Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. veebruar  2009






Päris tore on vahelduseks tunda ka ühtlast, suuremate jõnksudeta talveilma: natuke külma, paras lumesadu, mis maa taas säravvalgeks värvib, kirgast päikesepaistet, ei pakast, torme ega suurt sula. Lastel mõnusam kelgumäel möllata, suusasõprade suuskadel parem libisemispõli, vaid kojamehed, maja- ja autoomanikud pole ehk mõnel hommikul just kõige rõõmsamad. Seevastu tihasekoor sai aina tihedam, kõvahäälsed puukoristajasoolod sees.

Isegi esimene ametlik jäätee on nüüd avatud: eelmisest reedest peale pole vaja Haapsalust Noarootsi tahtjal tavapärast üüratu pikka ringi ette võtta, vaid saab Supeluse tänava otsast kolme ja poole kilomeetriga Österby sadamasse.

 

UUDISTAJA SOOVITAB




Veebruari Eesti Loodus – Darwini erinumber

Tänavu veebruaris tähistatakse Charles Darwini 200. sünniaastapäeva, sestap on ka küünlakuu Eesti Loodus keskendunud selle õpetlase elukäigule ja vaadetele. Sedapuhku on ajakiri tavapärasest kaheksa lehekülge paksem.

Avaloos tutvustab Ivar Puura Darwini elu ja inspiratsiooniallikaid. Evolutsiooniteooria ideed on läbi aegade tekitanud paljudes ebamugavust ning seetõttu on teooria kogunud rohkesti vastaseid. Loo autor arutleb, kelle jaoks on Darwini ideed olnud “ohtlikud”.

Samuti tuleb juttu Darwini ja geoloogia seostest. Selgub, et enne evolutsiooniteooria sõnastamist oli Darwin pigem vaimustunud maateadusest kui bioloogiast.

Mis on evo-devo? Scott F. Gilbert kirjutab evolutsiooni kellasepa tööriistakastist ehk geenide regulatsioonist. Iga liigi arengus on peale geenide ülimalt oluline ka nende avaldumise aeg, intensiivsus, toime ja asukoht. Selgitatakse evolutsioonilise arengubioloogia põhiseisukohti.

Kuidas Darwini ideid Eestis omaks võeti, sellest pajatavad Ken Kalling ja Erki Tammiksaar.

Sirje Aher kirjutab pisikesest, ent hoolikalt oma toitu valivast huulheinast. Orhideede õite imepärast ehitust vaatleb Tiiu Kull.

Veebruarinumbrist leiab veel loo söödavast bambusest ja päristuumsete elupuust. Intervjuu on Mart Viikmaaga; tööjuhend annab nõu, kuidas pildistada linde toidulaual. Postrile ongi jäädvustatud kaks sulelist: kuninglik merikotkas ja jultunud ronk.

Marten Laur, Eesti Loodus

 

 


Millele suunaksid sina Hubble’i kosmoseteleskoobi?

Ajakirja Horisont värskete astronoomiauudiste seast leiate ka sellise (http://www.horisont.ee/node/942):

“Ameerika kosmoseagentuur NASA pakub üldsusele võimalust osaleda maailma kõige tuntuma, Hubble’i kosmoseteleskoobi suunamisel. Hääletuse võitnud astronoomilisest objektist tehakse Hubble’iga kõrge lahutusega pilt.

Lehekülge http://youdecide.hubblesite.org/ külastades saab lugeja valida kuue sihtmärgi vahel. Varasemalt Hubble’i terava pilguga uurimata objektide hulgas on näiteks kaks põrkuvat, elegantsesse gravitatsioonitantsu põimitud galaktikat, aga ka spiraalne galaktika, mis sarnaneb meie enda kodugalaktika – Linnuteega.

Hääletada saab 1. märtsini. Valminud pilt avaldatakse rahvusvahelise astronoomia-aasta 2009 projekti “100 tundi astronoomiat” raames, vahemikus 2.–5. aprill. Hääletanud osalevad lisaks loosimisel, kus jagatakse välja pildi kõrge kvaliteediga reprosid.”

Horisont      





            
EESTI UUDISEID




Melu “Tourest 2009” Eesti-hallis

 

“Tourest 2009” lõi külastusrekordi

Kui läinud nädalavahetusel, 13.–15. veebruaril Eesti Näituste messikeskuses peetud rahvusvahelise turismimessi “Tourest 2009” eel arvati, et küllap kahandab majandussurutis huviliste arvu, siis messi aegu kinnitasid eksponendid suisa vastupidist. Rahvast oli rohkesti ja paar tundi enne näituse sulgemist laiutati mõnegi leti taga käsi: materjalid on otsas.

Sama kinnitas ka ametlik statistika: kolme päeva jooksul käis messil rekordarv pileti või kutsega inimesi – 23 684 (nende hulka pole arvatud messieksponente ja lapsi). 2007. aasta “Tourestil” käis 20 273, mullu 23 465 inimest.

Messil osales 343 eksponenti, turismiorganisatsioonide või ettevõtjate kaudu oli koos Eestiga esindatud 26 riiki. Siseturismi võimalusi tutvustanud hallis “Puhka Eestis” olid väljapanekud 165 Eesti ettevõttel ja organisatsioonil.

Messi avamisel kuulutati välja möödunud aasta edukaimad. 2008. aasta parimaks turismiedendajaks valiti sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja Kaja Allilender, parimaks turismiobjektiks tunnistati Meresuu hotell ja spaa.

Järgmine Tourest toimub 12.–14. veebruaril 2010.

http://www.tourest.eu/Uudistaja

 
  

Selgus Eesti suurima stipendiumi laureaat

Tartu ülikool (TÜ) teatas 13. veebruaril, et TÜ sihtasutuse usalduskogu kinnitas 200 000 krooni suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumi laureaadiks geenitehnoloogia viimase aasta doktorandi Liina Nagirnaja, kes uurib raseduse katkemise geneetilisi tagamaid, integreerides seejuures meditsiini ja geneetika valdkondi.

Oma doktoritööd kirjutab Liina Nagirnaja TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Stipendiumi toel sõidab ta Inglismaale, Imperial College’isse Londonis, et professor Ilpo Huhtaniemi uurimisrühmas teha oma doktorantuuri viimase alamprojekti eksperimentaalne osa.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi TÜ sihtasutuse juurde kaheksa aastat tagasi, kui ülikooli jõudis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune pärand. Stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori õppejõude.

Stipendium antakse üle täna, 20. veebruaril Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel ülikooli aulas.

 
  


Teaduskeskuse Ahhaa hoone projekt (www.ahhaa.ee)

 

Ahhaa uue kodu lootused said tuge

Siseministeerium teatas 12. veebruaril, et valitsuskabinet kiitis heaks regionaalministri esitatud kava toetada kultuuri- ja turismiobjekte 972,5 miljoni krooniga.

Riikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kava hõlmab seitse projekti: Eesti meremuuseumi Lennusadama arendus (144,5 mln.), Eesti rahva muuseumi uue maja ehitus (500 mln.), Tallinna teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine (86,6 mln.), Kohtla kaevanduspargi-muuseumi ja puhkeala väljaarendamine (50,9 mln.), Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine (51 mln.), Tehvandi spordikeskuse staadioni rekonstrueerimine (59,5 mln.) ning teaduskeskuse Ahhaa uue hoone ehitamine (80 mln.).

Niiviisi on lootust, et vahepeal taas kahtluse alla sattunud Ahhaa keskuse ehitamisega saab viimaks algust teha. Tartu linna eelarves on sellel aastal Ahhaa uuele hoonele ette nähtud 25 miljonit krooni. Kokku võib uue maja hind koos sisustuse ja ekspositsiooniga ulatuda 300 miljoni kroonini. Keskus ehitatakse Kaluri tänava äärde Tigutorni kõrvale, kuhu 2008. aasta 26. mail pandi ka nurgakivi.

Uudistaja

 
  



Ajaloomuuseum sai 145

Eesti ajaloomuuseum tähistas eile, 19. veebruaril, oma 145. sünnipäeva; muuseumiskäigu eest sel päeval raha ei tulnud maksta. Hulk üritusi on muuseumil plaanis ka 24. veebruariks, Eesti vabariigi aastapäevaks.

Ajaloomuuseum on Eesti vanimaid tegutsevaid muuseume, mis asutati 1864. aasta 19. veebruaril Tallinna kubermangugümnaasiumi (praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi) saalis Eestimaa provintsiaalmuuseumi nime all.

Muuseumi sünnipäeval oli avatud väljapanek 1864. aastal provintsiaalmuuseumisse tulnud esemetest, muu hulgas võis näha roomaaegset õlilampi, Pada kivikalmest leitud koljut ja vabamüürlaste koputeid. Soome tunnustatud fotograaf Erkki Raskinen kinkis muuseumile oma fotoseeria “Laulev revolutsioon”, kirjutati alla Eesti kunstiakadeemia ja ajaloomuuseumi koostööleping ning näidati Mait Laasi filmi “Ajameistrid”.

24. veebruaril, Eesti vabariigi 91. aastapäeval, toimub Maarjamäe lossis perepäev “Elagu Eesti!”. Lossis on avatud näitused “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” ja “Klaasilaste ürgisa. Klaasikunstnik Maks Roosma 100”. Korraldatakse tasuta ekskursioonid, orienteerumismäng “Reis läbi Eesti aja”, samuti on võimalus vaadata filme, joonistada ning mängida.

Vt. ka www.eam.ee

Eesti ajaloomuuseum

 

  

Tartu arhitektuuripärl Jaani kirik on talvepäevadel suletud

 

Tartu Jaani kirik on märtsi keskpaigani päeval kinni

Tartu Jaani kiriku sihtasutus teatab, et rahapuudus ei luba enam olla senisel moel külalislahke: pideva lahtioleku kulud on praegustest võimalustest suuremad.

Seepärast on kiriku uks alates selle nädala algusest kuni 18. märtsini päevasteks külastusteks suletud. Ette teatades võib heal juhul siiski kirikusse ja vaateplatvormile pääseda. Selleks tuleb registreeruda telefonil 744 2229 või e-posti teel tartu.jaani@eelk.ee. Kontserdid, jumalateenistused, muusikaveerandtunnid ja muud üritused toimuvad väljakuulutatud kellaaegadel.

2005. aastal restaureerituna taasavatud ja -pühitsetud Jaani kirik on sellest ajast peale olnud üks Tartu olulisemaid vaatamisväärsusi.

Uudistaja/www.jaanikirik.ee


 



TASUB OSALEDA




Nurgake Tallinna botaanikaaia rahvussümbolite näitusel

 

Botaanikaaias saab pühapäevani uurida rahvussümboleid

Meie riigi sünnipäeva eel on läinud laupäevast kuni eeloleva pühapäevani Tallinna botaanikaaias (TBA) vaadata näitus “Rahvussümboleid meilt ja mujalt”.

TBA veebilehel on näituse tutvustuses öeldud: “Rahvussümbolid on sellised sümbolid, millega riigid ja rahvad tutvustavad ennast maailmale, mille järgi neid maailmas tuntakse ja mis on igale rahvusele eriliselt kallid. Tähtsaimad rahvussümbolid on lipp ja vapp. Aga ka loodus pakub suure ja rikkaliku valiku erinevaid sümboleid. Igal rahval on iidsetest aegadest olnud mõned taimed, loomad, kivid jm palju tähtsamad kui teised. Ja need eriti tähtsad on valitud rahvussümboliks esindama maad ja rahvast. Näitusel tutvustame erinevate riikide poolt austatud loomi, linde, puid, lilli, kive jm loodusest pärinevaid sümboleid.”

Ülejärgmisest laupäevast, 28. veebruarist saab TBA-s vaadata orhideenäitust. See on lahti naistepäeva, 8. märtsini. Botaanikaaeda pääseb kõigil nädalapäevadel, palmimaja ja kasvuhooned on lahti 11–16. Botaanikaaeda saab kesklinnast bussidega 34A ja 38, mis väljuvad Viru keskuse terminalist. Väljuda tuleb Kloostrimetsa peatuses.

TBA/Uudistaja

 
  

Omnibuss: seekord väike, aga jõuab kaugele

Looduse Omnibuss soovitab seekord esmaspäeva vabaks võtta ja sõita väikebussiga Kuusamosse külla kuulsale Soome loodusfotograafile Hannu Hautalale. Sõit algab laupäeva, 21. veebruari hommikul, ja reis kestab teisipäeva, 24. veebruari hilisõhtuni.

Kavas on matkata Oulanga rahvuspargi loodusradadel ja tõusta Iivaarale, kust avaneb kaunis vaade Venemaale. Nautida saab Kuusamo talve ja loodetavasti näha ka virmalisi. Tagasiteel tähistatakse vabariigi aastapäeva.

Väljasõit laupäeva hommikul rahvusraamatukogu eest kell 6.45 ja sadamas A-terminali juures kell 7. Tagasi Tallinnas ollakse teisipäeva õhtul kell 24. Sõidu hind koos ööbimise, söögi ja saunaga on 3500 krooni. Vajalik on täpne registreerumine: ees- ja perekonnanimi, sünnikuupäev ja kontakttelefon. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss  




Karl Ernst von Baeri mälestussammas Tartu Toomemäel

 

Baeri-päeval peetakse Einasto sünnipäeva

Eesti looduseuurija seltsi (LUS) veebruarikuu üldkoosolekuga 26. veebruaril Tartus tähistatakse tavapärast Baeri-päeva, aga üksiti akadeemik Jaan Einasto 80. sünnipäeva.

Kell 13.15 asetatakse Toomemäel pärg Baeri ausamba (fotol) jalamile, kõneleb Erki Tammiksaar. Kell 14 avatakse Jaan Einastole pühendatud näitus TÜ raamatukogus ja 17.15 algab raamatukogu saalis LUS üldkoosolek, kus esinevad juubilar Jaan Einasto (“Astronoomia Tartus: enne ja nüüd”) ning Ragnar Viir (“Inimene kosmoses – probleemid, võimalused”).

LUS, Eesti maaülikooli teadusloo uurimise keskuse ja Tartu ülikooli raamatukogu korraldatavale üritusele on teretulnud kõik loodusesõbrad ja -huvilised.

LUS

 
  


Mullune lumememmenäide (foto: www.roheline.ee)

 

Toeta lumememmede protesti

Eesti roheline liikumine (ERL) ja Humana Estonia kutsuvad inimesi uue nädala vabal päeval, vabariigi aastapäeval, taas lumememmesid ehitama. Et 24. veebruaril on üksiti vastlapäev, on see just õige päev ühildada lumes müttamine ja teavitustöö kliimamuutuste kohta. Eestis kolmandat korda korraldatav aktsioon “Lumememmed kliimamuutuste vastu!” on osaluskampaania, milles on igaühel võimalik lumememme ehitades edastada oma keskkonnasõnum.

Rahvusvahelise kampaania “Lumememmed kliimamuutuste vastu!” algatas Soome maasõprade organisatsioon (Friends of the Earth, Maanystavät) 2006. aastal, selles on osalenud ka lõunapoolsed riigid, näiteks Bulgaaria ja Sloveenia. Kampaania juhised leiab võrgupaigast http://www.roheline.ee/content/view/301/5/lang,et/.

ERL

 

  


MAAILMAST 

 


Printsess Elisabeth’i polaarjaam (foto: Proven Energy)

 

Antarktikas töötab ökojaam

15. veebruaril avati Antarktikas pidulikult Printsess Elisabeth’i jaam – ainuke polaarjaam, mis ei kasuta fossiilkütustest toodetud energiat.

Sündmus on ajalooline, sest seni oldi kindlad, et näiteks ükski tuulegeneraator ei pea vastu Valge Mandri oludes, kus miinustemperatuur küündib 60 kraadini ja tuul 90 meetrini sekundis. Kuuekilovatised “kangelasturbiinid” valmistas väiketurbiine tootev Šoti firma Proven Energy; neid katsetati enne tarnet Sloveenia jäätormis ja Jaapani taifuunis.

Tuulegeneraatorid pole uues jaamas sugugi ainus ökolahendus: kasutatud on keskkonnahoidlikke materjale, optimeeritud on energiakasutus, jäätmekäitlus põhineb parimatel ajakohastel tehnoloogiatel. Energiat saadakse peale tuulegeneraatorite ka päikesepaneelidest; joogivett sulatatakse päikesepaneelide toodetud energia abil lumest. Nii hoitakse kokku energiat, mis kuluks pumpade tööle. On kindel, et uus jaam on väikseima ökoloogilise jalajäljega baas seni veel vähe rikutud Antarktikas ja järgib igati Antarktika leppeid.

Proven Energy

 

 


Ameerika karmiinleevike (Carpodacus purpureus) on viimase 40 aastaga “kolinud” 643 kilomeetrit põhja poole (foto: Ashok Khosla/Audubon/BirdLife)

 

Ameerika linnud liiguvad põhja poole

Ameerika linnukaitseühingu Auduboni seltsi ülipopulaarse jõululoenduse 40 aasta andmed kinnitavad, et 58 protsenti laialt levinud 305 liigist on selle aja jooksul asunud elama põhja poole, mõni liik lausa sadu kilomeetreid.

Üksikliigi asurkonna nihetes pole midagi ebatavalist, ent kui muutused puudutavad tervelt 177 liiki ja on tugevas korrelatsioonis tõusvate talviste keskmiste temperatuuridega, siis annab see ilmselget tunnistust kliimamuutuste mõjust. Kusjuures see mõju puudutab eri elupaiku eelistavaid linde, näiteks nii mets- kui ka rohumaaliike. Viimaste puhul tuleb kõnelda küll ka teisest aspektist: elupaikade kiire kadumise hukutavast mõjust, nii et mõni liik on uute elualade otsingul liikunud hoopis lõunasse. Värvulistest on “rekordimehed” ameerika karmiinileevike, männisiisike ja kanada tihane, hanelistest rohukoskel, lannuvart ja nõgipart.

Ameerika üle 40 miljonist linnuvaatlejast löövad jõululoendustes kaasa kümned tuhanded. Loendus on katkematult kestnud juba 109 aastat – see on pikima andmereaga linnuvaatlus maailmas.

BirdLife

 

 


Pariisi laenurattad: populaarsed nii kasutajate kui ka vandaalide ja varaste seas (Foto: AFP/BBC)

 

Vargad lasevad põhja Pariisi laenuratta süsteemi

Kompanii JCDecaux rakendas poolteist aastat tagasi Prantsusmaa pealinnas tööle kogu linna haaranud rendijalgrataste skeemi, et muuta linnapea Bertrand Delanoe’ sõnul Pariis “rohelisemaks”.

Algul 15 000, hiljem 20 000 laenuratast ja 1250 laenutuspunkti olid pariislastele väga meelt mööda. Kokku on neid kasutatud 42 miljonit korda, iga ratas on aastaga läbi sõitnud 10 000 kilomeetrit.

Paraku on liiga palju neid, kes tikuvad rataste kallal jõudu proovima, neid Seine’i jõkke uputama, kumme läbi torkama või rattaid lihtsalt varastama. Mõnigi Pariisi erilise välimusega laenuratas on välja ilmunud Ida-Euroopas või Aafrikas. Praeguseks on esialgu välja toodud ratastest kadunud üle poole. Nende lõputu asendamine ja remont hakkab firmale üle jõu käima, isegi hoolimata linna mõistvast suhtumisest ja abist.

Prantsusmaal oli esimene rattalaenutussüsteemi kasutusele võtnud linn Lyon ja seal on Pariisile omaseid probleeme hoopis vähem. Nüüd töötavad samalaadsed skeemid ka paljudes teistes maailma suurlinnades, näiteks Londonis, San Franciscos ja Singapuris.

IEMA/BBC News

 

 


Käharpelikani Rumeenia asurkond on 400 pesitsuspaariga üks Euroopa olulisemaid (Foto: S.Bugariu/BirdLife)

 

Rumeenias kütiti haruldasi pelikane

Rumeenia linnukaitseühing SOR sai andmeid ebaseaduslikust jahist Doonau delta biosfäärikaitsealal: Uzlina piirkonnas avastati üheksa kütitud või vigastatud lindu, kes olid kas käharpelikanid või kääbuskormoranid. Mõlemad liigid on kaitse all, käharpelikan kuulub lausa globaalselt ohustatud liikide hulka.

Mõlema liigi jaht on Rumeenias rangelt keelatud; juhuslik küttimine pole võimalik, sest tegemist on kergesti eristatavate lindudega. Eriti raskeks muudab selle juhtumi aga asjaolu, et linnud lasti kaitsealal: Doonau delta pole mitte ainult biosfäärikaitseala, vaid ka Ramsari- ja Natura 2000 ala.

Juhtum näitab, kui sügavalt on juurdunud salaküttimine: pikki aastaid kestnud kaitse- ja loodusharidustöö pole olnud piisavalt veenev ega viljakas. Rumeenia on üks Euroopa tähtsamaid käharpelikani elupaiku; selles riigis elab ka pool maailma kääbuskormorani asurkonnast.

BirdLife

   
 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet