussümboleid
Tallinna botaanikaaias (TBA) saab 14.–22. veebruaril vaadata näitust “Rahvussümboleid meilt ja mujalt”.
Väljapanek tutvustab eri riikides austatud loomi, linde, puid, lilli, kive ja teisi loodusest pärinevaid rahvussümboleid. Osa taimi ja loomi on meile nii tavalised, et tundub üllatav, kui kuuleme, et tegu on rahvussümboliga. Sellised on näiteks päevalill, piibeleht, härjasilm, linavästrik, karu, ahven, hirv, toonekurg, koduveis, hobune, tursk, põder ja hulk teisi. Ent rahvussümbolite hulka kuulub ka haruldasi eksootilisi taimi ja loomi.
Näitus on lahti TBA palmimajas kell 11–16.
Raepress
Omnibussi jäised retked
Looduse Omnibuss sõidab homme, 14. veebruaril, Tallinnast jääretkele Pühajärve saartele, pühapäeval, 15. veebruaril aga Manijale.
Homset kaheksa kilomeetri pikkust retke Sõsarsaartele, Kloostrisaarele, Innussaarele ja Lepassaarele juhendab loodusemees Arne Ader. Näha saab, kuidas töötab Looduskalendri lindude toidumaja kaamera loodusemehe koduõuel Otepääl. Söögid-joogid kaasa. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna saab 20.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 175 ja õpilastele 125 krooni.
Pühapäeval matkatakse üle jää Munalaiu sadamast Manijale ja tagasi; uudistatakse saart ja süüakse Riida turismitalus Manija klassikalist talupojasuppi. Leivatükk külakostiks kaasa. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9 ja naasmisaeg 19.30; Tartust keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 vastavalt kell 8 ja 20. Sõidu hinnad on mõlemast lähtepunktist samad: 175 ja 125 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Mehhiko-õhtu
Loodusõhtu rahvusraamatukogus esmaspäeval, 16. veebruaril algusega kell 18 sisustab ajakirjanik ja filoloog Kati Lumiste, teemaks retk Mehhikosse mehe ja kaheaastase lapsega.
Peale juttude ja piltide kolmenädalasest rännakust mööda Yucatani poolsaart pakub Kati Lumiste veel lauluõpetust. Musitseerib Kirtana Rasa.
Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Kuidas karu käpp käib
Teisipäeval, 17. veebruaril kell 17.30 algab Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) saalis (Kompanii 10) järjekordne loodusõhtu sarjast “Eesti loomad tuttavaks”. Seekord kõneldakse karust.
Näha saab filmi “Polaaralade karud”, zooloog Peep Männil räägib karudest Eestis, nende uurimisest, seisundist ning suhetest inimese ja teiste olenditega. Võimalus on saada asjatundlikke vastuseid karuteemalistele küsimustele.
Loodusõhtu on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
TKKHK
Koolid võivad osaleda kahel EL võistlusel
Kooliõpetajad ja -õpilased on oodatud osa võtma Euroopa Liidu teemalise projekti “Kevadpäev Euroopas” kahest võistlusest, mille on kuulutanud välja Tiigrihüppe sihtasutus ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
“Tark tegu toob tulu” on mõeldud III ja IV kooliastme õpilastele, teisest konkursist “Kaart Euroopale” võivad osa võtta kõik õpilased. Osalemiseks tuleb õpetajatel kool registreerida projekti portaalis (www.springday2009.net).
Võistluse “Tark tegu toob tulu” toel saab analüüsida EL kodanike põhiõigusi ning leida igapäevaelu paremaks toimimiseks uusi ideid ja lahendusi, võttes aluseks kogemused Euroopa Liidu kodanikuna. Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet www.eformular.com/koolielu/tarktegutoobtulu.html; konkursitööde esitamise tähtaeg on 11. mai.
Esimese koha pälvinud meeskonna ettepanekud esitatakse Euroopa Komisjoni hariduse peadirektoraadile. Konkursi peaauhind on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud õppereis Brüsselisse kogu meeskonnale ja juhendajale. Peaauhinna võitnud noored saavad oma arusaama esitada ka Euroopa Liidu südames.
“Kaart Euroopale” on postkaartide loomise võistlus: kui saaksid saata maailma ühe postkaardi, mis näitaks, mis on meie riigis uuenduslikku, erilist ja head, siis mida sa postkaardil kujutaksid? Mõtle Eestile Euroopa kontekstis, mõtle innovatiivsele Eesti riigile – milline võiks olla meie sõnum Euroopale?
Konkursitööde esitamise tähtaeg on 30. aprill. Esikolmiku meeskondade liikmetele korraldab Nukufilmi lastestuudio põneva animatsiooni töötoa, peale selle saavad õpilased Tiigrihüppe SA ja Euroopa Komisjoni esinduse sümboolikaga meeneid. Kolm esimest konkursitööd trükitakse postkaartidena, mida jagatakse ka Euroopa Liidu maja infokeskuses.
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
Näitusi Tartus ja Tallinnas
Tartu ülikooli (TÜ) zooloogiamuuseumis Vanemuise 46 saavad huvilised kuni 31. märtsini käia fotonäitusel “Vereta jaht” . Näituse fotod on tehtud RMK Väätsa jahimajandi metsades mullu 23.–25. mail.
Kuni 5. aprillini saab Eesti loodusmuuseumis vaadata Tartu keskkonnahariduskeskuse mängulist linnalooduse rändnäitust “Ma pole külaline, ma elan siin” ja Martin Käsperi fotonäitust “Linnulaulud”.
TÜ/Loodusmuuseum
Koolitus kemikaalide mõjust
Rohelise erakonna Tartu piirkond korraldab tasuta koolituste seeria kõigile huvilistele.
Loeng “Lisaainete ning pestitsiidide mõju tervisele” algab 17. veebruaril kell 18 EER Tartu piirkonna kontoris Kompanii 6, lektor on Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Inga Ploomipuu.
EER Tartu piirkond
Tekes: majanduslanguse aegu tuleb toetada innovatsiooni
Soome tehnoloogiaagentuuri Tekes hinnangul on praeguse kriisi ajal eriti oluline rahastada uuringu-, arengu- ja innovatsiooniprojekte. Mullu toetas Tekes selliseid projekte 516 miljoni euroga.
Tekesi peadirektori Veli-Pekka Saarnivaara sõnul on majandusmõõna aegu tavaline, et kompaniid ja avaliku sektori organisatsioonid püüavad just uuringute ja innovatsiooni pealt kokku hoida. See toob kaasa ohu, et kui majandus taas elavneb, ei suuda need kompaniid ja organisatsioonid kohe ümber orienteeruda ja kaotavad konkurentsivõime.
Tekesi rahastatud projektidest jõudsid läinud aastal lõpule umbes 2000. Need andsid ligi 500 uut toodet, 450 teenust ja 270 tootmisprotsessi. Sisse anti 800 patenditaotlust ja kirjutati üle tuhande väitekirja. Mainitud 516 miljonist eurost läks 293 miljonit tootmisettevõtetele, 223 kõrgharidus- ja teadusinstitutsioonidele. Taotlusi esitati 3100 projektile kokku miljardi euro ulatuses; need arvud on varasemast pisut väiksemad.
On iseloomulik, et aina suureneb keskmiste ja väikeste ettevõtete osakaal: mullu oli see juba 62 protsenti kogu rahastusest. Kokku toetatud umbes 1200 kompaniist ligi pooltes oli töötajaid alla kümne.
Vt. lähemalt www.tekes.fi.
Tekes
Kannatada saanud teabetahvel Ghadira looduskaitsealal Maltal (foto: BirdLife Malta)
Süütajad ründavad Malta linnukaitseala
Jälle on tulnud halbu uudiseid Euroopa linnukaitse murelaste maltalaste juurest: veebruari alguses süüdati Ghadira loduskaitseala suur teabetahvel, mis toonitab LIFE+ projekti raames lindude rände ja linnupüügi kokkusobitamatust.
Kui tahvel kannatas tules suhteliselt vähe, siis hoopis rohkem põletati kaitsealal taimestikku. Ghadiras on vandalismiakte ette tulnud ka varem, samuti on sealt viimastel kuudel leitud vast kasutatud padrunikesti. Kokku on Malta linnukaitsealasid ja linnukaitsjaid viimasel paaril aastal rünnatud paarikümnel korral.
Oleme korduvalt kirjutanud, et Maltal on laialt levinud pika ajalooga linnujahi ja -püügi tava, mis ei ole kuidagi kooskõlas Euroopa Liidu looduskaitseseadustega. Ehkki saavutatud on ka mõningaid edusamme EL linnudirektiivi nõuete täitmisel, tuleb vastupidiseid intsidente ette siiski liiga sageli. Linnukaitsjad on üsna varjamatult süüdistanud kohalikku politseid paremal juhul passiivsuses või koguni korrarikkujate soosimises.
BirdLife
Sellistes maapinna kohal liikuvates kabiinides hakkavad sõitma Poola linna Opole elanikud ja külalised (foto: www.mist-er.com)
Poolakad panevad tööle uut moodi linnasõiduki
Poola linnast Opolest saab ilmselt esimene linn Euroopas, kus rakendatakse tööle nn. personaalkiirtranspordi süsteem (PRT), mis viib liikleja täisautomaatsetes, juhita minikabiinides soovitud paika.
Poola leiutaja Ollie Mikosza väljatöötatud MISTER-tehnoloogia põhineb õhku rajatud rööbastel, mida mööda liiguvad kuni viis inimest mahutavad kabiinid. Tehnoloogiat esitleti 2007. aasta septembris, nüüd on valminud kilomeetripikkune katsetee. Kui käivitusprojekt läheb korda, ehitatakse kokku 20 kilomeetrit rööpaid, mis paiknevad tänavatest umbes kümme meetrit kõrgemal. Plaanide kohaselt hakkavad kabiinid liikuma peatusteta, täpselt sõitja(te) soovi järgi, nende kiirus on 50 kilomeetrit tunnis ja sõidu hind vastab linnaliinibussi pileti hinnale.
Võrgupaigas www.mist-er.com saab vaadata leiutise pilte ja väikest videolõiku.
ELTIS
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
