Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
27. veebruar  2009








24. veebruari ilm polnud just ülevoolavalt lahke, aga laskis ometi kenasti ära pidada nii riigi sünnipäeva kui ka sõita pikki vastlaliuge. Ja küllap sai ehitada ka lumememmesid, millega rohelisem rahvas kogu Euroopas tuletas samal päeval meelde kliimamuutusi.

Paaril järgmisel päeval saime aga järjekordse tõestuse, et Eesti on kliima poolest hiigelsuur. Kui näiteks 26. veebruari hommikul oli Ida-Virumaal kerge pakasehakatis, siis Saaremaal sadas vihma ja valitsesid plusskraadid. Reedeks jõudis sula mõnelgi pool lumevaiba ja jääkaaned üsnagi auklikuks hööveldada.




UUDISTAJA SOOVITAB



   

            
EESTI UUDISEID



Koostatakse ehitusmaavarade arengukava

19. veebruaril keskkonnaministeeriumis (KKM) peetud ehitusmaavarade arengukava esimesel avalikul arutelul osalejad rõhutasid vajadust määrata kindlaks riigi huvi ehitusmaavarade kasutamisel ja arvestada senisest enam keskkonnanõuetega.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul ongi koostatava arengukava eesmärk määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht ning selgitada välja parimad võimalikud kaevanduspiirkonnad.

“Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et maavara kaevandamisel-kasutamisel püütaks oluliselt vähendada negatiivset keskkonnamõju,” rõhutas Raudsep.

Arengukavas tuleb ette näha, kuidas senisest rohkem toota alternatiivseid ehitusmaterjale ja laiemalt kasutada põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet. Uurimistöö arengukava tarbeks peaks suures osas valmima maikuuks. Kava koostamist juhib KKM, kus selleks luuakse töörühm. Ühtaegu hinnatakse kava keskkonnamõju.

Arengukava koostatakse aastateks 2010–2020 ja see käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutust.

Kaasamaks eri huvirühmi (keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste ja ehitusmaavaradega seotud ettevõtjate esindajad jne.), korraldab KKM avalikke arutelusid. Esimesel arutelul osales umbes 70 inimest. Järgmine arutelu peetakse tõenäoliselt aprillis.

Arengukava eelnõu peab valmima selle aasta lõpuks ja siis esitatakse see valitsusele.

Vt. lähemalt http://www.envir.ee/ehitusmaavarad.

KKM

 

 



Paljud Peipsil kalastajad rikuvad seadust

Keskkonnainspektsiooni (KI) kontrollkäigud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele näitavad, et kahjuks ei pea hulk kalastajaid, sealhulgas nii kutselised kalurid kui ka harrastuspüüdjad, püüginõuetest kinni. Rohkem probleeme tuleb ette Peipsi järve lõunapoolses osas, kus püügisurve on praegu väga suur: nädalalõppudel koguneb jääle tuhandeid kalamehi.

“Alates veebruarikuu algusest, kui järvedele tekkis tugevam jääkate ning algas aktiivne jääalune püük, oleme tuvastanud seal juba umbes poolsada rikkumist,” ütles KI Lõuna-regiooni peainspektor-nõunik Tõnis Saariste. “Neist umbes pooltel juhtudel on teo toime pannud isik ka välja selgitatud ja karistatud, osa juhtumeid on veel menetluses.”

Harrastuspüüdjate puhul on enim levinud rikkumine püük ilma püügiõigust tõendava dokumendita. Inspektsioon tuletab meelde, et püügiõiguse tõendamiseks peab kalastajal olema ette näidata harrastuspüügi eest tasumise maksekorraldus koos isikut tõendava dokumendiga. Mobiilmaksete kontrolliks on inspektoritel vahendid olemas. Harrastuspüüdjad peaksid ka meeles pidama, et harrastuspüügil saadud kala edasi müüa ei tohi.

Kutseliste kalurite puhul on enim probleeme liigsete võrkudega ja püüniste tähistusega.

“Käesoleva aasta jaanuarist jõustunud uus kalapüügieeskiri seab püügivahendite tähistusele kindlad nõuded, kuid paljud kalurid ei ole oma püügivahendite tähistust siiani nõuetega vastavusse viinud,” ütles Saariste. Inspektorid on kaluritele nõudeid selgitanud ja neid hoiatanud, edaspidi rakendatakse rikkujate suhtes juba karmimaid meetmeid. Seadus võimaldab füüsilisi isikuid karistada kalapüüginõuete rikkumise eest kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga, ettevõtetele on maksimaalne trahvisumma 50 000 krooni.

Peipsi järve põhjaosas, kus teevad järelevalvet Ida-regiooni inspektorid, on tänavu  tehtud kindlaks paarkümmend kalapüügirikkumist. Ida-regiooni peainspektori-nõuniku Ivo Kase sõnul on tegemist harrastuspüüdjatega ning probleemid on põhimõtteliselt samad.

KI

 


 

Tartus Laulupeo tänava maja number 7 seinal …



… on nüüd mälestustahvel Zara Mintsile ja Juri Lotmanile.

 

Juri Lotman saab mälestustahvli

Homme, 28. veebruaril kell 12.15 avatakse Tartu Tähtvere linnaosas Juri Lotmani ja Zara Mintsi mälestustahvel.

Juba täna algas Tartus kuueteistkümnes teadusseminar, mis on pühendatud maailmakuulsale semiootikule Juri Lotmanile. Seminar kestab kolm päeva ning selle jooksul antakse kätte Juri Lotmani stipendium ja Lermontovi medal ning tutvustatakse TÜ vene kirjanduse õppetooli 2008. aasta väljaandeid.

Seminari ühe korraldaja, TÜ slaavi filoloogia osakonna juhataja Ljubov Kisseljova sõnul on seekordne seminar erakordne noorema põlvkonna suure osavõtu poolest: kolmandik esinejatest on doktorandid. „Seekord on seminar mõnes mõttes eriti lotmanlik, sest tema tahtis alati, et teaduse juures oleks palju noori,” rääkis Kisseljova.

Slaavi filoloogia osakonna õppejõudude ja doktorantide kõrval esinevad teadlased Itaaliast, Venemaalt, Saksamaalt ja Kanadast. Kokku peetakse 30 ettekannet vene kirjandus- ja kultuuriloost ning kultuurisemiootikast. Nimekamatest väliskülalistest esinevad ettekannetega Konstantin Polivanov ja Andrei Nemzer Moskvast ning Svetlana Adonjeva Peterburist.

Mälestustahvel avatakse Lotmani 87. sünniaastapäeval majal Laulupeo 7, kus kuulus teadlane veetis koos kirjandusteadlasest abikaasa Zara Mintsiga oma eluõhtu. Samas majas on elanud ka nimekas teatrimees Karl Menning.

Tartu ülikool/Uudistaja

 

 

Peeter Ernits on Maalehe aasta ajakirjanik

Sel nädalal selgus, et Maalehe sise˛ürii valis lehe mulluseks aasta ajakirjanikuks Peeter Ernitsa.

Preemia tõid Ernitsale lood “Looduskaitsja lageraie hävitas kotkapesa” ja “Kuhu kadusid helde annetaja miljonid?”, millest teise on Ernits kirjutanud kahasse Anneli Aasmäega. Šokeeriv kotkapesa-lugu kõneles sellest, kuidas kõrge looduskaitseinspektor tegi merikotka pesapaigas lageraiet, keskkonnainspektsioon aga üritas uurimist lõpetada. Aasmäe ja Ernitsa ühisartiklis uuriti, kuhu on kadunud Eesti ühe suurima eraannetaja Aino Järvesoo eri ettevõtmistele kulutatud üle 20 miljoni krooni.

Ühtlasi tasub meenutada, et just Ernitsa kirjutatud lood tõid eelmisel aastal esimestena laiemalt avalikkuse ette suure looduskaitseasutuste reformi plaani ja RMK metskondade sulgemise teema.

Peeter Ernits on Eesti ajakirjanike liidu (EAL) juhatuse esimees.

EAL

 

 


Alatskivi lossi veidi väsinud fassaad peaks kahe aasta pärast olema hoopis säravam
 

Alatskivi loss peaks maiks 2011 korda saama

Hea uudis tuli hiljuti ettevõtluse arendamise sihtasutuselt Alatskivi vallale: piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist otsustati Tartumaa ühe olulisema turismi tõmbepaiga Alatskivi lossi renoveerimiseks eraldada 14 miljonit krooni.

Täpne summa on 14 148 400 krooni, millele lisandub Alatskivi valla omaosalusena 2,5 miljonit. Lossi perenaise Külli Musta kinnitusel saab selle raha eest restaureerida idatiiva ja paigaldada sinna kommunikatsioonid, teha korda välisfassaadi, sisustada ruumid ajastukohase mööbli ja tekstiilidega ning valmistada ekspositsioonid. Esimesele korrusele proua magamistuppa tuleb väljapanek Alatskivi mõisa ajaloost ja koridori näitus restaureerimise käigust, teise korruse külalistubadesse aga Kallaste-kandist pärit helilooja Eduard Tubina muuseum. Muidugi peab raha olema ka koolituse, tootearenduse ja turunduse jaoks. Projekt kestab 2011. aasta maini.

Lossi läänetiivas käib hoogne töö juba praegu: seal peaks kevadel avatama restoran, kus Külli Musta sõnul hakatakse pakkuma “mõisatoite šoti ja meie rahvustoitude eripärade ja täiendustega”. Esindusliku pargi korrastamiseks on lossi sihtasutusel veidi üle kolme miljoni krooni keskkonnainvesteeringute keskuselt ja tööd peaksid algama märtsi lõpus. Pargiprojekti esimene järk peab plaanide järgi lõppema tänavu oktoobris. Regulaaraia osa saab lossi ida- ja lääneküljele rajada alles pärast “Vihurimäe” suveetendusi.

Alatskivi lossi projekteeris Šotimaa Balmorali lossist inspireeritult mõisnik Arved von Nolcken ja see ehitati aastatel 1880–1885.

Uudistaja

 

 

Energiakeskusel on planetaarium

26. veebruaril avati Tallinnas Energiakeskuses planetaarium Põhjatäht.

Tegu on Tallinnas ainulaadse nüüdisaegse kuppelplanetaariumiga, milles spetsiaalse arvutiprogrammi abil avanevad huvilistele tähistaeva saladused. Planetaariumis aset leidvad virtuaalsed kosmoserännakud pakuvad suurepärast näitlikku täiendust koolide astronoomiaprogrammile, aga pakuvad meeldejääva elamuse ka täiskasvanutele. Planetaariumi läbimõõt on 10 meetrit ja sellesse mahub korraga 30 inimest.

Igal tööpäeval on planetaariumis kaks seanssi. Sellega kaasneb võimalus valida astronoomialoeng algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi tasemele. Laupäeviti pakutakse seansse ka peredele.

http://www.energiakeskus.ee

 

 

Teaduse populariseerijate võistluse tähtaeg pikenes

Sihtasutus Archimedes teatas eile, et Eesti teaduse populariseerimise 2009. aasta auhinnakonkursi tähtaega on pikendatud kuni 9. märtsini.

Võistluse kohta saab infot 13. veebruari Uudistajast (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja258.html).

Uudistaja

 



TASUB OSALEDA



Valgus lõunast!

16. jaanuari Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja254.html) kirjutasime, et Tartu ülikooli teaduskeskus Ahhaa kolib remonti minevast Toomemäe vanast tähetornist ajutiselt Lõunakeskuse endisesse Autoringi kauplusse. Juba homme saab seal näha mõndagi huvitavat.

Nimelt avab Ahhaa terveks laupäevaks, 28. veebruariks oma uues asukohas uksed; tulijad lastakse igal täistunnil (kell 11–18) tasuta sisse. Seekord on külas lõunanaabrid ja teadusteatris saab näha salapäraseid optilisi vaatemänge. Osaleda saab ka mõnes meisterdamise töötoas.

Järgmine suur üritus on aprillis – suurejooneline tehnoloogianäitus “Ahhaa, autoring!”.

www.ahhaa.ee/Uudistaja

 
  


http://poisonfire.org

 

Filmiõhtud naftamuredest

Rahvusraamatukogu esmaspäevast loodusõhtut aitab seekord sisustada Eesti Roheline Liikumine (ERL); päev hiljem on samalaadne õhtu Tartus.

Vaadata saab nii siin kui ka seal Nigeeria naftatööstuse probleemidest rääkivat lühifilmi “Poison Fire” (“Mürgine tuli”). Filmi juhatab sisse nigeerlasest keskkonnaaktivist Osayande Omokaro ja kui film vaadatud, on võimalik pärida Omokaro käest kommentaare. Film küsib, miks doteerib Euroopa maksumaksja selliste rikaste naftafirmade projekte nagu Shell.

Nii esmaspäeval, 2. märtsil Tallinnas rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis kui ka teisipäeval, 3. märtsil Tartus eesti rahva muuseumi näitusemajas algab õhtu kell 18. Tallinnas järgneb kell 19.45 väikeses konverentsisaalis pikem vestlusring ERL liikmetele ja teemast huvitatutele koos külalisesinejaga; vahendaja rollis on Peep Mardiste. Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni. ERL liikmed saavad sisse tasuta.

Ka Tartus saab kuulata Omokaro kommentaare, õhtut juhib siingi Peep Mardiste. Sissepääs on Tartus kõigile tasuta.

Filmi kohta vt. http://poisonfire.org.

ERL

 
  


21. sajandi karakatitsad ehk kummijukud (Marju Kõivupuu väljend) on kiiskavad ja uhked

 

Omnibussiga Kallastele ja Võrumaale

Looduse Omnibuss viib homme, 28. veebruaril Kallastele kuulsaid Peipsi talvesõidukeid karakatitsaid vaatama. Kultuuriloolist retke Kallaste karakatitsa-peole ning vanausuliste küladesse Kolkjasse ja Varnjasse juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 20.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 175, õpilastele 125 krooni.

Pühapäeval, 1. märtsil lähtub Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust, et jõuda ajaloolisele Võrumaale. Rännatakse peaasjalikult ristipuude teedel, aga vaadatakse ka muud huvitavat loodus- ja kultuuriloolist ning arutletakse, miks on looduslikud pühapaigad meile läbi sajandite nii olulised olnud. Teejuhid on folklorist ja sünnilt võroke Marju Kõivupuu ning geograaf Taavi Pae. Retkel esitletakse ka Marju Kõivupuu raamatut “Hinged puhkavad puudes” (Huma, 2009).

Tallinnast rahvusraamatukogu eest asutakse teele kell 8, tagasi Tallinna saab kell 21; sõidu hinnad on 200 ja 150 krooni. Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) lähtutakse kell 10, tagasi Tartus ollakse kell 19 ning sõit maksab 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Matsalu festivali filmid taas Tartus

Järjekordseid Matsalu 6. loodusfilmide festivali filme saab Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) vaadata teisipäeval, 10. märtsil kell 18.

Linal on seekord kolm filmi: “Elu ja surm soos” (“Living and Dying in the Swamp”, re˛issöör Luc Riolon, Prantsusmaa) Brasiilia ja Guyana vahel asuvast soost, kuhu inimese jalg pole kunagi astunud; “Liliputi mimikri” (“Liliputian Mimikri”, re˛issöör David Attila Molnar, Ungari) tillukestest mereloomadest ning “Greina” (re˛issöör Villi Hermann, Šveits) Alpides asuvast meiereist, mis võib-olla peab euroliidu käskude-keeldude tõttu lõpetama või ja juustu tootmise traditsioonilisel viisil, kasutades puuküttega pada.

Sissepääsupiletid maksvad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.

TKKHK

 
  

Keskkonnahariduskeskus ootab õpilaste uurimistöid

Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kuulutavad välja üleriigilise õpilaste keskkonnateemaliste uurimistööde võistluse. Varasematel aastatel korraldas samalaadset võistlust Eesti noorsootöö keskus.

Osalema kutsutakse 6.–12. klassi õpilasi, ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Võistlusele esitatud uurimistööde tegijad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 6. mail Tartus. Konverentsil tuleb osalejatel esitada oma töö põhjal 5–10 minuti pikkune ettekanne. Konverentsil valitakse välja kuni kaks paremat tööd, mis esindavad Eestit 24.–27. mail Türgis toimuval rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil (www.inepo.com).

Uurimustöö tuleb saata 9. aprilliks posti teel: Tartu keskkonnahariduskeskus, Kompanii 10, Tartu 51007. Lähemat infot annab Sirje Janikson, sirje.janikson@teec.ee, tel. 736 1693.

TKKHK

 
  

Tasuta koolitus Tartus

6.–16. aprillil saab Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) saalis Kompanii 10 osaleda koolitusel “Säästlik eluviis”.

Koolitus korraldatakse viiel eri päeval kahe nädala jooksul. Ühe koolituspäeva pikkuseks on kolm tundi, algusega kell 16. Käsitletavad teemad on “Ökoloogiline jalajälg ja suuremates poekettides müügil olevad ökomärgisega tooted”, “Mida ja kuidas ma tarbin?”, “Ökopoed”, “Säästunipid” ja “Prügi sorteerimine, taaskasutus”. Koolitajate seas on keskuse enda töötajate Annelie Ehlvesti, Eva-Liisa Orula ja Mirjam Pikla kõrval ka Lõuna-Eesti ökokeskuse ja Ragn-Sellsi esindajad.

Kursus on mõeldud eelkõige noortele peredele ja toimub tasuta. Koolitusel osalemiseks on vaja täita avaldus, mille vormi saab koolitusjuht Margit Sokult (margit.sokk@teec.ee või telefonil 736 6120).

Koolitust toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

TKKHK

 
  

Haridusminister ja Tartu ülikooli rektor astuvad väitlustulle

Teisipäeval, 3. märtsil asuvad Eesti hariduse tuleviku üle väitlema Tartu ülikooli (TÜ) rektor Alar Karis ja haridusminister Tõnis Lukas.

Peale rektori ja ministri osalevad väitlusüritusel “Haridus Eestis ei ole igaühele?” ka ettevõtja Toomas Tamsar ja liikumise Noored Kooli õpetaja Marko Ringo. Väitlust juhib Andero Uusberg.

Ürituse korraldaja Viljo Vabriti sõnul pole tegemist klassikalise väitlusega, sest Karis, Lukas, Tamsar ja Ringo ei väitle üksteisega, vaid publikuga. “Me ei taha panna kedagi vastanduma, vaid pigem leida konstruktiivseid lahendusi,” põhjendas Vabrit ürituse korraldust.

Väitlust korraldavad sihtasutus Noored Kooli ja Tartu üliõpilaste väitlusklubi. Üritus toimub 3. märtsil, algusega kell 19 Jakobi 2 auditooriumis. Registreeruda saab aadressil: www.nooredkooli.ee.

 

  


Maikuus tuleb muinsuskaitse talgupäev

Eesti muinsuskaitse ümarlaud (EMKÜ) kutsub mälestiste omanikke aktiivselt osa võtma muinsuskaitse talgupäevast 16. mail.

Selleks tuleb läbi mõelda, kas ja milliseid tegevusi saaksid talgulised mälestisel ära teha, ning anda sellest EMKÜ-le teada. Omaniku ülesandeks jääb korraldada töö mälestisel ning talgujärgsed tegevused (prügi äravedu prügimäele, okste põletamine jms. järeltööd) ning võimaluse korral pakkuda talgulistele tänutäheks kehakinnitust.

Muinsuskaitse talgupäev korraldatakse üleriigilise sündmusena, osalema oodatakse umbes 10 000 vabatahtlikku kokku 300–400 mälestisel. Et kindlaks teha, kas mälestisel on sellise keerukusega töid, mis nõuaks professionaalsemat töökorraldust, tuleks mälestise omanikul võtta ühendust oma piirkonna muinsuskaitseinspektoriga, kes aitab selle välja selgitada. Oma kandi inspektori kontaktid leiab muinsuskaitseameti kodulehelt: http://www.muinas.ee/muinsuskaitseamet/andmed.

Neil mälestiste omanikel, kes soovivad talgupäeval osaleda, tuleb hiljemalt 6. märtsiks saata EMKÜ e-posti aadressile info@umarlaud.eu täidetud vormikohane osalemistaotlus.

EMKÜ

 


 


MAAILMAST 

 

  



UNEP: Pekingi olümpiamängud olid rohelised

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP läinud nädalal Nairobis peetud 25. istungjärgul avalikustati raport http://www.unep.org/sport_env/Activities/beijingConf07/media/index.asp, mille kohaselt suutsid hiinlased keskkonnavallas täita suurema osa Pekingi olümpiaks võetud kohustusi või neid isegi ületada.

Pidades silmas, et mängud peeti kiiresti edenevas hiigellinnas riigis, mis seisab silmitsi suure hulga arenguprobleemidega, on saavutus muljet avaldav. Pekingis tehtust saavad võtmesoovitusi järgmised olümpialinnad Vancouver, London ja Sotši; Pekingi enda jaoks on aga suurim proovikivi olümpiamängude eel ja ajal tehtud muudatused parema keskkonnaseisundi heaks.

Kokku rahastati olümpiamängude keskkonnaprojekte 17 miljardi USA dollariga. Tunduvalt paranes linna transpordisüsteem, nüüdisajastati jäätmekäitlust, lahti saadi kloor-fluorsüsivesinike heitmest. Tõhusalt suudeti edendada rahva keskkonnateadlikkust. Juurde loodi 8800 hektarit rohealasid, kuhu istutati üle 30 miljoni puu ja roosipõõsa. Tänu vähenenud õhusaastele oli mullu 274 “sinitaevapäeva” ; kõrvutuseks: 2000. aastal alla 180.

Üks põhilisi vähestest korraldajaile tehtud UNEP-i etteheidetest oli napp kompetentsete vabaühenduste kaasamine keskkonnaseisu parandama.

UNEP/Uudistaja

 
  

Riiklike energiatõhususe tegevuskavade järelmeetmed

Europarlamendi liikmed leidsid 19. veebruaril, et eesmärk suurendada energiatõhusust 2020. aastaks viiendiku võrra peaks olema liikmesriikidele õiguslikult siduv. Saadikud soovivad samuti, et 2006. aasta energiateenuste direktiiv vaadataks läbi ning et energiatõhususe vallas pandaks paika ambitsioonikamad vahe-eesmärgid. Raporti poolt hääletas 616, vastu 24 ja erapooletuks jäi 17 saadikut.

Kuna on teada, et elumajade potentsiaalne energiasääst on ligikaudu 27 protsenti, tuleks parlamendi arvates rohkem tähelepanu pöörata hoonete energiatõhususele. Seetõttu palutakse Euroopa Komisjonil oluliselt suurendada tõukefondide ja Ühtekuuluvusfondi nende rahaliste vahendite osakaalu, mille toel parandatakse seniste hoonete energiatõhusust.

Saadikud leidsid, et riiklike tegevuskavade energiapoliitikas tuleks prioriteetselt parandada majakarpide kvaliteeti väikese sissetulekuga isikute elukohtades, võttes arvesse asjaolu, et ettearvamatud kütusehinnad raskendavad tunduvalt nende majapidamiste majanduslikku olukorda ja võivad tekitada tõsiseid sotsiaalprobleeme. Ühtlasi nõuavad saadikud EL tasandi nõudeid “positiivse energiabilansiga” ehitiste kohta, sest sellega on võimalik tarbijate kulutusi vähendada.

Euroopa Parlament

 


KOMMENTAAR





Linnalegendid ja päriselu

Eestis hakkavad kasvama tuulepargisalud. Üleeile sattusin koguni kahest telekanalist nägema entusiastlikku raportit Balti- või ehk lausa Põhjamaadegi suurima, kolmeteistkümne kolmemegavatise generaatori püstituse algusest Noarootsis Aulepas.

Üks enesekindel soomlasest noor asjamees vastas reporteri küsimusele pargi võimaliku mürasaaste kohta üsna ülbel moel, et see on linnalegend. Tahes-tahtmata tuli meelde äsja Novaatorist (vt. http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=dcaad402-2eed-4671-b4df-22bb3252b516&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=four) loetud jaapanlaste mure, et ohtlikumgi mürasaaste võib olla selline, mida inimkõrv ei kuule.

Osundan Novaatori artiklit: “Jaapanis kaebavad 70 tuulikute lähedal elavat inimest müstilise tuulikuhaiguse üle. Inimesed kaebavad peavalu, keskendumisraskuste ja unetuse üle. Jaapani keskkonnaministeerium kahtlustab, et seos tuulikutega võib siin tõepoolest esineda. Nimelt tekitavad tuulikud madalsageduslikku heli, mis sarnaneb näiteks konditsioneeride või boilerite töötamisel tekkiva umbes sajahertsise heliga.

Jaapani keskkonnaministeerium plaanib läbi viia uuringud, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber tervisehäirete ja tuulikute seose, et otsustada seejärel, millised võiksid olla järgmised sammud olukorra lahendamiseks. Jaapanis on siiani püsti pandud üle 1400 tuuliku.”

Mida siin muud kommenteerida, kui et eks inimajaloost või tuua lõputu hulga näiteid “täiesti ohutute” leiutiste kohta, mis alles aastaid hiljem on osutunud väga kahjulikeks. Inimlik tarkus on väga suhteline mõiste.

Kes soovib, võib portaalist CleanTechnica.com lugeda originaalartiklit, mille põhjal Siim Sepp on oma Novaatori-sõnumi kirjutanud: http://cleantechnica.com/2009/02/09/are-wind-turbines-making-japanese-citizens-sick/#more-2133.

Toomas Jüriado



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet