Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
20. märts  2009




Teab mis külm pole täna lõppev talv ju olnud. Aga igasuguseid lumesaju- ja sulailmavigureid on ta arsenalis olnud eriti rohkesti. Läinud pühapäeval üllatati tallinlasi veelkordse värske valge korraga, mis tikkus küll kohe sulama.

 


Eile, ööpäev enne kalendrikevade algust, valitses Tartu ülikooli botaanikaaia avaosas talvine vaikelu, mille peatset lõppu ennustasid vaid üksikud mustendavad laigud ja innukas rohevindikoor, mõned puukoristajate teravad morsetrillerid vahelduseks seas.

Kevad algab täna kell 13.44.




UUDISTAJA SOOVITAB





Märtsikuu Eesti Loodus

Sellekuise numbri kaane peal vaatab huvitunult maailma kodukakk. Aasta linnu tiitli ja kakukaamera tõttu on üldine huvi ta vastu suurem kui tavaliselt. Eedi Lelov keskendubki avaloos kodukaku eluolule: vaatluse all on välimus, pesaelu ja levik.

Mis ohustab saarepuid, sellesse toovad selgust Rein Drenkhan ja Märt Hanso. Muu hulgas seenhaiguse tõttu on hukkunud hulganisti puid, olenemata nende vanusest ja elujõust. Epideemia on haaranud peaaegu kogu Euroopa.

Tuul on Eesti taastuvenergia allikatest kõige tõsiselt võetavam. Kuidas võiksid tuulepargid mõjutada kalu, selle üle arutleb Mehis Rohtla.

Raskest lindude rõngastamise tööst on kirjutanud Jaanus Aua. Reformide tõttu on Eesti ainsal rõngastamist korraldaval asutusel keerulised ajad.

Esna pargi käekäigust ja taimestikust pajatab Heldur Sander. Rännumees Tapio Vares kirjeldab aga Kallaste panka. Ühtlasi saab märtsinumbrist ülevaate aerofotograafia ning fotogramm-meetria ajaloost. Intervjuus jagab meiega oma mõtteid taimeökoloog ja pedagoog Tiina Elvisto.

Postrile on seekord tabatud merevaigusarnane jää.

Eesti Loodus

 

 

Eesti Mets kirjutab erametsaomanikest, metsaseadusest ja -teadusest

Tähelepanelik lugeja leiab uue aastakäigu Eesti Metsa impressumist väikese, kuid olulise täienduse. Seal on kirjas, et tänavu ilmub ajakirja 43. aastakäik. Ettepanek hakata igas ajakirjanumbris ära märkima aastakäiku tuli metsateadlaste ringkonnast. Miks ka mitte?

Kõrvutatuna enamiku praegu Eestis ilmuvate ajakirjadega mõjub 43. aastakäik igati väärikana. Nõukogude võimu tulekuga katkes kahjuks Eesti Metsa avaldamine ligi neljaks aastakümneks. Kuid 1989. aastal hakati ajakirja uuesti üllitama. Niisiis on sõjajärgsetel Eesti Metsa aastakäikudel tänavu täitunud ümmargune tähtpäev: 20 aastat järjepidevat ilmumist!

Mida saab lugeda pika ajalooga metsandusajakirja värskest numbrist? Avalooks on erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa huvitavatest mõtetest tulvil arutlus selle üle, millist tulu võib metsaomanik oma metsast saada. Seejärel on kõne all päevakohane teema: keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp kommenteerib aasta algul jõustunud metsaseaduse muudatusi. Pikemas kirjutises võtab Andres Onemar vaatluse alla riigimetsa majandamise keskuse kümme esimest tegutsemisaastat. Metsateaduse vallas süüvib vanameister Artur Nilson metsa mahuküpsuse leidmise keerukatesse tahkudesse ning metsateadlased Paavo Kaimre ja Heiki Hepner vaevad metsaomanike maksustamise probleeme. Kevadnumbri lõpuosast võib leida mitu laiahaardelist tagasivaadet meie metsanduse ajalukku ning Tabasalu uue metsaraja tutvustuse. Head lugemist!

Eesti Mets

  


            

EESTI UUDISEID



Tallinna ülikoolis jagati teaduspreemiaid

Kolmapäeval, 18. märtsil anti Tallinna ülikoolis (TLÜ) peetud aktusel üle preemiad 2008. aasta silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide ja loomingulise projekti võistluse laureaatidele.

Parimaks monograafiaks tunnistati TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi professori Anna Verschiku raamat “Emerging Bilingual Speech: From Monolingualism to Code-Copying”, parim humanitaarteaduslik artikkel oli Eesti humanitaarinstituudi lektori Marek Tamme “History as Cultural Memory: Mnemohistory and the Construction of Estonian Nation”, parim artikkle loodusteaduste vallas matemaatika ja loodusteaduste instituudi professori Ruth Shimmo ning Heli Sireni, Piritta Sipola, Suzana Abeneti ja Marja-Liisa Riekkola “Capillary electrophoresis of diuretics and probenecid in methanol”, parim sotsiaalteadusartikkel psühholoogia instituudi professori Aaro Toomela “Variables in psychology: A critique of quantitative psychology” ning parim täppisteadusartikkel matemaatika ja loodusteaduste instituudi professori Romi Mankini, vanemteadur Tõnu Laasi ning Katrin Laasi ja Eerik Reiteri “Stochastic multiresonance and correlation-time-controlled stability for a harmonic oscillator with fluctuating frequency”.

Üldharidus- või kõrgkooli õpikutest tunnistati parimaks kasvatusteaduste instituudi dotsendi Katrin Poom-Valickise ning Samuel Mathews’i ja Erika Löfströmi raamat “Psühholoogia klassiruumis. Reflekteerivaks õpetajaks juhtumeid analüüsides”. Parima loomingulise projekti auhinna sai lektor Tiia Artla õppearendusprojekt “Projektõppe juurutamine oskusainetes”.

Iga-aastast TLÜ silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide võistlust korraldab ülikooli teadus- ja arendusosakond. Aktus oli pühendatud TLÜ 4. sünnipäevale, sünnipäevaüritused jätkuvad täna, 20. märtsil vilistlaspäeva ning kevadpeoga.

TLÜ


  
 


Keskkonnaameti logo

 

Keskkonnaameti logol kohtuvad maa, õhk, tuli ja vesi

Tänavu veebruaris tööd alustanud keskkonnaametil on nüüd õiekujuline logo, kus on võrdse suurusega kujutatud nelja klassikalist ürgelementi: maad, õhku, tuld ja vett.

Keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ja kiirguskeskuse alusel loodud Ametis on üle 400 töötaja, kellest enamik paikneb üle Eesti kuues regioonis. Keskkonnaameti peakontor asub Tallinnas, Narva mnt. 7a endise riikliku looduskaitsekeskuse ruumides ehk samas majas keskkonnaministeeriumiga.

Keskkonnaameti visuaalse identiteedi ehk Nelja Elemendi Õie looja on osaühing Identity, kes on loonud visuaalsed lahendused ka keskkonnaministeeriumile ning keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusele. Keskkonnaameti logo saab näha ameti veel arendamisjärgus oleval koduleheküljel http://www.keskkonnaamet.ee/.

Keskkonnaministeerium

 
  

Selgusid Eesti parimad noored keemiatundjad

Möödunud nädalavahetusel, 14. ja 15. märtsil peeti Tartu ülikoolis 56. Eesti koolinoorte keemiaolümpiaad.

Võitjateks osutusid 12. klasside arvestuses Taavi Pungas Tallinna reaalkoolist (õpetaja Andrus Kangro), 11. klassidest Gleb Široki Tallinna Õismäe vene lütseumist (õp. Pelageja Ozerova), 10. klassidest Katrina Sepp Miina Härma gümnaasiumist (õp. Erkki Tempel) ja 9. klassidest Erik Tamre Tallinna reaalkoolist (õp. Anu Ermann).

Olümpiaadi tulemuste põhjal arvati Eesti võistkonna kandidaatideks rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil 16 õpilast, kes osalevad aprilli alguses valikvõistlusel. Selle põhjal valitakse välja Eesti esindus aprillis Riias toimuvaks XVII Balti keemiaolümpiaadiks. Eesti võistkond 41. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (18.–27. juulil Londonis) koosneb neljast võistlejast. Võistkonna kandidaadid valitakse Balti keemiaolümpiaadil võistelnud õpilaste hulgast.

Üleriigilisi olümpiaade ja Eesti võistkondade osalust rahvusvahelistel võistlustel rahastab haridus- ja teadusministeerium. Peale selle toetavad keemiaolümpiaadi oma auhindadega TÜ keemia instituut, YOGA LLC, MTÜ Loodusajakiri, kirjastus Avita, TBD Biodiscovery, Baltika Grupp ning aktsiaseltsid Eesti Gaas, Silmet ja Sangar.

 
  

Hiiumaa tuulepargi vastaseid on ligi 8000

Läinud nädala kolmapäeval andsid liikumise Võitlus Tuuleveskitega esindajad Hiiu maavanemale Hannes Maaselile üle ligi 8000 Hiiumaa tuuleparkide vastu kogutud allkirja, järgmisel päeval jõudsid allkirjad riigikokku Ene Ergma kätte.

Hiiu Lehe kinnitusel ütles maavanem Hannes Maasel, et kogutud allkirjad võetakse arvele ja hoitakse kui väga kaalukat argumenti, mida tuleb arvesse võtta nii kohalike omavalitsuste detailplaneeringute kui ka Hiiu, Lääne, Saare ja Pärnu maavanema algatatud taastuvenergeetika teemaplaneeringu koostamisel.

Üleandmise ajaks oli Hiiumaa tuuleparkide vastu antud ligi 8000 allkirja: 3989 elektroonilised ja 3860 paberil. Eile õhtul näitas indikaator võrgupaigas http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com/ juba 4056 elektronallkirja.

Uudistaja/http://voitlustuuleveskitega.blogspot.com

 
  


Säästulampidele on aeg mõelda nii koolides kui ka kodus.

 

“Energiasäästlik kool”

12. märtsil anti kätte Taani suursaatkonna korraldatud võistluse “Energiasäästlik kool” auhinnad.

Võistlusele saadeti kokku 58 võistlustööd 55 haridusasutusest. Saabunud tööde puhul hinnati meeskonna võimet analüüsida energiatarbimist koolimajas ja koolielus ning kavandada energiasäästu, tähelepanu pöörati teavituskampaania ülesehitusele ja tehtud mõõtmistele ja uuringutele.

Estonian Airi toel välja pandud peaauhinna, reisi Taani, said parimate võistlustööde eest Võrumaa Osula põhikooli ja Pärnumaa Paikuse põhikooli võistkond. Žürii hindas mõlema töö puhul kõrgelt asjaolu, et energiasäästu edendavad ettevõtted hõlmasid kogu kooli ja olid läbi mõeldud vanuseastmete kaupa. Ühtlasi oli põhjalikult ja veenvalt analüüsitud hetkeolukorda ja tehtud edasise tegevuse kohta ettepanekuid konkreetselt oma kooli põhjal.

Ekskursiooni energiaettevõtetesse võitsid Laupa põhikooli võistkond Järvamaalt ja Tallinna Pae gümnaasiumi esindus ning loengu TTÜ energeetikateaduskonnalt Keila ja Toila gümnaasium.

Lisaks anti välja mitu eriauhinda. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eriauhind läks Tallinna tehnikagümnaasiumi meeskonnale hea õpilaste ja õpetajate koostöö eest. Kaks Eesti Energia eriauhinda anti Paldiski gümnaasiumile projekti oskusliku sidumise eest õppeainetega ning Narva humanitaargümnaasiumi võistkonnale Džaul põhjaliku uurimustöö eest. Taani saatkonna eriauhinna võitis Tallinna I internaatkooli töö “Inimene võrgus” loomingulise ja energiateema filosoofilise käsitluse eest. Kõige uuenduslikuma energiasäästliku tegevuse eest sai Viljandi maagümnaasium eriauhinna firmalt Ramboll, Euroopa Komisjoni programmi MUUTU eriauhind läks Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskusele keskkonnategevuste ja nende seostamise eest energiasäästuga.

Võistlustööde hindamisžüriisse kuulusid HTM loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõunik Ülle Kikas, Koidula gümnaasiumi füüsikaõpetaja Elmu Mägi, Eesti Energia energiasäästu projektijuht Mikk Saar, Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna doktorant Paul Taklaja ja KredExi energiasäästu kompetentsikeskuse spetsialist Kalle Virkus.

www.ambtallinn.um.dk

 
  

Nüüd on meil ka hülgekaamera

Looduskalender.ee uued “meediatähed” on hülged. Märtsi alguses Vilsandi rahvuspargis tööle pandud hallhüljeste seirekaamera on väidetavalt maailma esimene.

Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnov on ajalehe Meie Maa teatel esmajoones tänulik Saaremaa firmale Teetormaja, kes tagas Vilsandilt väga hea ühenduse. Toeks olid ka hülgeuurijad Ivar ja Mart Jüssi. Seirekaamera kaudu saadav pilt arhiveeritakse arvuti kõvakettal.

2006. aastast on Looduskalender pannud üle kuus veebikaamerat. Kõik pole küll käivitunud, näiteks merikotkad ei tulnud pesitsema sinna, kuhu kaamera oli üles sätitud, kuid metssigade kaameral oli veebruarikuus üle kahe miljoni vaatleja.

Teetormaja tehnikadirektori Olle Koerti sõnul oli kõige raskem saada hülgekaamerale elektritoidet: esialgu rakendatud väiksele tuulegeneraatorile ei jätkunud tuult, sestap võeti kasutusele kaks akudega päikesepaneeli, mis tagavad pildi ka siis, kui nädal aega päike ei paista.

Otsestriimi link mms://tv.eenet.ee/hyljes.

Meie Maa /Uudistaja

 
  

Loodusfotovõistlus tõi rekordsaagi

Looduse Omnibuss teatas teisipäeval, et fotovõistlusele “Looduse aasta foto 2009” laekus üle 12 000 pildi rohkem kui 1500 autorilt.

Alates 20. märtsist on võimalik pilte vaadata ja hinnata Looduse Omnibussi veebis www.looduseomnibuss.ee. Peagi alustab tööd Rein Marani juhitav žürii.

Võitjad kuulutatakse välja 19. aprillil Tallinna linnahallis. Traditsiooniliselt on võistlejatele pääs linnahalli prii.

Looduse Omnibuss





TASUB OSALEDA




Tartu ülikool Tallinnas

Ülejärgmisel nädalal, 30. märtsist 4. aprillini peavad Tartu ülikooli õppejõud ja teadlased Tallinnas hulga loenguid, seminare ja koolitusi, mille siht on jõuda võimalikult paljude sihtrühmadeni ning tutvustada laiemalt TÜ tegevusvaldkondi ja ülikooli Tallinna-esindust.

Täpse ajakava ning osalus- ja registreerimisteabe leiate võrgupaigast www.ut.ee/tallinn. Nii on esmaspäeval, 30. märtsil Anto Aasa loeng “Mobiilse positsioneerimise kasutusvõimalustest”; teisipäeval koolitusseminar „Kuidas muudatustes ellu jääda?” (koolitajad Mari Nõmm ja Gaabriel Tavits); kolmapäeval seminar “Majanduskriis Eestis. Ootame või hakkame tegutsema?” (esinevad professorid Maaja Vadi ja Raul Eamets ning Hannes Kuhlbach ja Ülari Alamets; neljapäeval seminar “Järgmine põlvkond ülikoolis. 20 aastat hiljem” (vene keeles, esineb karjäärinõustaja Alla Lašmanova); reedel koolitus “Keerulised suhtlemissituatsioonid – konfliktide edukas lahendamine” (koolitaja professor Tõnu Lehtsaar) ning laupäev professor Vahur Ööpiku loeng “Toitumine taastumise teenistuses”.

Registreeruda tuleb hiljemalt neljapäevaks, 26. märtsiks; kohtade arv on piiratud.

 
 
 

Omnibussi astronoomia-aasta reis

Looduse Omnibuss viib huvilised homme, 21. märtsil Rõuges peetavale astronoomiakonverentsile “Ööbikuoru tähed 2009”.

Saab kuulda astronoomide Tõnu Viigi ja Tõnu Tuvikese juttu ning kontserti, millel esineb Tiiu Sisask klaveril. Vahepeal võetakse päikeseteleskoop ja käiakse koos Martin Vällikuga astronoomiahuviliste ühendusest Ridamus Suure Munamäe tipus.

Väljasõit on rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinnas ollakse 21.30. Sõidu hind koos tornipiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 225, õpilastele 125 krooni. Liituda saab ka Tartust Lõunakeskuse eest kell 10.30.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Lähemalt astronoomia-aasta Rõuge konverentsi kohta vt. http://www.viitinalhk.ee/astronoomia_konverents_oobikuoru_tahed_2009.html.

Looduse Omnibuss

 
  

LUS-is kuuleb Tallinna botaanikaaia ajaloost

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) märtsi üldkoosolek, mis on ühtlasi aruandekoosolek, peetakse 26. märtsil algusega kell 17.15 seltsi majas Tartus Struve 2.

Kavas on Kalju Kase ettekanne “Tallinna botaanikaaia rajamine – eellugu ja tagamaad” ning ametlik osa: tegevus- ja majandusaruanded, 2009. aasta tööplaani arutlus ja uute liikmete valimine.

LUS

 
  

Uuendati loodusvaatluste andmebaasi

Eesti looduseuurijate seltsi ja keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ühistööna arendatud loodusvaatluste andmebaas on saanud uue kodulehe. Vt. http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Uuelt kodulehelt pääseb kerge vaevaga vaatlusi sisestama, otse kaardirakendusse ja foorumisse. Peale selle on vaatlejatele koostatud abistav juhendmaterjal ja andmebaasi kasutamise kokkuvõte 2008. aasta kohta.

LUS

 
  

Matsallu linde õppima

TÜ loodusmuuseum kutsub linnuhuvilisi noori lindude õppeseminarile 17.–19. aprillil Matsalus.

Õppeseminaril tutvutakse linnuliikide, linnuvaatluste ja lindude rõngastamisega Matsalus. Buss õppeseminarile väljub Tartust ja toob Tartusse tagasi. Seminar on tasuta. TÜ loodumuuseum ootab seminaril osalema lindude ja looduse vastu süvahuvi tundvaid 15–18-aastasi. Loodusmuuseum kavatseb noorte linnuhuviliste tegevust jätkata ka tulevikus. Seminari toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Registreerumisel tuleb teatada nimi, kool ja klass, kontaktandmed (e-posti aadress, telefon, elukoht). Kasulik oleks lisada lühike selgitus oma huvidest selles valdkonnas ja millised on olnud senised kogemused looduse vaatlemisel. Seminarile saanud osavõtjatega võetakse ühendust aprillis ja neile saadetakse täpsem info. Osavõtjate arv on piiratud.

Info ja registreerimine Külli Kalamees, Kulli.kalamees-pani@ut.ee, 5342 5101.

TÜ loodusmuuseum

 
  

Tartu keskkonnahariduskeskuses ülitihe nädal

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) pakub eeloleval nädalal huvilistele mitmeid võimalusi ennast harida.

Teisipäeval, 24. märtsil sõidab keskkonnabuss Pärnumaale. Käiakse Ammende Villas, kes on liitunud Rohelise Võtme projektiga selle algusest alates 2001. aastal. Saab jalutada Pärnu rannal ning tutvuda Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal palumännikuga, Eesti kõrgeimate luidete ja ainulaadse merelaguunist tekkinud Tolkuse raba ja rabalaugastega.

Väljasõit kell 9 TKKHK eest (Kompanii 10); tagasi Tartusse on kavas jõuda 20.30 paiku. Info ja registreerimine 736 6120 või info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni saab tasuda bussis. Keskkonnabussi ekskursioone toetab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Sama päeva, 24. märtsi õhtul kell 18 linastuvad TKKHK saalis järjekordsed Matsalu loodusfilmide festivali filmid: Soome režissööri Kari Kemppainen “Valel maal”, mis pajatab probleemsetest võõrliikidest, ning Prantsusmaa režissööri Jean-Pierre Rivalaini “Vanatau, sigade saared”. Sissepääs maksab 25, sooduspilet 10 krooni.

Kolmapäeval, 25. märtsil kell 17.30 on õhtu sarjast “Eesti loomad tuttavaks”. Seekord öeldakse “Tere!” kotkastele. Vaadata saab Rein Marani filmi “Eesti kotkad”, kotkajuttu pajatab Urmas Sellis. Loodusõhtu, mida toetab KIK, on kõigile tasuta.

Neljapäeval, 26. märtsil kell 18 algab loenguõhtu “Mis teeb vanast majast mõnusa kaasaegse elukeskkonna?”. Lektor on Tarmo Elvisto, kes on 2001. aastal asutanud säästva renoveerimise infokeskuse ja töötanud antud teemaga üheksa aastat. Sedagi üritust toetab KIK ja seegi on tasuta.

TKKHK

 
  

Ehtepäev TÜ loodusmuuseumis

25. märtsil kell 16 algab Tartu ülikooli geoloogiamuuseumis (Vanemuise 46) ehete huvipäev koostöös Eesti kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnaga.

Kell 16 avatakse näitus “Loodus on ehe, ehe on ehe”, kell 17 on Eesti kunstiakadeemias ehtekunsti õpetaja Tanel Veenre loeng Eesti nüüdisaegsest ehtekunstist. Väljapandavad ehted on suures osas noorte ehtekunstnike looming, näitus jääb avatuks mai lõpuni.

TÜ loodusmuuseum

 

 


Kursusi Tallinna õpetajate majas

Fotokool algajatele alustab Tallinna õpetajate majas (TÕM) 2. aprillil.

Kursust juhendab Aivar Pihelgas; juttu tuleb fotograafia algtõdedest ja fotovarustusest, kompositsioonist ja valgusest, loodus- ja linnafotost, õppida saab fototöötlust.

Kursus “3D aiaplaanid arvutis” algab TÕM-s 5. aprillil.

See kolmel päeval toimuv kursus sobib nii aiakujundajale kui ka lihtsalt koduaia omanikule, kes soovib osata arvutis luua kolmemõõtmelise aiaplaani. Sellekohane programm Google Sketchup on tasuta internetist allalaetav tarkvara. Juhendaja on ajakujundusfirma Gardener omanik Mailis Laanemäe.

Vt. www.opetajatemaja.ee ja küsi teavet telefonil 644 4044.

TÕM



Teateid linnuhuvilistele

Järgmisel laupäeval, 28. märtsil kell 5–13 peetakse traditsiooniline linnadevaheline linnuvõistlus.

Kahe- kuni viieliikmelised võistkonnad vaatlevad linde oma kodulinna halduspiires. Liigi saab kirja panna, kui seda näeb-kuuleb üle poole võistkonna liikmetest. Helikandjate abil linde peibutada on keelatud. Soovitatav liikumisviis on jalgsi või suuremate vahemaade korral ühissõidukiga.

Möödunud kevadel tehti Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Läänemaa linnuklubi (LLK) koostöös korraldatavat linnalinnuvaatlust juba 10 linnas. Et osavõtuaktiivsusest paremat pilti saada, tuleks võistkonna osavõtust teada anda 25. märtsiks (ära märkida ka linn, kus osaletakse). Võistluse tulemused palume edastada juba vaatluspäeval kella 15-ks e-posti teel: tarvo@naturetours.ee

Ülejärgmisel laupäeval, 4. aprillil peetakse Tartu ülikooli raamatukogu (W. Struve 1) konverentsisaalis aga EOÜ üldkoosolek.

Selle hommikupoolikul toimub ametlik osa on mõeldud EOÜ liikmetele, kell 14–16 saavad aga kõik huvilised kuulata ettekandeid. Esinevad Renno Nellis ja Andrus Jair (“Aasta lind 2009”), Arne Laansalu (“Kodukaku toitumisest”), Mihkel Jürgens (“Kuidas linnud endale nime saavad?”) ning Hannes Pehlak ja Tarvo Valker (“Läänemaa linnuklubi retk Lõuna-Indiasse”).

LLK/EOÜ

 


 


MAAILMAST 

 



IFAW Venemaa kontori direktor Maria Vorontsova ja hülgebeebi (Foto: IFAW)

 

Hülgebeebide tapatalgud on lõppenud

Loomakaitseühendus IFAW (International Fund for Animal Welfare) teatas 18. märtsil suurest võidust: Venemaa keelas rahvusvahelise surve all alla aasta vanuste grööni hüljeste tapmise.

IFAW on grööni hüljeste (Phoca groenlandica) kaitsega Venemaal aktiivselt tegelnud sellest ajast, kui oma kontor selles riigis 1994. aastal avati. Esimestel aastatel takistas loomakaitsjate tegevust hülgeküttide vägivald ja ametimeeste jäik vastuseis. Viimastel aastatel korraldati protestiüritusi lausa veerandsajas Venemaa linnas, tänavu käivitati võimas protestikirjade kampaania. Ainuüksi viimase kuuga oli peaminister Putinit “uputatud” 40 000 sõnumiga.

Venemaa võimude esimene tänavune positiivne samm oli kümmekonnapäevaste valgekuueliste hülgeimikute tapakeeld, mis anti välja veebruaris; nüüd järgnes siis täielik võit. Samas meenutab IFAW, et veelgi suurem lahing seisab ees Kanadas. Kui Venemaal sai päästetud hinnanguliselt 35 000 hülgelapse elu, siis esialgu on Kanadas vaid küttide otsustada, kui palju jääb ellu sealsest üle veerandmiljonipealisest hülgelasteaiast.

IFAW

 

 

Taas tuleb maailma rändlindude päev

Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe AEWA peakorter teatas sel nädalal, et 9. ja 10. mail toimub järjekordne maailma rändlindude päev (WMBD).

Selle esmajoones keskkonnateadlikkuse ürituse deviis on tänavu “Rändetakistused” (“Barriers to Migration”). Sellega tahetakse esile tuua neid ohte, mida põhjustavad lindudele nende iga-aastaste rännete ajal inimloodud takistused. Lähemat teavet leiab võrgupaigast www.worldmigratorybirdday.org.




Mullu tähistati päeva kõikjal maailmas kokku üle 60 riigis. WMBD korraldajad on kaks Ühinenud Rahvaste keskkonnaprogrammi egiidi all tegutsevat looduskaitselepingut: peale AEWA veel rändliikide kaitse konventsioon CMS.

AEWA

  

 






Kalendritalve viimane hommik Tartus oli päikeseline.

 

 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet