Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
24. aprill  2009



JÜRIPÄEVA-AJA HETKI





 
19. aprill: … ja meie igapäevast leiba anna meile…

 


Laiale sinisele teele

 


23. aprill: jalutades helesinises rohus

 


24. aprill: päevasoe meelitab pungad paisuma

  

Eelmise Uudistaja ilmumisest möödunud nädala jooksul tegi muidu tükk aega üsna ühetaoline ilm (öösiti ja hommikuti külm, päeval jahe) mõnegi tõsisema jõnksu. Läinud laupäev üllatas lörtsisaju ja laevaliiklust häirinud, paiguti lausa peatanud tormituulega, selle nädala keskel tuli ometi ka sellist kevadsooja, mis puudel-põõsastel pungad lootusrikkuses rohetama pani.

 

 



UUDISTAJA SOOVITAB





Aprillikuu Eesti Loodus

Raik-Hiio Mikelsaar kirjutab avaloos päristuumsete süstemaatikast: selle kujunemisest ning mismoodi võiks elupuu välja näha tänapäeval.

Eve Niinemets pajatab tillukestest, kuid põnevatest kodaamööbidest.

Aasta puu rubriigis tutvustatakse käopäkka. Parasiittaim elab lehtpuude juurtel ning eriti meeldib talle nugida just sarapuul.

Kõrvenõges seostub enamasti sügelevate kuppudega. Ent nagu kirjutab Urmas Kokassaar, on seda taime läbi aegade kasutatud toiduainena: suppides, putrudes, kastmetes. Värskest nõgesest saab mahla ja on võimalik alkohoolseidki jooke valmistada. Lisaks ei ole Eestis just palju taimi, mida nii vara kevadel süüa saab.

Seekordne intervjuu on Kalju Kasega. Juttu tuleb nii sordiaretuse ajaloost kui ka selle erilise töö olemusest.

Kolm lugu on lusitaania teeteost. Hispaania mõrvartigu, kes mitmel pool Euroopas võõrliigina kurja teeb, on nüüd ka Eestisse jõudnud. Räägitakse nälkja eluolust, levikust ning lugeja leiab nälkjate määramist hõlbustava tabeli.

Professor Karl Eichwaldi tegemistest kirjutab Hans Trass.

Tööjuhend on seekord peegelkaamerale objektiivi valimisest.

Marten Laur, Eesti Looduse toimetaja

 
  

Loodusajakiri pakub huvilistele tasuta lugemisvara

Sõpradele meelehea tegemiseks ja toimetuse kolimise hõlbustamiseks on huvilistel võimalik saada MTÜ Loodusajakiri Tallinna toimetusest TASUTA vanemaid Horisondi, Eesti Looduse, Loodusesõbra ja Eesti Metsa numbreid.

Selleks tuleb võtta ette teekond toimetusse, mis asub Tallinnas Laulupeo tänav 2 neljandal korrusel. Pakkumine kehtib 24.–30. aprillini. Toimetus on tööpäeviti avatud kl 11–18.

Samast on võimalik osta eriti soodsalt – 50 krooni eest – ka teaduse- ja looduse aastaraamatuid „Lehed ja tähed” ning ajakirjade uuemaid numbreid.

Loodusajakiri
  
 

  



Kahekümnes roheliste rattaretk toimub 8.–10. mai 2009
ja kannab sel aastal pealkirja “Kuidas elad, Luitemaa?” Rattamatk saab alguse Kilingi-Nõmmelt, Pärnumaa kaguosa traditsioonilisest majandus- ja kultuurikeskusest. Kolme päeva jooksul läbivad ratturid 200 kilomeetrit, saavad ülevaate paikkonna rikkalikest looduskaitse- ning linnu-uurimise traditsioonidest, samuti Liivimaa ajaloolistest piiridest ja metsavendadega seotud pärimusest. Laagripaikades on võimalus jälgida eurodebatti läbiva teemaga EL-iga liitumise mõjust Eesti loodusele ja keskkonnakaitsele, saada ülevaade Nigula metsloomade taastuskeskuse tööst ning lisaks pakub Keskkonnatelk võimalust arutleda teemadel “Rattarikkaks” ja “ Võlguelamine.” Rattaretkelistele pakuvad muusikalist meelelahutust Justament, Svjata Vatra, Liisi Koikson, Piccolo Folk, Tiit Born, Bonzo jt. Registreerimine retkele 13. aprillist 5. maini. Täpsem info
www.rattaretked.ee.

 


            

EESTI UUDISEID




Mats Kangur võitis kategoorias „Loomad tegutsemas”, …

 

… Mehis Maipuu  kategoorias „Taimed ja seened” ning …

… Jarek Jõepera maastikupiltide kategoorias, pälvides üksiti ka võistluse Grand Prix’.

 

Jarek Jõepera pildistas aasta foto

Läinud pühapäeval jagati Tallinna linnahallis Looduse aasta foto 2009 auhindu.

Tantsivad Hundid, üksikkategooria esimese auhinna pälvisid seekord täiskasvanuist Urmas Tartes (loomaportreed), Mats Kangur (loomad tegutsemas), Mehis Maipuu (taimed ja seened), Jarek Jõepera (maastikupildid), Sven Začek (inimene ja loodus), Ülo Udumäe (vormi mängud looduses) ja Kaido Haagen (maailma loodus); noortest Merily Salura (loomapildid), Mart Salumäe (looduspildid), Johann-Maria Parv (inimene ja loodus) ja Hendrik Osula (maailma loodus) ning lastest Jakob Oetjen (loomapildid), Carl Gaspar Nugis (looduspildid), Mikko Leo Selg (inimene ja loodus) ja Monika Väliste (maailma loodus). Võistluse Grand Prix’ sai oma maastikukategoorias võitnud pildiga Jarek Jõepera.

Kõiki võitjaid teada ja nende pilte näha saab Looduse Omnibussi võrgupaigast http://www.looduseomnibuss.ee/?page=34.

Uudistaja/Looduse Omnibuss

 

 

Riigi metsamehed linde ei sega

Seitsmendat aastat järjest algas riigimetsas lindude pesitsusaja kevadsuvine raierahu, mis kestab 15. juunini. Samas läks käima metsauuendushooaeg.

Raierahu perioodil hooldatakse noorendikke, puhastatakse metsasihte, korrastatakse elektriliinide kaitsetsoone. RMK on sõlminud lepingud 350 füüsilise isiku ning 175 ettevõtte ja FIEga. RMK töölisi osaleb metsauuendustöödel üle 300.

Tänavu istutatakse riigimetsas uut metsa 3740 hektaril. Mulda pannakse 10,1 miljonit istikut: kuuski 5,7, mände 3,5 ja kaski 0,5 miljonit. Ammendatud karjääride taasmetsastamiseks pannakse sel aastal kasvama umbes 400 000 mändi ja kaske. Metsakülvi tehakse tänavu 490 hektaril, looduslikule uuenemisele aidatakse kaasa 150 hektaril.

Raierahu ajal peatab RMK raietegevuse riigimetsades. Erand tehakse üksnes kahjustatud metsade sanitaarraiele, hoidmaks ära haiguste levikut, ning raadatavale metsamaale, mille kasutusotstarve pärast raiet muutub. Raierahu kehtestades on lähtutud säästliku metsamajandamise põhimõtetest ja RMK kevadsuviste raiete strateegiast. See suunab RMK tegevust selliselt, et senisest enam oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik.

RMK

 

 

Aardeotsijad hävitavad Eesti kultuuripärandit

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinna ülikooli ajaloo instituut, arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu, Eesti ajaloomuuseum, Eesti arheoloogiaselts, Eesti muinsuskaitse selts, Õpetatud Eesti selts ja akadeemiline ajalooselts pöördusid läinud nädala lõpus Eesti rahva poole ühisavaldusega, milles taunitakse viimasel ajal Eestis intensiivistunud nn libaarheoloogide tegevust.

„Tegu on inimestega,” selgitavad avalduse autorid, „kes otsivad metallidetektoreid kasutades muinsusesemeid, aardeid või münte, et need kas Eestis või välismaal maha müüa või siis oma isiklikesse kollektsioonidesse koguda.” Sel moel rikutakse kõige otsesemalt muinsuskaitseseaduse sätteid, „arheoloogiliste muinsuste väljakaevamine ilma muinsuskaitseameti loata on ebaseaduslik, samuti pole lubatud nende kollektsioneerimine ega nendega äritsemine. Seaduse järgi on muinasleiud riigi omand – kogu Eesti rahva vara”.

Pöördumises kinnitatakse, et „Eesti kultuuripärandi hävitamist ja muinsusesemetega äritsemist on võimalik tõkestada ainult kogu üldsuse kaasabil. Seepärast kutsume kõiki omavalitsustöötajaid, maaomanikke, tollitöötajaid, politseinikke, kaitseliitlasi, antikvaare, üldse kõiki aatelisi Eestimaa inimesi olema oma elupaigas ja tööpiirkonnas tähelepanelikud ning tõkestama seesugust Eesti teadusele ja kultuurile hävituslikku tegevust.” Kahtluse korral, et tegemist on omaalgatuslike muinasvarade otsijatega, tuleks jätta meelde isikute tundemärgid, üles märkida autonumber ja toimunust kohe teavitada kas muinsuskaitseametit (640 3050 või info@muinas.ee) või maakonnainspektorit (kontakt vt: www.muinas.ee).

 

 

Noore looduskaitsja auhinna sai Murel Merivee

19. aprillil andis Eestimaa looduse fond (ELF) Tallinna linnahallis aasta loodusfotovõitluse lõpuüritusel üle noore looduskaitsja auhinna, millega kaasneb stipendium 10 000 krooni.

Žürii otsustas auhinna anda Murel Meriveele. 25aastane Merivee on viimasel ajal pidevalt muutuvas looduskaitsesüsteemis töötanud alates 2003. aastast: aastatel 2003–2005 Nigula looduskaitseala administratsioonis spetsialistina, tegeledes kaitse planeerimise ja pool-looduslike koosluste hooldamise korraldamisega, 2006–2008 riikliku looduskaitsekeskuse kaitseplaneerimise spetsialistina ning alates käesolevast aastast keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni kaitseplaneerimise spetsialistina. Ta on lõpetanud 2006. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning tema lõputöö teema oli looduskaitsespetsiifiline: „Rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse kui investeering”.

Murel Merivee on arendanud Eesti-Läti looduskaitselist piiriülest koostööd Nigula LKA ja Põhja-Vidzeme BKA vahel, olnud aktiivne ja edukas vabatahtlike kaasaja looduskaitsetöödesse ning propageerinud looduskaitset ja edendanud loodusharidust.

Noore looduskaitsja auhind loodi ELFi juurde 2005. aastal Kaja ja Alex Lotmani eestvedamisel. Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinda rahastavad Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhinna žüriisse kuulusid Kaja ja Alex Lotman, ELF nõukogu liige Mart Jüssi, ornitoloog Tiit Randla ja eelmine noore looduskaitsja auhinna saaja Tarvo Valker.

ELF

 

 

Eesti geoloogia selts – 20

Geoloogide klubi, mis loodi 1985. aastal, vormistati 1989. aastal Eesti geoloogia seltsiks (EGEOS). Enam kui 20 aastat tagasi tajusid aastakümneid Nõukogude Liidu keskvõimu kontrolli all töötanud ENSV geoloogia valitsuse geoloogid ja TA geoloogia instituudi teadlased võimalust taasiseseisvuda.

Seltsi loomise eesmärk oli vajadus ühendada sõltumatusse ühiskondlikku organisatsiooni võimalikult palju geolooge ja geoloogiahuvilisi. Juhinduti vajadusest aidata Eesti majandust, kaitsta elukeskkonda ja maapõue ning tõsta geoloogia ja loodushoiu-alase harituse taset.

Seltsi põhikirja kavandi koostas Viktor Kõrvel 1989. aasta alguses. Seltsi 45 asutajaliiget kogunesid 31. mail 1989. aastal omaaegse Eesti Projekti majja. Nende hulka kuulusid ka Soome geoloogiakeskuse tollane peadirektor Kalevi Kauranne ja Soome geoloogia seltsi president Matti Saarnisto, kes astusid seltsi esimesteks välisliikmeteks. Koosolekul valiti seltsi ajutine volikogu ja otsustati iga-aastase üldkogu kokkutuleku aeg. Sama aasta 11. detsembril valiti seltsi esimeseks presidendiks Anto Raukas. Hiljem juhtisid seltsi tegevust Vello Klein (1994–1998), Rein Raudsep (1998–2002), Tarmo All (2002–2006) ja Alvar Soesoo (2006–2008). Alates 2008. aasta maikuust tüürib seltsi tegevust Meeme Veisson. Seltsi kuulub 2009. aasta seisuga 228 liiget, sh 12 au- ja 23 välisliiget.

EGEOS on 20 aasta jooksul vahendanud oma liikmetele geoloogia-alast informatsiooni vestlusõhtutel ja konverentsidel, suunanud artikleid ja raamatuid avaldades erinevate ametkondade spetsialistide ühistegevust ning korraldanud ekskursioone Eesti ja välismaa loodusobjektide tutvustamiseks. Seltsi prioriteet on olnud innustada noori spetsialiste ning õpetada geoloogia aluseid koolinoortele. Periooditi toimuvad Eesti geoloogide ülemaailmsed kokkutulekud ja suvepäevad. Aastast 1993 on EGEOS Euroopa geoloogiaseltside assotsiatsiooni (AEGS) liige.

EGEOS

 

 

Keskkonnainspektsioon rehkendas kokku patusummad

Keskkonnainspektsioon registreeris tänavu esimeses kvartalis 765 keskkonnaalast rikkumist, mille eest määras trahve 576 isikule kogusummas 1,1 miljonit krooni. Lisaks tehti 34 isikule suuline hoiatus ning 33 isikule määrati 6 610 krooni eest hoiatustrahve.

Üle poole rikkumistest ehk 438 juhtumit on seotud kalapüügivaldkonnaga, mis on läbi aastate olnud üks suurema rikkumiste arvuga valdkondi. Tõenäoliselt suurendas sel aastal püügirikkumiste arvu ka pikalt kestnud jääaluse püügi periood.

Arvukamalt tuvastati rikkumisi veel ranna- ja kaldakaitses, samuti jäätmevaldkonnas ja veekaitses, kus registreeriti vastavalt 87, 57 ja 52 rikkumist. Metsaõigusrikkumisi fikseeriti 48 ja jahiseaduse rikkumisi 33 korral.

Maakondade lõikes registreeriti enim rikkumisi Harju-, Pärnu- ja Tartumaal, vastavalt 164, 139 ja 129 rikkumist. Kõigis kolmes maakonnas langeb suur osa rikkumistest kalapüügi arvele.

2008. aasta sama perioodiga võrreldes suurenesid nii üldine rikkumiste arv kui ka trahvitud isikute arv kumbki 157 võrra. Rikkumiste üldarvu kasv tuli peamiselt kalapüügi ning ranna- ja kaldakaitse valdkonna rikkumiste suurenemise arvelt. Trahvide kogusumma kasvas võrreldes möödunud aasta kolme kuuga ligi 131 tuhat krooni.

Samas vähenes rikkumistega kaasnenud keskkonnakahju suurus. Kui möödunud aasta esimese kolme kuuga arvestati keskkonnakahju kokku 967 544 krooni, siis tänavu hinnati kahju suuruseks 370 216 krooni. Keskkonnakahju suurus võib siiski veel muutuda, sest mitmed esimeses kvartalis alustatud menetlused on pooleli.

Keskkonnainspektsioon

 



Keskkonnaamet alustab õuesõppega

Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakond pakub alates 20. aprillist 15. juunini lasteaedadele ja üldhariduskoolidele rohkem kui kuutkümmet õppekava toetavat loodus- ning keskkonnaharidusliku sisuga õppeprogrammi.

Õuesõppe raames tutvustatakse looduskeskustes, kaitsealade õpperadadel, parkides ja koolide vahetus ümbruses Eesti looduse maastikulist mitmekesisust, elurikkust ja kaitseväärtusi, uuritakse organismidevahelisi suhteid kooslustes läbi aastaaegade. Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid, mõne programmi puhul kaasatakse ka kohalikke retkejuhte.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, transport tellija kulul. Meeldima hakanud programmi tellimiseks tuleks ühendust võtta programmi kontaktisikuga.

Eelmisel aastal viis riiklik looduskaitsekeskus (üks nüüdse keskkonnaameti eelkäijatest) läbi üle 600 õuesõppe programmi, milles osales ligi 15 000 õpilast.

Programmide sisuga saab tutvuda keskkonnahariduse andmebaasis http://www.keskkonnaharidus.ee. Programmide nimekirja leiab keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee uudiste rubriigist.

Keskkonnaamet

 

 

Jätke linnud rahule!

Keskkonnaamet tuletas oma 17. aprilli pressiteates meelde, et lindudel on alanud pesitsusperiood; vastavalt looduskaitseseadusele ei tohi linde tahtlikult häirida ja nende pesi lõhkuda.

Looduskaitseseadus (§ 55 lg 61 p1 ja 2) sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, samuti lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Erandiks on juhud, kui on vajalik tagada lennu- või elanikkonna ohutus, vältida põllumajanduse, kalakasvatuse kahjustamist ning teadus- või õppeotstarbel. Neil nimetatud juhtudel tuleb selleks taotleda keskkonnaameti luba.

Eelpoolnimetatud põhjustel saab keskkonnaameti loaga lindude arvukust (v.a. kaitsealused linnud) piirata munade korjamise ja kahjustamisega või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringse laskmise või püüdmisega (LKS § 58 lg 8).

Keskkonnaamet

 

 

 



TASUB OSALEDA




Mehiseid masinaid…



… ja mehiseid mehi Maamessilt.

  

Maamess Tartus

Eile avati Tartu Näituste messikeskuses järjekordne Maamess, mis kestab homseni.

Täna on mess avatud kl 9–18, homme kl 9–16.

 

Muidugi on messil kohal ka Loodusajakiri (fotol meie reklaamijuht Elo Algma).

Uudistaja



  

 

Nii ilusaid maju on vaid Supilinnas

 

Rohevahetuse hooaeg avatakse Supilinna päevadel

Kolmapäeval algasid Tartus järjekordsed Supilinna päevad. Laupäeval, 25. aprillil pakub Tartu vanim linnaosafestival aiasõpradele head võimalust vahetada omavahel aia- ja toataimi ning muud aiandusega seonduvat.

Kaheksandate Supilinna päevade platsipäev tähendab traditsiooniliselt head Eesti muusikat ja aktiivset tegemist. Kaasa saab lüüa täikal, rattaparanduse ja kompostikasti ehitamise töötoas, on võimalus vaagida tulevikuplaane ja õppida selgeks õiged võtted koduse tuleõnnetuse korral.

Koostöös MTÜga Eesti Aiaklubi saavad rohenäpud sel kevadel esimest korda kokku Supilinna päevadel, et vahetada kõike, mis aiandusega seondub. Rohevahetus on ühtlasi kogemusvahetuse ja uute tutvuste sõlmimise koht. Oodatud on ka need, kel pole seekord midagi ära anda, sest kindlasti saavad nad siit kaasa paar esimest asukat oma vastsesse aeda.

Rohelisel vahetusel kehtib kaks reeglit. Esiteks on rohevahetus tasuta: taimi, paljundusmaterjali ja aiatarbeid võib ainult vahetada või ära anda, mitte müüa. Teiseks, kui keegi soovib oma taimi rohevahetusel siiski müüa, tuleb tal enne selles aiaklubiga kokku leppida.

Supilinna päevad toovad tänavu 22. kuni 25. aprillini tartlaste ja Tartu külalisteni mitmekülgse kultuuri- ja ühiskondliku programmi. Festivali põhipäeval, 25. aprillil jätkub Supilinnas Kartuli ja Oa tänava ristmiku platsil tegemist, mõtlemist ja kuulamist keskpäevast hilisõhtuni. Saab vaadata näitusi, osaleda „Minu Eesti” eelmõttetalgutel ning avatud on laste- ja noortetelk. Alates kella viiest pärastlõunal kuni üheteistkümneni on lava muusika päralt, peaesinejad on Sitimaan ja Kriminaalne Elevant. Festivali järelpidu võõrustab Genialistide klubi.

Toimuvad traditsiooniliselt ka selle kevade esimesed looduslodja sõidud „Kevadised linnuhääled ärkaval Emajõel”, lindudest vestab Andres Kalamees. Sõiduaeg on hommikul kl 6.30–8 ja 8–9.30, väljumine lodjakoja juurest. Pilet maksab 50, õpilastele 35 krooni, koolieelikud saavad kaasa tasuta. Ette saab registreerida kodulehel www.lodi.ee.

Supilinna päevade kava ja äsja ilmunud linnaosalehe Supilinna Tirin leiate võrgupaigast www.supilinn.ee.

Supilinna selts/ MTÜ Emajõe Lodjaselts

 
  


Norra-Oostriku allikail

 

Omnibuss: pühapäeval Endlasse, esmaspäeval lõunamandrile

Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 26. aprillil huvilisi nii Tallinnast kui ka Tartust Endla looduskaitsealale.

Kavas on retk Eesti uhkemate Norra-Oostriku allikate juurde, millest üks kannab Eesti esimese looduskaitse inspektori ja allikate uurija Gustav Vilbaste nime. Järgneb matk Männikjärve rabas. Kaitseala külastuskeskuses Toomal tehakse lõket, laulab Jaak Johanson. Retke juhib geograaf ja looduskaitsja Kai Kimmel. Söögid-joogid kaasa!

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kl 9, tagasi Tallinnas ollakse kl 20. Sõidutasu täiskasvanutele 175, õpilastele 125 krooni.

Tartust keskkonnahariduse keskuse eest (Kompanii 10) läheb sõiduks kl 10, tagasi Tartusse saab kl 19. Sõidutasu 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Rahvusraamatukogu loodusõhtul esmaspäeval, 27.aprillil algusega kell 18 räägib ja näitab pilte Antarktika-uurija Enn Kaup, kes käis IV rahvusvahelise polaaraasta lõpukuudel lõunamandril juba kaheksandat korda. Lisaks veidi pilte ja juttu retkedest Hea Lootuse neeme lähikonda. Laulab Jaak Johanson. Piletihind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 krooni, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 
  

Taas on põhjust minna keskkonnahariduskeskusesse

Tartu keskkonnahariduse keskuses (TKKHK, Kompanii 10) näeb teisipäeval, 28. aprillil algusega kl 18 taas Matsalu 6. loodusfilmide festivali filme.

Linal on filmid „Ämblikumäng” („Spider Game”, režissöör Thierry Berrod, Prantsusmaa), „Yukoni seiklus” („Adventure YukonThe Long Journey to the Bering Sea”, režissöör Andreas Kieling, Saksamaa) ja „Kilpkonnad supiks” („Turtles in a Soup”, režissöör Kalpana Subramania, India).

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.

Kolmapäeval, 29. aprillil kl 17.30 algab aga järjekordne loodusõhtu sarjast „Eesti loomad tuttavaks” pealkirjaga „Tere, ämblik!”. Vaadatakse Rein Marani filmi „Aranei”, zooloog Mati Martin räägib Eesti ämblikest, nende uurimisest, seisundist ning suhetest inimese ja teiste olenditega. Võimalus on saada asjatundlikke vastuseid ämblikuteemalistele küsimustele. Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta, seda toetab KIK.

TKKHK

 
  

Kevadised jutud looduseuurijate seltsis

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) aprillikuu üldkoosolek toimub 30. aprillil algusega kl 17.15 seltsi majas Tartus Struve 2.

Ettekannete osas räägib Jaanus Remm puuõõnsustest ja nende elanikest ning Kuulo Kalamees kevadseentest. Valitakse ka uusi liikmeid ja arutatakse jooksvaid küsimusi.

LUS

 



Ilmaõppekoolitus Vellaveres

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub Vellavere ilmaõppeprogrammi praktilisele koolitusele 25. aprillil algusega kl 10 Kulbilohu krossiraja parklast.

Koolitusel täidetakse töölehti ja tutvutakse vahendikasutusega. Koolitus kestab 4–5 tundi. Korraldajad pakuvad ka süüa. Koolitust viivad läbi Vilja Pärn ja Triinu Pertels. Registreerimine ja info 525 4172 (Triinu). Osavõtt on tasuta, üritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

VVV SA
 



 

Kevadkoolis käsitletakse põlvnemise teooriat

35. teoreetilise bioloogia kevadkool teemal „Põlvnemise teooria” toimub 29.–31. maini, korraldajaks Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) teoreetilise bioloogia sektsioon.

Kaastööde esitamise tähtaeg on 9. mai, täiendavat teavet saab aadressil teorbio35@gmail.com või Ivar Puuralt (510 6858). Osavõtuks registreerimine avatakse veebilehel maikuu alguses. Kooli toetavad LUS ja KIK.  Lisainfot saab võrgupaigast http://evolutsioonifoorum.blogspot.com.

LUS

 




MAAILMAST 




Soomlased toodavad väärt diislit

Neste Oil OY on välja töötanud taastuvaist toormaterjalidest toodetud diislikütuse NExBTL, mille olulisemad kvaliteedinäitajad on üle mitte ainult sellesama kategooria kütustest, vaid ka traditsioonilistest mineraalõlipõhistest diislikütustest.

Kütust hakati Nestes välja töötama 2002. aastal, aga taastuvallikapõhiste diislikütustega tegeldi ka juba 1990. aastail. 2007 suudeti toota juba 170 000 tonni kütust; järgmisel aastal saavutab Porvoos samasuguse võimsuse teine tootmisüksus. Hoopis vägevamad, 800 000-tonnise tootlusega seadmeid ehitab Neste kodust kaugemale: ühe Singapuri, teise Hollandisse Rotterdami. Kui need vastavalt 2010. ja 2011. aastal tööle hakkavad, on Neste Oil maailma juhtiv diislitootja taastuvmaterjalidest.

Tekes







Kevadpühade tõttu ilmub järgmine Uudistaja neljapäeval, 30. aprillil.



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet