Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
1. juuni 2004


UUDISED



Laps teab istutatud puu koordinaate

MTÜ Loodusajakirja, Lahemaa Matkakeskuse ja Cornet Groupi poolt Tallinna koolidele korraldatud programmist "Kevad Lahemaa metsades ehk igale oma puu" võttis osa ligikaudu 200 last.
Programmi raames toimus metsaistutamine, mille käigus iga laps istutas ühe puu, luupidega looduse uurimine, erinevatel viisidel puude kõrguste mõõtmine ja puude rinnasdiameetri mõõtmine, juurdekasvupuuriga puu vanuse määramine ning palju muud huvitavat. Eriti meeldis lastele lindude pesakastide meisterdamine. Päeva jooksul õpitu kohta täitsid lapsed töölehed. Päeva lõpus sai igaüks nimelise kiituskirja, kuhu oli märgitud istutatud puude koordinaadid, et tulevikus saaks vaatama minna, kuidas puud kasvavad.

Loodusajakiri







Riigimetsad loomaaias

Täna, teisipäeva 1. juuni keskpäeval, avab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) oma teabepunkti. Tallinna Loomaaia läänevärava juures ehk alpinaariumi ja elevandipuuri vahetus läheduses avatav RMK teabepunkt annab huvilistele infot liikumisvõimaluste kohta Eesti riigimetsas ja jagab soovitusi loodud võimaluste säästvaks kasutamiseks.
Plaanis on RMK ja Loomaaia koostöö, plaanitakse üheskoos valmis ehitada ka loomaaia läänevärava kompleksi põhjatiib. Seal hakkavad paiknema õppeklassid ja muud vajalikud ruumid näiteks zookooli tundide ja muude loodushariduslike ettevõtmiste läbiviimiseks.
RMK teabepunkt Tallinna Loomaaias on avatud 1. juunist kuni 15. septembrini iga päev kell 10.00-18.00. Lisaks võimalusele kohapeal loodusinfot saada nõustavad RMK teabepunkti kaks töötajat loodusinfo huvilisi ka telefonil 502 0564.

RMK


Kirevus teeb paksuks

Inimesed söövad rohkem närimiskompvekke, kui need on mitmevärvilised. Mitmevärvilisus vihjab erinevustele, isegi kui kompvekid maitsevad ühtemoodi. Inimesed, kellele pakuti samu kompvekke kuues eri värvitoonis, sõid kaks kolmandikku enam kui need, kellele pakuti vaid ühevärvilisi kompvekke. Sellisele järeldusele jõudsid igatahes Pennsylvania ülikooli teadlased. Kui näeme suuremat mitmekesisust, püüame ka nautida enam.

Abcnews


Keskkonnatelk tegutseb jälle

Keskkonnatelgi selle nädalavahetuse peatuspaik oli "Grillfestil" Saue mõisapargis.
Kõige rohkem elevust tekitasid ja heakskiitu leidsid Ökokrati logoga mütsides ning särkides poisid-tüdrukud, kes hoidsid "Grillfesti" 2,5 ha suuruse maa-ala puhtana. Puhtuse teenistuse eestvõttel toimus kogu grillipeo territooriumil jäätmete käitlemine liigiti.
Keskkonnatelgis olid kohal rohelise liikumise esindajad, puukujude meistrid, vihmaussidega kompostijad, osooniasjatundja, matkade korraldajad, mahetoodanguga ning loodushoidlikult kasvatatud lihaveise lihaga kauplejad jpt.
Reedel võeti aplausiga vastu Eesti Noorte Looduskaitse Ühingu nukuteatri etendus "Hoia loodust!" ning laupäeval õppis sadakond noort ja täiskasvanut "Grillfesti" laval tantsu "Ära viska prügi maha!".
Alates 2003. aastast tegutseva Keskkonnatelgi eesmärk on parandada keskkonnainfo kättesaadavust, arendada keskkonnasõbralikku mõtteviisi ja tutvustada keskkonnasõbraliku käitumise võimalusi. Samuti on eesmärgiks selgitada keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ning olemust, et inimesed mõistaksid, miks on looduskaitse vajalik ja kuidas nende tegevus loodust mõjutab.
Keskkonnatelgi järgmine peatuspaik on 11.-13. juunil Türi lähedal Säreveres, kus leiab aset tehnika- ja maaelunäitus "Agri 2004".

MTÜ Ökokratt


Aegna pärast võistleb 13 ideed

Tallinna Ettevõtlusameti korraldatud Aegna saare avalikule ideevõistlusele laekus tähtajaks, 31. maiks 13 tööd. Ümbrikud avatakse 1. juunil kell 12. Ideevõistluse eesmärgiks on leida häid lahendusi Aegna saare kasutamiseks tulevikus - avada Aegna saar linlastele ning turistidele vaba aja veetmise ja puhkealana. Korraldaja soov on leida terviklik idee ja lahendus Aegna saare edaspidiseks kasutamiseks.

Loodusajakiri


SÜNDMUS



Hiliskevadine Loode-Eesti pankrannik
Laupäeval, 19. juunil 2004


Sõltuvalt ilmastikust kas hiliskevadine või varasuvine retk Loode-Eesti pankrannikule. Teejuhiks Jaak Nõlvak TTÜ Geoloogia Instituudist. Uudistame Loode-Eestit, seekord geoloogilisema vaatega: milliseid kivimeid näeb ja miks just selliseid, millistest koosneb meie Põhja-Eesti klint.

TÜRISALU PANK - vaatame 32 m kõrguselt ning räägime Eesti aluspõhja ehituse erijoontest ja klindi tekkest.
KEILA-JOA - suursugune ja suur juga kaunis pargis.
TREPPOJA - suursugune ja väike joastik kaunis metsas.
LEETSE RAND - kaunis rand ja räägime ka selle kujunemisest.
PAKRI PANK - vaated ülalt ja panga alt. Räägime ka paigale eriomasest ajaloost ja kividest.
Kui ilm soodus, teeme umbes 2 km jalutuskäigu piki mereranda TÜRISALU JOALT kuni VÄÄNA-JÕESUUNI.
NINAMAA - liivakivipank ja miks kihid seal "kortsus" on.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 20.00. Võileivad ja jook kaasa!
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine kuni 14. juunini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri




Metsamatk Tuhala ja Paunküla maile
Pühapäeval, 20. juunil 2004


Reisi vältel võetakse ette pikemaid ja lühemaid jalgsimatku, tutvumaks Kämbla looduskaitseala ja Paunküla maastikukaitseala erinevate metsatüüpidega. Tutvume piirkonnas esinevate taime- ja loomaliikidega ning nende tegevusjälgedega. Kõne alla tulevad Eesti metsade seisundi, kasutamise ja kaitsega seotud aktuaalsed probleemid.
Reisijuhiks bioloog ja looduskaitsespetsialist Uudo Timm.
Lõuna pikniku vormis, piknikuvarustus kaasa.

Väljasõit Sakala parklast kell 9.00, tagasi jõuame orienteeruvalt kell 17.00.
Hind 190 krooni, Horisondi tellijale 160 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri


Fotoüritus: Läänemaa kaunid paigad - Puhtu ja Laelatu

5.-6. juunil kutsub Morgan Foto (loodus)fotohuvilisi Läänemaale, Puhtulaiu metsa, mererannale ja Laelatu puisniidule, et üheskoos pilti teha ja targemaks saada.
Paikkonda tutvustab looduskaitseala fotohuviline juhataja Peeter Vissak, kes jagab teadmisi ümbritsevast ning näpunäiteid pildistamiseks. Teda assisteerib Heiko Kruusi Morgan Fotost. Tehakse ka lõket ja kuulatakse ööhääli.
Teele jäävad viinamäeteod, maailma vanim mälestusmärk Saksa luuletajale Friedrich Schillerile, jaanalinnufarm, suundume kunagise Virtsu raudtee tammile. Vaadeldakse Rame ja Mõisa lahel linde ning pildistatakse Laelatu puisniidul maastikke ja lilli. Külastatakse Virtsu tuuleparki ja Mõisa lahe äärset linnutorni.
Üritusest osavõtt maksab 600 krooni. See sisaldab majutust Puhtu ornitoloogiajaamas, lõuna-, õhtu- ja hommikusööki, osalemist kõikidel retkedel ja juhendamist. Üritusel osalejatele soodustused Morgan Foto kauplustes.
Et tegemist on fotoüritusega, tuleks kaasa võtta oma fotovarustus. Kuigi - ka kaamerata tulijatel peaks tegevust ja uudistamist jätkuma. Riietus vastavalt ilmastikule. Igaühel tuleb kaasa võtta ka oma magamiskott!
Oodatud on kõigi osalejate tehtud pildid (kas fotod paberil, CD-l või diapositiivid), et neid üheskoos vaadata ja hinnata.
Kogunemine laupäeval, 5. juunil kell 12 Puhtu ornitoloogiajaama juures.
Info ja registreerimine e-kirjaga aadressil heiko@morgan.ee või telefonil 56 483 480. Osavõtjate arv on piiratud!

Vt lähemalt http://www.morgan.ee

Morgan foto







ASJATUNDJA

Praeguseks on Eestis läänelik kaardikultuur arenenud üle 10 aasta. Kas oleme selles osas juba muule Euroopale järele jõudnud? Kas Eesti inimesed peavad kaarte loomulikuks abivahendiks oma igapäevatoimetuste tegemisel?


Tiit Hunt, loodusfotograaf:

Muu Euroopaga võrreldes ei tundu olema väga olulist vahet. Kaardid, mis on kõigile lihtsasti kättesaadavad, pole ehk kogu Eesti ulatuses ühtlaselt täpsed, aga iga järgmine väljaanne tundub reaalsusega sarnasem. Skandinaaviamaades ja Suurbritannias olen kaartide järgi alati soovitud paika jõudnud. Hoopis keeeruline on kaardi abil sihtpunkti jõuda Kagu-Aasia maades (Indoneesia, Tai), kus need, nagu gloobus, on ebatäpsed ning keeruline neid üldse saada. Arvan, et Eesti inimesed, kelle tegevus ja töö nõuab kaartide kasutamist, on alati pidanud neid loomulikeks abivahenditeks ning oskavad neid ka perfektselt kasutada. Samuti koos GPS-iga. Samas neil, kes liiguvad vähe, pole ju kaarti vajagi ning puudub enamasti ka kaardi kasutamise oskus. Mina küll ilma kaardita hakkama ei saa.


Leida Lepik, Regio kartograafia osakonna juhataja:

Kindlasti võib väita, et Eesti kaartide kvaliteet ja kättesaadavus on lühikese ajaga, s.t umbes 15 aastaga, mil avalik kaardikasutamine meil jälle vabaks sai, jõudnud Euroopale järele ning nii mitmestki Euroopa riigist mööda läinud. Ei ole palju riike, kus kogu ala kohta on võimalik valida mitme põhjaliku kaardikogu vahel. Samas pole riigi poolt välja antav põhikaart tavakasutajale kogu riigi ulatuses kättesaadav ning ses osas oleme nii mitmestki riigist maas. Samuti on suur arenemisruum koolikaartide osas.
Viimane tõik paneb eriti muretsema, sest koolis kasvatatakse tulevasi kaardikasutajaid. Seda, kas Eesti inimesed peavad kaarte loomulikuks abivahendiks oma igapäevatoimetuste tegemisel, oskan arvata vaid tunde järgi, sest minule teadaolevalt ei ole Eesti riigis uuritud kaartide kasutamise sagedust ning seda, et kus ning milleks peamiselt kaarte kasutatakse. Isiklike kogemuste ja vaatluste põhjal julgen siiski väita, et kindlasti on kaart täna mitu korda sagedamini Eesti inimesele abivahendiks kui 10 aastat tagasi.
Peamiseks põhjuseks muidugi kaartide kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning sellest tulenev harjumus ja oskus kaarti kasutada. Seda, et kaarte rohkem kasutatakse, näitab seegi, et kaarte ostetakse tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel - turule tulevad uued tooted ja tegijad ning samal ajal kaartide trükiarv pidevalt suureneb. Igas teises autos hakkab silma mingigi teede kaart ja samuti on kaart sageli käes linnas, metsas, matkaradadel jalutavatel inimestel.


KÜSIMUS JA VASTUS

Mitu molekuli on vaja, et saada vähim vihmapiisk?

Vastab teadusajakirjanik, füüsik Tiit Kändler:

Vihmapiisa tekkeks ei piisa, et koguneb kokku mõni vee molekul. Selleks on vaja, et umbes 100 vee molekuli satuksid ühel ja samal ajal kokku. Vähema molekulide arvu korral tilk laguneb korrapealt. Tavaliselt ei satu vee molekulid kokku täiesti juhuslikku paika. Neid tõmbab ligi näiteks mõni imetilluke tolmuterake, milliseid hõljub õhus nii madalal kui kõrgel. Füüsikud nimetavad seda pidulikult kondensatsioonikeskmeks.
Kuid, mis eriti huvitav, Rootsi Umeå Ülikooli biokeemikud avastasid, et keha ehituskivid - valgud - võtavad vajaliku kuju samal viisil kui moodustub vihmapiisk.
Erinevalt veest on valgud tehtud pikkadest ahelatest ja need ahelad peavad silmapilkselt kokku kägarduma kerakujuliseks moodustiseks, et rakk korralikult toimiks. Ent nii nagu veetilkade puhulgi, pole piisav, et üheskoos hakkaksid kokku keerduma vaid mõned valgu ahelad. Kõik osad peavad koos töötama.
Seetõttu ei moodustu poolenisti arenenud valke. Säherdused kleepuksid üksteise külge kinni ja rakk sooritaks seetõttu enesetapu. Vale kokkukägardumine viib näiteks hullu lehma tõveni või Alzheimeri tõveni. Euroopa teadusuudiste agentuuri Alpha Galileo andmetel loodavad rootslased vihmatilga moodustumise kaudu jõudu neurodegeneratiivsete haiguste mõistmisele.



KIIRKOMMENTAAR

Karu prügi otsas!

Pärnumaa Tali valla rahval on tekkinud suur mure. Karud tulevad vägisi õuele. Müttavad külarahva prügimäel. Söövad suurfarmi juures rapsikooke. Napsavad kana vitamiine. Vähemasti kirjeldas nõnda möödunud nädalal Postimees. Kole lugu!
Kuid kas pole koledam veel see, et Tali rahvas ei muretse oma lohakuse ja laiskuse üle? Kuidas farmi ees siis rapsikoogid vedelevad? Kust saavad karud kätte kana vitamiinid? Ja last not least - mis õigusega tassivad külamehed prügi metsa alla? Paras ongi, et karud säherdusi karistavad. Võiks veel rohkem kiusata. Ehk saaksid siis keskkonda hoolimatult suhtuvad talilased lõpuks aru, et loodus pole koht, kuhu oma rämpsu laiali paisata.
On ju täiesti loomulik, et kui aga inimene oma toidujäätmed laokile jätab, keegi need ikka ära sööb. Viskad täis õllepudeli poe taha - naabrimees kallal. Viskad võileiva lepa alla - varsti vares küljes. Looduses nii ongi, kallis Tali rahvas, et lõpuks süüakse kõik ära. Isegi inimesed. Karudest kõnelemata.

Tiit Kändler





)
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet