Mats Kangur võitis kategoorias „Loomad tegutsemas”, …

 

… Mehis Maipuu  kategoorias „Taimed ja seened” ning …

… Jarek Jõepera maastikupiltide kategoorias, pälvides üksiti ka võistluse Grand Prix’.

Jarek Jõepera pildistas aasta foto

Läinud pühapäeval jagati Tallinna linnahallis Looduse aasta foto 2009 auhindu.

Tantsivad Hundid, üksikkategooria esimese auhinna pälvisid seekord täiskasvanuist Urmas Tartes (loomaportreed), Mats Kangur (loomad tegutsemas), Mehis Maipuu (taimed ja seened), Jarek Jõepera (maastikupildid), Sven Zaèek (inimene ja loodus), Ülo Udumäe (vormi mängud looduses) ja Kaido Haagen (maailma loodus); noortest Merily Salura (loomapildid), Mart Salumäe (looduspildid), Johann-Maria Parv (inimene ja loodus) ja Hendrik Osula (maailma loodus) ning lastest Jakob Oetjen (loomapildid), Carl Gaspar Nugis (looduspildid), Mikko Leo Selg (inimene ja loodus) ja Monika Väliste (maailma loodus). Võistluse Grand Prix’ sai oma maastikukategoorias võitnud pildiga Jarek Jõepera.

Kõiki võitjaid teada ja nende pilte näha saab Looduse Omnibussi võrgupaigast http://www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Uudistaja/Looduse Omnibuss

Riigi metsamehed linde ei sega

Seitsmendat aastat järjest algas riigimetsas lindude pesitsusaja kevadsuvine raierahu, mis kestab 15. juunini. Samas läks käima metsauuendushooaeg.

Raierahu perioodil hooldatakse noorendikke, puhastatakse metsasihte, korrastatakse elektriliinide kaitsetsoone. RMK on sõlminud lepingud 350 füüsilise isiku ning 175 ettevõtte ja FIEga. RMK töölisi osaleb metsauuendustöödel üle 300.

Tänavu istutatakse riigimetsas uut metsa 3740 hektaril. Mulda pannakse 10,1 miljonit istikut: kuuski 5,7, mände 3,5 ja kaski 0,5 miljonit. Ammendatud karjääride taasmetsastamiseks pannakse sel aastal kasvama umbes 400 000 mändi ja kaske. Metsakülvi tehakse tänavu 490 hektaril, looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 150 hektaril.

Raierahu ajal peatab RMK raietegevuse riigimetsades. Erand tehakse üksnes kahjustatud metsade sanitaarraiele, hoidmaks ära haiguste levikut, ning raadatavale metsamaale, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub. Raierahu kehtestades on lähtutud säästliku metsamajandamise põhimõtetest ja RMK kevadsuviste raiete strateegiast. See suunab RMK tegevust selliselt, et senisest enam oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik.

RMK

Aardeotsijad hävitavad Eesti kultuuripärandit

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinna ülikooli ajaloo instituut, arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu, Eesti ajaloomuuseum, Eesti arheoloogiaselts, Eesti muinsuskaitse selts, Õpetatud Eesti selts ja akadeemiline ajalooselts pöördusid läinud nädala lõpus Eesti rahva poole ühisavaldusega, milles taunitakse viimasel ajal Eestis intensiivistunud nn libaarheoloogide tegevust.

„Tegu on inimestega,” selgitavad avalduse autorid, „kes otsivad metallidetektoreid kasutades muinsusesemeid, aardeid või münte, et need kas Eestis või välismaal maha müüa või siis oma isiklikesse kollektsioonidesse koguda.” Sel moel rikutakse kõige otsesemalt muinsuskaitseseaduse sätteid, „arheoloogiliste muinsuste väljakaevamine ilma muinsuskaitseameti loata on ebaseaduslik, samuti pole lubatud nende kollektsioneerimine ega nendega äritsemine. Seaduse järgi on muinasleiud riigi omand – kogu Eesti rahva vara”.

Pöördumises kinnitatakse, et „Eesti kultuuripärandi hävitamist ja muinsusesemetega äritsemist on võimalik tõkestada ainult kogu üldsuse kaasabil. Seepärast kutsume kõiki omavalitsustöötajaid, maaomanikke, tollitöötajaid, politseinikke, kaitseliitlasi, antikvaare, üldse kõiki aatelisi Eestimaa inimesi olema oma elupaigas ja tööpiirkonnas tähelepanelikud ning tõkestama seesugust Eesti teadusele ja kultuurile hävituslikku tegevust.” Kahtluse korral, et tegemist on omaalgatuslike muinasvarade otsijatega, tuleks jätta meelde isikute tundemärgid, üles märkida autonumber ja toimunust kohe teavitada kas muinsuskaitseametit (640 3050 või info@muinas.ee) või maakonnainspektorit (kontakt vt: www.muinas.ee).

TÜ

Noore looduskaitsja auhinna sai Murel Merivee

19. aprillil andis Eestimaa looduse fond (ELF) Tallinna linnahallis aasta loodusfotovõitluse lõpuüritusel üle noore looduskaitsja auhinna, millega kaasneb stipendium 10 000 krooni.

Þürii otsustas auhinna anda Murel Meriveele. 25aastane Merivee on viimasel ajal pidevalt muutuvas looduskaitsesüsteemis töötanud alates 2003. aastast: aastatel 2003–2005 Nigula looduskaitseala administratsioonis spetsialistina, tegeledes kaitse planeerimise ja pool-looduslike koosluste hooldamise korraldamisega, 2006–2008 riikliku looduskaitsekeskuse kaitseplaneerimise spetsialistina ning alates käesolevast aastast keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialistina. Ta on lõpetanud 2006. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning tema lõputöö teema oli looduskaitsespetsiifiline: „Rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse kui investeering”.

Murel Merivee on arendanud Eesti-Läti looduskaitselist piiriülest koostööd Nigula LKA ja Põhja-Vidzeme BKA vahel, olnud aktiivne ja edukas vabatahtlike kaasaja looduskaitsetöödesse ning propageerinud looduskaitset ja edendanud loodusharidust.

Noore looduskaitsja auhind loodi ELFi juurde 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani eestvedamisel. Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinda rahastavad Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhinna þüriisse kuulusid Kaja ja Alex Lotman, ELF nõukogu liige Mart Jüssi, ornitoloog Tiit Randla ja eelmine noore looduskaitsja auhinna saaja Tarvo Valker.

ELF

Eesti geoloogia selts – 20

Geoloogide klubi, mis loodi 1985. aastal, vormistati 1989. aastal Eesti geoloogia seltsiks (EGEOS). Enam kui 20 aastat tagasi tajusid aastakümneid Nõukogude Liidu keskvõimu kontrolli all töötanud ENSV geoloogia valitsuse geoloogid ja TA geoloogia instituudi teadlased võimalust taasiseseisvuda.

Seltsi loomise eesmärk oli vajadus ühendada sõltumatusse ühiskondlikku organisatsiooni võimalikult palju geolooge ja geoloogiahuvilisi. Juhinduti vajadusest aidata Eesti majandust, kaitsta elukeskkonda ja maapõue ning tõsta geoloogia ja loodushoiu-alase harituse taset.

Seltsi põhikirja kavandi koostas Viktor Kõrvel 1989. aasta alguses. Seltsi 45 asutajaliiget kogunesid 31. mail 1989. aastal omaaegse Eesti Projekti majja. Nende hulka kuulusid ka Soome geoloogiakeskuse tollane peadirektor Kalevi Kauranne ja Soome geoloogia seltsi president Matti Saarnisto, kes astusid seltsi esimesteks välisliikmeteks. Koosolekul valiti seltsi ajutine volikogu ja otsustati iga-aastase üldkogu kokkutuleku aeg. Sama aasta 11. detsembril valiti seltsi esimeseks presidendiks Anto Raukas. Hiljem juhtisid seltsi tegevust Vello Klein (1994–1998), Rein Raudsep (1998–2002), Tarmo All (2002–2006) ja Alvar Soesoo (2006–2008). Alates 2008. aasta maikuust tüürib seltsi tegevust Meeme Veisson. Seltsi kuulub 2009. aasta seisuga 228 liiget, sh 12 au- ja 23 välisliiget.

EGEOS on 20 aasta jooksul vahendanud oma liikmetele geoloogia-alast informatsiooni vestlusõhtutel ja konverentsidel, suunanud artikleid ja raamatuid avaldades erinevate ametkondade spetsialistide ühistegevust ning korraldanud ekskursioone Eesti ja välismaa loodusobjektide tutvustamiseks. Seltsi prioriteet on olnud innustada noori spetsialiste ning õpetada geoloogia aluseid koolinoortele. Periooditi toimuvad Eesti geoloogide ülemaailmsed kokkutulekud ja suvepäevad. Aastast 1993 on EGEOS Euroopa geoloogiaseltside assotsiatsiooni (AEGS) liige.

EGEOS

Keskkonnainspektsioon rehkendas kokku patusummad

Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimeses kvartalis 765 keskkonnaalast rikkumist, mille eest määras trahve 576 isikule kogusummas 1,1 miljonit krooni. Lisaks tehti 34 isikule suuline hoiatus ning 33 isikule määrati 6 610 krooni eest hoiatustrahve.

Üle poole rikkumistest ehk 438 juhtumit on seotud kalapüügivaldkonnaga, mis on läbi aastate olnud üks suurema rikkumiste arvuga valdkondi. Tõenäoliselt suurendas sel aastal püügirikkumiste arvu ka pikalt kestnud jääaluse püügi periood.

Arvukamalt tuvastati rikkumisi veel ranna- ja kaldakaitses, samuti jäätmevaldkonnas ja veekaitses, kus registreeriti vastavalt 87, 57 ja 52 rikkumist. Metsaõigusrikkumisi fikseeriti 48 ja jahiseaduse rikkumisi 33 korral.

Maakondade lõikes registreeriti enim rikkumisi Harju-, Pärnu- ja Tartumaal, vastavalt 164, 139 ja 129 rikkumist. Kõigis kolmes maakonnas langeb suur osa rikkumistest kalapüügi arvele.

2008. aasta sama perioodiga võrreldes suurenesid nii üldine rikkumiste arv kui ka trahvitud isikute arv kumbki 157 võrra. Rikkumiste üldarvu kasv tuli peamiselt kalapüügi ning ranna- ja kaldakaitse valdkonna rikkumiste suurenemise arvelt. Trahvide kogusumma kasvas võrreldes möödunud aasta kolme kuuga ligi 131 tuhat krooni.

Samas vähenes rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suurus. Kui möödunud aasta esimese kolme kuuga arvestati keskkonnakahju kokku 967 544 krooni, siis tänavu hinnati kahju suuruseks 370 216 krooni. Keskkonnakahju suurus võib siiski veel muutuda, sest mitmed esimeses kvartalis alustatud menetlused on pooleli.

Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaamet alustab õuesõppega

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond pakub alates 20. aprillist 15. juunini lasteaedadele ja üldhariduskoolidele rohkem kui kuutkümmet õppekava toetavat loodus- ning keskkonnaharidusliku sisuga õppeprogrammi.

Õuesõppe raames tutvustatakse looduskeskustes, kaitsealade õpperadadel, parkides ja koolide vahetus ümbruses Eesti looduse maastikulist mitmekesisust, elurikkust ja kaitseväärtusi, uuritakse organismidevahelisi suhteid kooslustes läbi aastaaegade. Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid, mõne programmi puhul kaasatakse ka kohalikke retkejuhte.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, transport tellija kulul. Meeldima hakanud programmi tellimiseks tuleks ühendust võtta programmi kontaktisikuga.

Eelmisel aastal viis riiklik looduskaitsekeskus (üks nüüdse keskkonnaameti eelkäijatest) läbi üle 600 õuesõppe programmi, milles osales ligi 15 000 õpilast.

Programmide sisuga saab tutvuda keskkonnahariduse andmebaasis http://www.keskkonnaharidus.ee. Programmide nimekirja leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee uudiste rubriigist.

Keskkonnaamet

Jätke linnud rahule!

Keskkonnaamet tuletas oma 17. aprilli pressiteates meelde, et lindudel on alanud pesitsusperiood; vastavalt looduskaitseseadusele ei tohi linde tahtlikult häirida ja nende pesi lõhkuda.

Looduskaitseseadus (§ 55 lg 61 p1 ja 2) sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Erandiks on juhud, kui on vajalik tagada lennu- või elanikkonna ohutus, vältida põllumajanduse, kalakasvatuse kahjustamist ning teadus- või õppeotstarbel. Neil nimetatud juhtudel tuleb selleks taotleda keskkonnaameti luba.

Eelpoolnimetatud põhjustel saab keskkonnaameti loaga lindude arvukust (v.a. kaitsealused linnud) piirata munade korjamise ja kahjustamisega või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringse laskmise või püüdmisega (LKS § 58 lg 8).

Keskkonnaamet