Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
1. juuni 2004


UUDISED



Laps teab istutatud puu koordinaate

MT Loodusajakirja, Lahemaa Matkakeskuse ja Cornet Groupi poolt Tallinna koolidele korraldatud programmist "Kevad Lahemaa metsades ehk igale oma puu" vttis osa ligikaudu 200 last.
Programmi raames toimus metsaistutamine, mille kigus iga laps istutas he puu, luupidega looduse uurimine, erinevatel viisidel puude krguste mtmine ja puude rinnasdiameetri mtmine, juurdekasvupuuriga puu vanuse mramine ning palju muud huvitavat. Eriti meeldis lastele lindude pesakastide meisterdamine. Peva jooksul pitu kohta titsid lapsed tlehed. Peva lpus sai igaks nimelise kiituskirja, kuhu oli mrgitud istutatud puude koordinaadid, et tulevikus saaks vaatama minna, kuidas puud kasvavad.

Loodusajakiri







Riigimetsad loomaaias

Tna, teisipeva 1. juuni keskpeval, avab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) oma teabepunkti. Tallinna Loomaaia lnevrava juures ehk alpinaariumi ja elevandipuuri vahetus lheduses avatav RMK teabepunkt annab huvilistele infot liikumisvimaluste kohta Eesti riigimetsas ja jagab soovitusi loodud vimaluste sstvaks kasutamiseks.
Plaanis on RMK ja Loomaaia koost, plaanitakse heskoos valmis ehitada ka loomaaia lnevrava kompleksi phjatiib. Seal hakkavad paiknema ppeklassid ja muud vajalikud ruumid niteks zookooli tundide ja muude loodushariduslike ettevtmiste lbiviimiseks.
RMK teabepunkt Tallinna Loomaaias on avatud 1. juunist kuni 15. septembrini iga pev kell 10.00-18.00. Lisaks vimalusele kohapeal loodusinfot saada nustavad RMK teabepunkti kaks ttajat loodusinfo huvilisi ka telefonil 502 0564.

RMK


Kirevus teeb paksuks

Inimesed svad rohkem nrimiskompvekke, kui need on mitmevrvilised. Mitmevrvilisus vihjab erinevustele, isegi kui kompvekid maitsevad htemoodi. Inimesed, kellele pakuti samu kompvekke kuues eri vrvitoonis, sid kaks kolmandikku enam kui need, kellele pakuti vaid hevrvilisi kompvekke. Sellisele jreldusele judsid igatahes Pennsylvania likooli teadlased. Kui neme suuremat mitmekesisust, pame ka nautida enam.

Abcnews


Keskkonnatelk tegutseb jlle

Keskkonnatelgi selle ndalavahetuse peatuspaik oli "Grillfestil" Saue misapargis.
Kige rohkem elevust tekitasid ja heakskiitu leidsid kokrati logoga mtsides ning srkides poisid-tdrukud, kes hoidsid "Grillfesti" 2,5 ha suuruse maa-ala puhtana. Puhtuse teenistuse eestvttel toimus kogu grillipeo territooriumil jtmete kitlemine liigiti.
Keskkonnatelgis olid kohal rohelise liikumise esindajad, puukujude meistrid, vihmaussidega kompostijad, osooniasjatundja, matkade korraldajad, mahetoodanguga ning loodushoidlikult kasvatatud lihaveise lihaga kauplejad jpt.
Reedel veti aplausiga vastu Eesti Noorte Looduskaitse hingu nukuteatri etendus "Hoia loodust!" ning laupeval ppis sadakond noort ja tiskasvanut "Grillfesti" laval tantsu "ra viska prgi maha!".
Alates 2003. aastast tegutseva Keskkonnatelgi eesmrk on parandada keskkonnainfo kttesaadavust, arendada keskkonnasbralikku mtteviisi ja tutvustada keskkonnasbraliku kitumise vimalusi. Samuti on eesmrgiks selgitada keskkonnaprobleemide tekkephjusi ning olemust, et inimesed mistaksid, miks on looduskaitse vajalik ja kuidas nende tegevus loodust mjutab.
Keskkonnatelgi jrgmine peatuspaik on 11.-13. juunil Tri lhedal Sreveres, kus leiab aset tehnika- ja maaelunitus "Agri 2004".

MT kokratt


Aegna prast vistleb 13 ideed

Tallinna Ettevtlusameti korraldatud Aegna saare avalikule ideevistlusele laekus thtajaks, 31. maiks 13 td. mbrikud avatakse 1. juunil kell 12. Ideevistluse eesmrgiks on leida hid lahendusi Aegna saare kasutamiseks tulevikus - avada Aegna saar linlastele ning turistidele vaba aja veetmise ja puhkealana. Korraldaja soov on leida terviklik idee ja lahendus Aegna saare edaspidiseks kasutamiseks.

Loodusajakiri


SNDMUS



Hiliskevadine Loode-Eesti pankrannik
Laupeval, 19. juunil 2004


Sltuvalt ilmastikust kas hiliskevadine vi varasuvine retk Loode-Eesti pankrannikule. Teejuhiks Jaak Nlvak TT Geoloogia Instituudist. Uudistame Loode-Eestit, seekord geoloogilisema vaatega: milliseid kivimeid neb ja miks just selliseid, millistest koosneb meie Phja-Eesti klint.

TRISALU PANK - vaatame 32 m krguselt ning rgime Eesti alusphja ehituse erijoontest ja klindi tekkest.
KEILA-JOA - suursugune ja suur juga kaunis pargis.
TREPPOJA - suursugune ja vike joastik kaunis metsas.
LEETSE RAND - kaunis rand ja rgime ka selle kujunemisest.
PAKRI PANK - vaated lalt ja panga alt. Rgime ka paigale eriomasest ajaloost ja kividest.
Kui ilm soodus, teeme umbes 2 km jalutuskigu piki mereranda TRISALU JOALT kuni VNA-JESUUNI.
NINAMAA - liivakivipank ja miks kihid seal "kortsus" on.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 20.00. Vileivad ja jook kaasa!
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 250 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 350 krooni.
Registreerumine kuni 14. juunini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri




Metsamatk Tuhala ja Paunkla maile
Phapeval, 20. juunil 2004


Reisi vltel vetakse ette pikemaid ja lhemaid jalgsimatku, tutvumaks Kmbla looduskaitseala ja Paunkla maastikukaitseala erinevate metsatpidega. Tutvume piirkonnas esinevate taime- ja loomaliikidega ning nende tegevusjlgedega. Kne alla tulevad Eesti metsade seisundi, kasutamise ja kaitsega seotud aktuaalsed probleemid.
Reisijuhiks bioloog ja looduskaitsespetsialist Uudo Timm.
Luna pikniku vormis, piknikuvarustus kaasa.

Vljasit Sakala parklast kell 9.00, tagasi juame orienteeruvalt kell 17.00.
Hind 190 krooni, Horisondi tellijale 160 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 648 22 71.

Loodusajakiri


Fotoritus: Lnemaa kaunid paigad - Puhtu ja Laelatu

5.-6. juunil kutsub Morgan Foto (loodus)fotohuvilisi Lnemaale, Puhtulaiu metsa, mererannale ja Laelatu puisniidule, et heskoos pilti teha ja targemaks saada.
Paikkonda tutvustab looduskaitseala fotohuviline juhataja Peeter Vissak, kes jagab teadmisi mbritsevast ning npuniteid pildistamiseks. Teda assisteerib Heiko Kruusi Morgan Fotost. Tehakse ka lket ja kuulatakse hli.
Teele jvad viinameteod, maailma vanim mlestusmrk Saksa luuletajale Friedrich Schillerile, jaanalinnufarm, suundume kunagise Virtsu raudtee tammile. Vaadeldakse Rame ja Misa lahel linde ning pildistatakse Laelatu puisniidul maastikke ja lilli. Klastatakse Virtsu tuuleparki ja Misa lahe rset linnutorni.
ritusest osavtt maksab 600 krooni. See sisaldab majutust Puhtu ornitoloogiajaamas, luna-, htu- ja hommikuski, osalemist kikidel retkedel ja juhendamist. ritusel osalejatele soodustused Morgan Foto kauplustes.
Et tegemist on fotoritusega, tuleks kaasa vtta oma fotovarustus. Kuigi - ka kaamerata tulijatel peaks tegevust ja uudistamist jtkuma. Riietus vastavalt ilmastikule. Igahel tuleb kaasa vtta ka oma magamiskott!
Oodatud on kigi osalejate tehtud pildid (kas fotod paberil, CD-l vi diapositiivid), et neid heskoos vaadata ja hinnata.
Kogunemine laupeval, 5. juunil kell 12 Puhtu ornitoloogiajaama juures.
Info ja registreerimine e-kirjaga aadressil heiko@morgan.ee vi telefonil 56 483 480. Osavtjate arv on piiratud!

Vt lhemalt http://www.morgan.ee

Morgan foto







ASJATUNDJA

Praeguseks on Eestis lnelik kaardikultuur arenenud le 10 aasta. Kas oleme selles osas juba muule Euroopale jrele judnud? Kas Eesti inimesed peavad kaarte loomulikuks abivahendiks oma igapevatoimetuste tegemisel?


Tiit Hunt, loodusfotograaf:

Muu Euroopaga vrreldes ei tundu olema vga olulist vahet. Kaardid, mis on kigile lihtsasti kttesaadavad, pole ehk kogu Eesti ulatuses htlaselt tpsed, aga iga jrgmine vljaanne tundub reaalsusega sarnasem. Skandinaaviamaades ja Suurbritannias olen kaartide jrgi alati soovitud paika judnud. Hoopis keeeruline on kaardi abil sihtpunkti juda Kagu-Aasia maades (Indoneesia, Tai), kus need, nagu gloobus, on ebatpsed ning keeruline neid ldse saada. Arvan, et Eesti inimesed, kelle tegevus ja t nuab kaartide kasutamist, on alati pidanud neid loomulikeks abivahenditeks ning oskavad neid ka perfektselt kasutada. Samuti koos GPS-iga. Samas neil, kes liiguvad vhe, pole ju kaarti vajagi ning puudub enamasti ka kaardi kasutamise oskus. Mina kll ilma kaardita hakkama ei saa.


Leida Lepik, Regio kartograafia osakonna juhataja:

Kindlasti vib vita, et Eesti kaartide kvaliteet ja kttesaadavus on lhikese ajaga, s.t umbes 15 aastaga, mil avalik kaardikasutamine meil jlle vabaks sai, judnud Euroopale jrele ning nii mitmestki Euroopa riigist mda linud. Ei ole palju riike, kus kogu ala kohta on vimalik valida mitme phjaliku kaardikogu vahel. Samas pole riigi poolt vlja antav phikaart tavakasutajale kogu riigi ulatuses kttesaadav ning ses osas oleme nii mitmestki riigist maas. Samuti on suur arenemisruum koolikaartide osas.
Viimane tik paneb eriti muretsema, sest koolis kasvatatakse tulevasi kaardikasutajaid. Seda, kas Eesti inimesed peavad kaarte loomulikuks abivahendiks oma igapevatoimetuste tegemisel, oskan arvata vaid tunde jrgi, sest minule teadaolevalt ei ole Eesti riigis uuritud kaartide kasutamise sagedust ning seda, et kus ning milleks peamiselt kaarte kasutatakse. Isiklike kogemuste ja vaatluste phjal julgen siiski vita, et kindlasti on kaart tna mitu korda sagedamini Eesti inimesele abivahendiks kui 10 aastat tagasi.
Peamiseks phjuseks muidugi kaartide kttesaadavuse ja kvaliteedi paranemine ning sellest tulenev harjumus ja oskus kaarti kasutada. Seda, et kaarte rohkem kasutatakse, nitab seegi, et kaarte ostetakse tunduvalt rohkem kui varasematel aastatel - turule tulevad uued tooted ja tegijad ning samal ajal kaartide trkiarv pidevalt suureneb. Igas teises autos hakkab silma mingigi teede kaart ja samuti on kaart sageli kes linnas, metsas, matkaradadel jalutavatel inimestel.


KSIMUS JA VASTUS

Mitu molekuli on vaja, et saada vhim vihmapiisk?

Vastab teadusajakirjanik, fsik Tiit Kndler:

Vihmapiisa tekkeks ei piisa, et koguneb kokku mni vee molekul. Selleks on vaja, et umbes 100 vee molekuli satuksid hel ja samal ajal kokku. Vhema molekulide arvu korral tilk laguneb korrapealt. Tavaliselt ei satu vee molekulid kokku tiesti juhuslikku paika. Neid tmbab ligi niteks mni imetilluke tolmuterake, milliseid hljub hus nii madalal kui krgel. Fsikud nimetavad seda pidulikult kondensatsioonikeskmeks.
Kuid, mis eriti huvitav, Rootsi Ume likooli biokeemikud avastasid, et keha ehituskivid - valgud - vtavad vajaliku kuju samal viisil kui moodustub vihmapiisk.
Erinevalt veest on valgud tehtud pikkadest ahelatest ja need ahelad peavad silmapilkselt kokku kgarduma kerakujuliseks moodustiseks, et rakk korralikult toimiks. Ent nii nagu veetilkade puhulgi, pole piisav, et heskoos hakkaksid kokku keerduma vaid mned valgu ahelad. Kik osad peavad koos ttama.
Seetttu ei moodustu poolenisti arenenud valke. Sherdused kleepuksid ksteise klge kinni ja rakk sooritaks seetttu enesetapu. Vale kokkukgardumine viib niteks hullu lehma tveni vi Alzheimeri tveni. Euroopa teadusuudiste agentuuri Alpha Galileo andmetel loodavad rootslased vihmatilga moodustumise kaudu judu neurodegeneratiivsete haiguste mistmisele.



KIIRKOMMENTAAR

Karu prgi otsas!

Prnumaa Tali valla rahval on tekkinud suur mure. Karud tulevad vgisi uele. Mttavad klarahva prgimel. Svad suurfarmi juures rapsikooke. Napsavad kana vitamiine. Vhemasti kirjeldas nnda mdunud ndalal Postimees. Kole lugu!
Kuid kas pole koledam veel see, et Tali rahvas ei muretse oma lohakuse ja laiskuse le? Kuidas farmi ees siis rapsikoogid vedelevad? Kust saavad karud ktte kana vitamiinid? Ja last not least - mis igusega tassivad klamehed prgi metsa alla? Paras ongi, et karud sherdusi karistavad. Viks veel rohkem kiusata. Ehk saaksid siis keskkonda hoolimatult suhtuvad talilased lpuks aru, et loodus pole koht, kuhu oma rmpsu laiali paisata.
On ju tiesti loomulik, et kui aga inimene oma toidujtmed laokile jtab, keegi need ikka ra sb. Viskad tis llepudeli poe taha - naabrimees kallal. Viskad vileiva lepa alla - varsti vares kljes. Looduses nii ongi, kallis Tali rahvas, et lpuks sakse kik ra. Isegi inimesed. Karudest knelemata.

Tiit Kndler





)
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012