Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
27. märts  2009



Kevad tuleb tasapisi: öösel tikub üsna kõvasti külmetama, päeval on paiguti päris soe ja päikesepaisteline, aga vahel puistab ka pisut lund. Ehkki linnade lumevarud on kohati veel  vägevad …

 


… on majaseina varjus paljaks sulanud maaribakestel märtsikellukestel juba õitsemislusti küllaga.

 


Linnas on üks kindlaid kevadetunnuseid aina hullemini tolmavad tänavad. Aga ka tiivulisi kevadekuulutajaid tuleb usinasti juurde – ja need, kes juba varem kohal, asjatavad hoolega pesadel. Pildil tegutsev korteriühistu asub Tartumaal Nõos.



UUDISTAJA SOOVITAB



   
    



            

EESTI UUDISEID




Andres Liinat (www.hansa.ee)

 

Tartu ülikooli kantsleriks saab Andres Liinat

TÜ rektor professor Alar Karis teatas 23. märtsil, et ülikooli kantsleri konkursi on võitnud Andres Liinat, kes asub sellele ametikohale aprilli alguses.

Rektor Karise sõnul langetati kaheksateistkümne kandidaadi hulgast valik Liinati kasuks, pidades silmas tema kauaaegset edukat tippjuhi töökogemust. Andres Liinat on omandanud kõrghariduse Tallinna tehnikaülikoolis tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal ning lõpetanud Helsingis Haaga instituudi. Peale selle on Liinat end pidevalt täiendanud juhtimiskursustel ja -seminaridel, muu hulgas Iirimaal Dublinis ja Cornelli ülikoolis USA-s.

Ta on töötanud hotelli Olümpia ja Reval Hotelligrupi juhataja ning Tallinna kaubamaja direktorina. Liinat ise on oma töösaavutuste seas esile tõstnud just tegutsemist Reval Hotelligrupi asutaja ja käivitajana aastatel 1997–1999. Aastail 2001–2004 oli ta Hansapanga eraisikute panganduse direktor, 2005–2008 aktsiaseltsi Bookinghouse nõukogu esimees. Lühemat aega (1987–1989) on Andres Liinat töötanud ka Tallinna linnavalitsuses.

Kantsleri ülesanne on tõhustada ülikooli tugistruktuuride koostööd: koordineerida administratsiooni osakondade ja teaduskondade tugistruktuuride tööd ja tagada akadeemilisele töötajaskonnale kõik võimalused keskenduda oma põhitööle. Kantsler allub rektorile; kuuludes rektoraadi koosseisu, teeb ta tihedat koostööd dekaanide ning TÜ asutuste juhtidega.

 
 

4,79 miljardit krooni eurotoetust vee- ja kanalisatsiooniprojektidele

Keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) tehtud rahastusotsused toovad Ühtekuuluvusfondist Eestisse 4,79 miljardit krooni, 36 rahastusotsuse kogumaksumus on 6,5 miljardit krooni. Tehtud otsuste hulgas on ka Narva, Harku ja Kohtla-Järve suurprojektid, mille rahastusotsused peab omalt poolt kinnitama Euroopa Komisjon.

Saadud toetus mõjutab rohkem kui 268 000 inimest, kelle kodudes tuleb kraanist varsti hea kvaliteediga vesi. Mitmel juhul hõlmavad suurema linna või piirkonna projektid ka seda ümbritsevaid külasid ja asulaid. Nii saavad näiteks Kohtla-Järve piirkonnale eraldatud toetuse najal puhtama kraanivee ka Jõhvi ja Püssi elanikud. Ühtlasi väheneb tänu paranenud reoveepuhastusele võimaliku keskkonnareostuse oht ning rahastusotsuse saanud projektid annavad tööd paljudele ettevõtetele.

Täpne nimekiri toetuse saajatest ning toetuse summadest on toodud KIK-i kodulehel http://www.kik.ee/?op=body&id=79&art=215. Veemajanduse projektide rahastamiseks on Ühtekuuluvusfondist aastail 2007–2013 kavandatud 6,4 miljardit krooni.

KIK

 
 



Maa tund: kaubanduskeskustes jääb hämaraks

Maailma looduse fondi WWF järjekordse ülemaailmse kampaania Earth Hour (Maa tund) veebilt jäi kolmapäeval, 25. märtsil mulje, et Eesti selles kampaanias kaasa ei löö. Aga just samal päeval saatis kaubanduskeskusi haldav Citycon laiali pressiteate, milles kinnitab lausa vastupidist: Citycon osaleb – ja seda ka Eestis.

Maa tunni siht on juhtida tähelepanu aina kiirenevale kliimamuutusele. Kampaania kutsub inimesi, ühendusi ja ettevõtteid üles kustutama tunniks ajaks tuled laupäeval, 28. märtsil ajavahemikus 20.30–21.30. Citycon osaleb kampaanias kokku 33 kaubandusekeskusega Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis.

Korraldajad WWF-ist on ürituse nimetanud maailma esimeseks globaalvalimiseks: kes lülitab valguse välja, see hääletab Maa poolt, kes mitte, see globaalsoojenemise poolt.

Iga Cityconi kaubanduskeskus – 22 Soomes, 8 Rootsis ja 3 Baltimaades – osaleb kampaanias omal viisil. Rocca al Mare keskus lülitab tunniks ajaks välja hoone fassaadi- ja reklaamvalgustuse, samuti katuseparkla keskmiste proþektormastide tuled. Keskuse uue laiendusosa koridorides keeratakse üldvalgustus kolmandiku võrra hämaramaks, turvalisuse huvides ei lülitata valgustust koridoris täielikult välja. Magistrali kaubanduskeskus lülitab kampaania ajaks välja fassaadi valgustuse.

25. märtsi keskpäeval kinnitas veeb http://www.earthhour.org, et Maa poolt on lubanud hääletada 2712 linna- ja omavalitsust 83 riigis. Hetkeks, kui toimetaja töö selle Uudistaja kallal oli lõpetatud, olid need arvud kasvanud 3235 ja 83-ni. Paraku polnud lehe virtuaalkaardil Eesti kohal ikka veel osaluslipukest.

Uudistaja/Citycon Oyj/www.earthhour.org

 
 



Tartus valmib liivamandala

23.–29. märtsil Tartus juba kuuendat korda toimuva Maailmafilmi festivaliga on seekord seotud ka tiibeti eriprogramm, mille raames tutvustavad Tiibeti mungad Tiibeti kultuuri ja religiooni ning saab vaadata Kullar Viimse fotonäitust “Tema Pühadust oodates”.

Lhodak Gaden Dhonnyilingi tiibeti budistliku kloostri mungad eksiilist Indias loovad viie päeva vältel Eesti rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) Ravibuda liivamandala ja valmistavad traditsioonilisi võiskulptuure. Sündmuse kulminatsioonina pühitakse mandala pühapäeval, 29. märtsil kokku; sellele eelneb tantristlik palveriitus madalahäälse retsiteerimisega ning järgneb rongkäik läbi kesklinna, mille lõpus puistatakse mandala liiv Emajõkke.

Mandala on keeruline diagramm, mis kujutab maailmakõiksust puhastunud ja valgustunud vaatepunktist. Selle keskmes asuvas palees troonib virgunud olend, buda, antud juhul Ravibuda. Ravibuda kehastab kõigi valgustunud olendite ravivõimeid, parandades mitte ainult “väliseid” haigusi ja vaevusi, vaid aidates ületada ka “sisemisi” tõbesid nagu vihkamine, kiindumus ja teadmatus, tuues lõpuks täieliku vabanemise ja virgumise. Liivamandala luuakse ülima täpsusega kübehaaval värvilisi looduslikke pulbreid puistates, selle valmimiseks kulub mitu päeva. Hilisem liivamandala kokkupühkimine ilmestab maiste asjade püsitust.

ERM/www.tartu.ee

 
 

Loodusfotograaf häiris aasta linnu pesitsust

Kolmapäeva, 25. märtsi lõunajärjes tekitas linnuhuviliste arvutilistis ärevat elevust teade, et kuulus Soome loodusfotograaf Hannu Hautala on kopsinud vastu veebikaamera tõttu tuntuks saanud kodukaku pesapuud, ilmselt selleks, et lindu pildistada. Hauduv emaslind läks lendu ja naasis paarikümne minuti pärast.

Sama päeva õhtul saatis Eesti ornitoloogiaühing laiali pressiteate, kus fotograafi nime nimetamata kirjutatakse: “Kakulised hülgavad pesapaiga sageli ka peale ühekordset häirimist. Tähelepanuväärne ja murettekitav on ka asjaolu, et tegemist oli väidetavalt ühe maailmas tuntud loodusfotograafiga, kes enda tõekspidamisi koolitustel ka sadadele huvilistele edasi annab.” Ajakirjandusse jõudis uudis üsna pea juba konkreetse viitega Hautalale.

Järgmisel hommikul vahendasid nii ajalehtede sidusväljaanded kui ka e-postiloendid vabanduse: “Hannu Hautala palus edastada oma vabanduse Eesti linnukaitsjatele ja kõikidele loodussõpradele kahetsusväärse juhtumi pärast kodukaku pesapaiga juures. Estofiilist loodusfotograafile on pesapuu teada juba kümmekond aastat. Uudishimu pääses võimule ning ta käis vaatamas, kas kakud ka tänavu seal pesitsevad. Hannu Hautala kahetseb juhtunut siiralt ja loodab, et kaku häirimine ei saa lindude pesitsemisele saatuslikuks.”

Kahetsusväärne vahejuhtum andis taas põhjust arutleda lubatud ja keelatud loodusvaatlus- ja -pildistusvõtete üle.

Uudistaja

 
 


Väike väljapanek keelatud kalastusvahenditest on ka Võrtsjärve limnoloogiajaamas järvemuuseumis.

 

Röövpüüdjate võrgud lähevad muuseumi

Keskkonnainspektsiooni (KI) põhja regioon ja sihtasutus Viimsi Muuseumid allkirjastasid eile, 26. märtsil koostöölepingu, millega antakse röövpüüdjatelt ära võetud püügivahendid muuseumile eksponaatideks ja alustatakse ühist teavitustööd.

“Püügilt kõrvaldatud ebaseaduslikud püügivahendid, mis muidu kuuluksid hävitamisele, saavad muuseumieksponaatidena endale uue ja tänuväärse rolli,” ütles KI Põhja regiooni juhataja Tiia Kaar.

“Püügivahendeid saab kasutada randlaste ja kalurite elu erinevate tahkude tutvustamisel, samuti röövpüüki või erinevate püüniste arengut käsitleval näitusel,” täpsustas muuseumi arendusjuht Alar Mik.

Pärast lepingu allakirjutamist andis KI muuseumitöötajatele üle esimese partii ebaseaduslikke püügivahendeid, mille hulgas on nii nakkevõrke, ahinguid kui ka silmutorbikuid. Esimene saadetis püügivahendeid läheb Viimsis asuvale rannarahva muuseumile, kus valmistatakse ette uut näitust ja seminari. Peale muuseumi kogude täiendamise näeb koostööleping ette ühist teavitustööd.

KI

 
 


Kas sina oled kindlustatud, kollane kass?

 

If on aastaga hüvitanud juba 130 lemmiklooma kahju

If Eesti Kindlustus on Eestis veidi üle aasta pakkunud edukalt uut võimalust lemmiklooma omanikele: koera ja kassi kindlustust.

Märtsi keskpaigaks oli If korvanud juba 130 lemmiklooma kahju, millest ligi 90 protsenti on seotud looma haigestumise või õnnetuse ning sellega seotud ravikuludega. If-i statistika põhjal on lemmiklooma raviarve keskmine suurus 2700 krooni. If on korvanud ka vargus- ja kadumisjuhtumeid, hukkumisi ning ühe väärtuse vähenemise. Viimati mainitud juhtum puudutab üht päästeameti pommikoera, labradori retriiverit, kes haigestus möödunud aastal õppustel Sloveenias babesioosi. Koer on küll paranenud, aga jääb alatiseks haigustekitaja kandjaks, see võib uuesti avalduda ja olla talle eluohtlik. Seetõttu ei sobi ta paraku enam teenistuskoeraks.

Aasta jooksul on valdavalt kindlustatud koeri ning populaarseimad tõud on saksa lambakoer ja labradori retriiver. Peale puhtatõuliste koerte ja kasside saab If-is kindlustada ka tõupaberiteta lemmikloomi, kellel on mikrokiip või tätoveering.

Täpsemat infot lemmikloomade kindlustusvõimaluse kohta saab If-i kodulehelt aadressil www.if.ee.

If Eesti Kindlustus





RAAMAT




Baltijos juros uostai – Läänemere sadamad

Vilniuse ülikooli emeriitprofessori Rimas Þromskise koostatud ja Vilniuse ülikooli välja antud 432-leheküljeline leedukeelne monograafia tutvustab Läänemere suuremate sadamate rajamise arengulugu, seoseid looduskeskkonna ja inimasustuse vahel. On loomulik, et detailsemalt käsitatakse Läänemere idaranniku liivarandade piiresse rajatud sadamate probleeme, mis on seotud liivade liikumise, sadamate ummistumise, veeteede süvendamise ja sadamate kaitse ning laiendamisega.

Monograafia on illustreeritud rohkete fotode, ajalooliste sadamaskeemide ja seletavate joonistega, kokku üle 290 joonise, mis teeb huvitava informatsiooni kättesaadavaks ka leedu keelt mitteoskavale rannikukeskkonna ja sadamate rajamise-kasutamise probleemidega tegelevale spetsialistile. Põhjalik 245 nimetust kirjandusloetelu ja 11-leheküljeline ingliskeelne resümee teevad sellest monograafiast hea erialase käsiraamatu.




TASUB OSALEDA




Omnibuss sõidab ka täna, laupäevast ja pühapäevast rääkimata

Looduse Omnibussi nädalavahetusprogramm algab juba täna, reedel: sõidetakse Palmsesse viinaköögi kaminaõhtule Anne Maasikut ja Nipernaadi laulu kuulama.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 17, tagasi Tallinna jõutakse kell 22. Sõidu hind koos kontserdi, koogi ja kohviga 150, koos sooja õhtusöögiga 225 krooni.

Laupäeval, 28. märtsil siirdutakse nii Tallinnast kui ka Tartust kevadretkele Virumaale: Sakale, Valastele, Toilasse, Sinimägedesse ja Sillamäele. Retke juhendavad geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre. Söögid-joogid kaasa. Väljasõit Tallinnast kell 9, tagasi saab kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 175, õpilastele 125 krooni. Tartust keskkonnahariduskeskuse eest väljub buss 9.30 ja jõuab tagasi kell 19.30. Sõidu hind on 150 ja 100 krooni.

Pühapäeval viib reis Tallinnast jälle Lahemaale. Retke Ilumäele, Vihasoole, Kasispeale ja matka Mandri-Eesti põhjatippu Purekari neemele juhendab Anne Kurepalu. Päev lõpeb Käsmus, kus meremuuseumi juhataja Aarne Vaik räägib muuseumi uudiseid. Väljasõit kell 10, tagasi saab kell 19. Sõidu hind koos matkajärgse supi ja teega Käsmus täiskasvanutele on 150, õpilastele 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss
 


  
 

Loodusõhtu Hendrik Relvega

Rahvusraamatukogu esmaspäeva, 30. märtsi loodusõhtu algusega 18 sisustab Hendrik Relve. Rännata saab Lõuna-Ameerika lõunatipust Iguazu jugadeni Brasiilia piiril: Tulemaa jäine hingus, Patagoonia lõputud stepid seal elavate gautšodega, Argentiina ja Tšiili rahvusparkide suurejoonelised mägimaastikud ja liustikujärved, Andide araukaariametsad ja maputše indiaanikultuur, maailma uhkeima, Iguazu jugade vägi. Tšiili ja Argentiina meloodiaid mängib akordionist Henn Rebane.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss



 

  

Struve, satelliittelevisiooni vaarisa

TÜ ajaloo muuseum avati eile, 26. märtsil astronoomianäitus “Struveta poleks satelliittelevisiooni”, mis on pühendatud rahvusvahelisele astronoomia-aastale. Näitus aitab vaatajal sammuda läbi olulisemad etapid teel, mis on teinud võimalikuks kosmosereisid, kaugseire, satelliittelevisiooni ja GPS-protsessi ning millesse on andnud omapoolse olulise panuse ka Eesti teadlased.

Näitusel saab näha esemeid, millega Georg Wilhelm Struve mõõtis meridiaanikaart ning täpsustas seeläbi Maa mõõtmeid ja kuju. Samuti eksponeeritakse Eestis välja töötatud kosmose-teleradiomeetreid, mille abil mõõdeti Maa atmosfääri hajuskiirgust. Ülesse on seatud lunoidivaatlusjaam, kus külastajatel avaneb võimalus heita pilk esimese Maa tehiskaaslaste vaatlemiseks mõeldud teleskoopi.

Näitusega kaasneb põhikoolidele suunatud haridusprogramm “Muutuv tähistaevas”, mida koolid saavad hakata tellima alates 15. aprillist. Väljapanek jääb avatuks 27. septembrini.


 



  
 


LiLiLa – linnalinnulaupäevak Tartus

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja TÜ botaanikaaed kutsuvad kõiki suuri ja väikesi huvilisi linnalinnulaupäevakule 4. aprillil kell 11–15 TÜ botaanikaaeda (Lai 38).

Terve selle aja vältel meisterdatakse pesakaste, saab vaadata pesakastide ja pesade näitust, mängida mänge ja lahendada ristsõnu. Kell 12 ja 14 tutvustatakse aasta lindu kodukakku ja tema kodulehte, 11.15 ja 13.15 algavad linnuretked botaanikaaias.

TKKHK
 


  
 

Ravimtaimede huvipäev

TÜ loodusmuuseum ootab ravimtaimede huvipäevale 4. aprillil kell 12 zooloogiamuuseumisse (Tartus Vanemuise 46), juhendaja on Ulve Pihlik.

Huvipäeval räägitakse ravimtaimede tunnustest, nende kasvatamise võimalustest ja raviomadustest. Ulve Pihlik töötab TÜ farmaatsia instituudis ja on avaldanud raamatu ravimtaimedest. Huvipäev loodusmuuseumis on tasuta.

Vt. http://www.natmuseum.ut.ee, lähem info: kulli.kalamees-pani@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

  



Turusild sai kohe tartlastele südamelähedaseks ja valiti 2003. aastal Tartu aasta teoks

 

Turusilla lukud ootavad eemaldamist

Tartu linn palub Turusilla käsipuudele kinnitatud tabalukud eemaldada, sest need kahjustavad silla metallkonstruktsioone ja takistavad lähikuudel algavat hooldusremonti.

“Roostetanud lukud, mida vastsed abiellujad küll kõige paremate soovidega on silla käsipuudele kinnitanud, on hakanud kahjustama võrkpiirdeid ja sealt edasi silla teisi metallkonstruktsioone. Enne mais algavat hooldusremonti tuleb lukud silla käsipuudelt eemaldada,” ütles linna teedeteenistuse peaspetsialist Rein-Matti Laarmaa.

Neid, kes oma lukku sealt võtmete või tööriistade puudusel ise kätte ei saa, lubab linn vahetult enne silla hooldusremondi algust abistada. Peale hooldusremonti enam lukkude kinnitamist silla käsipuudele ei lubata.

Turusilla hooldustööde riigihankel tunnistas linnavalitsus edukaks aktsiaseltsi K-Most pakkumise; K-Most oli ka Turusilla ehitaja. Remondi käigus reguleeritakse silla vante, puhastatakse ja värvitakse sammaste ja tugimüüri seinte betoonpinnad, metallkonstruktsioonid ja käsipuud, kontrollitakse üle tuulelipu töömehhanismid ning turu-poolsel teeosal parandatakse teekate. Ühtekokku tehakse jalakäijate sillal hooldustöid 499 900 krooni eest.

Tartu linnavalitsus

 
 

 


MAAILMAST 

 


Liimpüünisesse on takerdunud valgelauk-õgija (foto: Andy Stronagh (rspb-images.com)/BirdLife).
 

Ambelopoulia, laululinnu kurb lõpp

Oleme korduvalt kirjutanud linnutapatalgutest Maltal. Nüüd peame kahetsusega tõdema, et olukord pole kuigivõrd parem teiselgi Vahemere saarel Küprosel.

Ka Küpros on lindude rändetee võtmekohas ja paraku langevad ka siin paljud tiivulised linnupüüdjate saagiks. Kui Maltal on kombeks linde massiliselt puuris pidada, siis Küprosel püütud väikeste laulikute saatus on veel kurvem: nad süüakse lihtsalt ära; tillukestest lindudest valmistatav ambelopoulia on Küprose rahvuslik hinnatud suupiste.

Küprose linnukaitseorganisatsiooni BirdLife Cyprus andmeil püüti sel eesmärgil mullu ebaseaduslikult rohkem kui 1,1 miljonit lindu, rohkem kui varasematel aastatel. Kasutatavad püügivahendid, enamasti loorvõrgud ja liimipulgad ja -nöörid ei ole valivad ja nii võivad ohvreiks langeda vähemalt 100 linnuliigi isendid. Aga 90 protsenti üle Küprose lendavatest rändlindudest on kaitse all. Kulinaarias olevat eelistatuimad laulurästad ja mustpea-põõsalinnud, kellest valmistatud ambelopoulia maksvat viis eurot.

Kuni võimud ei suuda tagada olukorda, kus ambelopoulia poleks võimalik restoranides karistamatult müüa, pole ka mingit lootust, et linnupüük lõppeks. 2008. aastal olevat teada vaid üheksa linnupalamüügi eest trahvitud restoranipidajat.

BirdLife

 

 

Turkmenistan liitub Ramsari konventsiooniga

Märgalade kaitse rahvusvahelise kokkuleppe ehk Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas, et Turkmenistanist saab 3. juulil konventsiooni 159. liige.

Esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana võtsid turkmeenid lepingu kaitse alla Turkmenbaši lahe Kaspia meres, mis on oluline peatus-, talvitus- ja pesitsuspaik mitmetele veelinnuliikidele; samuti elab seal 15 protsenti kaspia viigerhülge (Phoca/Pusa caspica) asurkonnast.

Ramsar

 




KOMMENTAAR




2006. aasta kevadel oli lukke Taru Turusillal veel üsna vähe.

 

Lukupealinn Tartu

Saan meenutada oma üsna täpselt kolm aastat tagasi, 28. märts 2006 ilmunud kommentaari siinsamas Uudistajas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja131.html. Kirjutasin siis sellest, kuidas ETV kuulsas “Pealtnägija”-saates nuteti koos asjaosalistega taga Keila-Joa sillalt kaotsi läinud “abielulukke” ja nähti selles muu hulgas lausa rahvuslikku arveteõiendust: vene nimedega metallkobakad olevat olnud alles, eesti nimedega kadunud.

Kirjutasin tookord, et meelsamini näinuksin Kersnat-Kärmast arutlemas selle üle, kas ikka on ilmtingimata vaja sel moel kenadesse kohtadesse vanarauda koguda, ja veenmas saates kurvastanud pulmakorraldajat Peep Rauna ja tema kolleege seda veidrat tava mitte enam tagant utsitama.

Olen ikka imeks pannud eestlaste vastuvõtlikkust kõiksugustele võõrastele kommetele: mida kummalisem kusagil hoomatu on, seda parem. Abielulukkude tava on Eestis arvatavasti alguse saanud tõesti eesti keelt mitte kõnelnud inimestelt millalgi 70ndatel. Seejuures ilmselt Eesti enda mitte-eestlastelt, sest Virumaast veel ida poolt pole ma siiani kedagi leidnud, kes seda kommet teaks. Ehkki küsinud olen päris sageli, näiteks Peterburist või mujalt Venemaalt pärit turistidelt, kellele olen hulga aastaid giiditeenust pakkunud.

Veel söandasin ma toona kirjutada: “Seepärast jälgin pigem rõõmuga, kui keegi neid metallkasvajaid amputeerimas on käinud. /…/ Kui selles eemaldustöös tõesti lähtutakse paigaldajate rahvusest, siis on see ju sulaselge tahe veidra tava lätete juurde tagasi pöörduda.”

Nüüd, kolm aastat hiljem, eelistan ma seda viimast lauset ehk natuke häbenedagi. Aga selle üle tunnen küll tõesti siirast rõõmu, et Tartu linnavalitsus on otsustanud meie kauni ja ülimalt funktsionaalse Turusilla neist inetutest lisanditest igaveseks vabastada. Põhjenduseks esmajoones see, et roostetavad lukud panevad roostetama ka silla enda. Võite ise arvata: algatus tõi kaasa suure kommentaaride voolu, nii lukkude kõrvaldamise poolt kui ka selle vastu. Kusjuures ma näen rõõmuga, et pigem leiavad linnaisad siin kaaskodanike toetuse.

Toomas Jüriado

 






Märtsiilm üllatas eile pealelõunal Tartus tiheda lumesajuga.



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet