Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
13. märts  2009





Meid eelmisest Uudistajast lahutavate päevade jooksul on ilmamasinistid olnud vallatult agarad. Kus lasti kojamehi ja puhastusmasinaid rabeleda lumeuputust tõrjudes, kus laotati maha ülilibedad liuteed, nii et traumatoloogidel olid käed-jalad tööd täis.

 


Loodetavasti ei vii vahelduva jõuga lund järav sula kelgutusrõõme enne, kui järgmine nädal ja koolivaheaeg läbi saavad.





UUDISTAJA SOOVITAB




    

Seksita peatuks evolutsioon

Nii väidab märtsi Horisondis Helsingi ülikooli evolutsiooniökoloog Hanna Kokko, keda käis intervjueerimas Indrek Rohtmets. Intervjuu “Inimene on ebatüüpiline imetaja ja tüüpiline lind” on tehtud ei kellegi muu kui Charles Darwini 200. sünniaastapäeva puhul. Muide, tänavu on veel ka näiteks Mendelejevi tabeli 140. ja Bernhard Schmidti 130. sünniaastapäev.

Kevadtalv kipub haigusi kaasa tooma ja palaviku puhul käsi tabletti haarama. Et tänavu möödub 110 aastat aspiriini kui kaubamärgi registreerimisest ja müügiletulekust, on see andnud farmakoloog Anti Kaldale põhjust taas aspiriinist juttu teha. Kui kunagi peaks tõesti valmima südamehaigusi ennetav polütablett, kuulub selle koostisesse suure tõenäosusega ka aspiriin, ning veel võib aspiriinist tõusta tulu kasvajate ja rasedustoksikoosi vältimisel.

Et Google’i keskkonda lisandus hiljuti eesti keele masintõlke võimalus, on Horisont küsitlenud Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatikut Jaak Vilot. Kuidas teadus elusid mõjutab, oleme sedakorda pärinud helilooja Erkki-Sven Tüürilt.

Astronoomia-aasta raames uudistab Universumit Laurits Leedjärv, kes kirjutab “Universumi energiapommidest”. Tõnu Tuvikene selgitab, kuidas “Cassini Saturni perel külas” käis ja mida ta seal peale rõngaste nägi. “Observatooriumis” juhendab Jüri Ivask, kuidas vaadelda Plejaade ja teisi hajusparvi.

Allveearheoloog Vello Mäss jätkab Vironia otsinguid. Rännumees Hendrik Relve on käinud Austraalias koaalade juures. Geoloog Volli Kalm uurib “Kliimamuutusi eri ajaskaalades” ja Kalle Suuroja küsib: “Kuidas pangad püsivad”. Selgub, et kliima on alati muutunud ja muutub ka edaspidi, nagu jätkub ka mere ja maa jagelemine meie klindiastangutel.

Füüsik Andi Hektor selgitab artiklis “Tants tumeaine umber”, kuidas eksperimentide ATIC ja PAMELA mõõtmised on näidanud, et tumeaine võiks olla hoopis teistsugune, kui seni on oletatud. Teadusuudistes on juttu kvantteleporteerumisest, kosmoseõnnetustest, roomlaste võitlustandrist tänapäeva Saksmaal ja ümber Päikese tiirlevast Einastost.

“Olümpiaadi”rubriigis tutvustab Ahto Truu tänavuste informaatikavõistluste esimesi võitjaid. Kalju Eerme soovitab raamatut “Eesti ilma riskid”. Veljo Sinivee õpetab ehitama mutipeletajat. Tõnu Tõnso pakub lahendamiseks ristarve ruutudega.

Ajaloolase Mati Lauri lugu “Päike ja seierid” räägib muu hulgas sellest, kuidas raudteede ehitamine on mõjutanud aja mõõtmist. Tallinna märtsipommitamisest, mida selles loos ka meenutatakse, möödus tänavu 65 aastat.

NB! Märtsikuise Horisondiga on kaasas TELESKOOBI-eri, mistõttu Horisondi hind on seekord 45 krooni.

Horisont



            

EESTI UUDISEID



 

169 miljonit krooni keskkonnaprojektidele

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu kinnitas keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi 2009. aasta esimese taotlusvooru rahaeraldused. Esimesse vooru laekus 719 nõuetele vastanud taotlust, millest otsustati rahuldada 255 taotlust kogusummas 169 miljonit krooni.

Kuna keskkonnaprogrammi 2009. aasta esimese vooru maht vähenes riigieelarve kärpe tõttu ligi poole peale, seadis nõukogu prioriteediks rahastada projekte, mis on seotud Euroopa Liidu direktiividest või riigisisestest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega. Samuti eelistati taotlusi, mille puhul oleks projekti tegemata jätmisel kahju keskkonnale suur.

Mitmel juhul otsustati projekte rahastada ka vähendatud mahus, et mõned olulised projektid ei jääks teostamata. Näiteks rahastatakse keskkonnaameti karuputke tõrjumise projekti taotluses küsitud 7,6 miljoni asemel 4,6 miljoni krooniga, mis võimaldab jätkata tõrjet väiksematel aladel ning aastatepikkune töö ei lähe vett vedama.

Rahastatud projektide täielik nimekiri on avaldatud KIK-i koduleheküljel.

KIK 


 

Selgusid Eesti parimad noored füüsikatundjad

Möödunud nädalavahetusel, 7. ja 8. märtsil Tartu ülikoolis (TÜ) peetud 56. Eesti füüsikaolümpiaadi võitjaks tuli gümnaasiumide arvestuses Narva humanitaargümnaasiumi 12. klassi õpilane Stanislav Zavjalov. Suvel sõidab Zavjalov Eestit esindava võistkonna koosseisus rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile Mehhikosse.

Preemia parimale õpilasele, kes ei ole lõpuklassis, sai 10. klassi õpilane Kadi Liis Saar (Tallinna reaalkool/ Tallinna inglise kolled˛) ning põhikoolide arvestuses võitis 9. klassi õpilane Erik Tamre Tallinna reaalkoolist. Kokku võistles 104 õpilast 8.–12. klassist.

Olümpiaadil lahendati teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid, vabal ajal said osalejad teha tutvust TÜ tudengite satelliidiprojektiga. Olümpiaadi pidulikul lõpetamisel TÜ aulas pidas tervituskõne astrofüüsikust Riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma.

Füüsikaolümpiaadi toetab haridus- ja teadusministeerium. Parimaid õpilasi autasustati kirjastuse Avita stipendiumide ning eraisikute asutatud stipendiumiga “Benoit Mandelbroti jälgedes”. Oma auhinnad panid välja TÜ füüsika instituut, Eesti füüsika selts, MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Tarkade Klubi.

TÜ teaduskool

 

 

Läänemere riikide harivesiliku kaitse projekt oli edukas

Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud üle 240 väikeveekogu. See parandas oluliselt nii ohustatud harivesiliku ja mudakonna kui ka kõikide teiste piirkonnas elavate kahepaiksete elutingimusi.

Harivesilik on Läänemere riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne. Eesti, Soome ja Taani kahepaiksete uurijad käivitasid selle liigi kaitseks LIFE-Nature projekti “Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides”. Neli aastat väldanud projekti eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund: luua tingimused liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes osalenud riigis. Peale harivesiliku parandati ka teise haruldase kahepaikse, mudakonna elupaikade tingimusi.

2008. aasta suveks oli 69 protsenti projekti käigus taastatud või rajatud veekogudest asustatud harivesilike ja 16 protsenti mudakonnaga. Projektist said kasu ka teised piirkonna kahepaiksed: viimase nelja aasta jooksul on taastatud tiikides kõiki kahepaikseid leitud mitu korda sagedamini.

Projekt hõlmas 19 Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala kolmes riigis. Eestist valiti välja 12 ala Kagu-ja Lõuna-Eestis, kogupindalaga 40 262 hektarit. Nõnda oli haaratud üle nelja viiendiku projekti alguseks teada olnud harivesiliku ja mudakonna asurkondadest. Suurimad projektialad olid Haanja ja Otepää looduspark.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast rahastas Euroopa Liidu LIFE-fond, teine pool oli osalejate omapanus. Osaliselt toetas projekti ka keskkonnainvesteeringute keskus.

Vaata projekti kohta http://www.envir.ee/92948.

Keskkonnaministeerium

 

 

Keskkonnainspektsioon hoiab põllumeestel silma peal

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 10. märtsil, et hakkab eeloleval kevadel peale tavapärase keskkonnajärelevalvele kontrollima toetust taotlevate põllumajandustootjate tegevuse vastavust kehtestatud keskkonnanormidele.

1. jaanuarist 2009 hakkas Eestis kehtima põllumajandustootmist käsitlev reeglistik, mis seati sisse Euroopa Liidu nõuete järgi. Reeglistiku järgimine on seotud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) kaudu makstavate põllumajandustoetustega: nõuete täitmisest oleneb saadava toetuse suurus.

PRIA ja KI sõlmisid eelmisel nädalal põllumajandustootjate kontrolliks koostööleppe, millega kinnitati peamised protseduurid ning lepiti kokku omavahelises infovahetuses. Peale KI hakkavad põllumajandustootjaid kontrollima ka taimetoodangu inspektsioon ning veterinaar- ja toiduamet, kes jälgivad vastavalt taime- ning loomatervisega seotud nõuete täitmist.

Kontroll eeldab ametkondade head koostööd. Selleks, et tulemused oleksid üheselt arusaadavad ja võrreldavad, on varem välja töötatud ühtne metoodika ning valitud nõuded, mille täitmist hakatakse kontrollima. Juhtroll põllumajandustootjate kontrollimisel jääb PRIA-le.

KI

 

 

Pärandkultuuri inventuur käib koostöös lätlastega

RMK jätkab pärandkultuuri inventeerimist koos Läti riigimetsa haldajate ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga. Möödunud nädalal kinnitas Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi seirekomitee rahalise toetuse projektile, mille peasihid on võtta ühtse metoodika alusel arvele Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuur, et seda paremini teadvustada ja hoida.

Esimese sammuna hakatakse otsima inventeerijaid. Projekti tutvustavad infopäevad toimuvad Võru maavalitsuses kolmapäeval, 18. märtsil algusega kell 10 ja Valga maavalitsuses 18. märtsil algusega kell 15. Oodatud on kõik, kes tahavad kaasa lüüa Eesti kultuuripärandi säilitamisel.

Pärandkultuuri inventeerimise projekti kogumaht on ligi 15 miljonit krooni, millest 85 protsenti katab Euroopa regionaalarengu fond ning 15 protsenti on partnerite omaosalus. Projekt hõlmab Eestis Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonda ning Lätis Limba˛i, Valmiera, Valka ja Alûksne piirkondi.

Leidmaks uusi koostööpartnereid tutvustas RMK 2007. aasta suvel nii Läti kui ka Leedu metsandusringkondadele ja turismiettevõtjatele oma töid pärandkultuuri kohta. Eesti-Läti koostööprojekti idee sündis möödunud aasta aprillis peetud konverentsi käigus, kus otsustati, et pärandkultuuri inventeerimine Eestis kasutatava metoodikaga laieneb peale Lõuna-Eesti ka Lätisse.

RMK




PILDIUUDISED 




Sisemaalegi on jõudnud hõbekajakad

 


Emajõe ääres elav tartlanna märkas teisipäeval oma koduaknast vareste tavatut lärmakust ja aktiivsust. Agaruse põhjus kössitas jõe ääres kasvaval suurel puul: linna eksinud händkakk (foto: Kadi Lehtma)

 


Tartu ülikooli botaanikaaias läks teisipäeval õitsema Rivieri titaanjuur. Loodetavasti suudab lüheldasema inimese kõrgusele küündiv õisik ka veel nädalavahetusel kutsuvalt haiseda.
 

 
Sama botaanikaaia troopikahoones rõõmustab silma tore valik õitsvaid orhideesid.
 


TASUB OSALEDA



Viimane aeg esitada noore looduskaitsja auhinna kandidaate

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas, et 2009. aasta noore looduskaitsja auhinna kandidaate saab esitada kuni 15. märtsini. Siis teeb ˛ürii esitatud kandidaatide seast oma valiku; välja antakse auhind “Looduse aasta foto 2009” tseremoonial 19. aprillil. Auhinna suurus on 10 000 krooni.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on paistnud silma Eestimaa looduse hoiul ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Sellekohane avaldus koos põhjendusega tuleb ELF-ile saata hiljemalt 15. märtsil e-posti teel: elf@elfond.ee. Avalduses peab olema toodud kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitseteod ja saavutused.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb ELF-i kokku kutsutud ˛ürii. Auhinnafondi toetab Estonian Nature Tours ja OÜ 360 Kraadi. ELF ootab sihtannetusi edaspidiste auhindade tarvis.

Lähemalt vt. võrgupaigast http://www.elfond.ee/teemad/teised_teemad/loodusharidus/noore_looduskaitsja_auhind.

ELF

 

 

Fotovõistluse “Looduse aasta foto 2009” tähtaeg on lähedal

Meenutame, et Looduse Omnibussi ja Nordea panga traditsioonilise fotovõistluse tähtaeg on lähedal: fotode üleslaadimisleht on avatud 16. märtsini.

Võistlema on oodatud igas vanuses loodusepildistajad: nii täiskasvanud, noored kui ka lapsed. Peale Eestis tehtud fotode saab sel aastal esimest korda võistelda ka kategoorias „Maailma loodus“.

Võitjad kuulutatakse välja 19. aprillil Tallinna linnahallis, kus jagatakse auhindu, sealhulgas keraamik Anne Türni loodud skulptuure “Tantsiv hunt” iga kategooria võitjale. Võistluse põhjaliku juhendi leiate võrgupaigast http://www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Looduse Omnibuss

 

 

Tähed selgeks

Nädalavahetusel, 14. ja 15. märtsil ootab teaduskeskus Ahhaa oma sõpru astronoomia-aasta suursündmusele “Tähed selgeks!” jaapanlaste planetaariumi uudistama.

Vaid paariks päevaks saabub koos kolleegidega Jaapanist Tartusse astronoom Takayuki Ohira, et tutvustada Ahhaas oma Megastari planetaariumiprojektorit. Täheetendusteks pandi Lõunakeskuses Ahhaa saalis üles hiiglaslik 8-meetrine Zeissi planetaariumikuppel.

Jaapanlaste planetaariumi etendused on laupäeval kell 14–20 ja pühapäeval kell 11–20, viimane etendus algab mõlemal päeval kell 19. Pilet maksab 50, sooduspilet (laps, üliõpilane, pensionär) 40 ja perepilet 150 krooni. Perepiletiga käib kaasas tore kuukalender.

Ahhaa

 

 


Kristjan Jaak Petersoni mälestussammas Tartus Toomemäel

 

Emakeelepäev ERM-is

Tavapäraselt tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeele päeva.

Eesti rahva muuseumi (ERM) näitusemajas on kell 11–13 sel puhul ettekandekoosolek, kus antakse üle Gustav Suitsu kirjanduspreemia. Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn määravad auhinna luuletajale, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe asjatundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.

Ettekandepäeval räägib tõlkija Toomas Silk valupunktidest raamatute kirjastamisel, Tartu ülikooli professor Irina Külmoja julgustab emakeelepäeval hoidma ja kaitsma emakeelt. Eestlaste suhtumisest vanavarasse sajand tagasi räägib ERM-i teadur Piret Õunapuu. Luulet loeb Jane Saks.

ERM

 

 

Jääretk Võrtsjärve Tondisaarele

Looduse Omnibussi reisilised matkavad homme, 14. märtsil Võrtsjärve keskele Tondisaarele ja tagasi. Matka pikkus on 6–7 kilomeetrit. Limnoloogiakeskuse järvemuuseumis saab tundma õppida järve loodust ning vaadata ajaloolist filmi; muuseumi akvaariumides näeb Võrtsjärve kalu. Käiakse ka Jõesuu linnutornis ja Tamme paljandi loodusrajal. Võrtsjärve loodust ja muuseumi tutvustavad Anu Metsar ja Meelis Kask.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest on kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Sõidu hind koos supi, tee ja muuseumipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 200, õpilastele 125 krooni.
Tartust keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) asutakse teele kell 10, tagasi ollakse kell 18. Sõidu hind 150 ja 75 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 

Konverents tähistab minevikukuulsuste tähtpäevi

3. aprillil TÜ raamatukogu konverentsisaalis peetava teaduskonverentsiga “TÜ zooloogia – lätted ja tänapäev II” mälestatakse ülikoolis töötanud või sellega seotud endisi juhtzoolooge, kellel aastail 2008–2009 möödus või möödub sünnist viie või nulliga lõppev arv aastaid: Johann Friedrich Eschscholtz 215, Wladyslaw Dybowski 170, Liidia Poska-Teiss 120, Jüri Ristkok 90, Juhan Vilbaste 85, Harry Ling, Hans Remm, Arvi Järvekülg ja Vambola Maavara kõik 80.

Täpsema programmi leiab veebiaadressilt http://www.ut.ee/BGZH/teatedindex.html. Osaluseks tuleb registreeruda hiljemalt 25. märtsil, infot saab Mare Innolt (mare.inno@ut.ee, 737 5893 või 5554 2030).

 

 


http://www.roheline.ee

 

Vana ratta uus võimalus

Eesti rohelise liikumise (ERL) algatuse “Eesti rattarikkaks!” üks tegevusi on aidata elule vanu rattaid ja õpetada huvilistele lihtsamaid remonditöid.

Selleks korjatakse kokku vanu rattaid ja rattaosi, korraldatakse lihtsamate rattahooldus- ja remonditööde õppusi, 23. mail saab aga soodsalt osta korrastatud ratta Tartu Raekoja platsil peetavalt rattalaadalt.

Rattaid ja rattaosi võetakse vastu Tartus Pärmivabriku töökojas Pika ja Pärna tänava nurgal asuva Tartu Kultuuritehase hoovimajas esmaspäeval ja kolmapäeval kell 14–18 ning neljapäeval 16–19, Tartu taaskasutuskeskuses Puiestee 114 hoovis esmaspäevast reedeni 10–18 ja laupäeviti 10–15 ja Tallinnas Uue Maailma velokuuris Koidu 82 laupäeviti 10–15.

Vt. lähemalt http://www.roheline.ee/content/view/378/73/lang,et/.

ERL

 

 

Geoloogiatööde võistlus üliõpilastele

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) geoloogiasektsiooni eestvedamisel peetakse tänavune üliõpilastööde võistlus; võitluse teema on mäendus, geoloogia, geotehnika, geograafia ja teised maateadused.

Võistlustööd võivad olla õppetöö käigus tehtud aine-, kursuse või lõputööd, artiklid või konverentside ettekannete tekstid, tehnoloogilised skeemid, metoodikad ja muud nimetatud valdkondades tehtud uurimused, mille kohasuse üle otsustab komisjon. Tööd peavad olema valminud 2008.–2009. aastal ja vormistatud ülikooli korra järgi.

Tööde esitamise tähtaeg on 6. aprill. Töid võivad võistlusele esitada nende autorid, juhendajad ning ametlikud konsultandid ja retsensendid. Teavet saab e-posti aadressil geoloogiasektsioon@gmail.com ja võrgupaigast http://geokonkurss.blogspot.com.

Tööd tuleb esitada trükituna (Ehitajate tee 5-VII-221, Tallinn) ja failina (geoloogiasektsioon@gmail.com).

LUS geoloogiasektsioon


 

 


MAAILMAST 



ESA uurib gravitatsioonivälja

Eeloleval esmaspäeval, 16. märtsil, viib Põhja-Venemaalt Plesetskist startiv kandurrakett Rockot orbiidile Euroopa kosmoseagentuuri ESA esimese satelliidi Maa gravitatsioonivälja ja ookeanihoovusi uurivate kosmoseaparaatide seeriast GOCE (Gravity field and steady-state Ocean Circulation Explorer).

Esialgsete plaanide kohaselt pidanuks uue seeria esimene tehiskaaslane välja saadetama juba mullu oktoobris; toona ilmnenud kanderaketi probleemid on nüüd lahendatud. Tonni kaaluv ruumilaev kannab kuut moodsat kõrgtundlikku akseleromeetrit, mis võimaldavad mõõta gravitatsioonivälja komponente kõigi kolme telje suhtes. Kogutud andmete põhjal saab kokku geoidi, Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpinna ja gravitatsiooniliste anomaaliate kõrglahutuskaardi. Selline kaart aitab paremini mõista Maa siseehitust ning on ühtlasi suurepärane abivahend ookeani- ja kliimauuringute jaoks, aidates näiteks paremini selgitada, kuidas muutub mere veetase, toimub tsirkulatsioon ookeanis või teisenevad jäälaamad.

Täpsemat teavet, sealhulgas videomaterjale leiab ESA kodulehelt, võrgupaigast http://video360.world-television.com/goce.

ESA

 
  



Kellele meeldiks plastisupp

Kanadas tegutseva peakorteriga rahvusvaheline kompanii Planet Green Bootle Corp püüab maailma päästa PET-plasti saastest, olles leidnud lisandi, mis muudab PET-plasti hapniku ja ultraviolettkiirguse toimel biolagunevaks ehk oksobiodegradeeruvaks.

PET ehk polüetüleentereftalaat on laialt levinud pudelimaterjal. Paraku näitab statistika, et kui 1996. aastal taaskasutati umbes 40 protsenti PET-pudeleid, siis aastaks 2006 oli see suhtarv vähenenud 23-ni ja hoolimata suurte villimisfirmade väidetavatest pingutustest väheneb taastarvitus veelgi.

Väga palju pudeleid satub hooletute käte läbi jõgedesse ja sealt edasi ookeani. Hoovuste toimel on näiteks Vaikse ookeani keskel tekkinud Aafrikast suurema pindalaga piirkond, mida tuntud mereuurija Charles Moore’i algatusel on hakatud nimetama plastisupiks. Nimelt jahvatab sügavikus aeglaselt keerlev looduslik “kohviveski” plasti tasapisi peeneks ja Moore’i andmeil on PET-osakeste hulk sellel ookeanialal lausa uskumatu: iga kaaluosa planktoni kohta kuus kaaluosa plasti! Ennustuste kohaselt on 30 aasta pärast suhe juba 1 : 30. Samalaadne saastaveski on ka Atlandi ookeanis.

Muidugi ei jää kogu plastiosakeste hiigelhulk ookeanivette hulpima: tükkhaaval kugistavad seda kalad ja lõpptulemusena kahtlemata ka kaladest toituvad inimesed. Sestap on Planet Green Bottle’i esitletud lisand, mis suudaks PET-pudelid 10–15 aastaga oksobiolagundada, kahtlemata oluline avastus, mida praegu tutvustatakse ja propageeritakse paljudele joogitootjatele üle kogu maailma.

Planet Green Bottle

 
  



22. märts, maailma veepäev

1993. aastast peale tähistatakse 22. märtsil maailma veepäeva. Tänavu on selle moto “Jagatud vesi – jagatud võimalused” (“Shared Water – Shared Opportunities”), mis haakub kenasti tänavuse maailma märgalade päeva juhtlausega “Ülesvoolu-allavoolu: märgalad ühendavad meid” (“Upstream-Downstream: Wetlands Connect Us All”).

Huviline leiab asjakohast infot ja materjale võrgupaigast http://www.unwater.org/worldwaterday/flashindex.html.

Uudistaja

 

 

KOMMENTAARITA




Nõudke häid uudiseid!

Kõikvõimalike allkirjakogumiste sekka on ilmunud ka selline:

“Head uudised on meeliülendavad ja inspireerivad, halvad seevastu viivad moraali ja mõjuvad halvavalt. Meist igaühe hingelisele, vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule tõuseks tulu, kui meedia avaldaks rohkem häid ja vähem halbu uudiseid. Pöördume palvega maailma uudistekompaniide, -tootjate, -kirjastajate, -toimetajate ja -ajakirjanike poole levitada ja avaldada ROHKEM HÄID ja VÄHEM HALBU UUDISEID.”

Vt. www.gopetition.com/petitions/more-good-news.html

SLEJF/APFEJ

 

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

 

 

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet