UUDISTAJA
03. aprill 2009
Järgmine Uudistaja ilmub saabuvate ülestõusmispühade tõttu neljapäeval, 9. aprillil.
PILTE 1. APRILLIST
Päris mitu öödki on tikkunud olema plusskraadides, omajagu on sadanud ka vihma. Niiviisi on veel vähem kui nädal tagasi paneelmajade vahel kõrgunud lumekuhjad otsekui nõiaväel kadunud …
… ja lumi- ja märtsikellukestel voli talvise saasta vahelt õitsemisteed otsida. (Terane lugeja pani tähele, et ajasin eelmises Uudistajas need kaks lilleliiki segi. Tegelikult tunnen ma ikka mõlemat.)
Parkideski on sulaveed väledad sulisema …
… aga kogu lume kadu vajab veel megakalorite viisi soojust.
UUDISTAJA SOOVITAB
EESTI UUDISEID
Keskkonnaministeerium: Eesti Pakendiringlus eksitab omavalitsusi väärteabega
Keskkonnaministeerium (KKM) teatas eelmisel reedel, et nende andmetel esitab mittetulundusühing Eesti Pakendiringlus omavalitsustele väärteavet, kui põhjendab pakendikonteinerite arvu märgatavat vähendamist kolmanda üleriigilise tootjavastusorganisatsiooni turuletulekuga.
Pakendite konteinerkogumiseks on pakendiseaduses sätestatud tingimustel akrediteeritud kolm tootjavastutusorganisatsiooni: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO, akrediteeritud aastal 2004), MTÜ Eesti Pakendiringlus (2005) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (2009), kellel kõigil on seadusest tulenevalt võrdne õigus üle võtta pakendiettevõtjate turuletoodud pakendite kogumise ja taaskasutuse kohustused ning neid etteantud määrades täita kogu riigis.
Tiheasustusalal, kus ühel ruutkilomeetril elab üle tuhande elaniku, peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Asustustihedusega üle 500 elaniku ühel ruutkilomeetril peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühe ruutkilomeetri kohta – näiteks asulates – peab olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Eesti Pakendiringlusele pole KKM kinnitusel keegi erandit teinud ja nende omavalitsustele edastatud teave ning pakendite kogumise ja taaskasutusmäärade vähendamine on seadusevastane. KKM tuletab nii tootjavastusorganisatsioonidele kui ka omavalitsustele meelde, et pakendiseadusest tulenevate ülesannete eiramine toob kaasa trahvid. Korduval ja ulatuslikul rikkumisel saab tühistada ka tootjavastusorganisatsiooni akrediteeringu.
Säästva Eesti instituudi 2008. aastal tehtud uuringu järgi hõlmasid pakendijäätmed ladestatud segajäätmetest 34 protsenti, kokku ladestati prügilates segajäätmete hulgas pakendijäätmeid 132 000 tonni, mis teeb 98 kilo elaniku kohta aastas. Pakendiseaduse kohaselt tuleb alates 2009. aastast võtta materjalina ringlusse vähemalt 70 protsenti klaasist, 60 nii paberi-kartongi kui ka metallijäätmetest, samuti 22,5 protsenti plastijäätmetest uuesti plastiks töödelduna.
KKM
On selgunud Eesti parimad noored matemaatikud
Möödunud nädalavahetusel, 28. ja 29. märtsil Tartu ülikoolis peetud üleriigilises matemaatikaolümpiaadi lõppvoorus 9.–12. klassidele selgusid rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi Eesti võistkonna kandidaadid.
Piirkonnavooru ja lahtiste võistluste tulemuste põhjal kutsututel tuli viie tunni jooksul leida lahendus viiele ülesandele. Sajast osavõtjast pälvisid auhinnalise koha 39 õpilast.
Esimese auhinna väärilisteks osutusid:
9. klass – Anu Ainsaar ja Karl Oskar Lember (mõlemad Tallinna reaalkool); 10. klass – Aleksandr Šved ja Ivan Zubarev (mõlemad Tallinna Tõnismäe reaalkool) ning Ants Remm (Hugo Treffneri gümnaasium, HTG); 11. klass – Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula gümnaasium) ning 12. klass – Paavo Parmas (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Kairi Kangro (HTG).
Matemaatikaolümpiaadi toetab haridus- ja teadusministeerium. Parimaid õpilasi autasustati kirjastuse Avita stipendiumidega ning eraisikute asutatud stipendiumiga “Benoit Mandelbroti jälgedes”. Oma auhinnad panid välja TÜ matemaatika-informaatika teaduskond, matemaatika instituut, Eesti matemaatika selts ja Ilves-Extra.
Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimub 10.–22. juulil Saksamaal Bremenis. Olümpiaadi ülesandeid ja tulemusi saab uurida võrgupaigast www.math.olympiaadid.ut.ee.
TÜ
Linnalinnurahvas võistles
Läinud laupäeval, 28. märtsil peeti traditsiooniline linnadevaheline linnuvõistlus.
Võistluse reeglid on lihtsad: kahe- kuni viieliikmelised võistkonnad vaatlesid kaheksa tunni vältel, kell 5–13, linde oma kodulinna halduspiires. Liigi tohib kirja panna, kui seda näeb-kuuleb üle poole võistkonna liikmetest. Helikandjate abil linde peibutada on keelatud, soovitatav liikumisviis on jalgsi või suuremate vahemaade korral ühissõidukiga.
Ilm sedapuhku võistlust ei soosinud: kus sadas tihedalt lund, kus vihma, aga ometi püstitati taas osalusrekord: kaasa lõi koguni 12 linna. Tulemused andis korraldajatele teada 18 võistkonda, millesse kokku kuulus 46 linnuvaatlejat. Tallinnas ja Tartus tuli kummaski võistlema kolm, Haapsalus ja Pärnus kaks ning Jõhvis, Kilingi-Nõmmes, Kuressaares, Kärdlas, Otepääl, Suure-Jaanis, Tõrvas ja Võrus igas üks linnusõbrarühm.
Ootuspäraselt märgati kevadet enim Lääne-Eestis ja saartel. Üksikvõistkondade arvestuses jäi kõige rohkem linnuliike silma ja kõrva Kuressaaret esindanud vendadele Renno ja Rein Nellisele: 57. Haapsalu kaks võistkonda märkasid liike kokku siiski veidi rohkem: 59. Harjumuspärane oli ka liigirikkaim sisemaalinn: Tartus nägid-kuulsid kolm võistkonda kokku 47 liiki.
Peakorraldaja Tarvo Valkeri sõnul üldtulemustes hiline kevad ja kehv ilm silmanähtavalt ei peegeldunudki: tänavu saadi kirja 94 linnuliiki mulluse 104 asemel. Aga näiteks Haapsalus täheldati eelmisel aastal kokku 79 liiki ehk viiendik rohkem kui tänavu.
Nn. ässad ehk liigid, mida vaadeldi vaid ühes linnas: Haapsalu – rooruik, nõmmelõoke, linavästrik, hele-urvalind; Kuressaare – viupart, soopart, punapea-vart, suurkoovitaja, liivatüll; Kärdla – merisk, tõmmukajakas, punarind; Pärnu – värbkakk, hangelind; Suure-Jaani – kanakull, jäälind; Tallinn – nurmkana, tait; Tartu: kodukakk.
Uudistaja/linnuhuviliste arvutilist
Keskkonnahariduse andmebaas aitab loodust tundma õppida
Keskkonnaministeeriumi (KKM) eestvõttel on valminud kodulehekülg www.keskkonnaharidus.ee, kus on ülevaade Eestis keskkonnaharidust pakkuvate asutuste ning nende õppekavasid toetavate programmide kohta.
“Kohe avaküljel on Eesti maakondade kaart. Kui sealt valida otsitav maakond ja sellel klõpsata, siis leiab selle piirkonna looduskeskused koos nende pakutavate õppeprogrammidega,” selgitas KKM keskkonnahariduse peaspetsialist Kristi Põllumäe. “Kuid otsinguvõimalusi on mitu ehk koolid koos õppematerjalidega on leitavad ka kodulehekülje menüüde kaudu.”
Võrgukülje andmebaas on abiks kogu aastaks õuesõppetundide planeerimisel. Siit saab materjale nii tundide jaoks kui ka näiteks loodusmatkade korraldamiseks. Samas leiab andmebaasist ka sobiva loodushariduskeskuse, kuhu saab õpilaste või isegi lasteaialastega loodustarkuse kogumiseks kohale minna. Näiteks neile, kes tunnevad huvi soode ja rabade vastu, pakub kodulehekülg kohad, kus neid saab kõige paremini tundma õppida. Enne matkale minekut saab vajalikud töölehed kaasa trükkida.
Andmebaasi otsingusüsteemi kaudu on võimalik leida sobivad materjalid vanuse, piirkonna ja teema järgi. Praegu on andmebaasis 49 loodushariduskeskust ning üle 130 programmi. Peale suure hulga õppeprogrammide leiab ka keskkonnaharidusliku sisuga õppematerjale või viiteid nendele.
Andmebaasi kodulehekülge haldab KKM, selle valmimist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.
KKM
TASUB OSALEDA
Jälle registreeritakse veebis lindude saabumist
Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) vahendusel osaleb Eesti ka tänavu BirdLife International’i üle-euroopalises projektis “Kevad ärkab” (“Spring alive”), kus internetiportaali vahendusel registreeritakse nelja üldtuntud rändlinnuliigi, valge-toonekure, käo, suitsupääsukese ja piiritaja kohalejõudmist.
Nimetatud lindude esmasaabumisi saate registreerida internetis aadressil http://www.springalive.net/, kus tuleb valida eestikeelne link sisusse.
Eesti vaatlejad olid 2008. aastal väga aktiivsed ja edukad, olles sissekannete arvu poolest viiendal kohal Euroopas.
EOÜ
Teleskoobiga tähistaeva all
Üks rahvusvahelise astronoomia-aasta eesmärke on näidata võimalikult paljudele inimestele tähistaevast läbi teleskoopide. Seda püütakse Eestiski teha nii palju, kui ilm vähegi võimaldab.
Sel nädalal on vaatlusõhtud projekti “100 tundi astronoomiat” raames kavas lausa kogu maailmas. Muidugi on need tasuta vaatlusõhtud võimalikud vaid selge ilma korral, aga vähemalt eilne ilm andis selleks lootust.
Tallinnas on vaatlusõhtud Tallinna tehnikaülikooli peahoone juures ja Linnahalli promenaadil; peale selle tehakse laupäeva ja pühapäeva keskpäeval Linnahalli juures Ridamuse korraldatud Päikese-vaatlusi.
Eilsest kuni pühapäevani kell 20.30–23 on projekti “100 tundi astronoomiat” vaatlusõhtud ka Tartu observatooriumis Tõraveres.
Ahhaa keskus ja Tartu tähetorni astronoomiaring seadsid oma selle nädala üritused paika nii, et kui ilm on pilves, asendatakse välisvaatlused planetaariumi täheetendustega kusagil siseruumis. Eile oldi Sindis, täna minnakse Valka, homme Viljandisse ja pühapäeval Rakverre. Umbes sama moodi talitatakse Türil, kus pilves ilma korral saab kuulata amatöörastronoom Sven-Erik Enno loengut.
Täpsema ajaplaaniga saab tutvuda veebilehel http://www.astronoomia.ee/date/2009/04/?ec3_listing=events.
www.astronoomia.ee
Omnibuss viib karsti- ja linnumaadele
Looduse Omnibussi homne kevadretk suundub meie uhketele karstialadele Kostiverre, Tuhalasse ja Kuimetsa. Juhendavad geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre, geoloog ja paevana Rein Einasto ning Tuhalas looduskeskuse juhataja ja Nõiakaevu peremees Ants Talioja. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 17. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 125, õpilastele 75 krooni.
Pühapäeval, 5. aprillil minnakse kevadisele linnuretkele Läänemaale, Läänemaa linnuklubi eestvedaja Tarvo Valkeri seltsis Haapsalu ja Matsalu kandi linde vaatama ja kuulama. Söögid-joogid kaasa. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 10, tagasi Tallinna saab kell 20. Sõidu hinnad on 150 ja 100 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
RMK metsaviktoriin
Esmaspäeval algas juba kaheksandat korda igakevadine interaktiivne RMK metsaviktoriin Eesti koolidele.
Viktoriini algusest peale korraldanud RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandiku sõnul on viktoriinil väga suur osa aktiivsetel õpetajatel, sest osaletakse klasside kaupa. Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 4.–5., 6.–9. ja 10.–12. klass. Õpetaja, kes soovib oma klassiga viktoriinil osaleda, saab selleks registreeruda aadressil www.rmk.ee/viktoriin kooli e-posti aadressi ja parooli alusel. Vastuseid saab anda kuni 17. aprillini ja tulemused kuulutatakse välja metsanädalal.
Parimad klassid saavad auhinnaks metsapäeva või loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub ka bussisõidu kompensatsioon iga vanuserühma parimale klassile kuni 2000 krooni ning 2. ja 3. koha saavutanud klassile kuni 1000 krooni eest. Auhindadega tunnustatakse ka parimate klasside juhendajaid-õpetajaid.
Viktoriin on saanud alguse 2002. aastal Harjumaa koolidele kevaditi korraldatud metsaviktoriinist. Esimesel kahel aastal saatsid klassid oma vastused paberil. 2003. aastal aga oli juba tuhatkond vastajat ning ainuvõimalik lahendus oli viktoriini kolimine internetti. Tiigrihüppe sooritanud metsaviktoriinile on lisandunud pildiküsimused, mis muudavad selle värvilisemaks ja lahendajatele huvitavamaks.
Mullu osales viktoriinil 432 klassi 5760 õpilasega.
RMK
Teemapäev ja näitus “Kallast flamingolilleni”
Pühapäeval, 5. aprillil tähistatakse TÜ botaanikaaias (Lai 38) palmipuudepüha teemapäevaga “Kallast flamingolilleni”, kus tutvustatakse palmide all, vahel ja peal kasvavaid võhalisi.
Kell 11 avatakse võhaliste näitus, 12 algab loeng võhalistest, 14 saab vaadata slaidiprogrammi “Võhad, köied ja juured” ja kell 15 toimub ekskursioon kasvuhoonetes. Päeva jooksul on ka viktoriin, konsultatsioonid ja muud põnevat.
Ostetud piletite vahel loositakse välja botaanikaaia aastane tasuta külastusõigus. Võhaliste näitus on lahti 19. aprillini.
TÜ
Loodusfotonäitus Narvas
Esmaspäeval, 30. märtsil avati Narva muuseumis linnuse 4. korrusel fotonäitus Ida-Virumaa kaitsealadest.
Näitus on lahti kuni 1. juunini. Fotode autorid on Jürgen Öövel, Kaili Viilma ja Ants Animägi. Piltide juurde on lisatud eesti- ja venekeelsed selgitavad tekstid.
Keskkonnaamet
Läänemere suvegümnaasium Turu saarestikus
Soome Kesälukioseura (Suvegümnaasiumi selts) pakub Eesti gümnaasiuminoortele võimalust osaleda Läänemere suvegümnaasiumis Turu saarestikus Seilis 22.–28. juunil (vt. http://www.kesalukio.fi/itameri.shtml).
Läänemere suvegümnaasiumisse on oodatud keskkonnateemadest ja Läänemere uurimisest huvitatud Soome ja Eesti gümnasistid. Kursusel on võimalik õppida ka sukeldumist. Läänemere suvegümnaasium korraldatakse Turu ülikooli Saarestikumere uurimuskeskuses Seili saarel (www.utu.fi/erill/saarmeri).
Soome keele oskus on soovitatav, sest õppetöö toimub soome ja inglise keeles. Kursusel on ka üks õpetaja Eestist ja vajaduse korral kohandatakse kursust Eesti õpilaste vajadust mööda.
Kursuse hind (majutus, toitlustus, õppetöö ja vajalikud töövahendid) on 380 eurot, reisikulud maksavad osavõtjad ise. Osavõtuks on võimalik taotleda abiraha Kesälukioseurast. Selleks tuleb saata Kesälukioseurasse põhjendatud taotlus enne 30. aprilli. Osalemistaotlusi saab täita kuni 31. maini aadressil http://www.kesalukio.fi/hakulomake.shtml.
Huvi ja küsimuste korral võib eesti keeles pöörduda Kesälukioseurasse Anneli Laaneotsa poole (anneli.laaneots@kesalukioseura.fi või telefonil +3589 6860 7718.
Kesälukioseura
Eelteade suveks: puupäevad “Ühest puust riistad” Soomaal
11.–14. juunil peetakse Karuskose talus Raudna jõe kaldal meistrite õpipajad ja traditsiooniline puutööseminar. Üritust toetavad Eesti rahvakultuuri ja käsitöö selts (ERKL), TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (TÜ VKA) ja Soomaa.com.
Eesti haabjaseltsi üritus annab avalöögi ERKLi 2010. aasta teemasse: puutöö.
Puupäevade laagri raames saab tutvuda nii ühepuupaatide tehnoloogiaga kui ka muude ühest puust voolitud tarbeesemete (lusikad, kausid, ummiknõud) valmistamisega. Üheskoos leitakse vastused küsimustele, kuidas valmistada toorest puust küljelt õõnestatud riistu sääraselt, et need kuivamise käigus ei lõheneks, kuidas leida selleks sobiv materjal ja viimistlus.
Laagris avaneb harukordne võimalus osaleda paadi parraste koolutamisel ehk haabja laotamisel. Samuti proovitakse põletusvõtet, mille abil on valmistatud iidseid anumaid. Juhendajateks on TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud ja üliõpilased ning teised oma valdkonna meistrid või harrastajad. Lähemalt saab programmi uurida ka www.soomaa.com.
Laagris saab osaleda kuni 30 inimest. Ööbitakse oma telkides või ühises püstkojas. Registreeruda saab e-posti teel: ltomasberg@yahoo.com. Kuni 30. aprillini laagrisse registreerijatele hind koos toiduga 2500 krooni, edaspidi 2900 krooni. Sööjaid ootab ka õhtune suupiste lõkke ääres. Oma toidu sööjatele on laagri hind vastavalt 2000 ja 2500 krooni.
MTÜ Eesti Haabjaselts
MAAILMAST
Lennureisijate arv vähenes veebruaris rekordiliselt
Rahvusvahelise lennutranspordi assotsiatsioon (IATA) andmeil vähenes maailma lennureisijate arv veebruaris 10,1 protsenti võrreldes 2008. aasta sama kuuga, lüües jaanuari 5,6-protsendilist langusrekordit.
Ehkki samal perioodil vähendasid lennukompaniid ka suurel määral lennu mahtusid, ei suutnud 5,9-protsendiline lendude vähendamine nõudluse kukkumisega sammu pidada ja lennukite täituvus kahanes 69,9 protsendini, mis on 3,2 protsenti väiksem kui mullu samal ajal. Kolmandat kuud järjest vähenes rohkem kui viiendiku võrra ka lennukiga veetava kauba hulk.
Enim vähenes reisijate arv Aafrikas: 13,7 protsenti. Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oli see suhtarv 12,8, Põhja-Ameerikas 12, Euroopas 10,1 ja Ladina-Ameerikas 3,8. Ainus piirkond, kus lennureisijate arv suurenes, oli Lähis-Ida, aga sealgi oli kasv kõigest 0,4 protsenti.
infoturism.ee/logistikauudised.net
Loodetavasti saavad turteltuvid nüüd ohutult üle Malta Euroopasse lennata (foto: Denis Cachia/BirdLife)
Kevadist linnujahti Maltal tänavu ei peeta
Sellise maailma linnukaitsjaid rõõmustanud avalduse tegi Malta riigitelevisioonis saareriigi peaminister Lawrence Gonzi. Muidu tuleks maltalastel anda vastust Euroopa kohtus.
BirdLife Malta presidendi Joseph Mangioni sõnul annab see ammu oodatud kinnitus lootust, et Maltagi liitub kogu Euroopa looduskaitsepingutustega. Ta kutsus poliitilisi parteisid üles loobuma suhtumast linnujahti kui kahe vastasrinna võitlusse: sellega tuleb pigem tegelda kui tõsise looduskaitseprobleemiga.
Kaks kevadisest jahist enim ohustatud liiki on olnud põldvutt ja turteltuvi; loodetavasti on nende tiivuliste kodutee Euroopasse sel aastal muretu.
BirdLife
Kasutatud rataste poed-töökojad on Suur-Stockholmis tavalised
Prooviratturid Stockholmis
Rootsi pealinnas alustati juba 2004. aastal Stockholmi mobiilsuse projekti, mille peamine siht on panna linna elanikud liikuma lihtsal, odaval ja tõhusal viisil, hoides samas elukoha keskkonda nii tervislikuna kui võimalik.
Üks osa sellest projektist oli aasta väldanud nn. prooviratturite projekt, milles lõi kaasa üle 600 katsealuse. Katse algatajad pöördusid piirkonna tööandjate poole palvega mõjutada oma töötajaid liikuma auto asemel jalgrattaga. Osalejaid uuriti küsimustike, iganädalaste ettekannete ja tervisetestidega enne ja pärast katse algust. Nüüdseks kokku võetud tulemused osutusid väga julgustavateks. Keskmine “endine autojuht” läbis nädalas jalgratta seljas varasemast 15–30 kilomeetrit rohkem, vähendas oma süsihappegaasiheidet 40 kilo ja sai ka ise ühest liigsest kehakaalukilost lahti. Nädalas hoiti inimese kohta keskmiselt kokku 160 Rootsi krooni. Rohkem kui poolte katses osalenute tervisenäitajad paranesid ja seda pidasidki nad katse parimaks tulemuseks. Suurima stiimulina mainiti tehtud terviseuuringuid.
ELTIS
Kuninghahk, kauge Põhjala värvikas liik (foto: Omarrum/Flickr/BirdLife)
Ameerika kalandusametnikud aitavad kaitsta arktilisi ökosüsteeme
Vaikse ookeani põhjaosa kalandusnõukogu (NPFMC) otsustas mitte laiendada töönduslikku kalapüüki Ameerika vetes Beringi väinast põhja pool. NPFMC sõnul kannatavad piirkonna ökosüsteemid niigi kliima soojenemise tõttu, uusi stressitegureid ei tohi lisanduda.
Kalandusest tulenevad ohud Arktika lindudele on juhuslik kaaspüük, toiduobjektide vähenemine ja elupaiga muutused. Eriti ohtlikuks peetakse põhjatraalimist, mis vaesestab selliste merepõhjas toituvate liikide nagu prillhahk toidukaarti kuuluvate limuste ja muude põhjaloomade varu. Olulisi muutusi toiduahelaisse tooks ka piirkonna väheste oluliste kalaliikide, näiteks arktika tursa püük.
Piki Alaska vaikse ookeani rannikut asub 23 tähtsat linnuala (IBA), millest üks eriti oluline on Tšuktši meres Ledyardi lahes. Seal käib toitumas 33 000 prillhahka ja 500 000 kuninghahka. Tšuktši mere idaosaga on ühel või teisel moel seotud peaaegu kogu kuninghaha Ameerika ja Kanada asurkond. Samuti on see oluline paik ohustatud kirjuhahale ja kriitiliselt ohustatud alklasele mägi-kirjuördile.
Birdlife
Eks näe, kui kaua ilmasoe kalureid Peipsile lubab. Eelmisel laupäeval kirendas valge väli veel tuhandetest tumedatest täppidest (pilt on tehtud Nina küla lähedal Tartumaal).
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|