Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
30. aprill  2009



APRILLILÕPUHETKI





Kevadsoe paitas kastanipungad lehtedeks: 26. aprill, …

 


… 28. aprill ja …

 


…29. aprill.

 


Väljavaade toaaknast kisub rohekaks.

 


Vana pronkssõjamees tunneb rõõmu …

 


… värsketest õitest.

 


Appi, meie naabrid on blondiinid!

 


Emajõe vesi on kuulekalt betoonsängi tagasi laskunud

 

Jüripäeva paiku soojaks läinud ilm muutus selle nädala hakul lausa suviseks: Peipsi ääres olevat esmaspäeva pärastlõunal päevasooja mõõdetud 23,3 kraadi. Eile õhtust, tõsi, on põhjakaarde pöördunud tuule tõttu taas jahedam. Soojale lisaks kuluks aga hädasti ära ka vihm. Põllud kuivavad ja tuleoht looduses on suur.



UUDISTAJA SOOVITAB





    
    
    
 



Foto: Peep Veedla

Kahekümnes roheliste rattaretk toimub 8.–10. mai 2009
ja kannab sel aastal pealkirja “Kuidas elad, Luitemaa?” Rattamatk saab alguse Kilingi-Nõmmelt, Pärnumaa kaguosa traditsioonilisest majandus- ja kultuurikeskusest. Kolme päeva jooksul läbivad ratturid 200 kilomeetrit, saavad ülevaate paikkonna rikkalikest looduskaitse- ning linnu-uurimise traditsioonidest, samuti Liivimaa ajaloolistest piiridest ja metsavendadega seotud pärimusest. Laagripaikades on võimalus jälgida eurodebatti läbiva teemaga EL-iga liitumise mõjust Eesti loodusele ja keskkonnakaitsele, saada ülevaade Nigula metsloomade taastuskeskuse tööst ning lisaks pakub Keskkonnatelk võimalust arutleda teemadel “Rattarikkaks” ja “ Võlguelamine.” Rattaretkelistele pakuvad muusikalist meelelahutust Justament, Svjata Vatra, Liisi Koikson, Piccolo Folk, Tiit Born, Bonzo jt. Registreerimine retkele 13. aprillist 5. maini. Täpsem info
www.rattaretked.ee.

 

  
 

            

EESTI UUDISEID



Selgunud on parimad teaduse tutvustajad

Selle nädala alguses teaduste akadeemia saalis toimunud pidulikul vastuvõtul anti üle Eesti teaduse populariseerimise tänavuse võistluse auhinnad.

50 000-kroonise peapreemia võitsid rahvusvahelise robootikavõistluse Robotex meeskond (Tallinna tehnikaülikooli tudengid Karel Kundrats ja Martin Kontus), Tartu ülikooli füüsik Jaak Kikas pikaajalise, mitmekülgse ja aktiivse tegevuse eest teaduse populariseerijana ning astrofüüsik Uno Veismann populaarteaduslike kirjutiste eest aastail 2001–2008.

Kandidaate oli seekordsel võistlusel 45: nii meediaprojektid, raamatud, üritustesarjad kui ka persoonid. Peale peapreemiate jagati žürii ettepanekul välja kolm teise ja seitse kolmanda koha preemiat, vastavalt 26 000 ja 13 000 krooni. Teise preemia said Emajõe lodjaselts looduslodja õuesõppereiside eest Emajõel, Tallinna reaalkool süstemaatilise teaduse populariseerimise eest oma kooli õpilaste ja laiema üldsuse hulgas ning Hergi Karik, raamatu „Leiutised ja avastused keemias” autor. Kolmandat preemiat olid žürii hinnangul väärt pikka aega teadust populariseerinud bioloog Mati Martin; 2008. aastal mehhatroonikat tutvustanud Raivo Sell; portaali skeptik.ee looja Martin Vällik; TTÜ geoloogia instituut (kollektiivi juht Linda Hints), kes korraldas õppepäevad “Geoteadlastelt kooliõpilastele ja õpetajatele”; osaühing Hea Valik noorte teaduskohvikute korraldamise eest 2008. aastal kohvikus EAT; noorte seas keeleteadust populariseerinud lingvistika töörühm (töörühma juht Renate Pajusalu) ning MTÜ TalveAkadeemia tudengite teadusartiklite konkursi ja konverentsi “Talveakadeemia” korraldamise eest.

Konkursi seitsmeliikmelisse žüriisse kuulusid akadeemikud Georg Liidja ja Ene Ergma, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sirje Kivi, TÜ teaduskooli direktriss Viire Sepp, Eesti noorte teadlaste akadeemia liige Dmitri Teperik, sihtasutuse Archimedes juhatuse liige Ülle Must ja osaühingu Haridusmeedia juhataja Tiina Kangro.

Alates 2006. aastast välja antava Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk on ergutada teadustegevust tutvustavaid tegevusi ning avaldada tunnustust asjaomase silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele. Võistlust korraldavad koostöös sihtasutus Archimedes, haridus- ja teadusministeerium ja Eesti teaduste akadeemia.

SA Archimedes/TTÜ

 
  

Natura piiride muutmine laiendab toetusesaajate hulka

23. aprillil kiitis valitsus heaks keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise. Seetõttu suureneb Natura-alale jäävate poollooduslike koosluste hooldamise ning metsa- ja põllumaade eest eurotoetust saavate maakasutajate hulk.

Eesti esitas esimest korda Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade piirid Euroopa Komisjonile 2004. aastal ning selle teabe alusel on ka metsa- ja maaomanikele makstud toetusi.

“Aastatel 2004–2007 on aga Eestis looduse kaitseks juurde moodustatud ja riikliku kaitse alla võetud 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235 püsielupaika ning laiendatud 115 kaitseala, mistõttu tuleb muuta ka Natura piire,” selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. “Tänase otsusega hakkavadki Natura alade piirid kattuma looduskaitseseaduse alusel kaitstavate alade piiridega ja see laiendab oluliselt Euroopa Liidust Natura toetusi saavate kaitsealuste maade kasutajate hulka.”

Osa põllumajandusmaid, mis aastal 2004 olid arvatud Natura 2000 võrgustikku, jäid kaitsealade loomise käigus eksperthinnangute alusel välja, kuna nendel maadel pole looduskaitsetähtsust; selliste põllumaade kasutajatele Natura põllutoetust ei maksta. Samal ajal lisandub Natura võrgustikku uusi põllumajandusmaid, millele saab alates tänavusest aastast taotleda Natura põllumaatoetust.

Kokku suureneb Natura-alade pindala 37 547 hektari võrra, lisandunud aladest on 12 897 hektarit eraomandis. Natura põllumaatoetuse määr on 502 krooni hektari kohta aastas ja seda saab taotleda PRIA kaudu.

Natura erametsatoetust saavad taotleda Natura-aladele jäävate erametsamaade omanikud. Toetuse määr on kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ning hoiualadel 940 kr/ha ning sihtkaitsevööndis 1720 kr/ha aastas. Toetusi saab taotleda erametsakeskuse kaudu.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse neile, kes niidavad puis-, ranna-, lammi- või sooniitu, puiskarjamaad, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu ja karjatavad seal loomi. Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3725, kõigi ülejäänud koosluste hooldamise eest 2910 kr/ha aastas.

Kõiki neid toetusi saab taotleda alates 2. maist kuni 21. maini. Kokku hõlmavad Natura 2000 alad Eestis nüüd 1 458 575 hektarit, millest ligi pool jääb mere alla. Vaata ka http://www.envir.ee/1095902.

Keskkonnaministeerium

 
  

Elukestev Tartu ülikool

TÜ nõukogu kinnitas 24. aprillil esimese kõrgkoolina Eestis elukestva õppe põhimõtted.

Need põhimõtted oli vaja sõnastada mitmel põhjusel. Kohustus elukestva õppe põhimõtted välja töötada oli üks TÜ arendusülesannetest 2008. aastal. Ülikooli arengukava aastani 2015 sätestab, et TÜ missioon on olla teadmistepõhise ühiskonna arengut käivitav jõud ja selle järjepidevuse tagaja Eestis. Seda missiooni ei ole võimalik teostada ilma elukestva õppeta. Kontseptuaalne lähtealus ülikoolile kui elukestva õppe organisatsioonile on vajalik selleks, et paindlikult reageerida ühiskonna ja haridusvaldkonna muutustele. Üks põhjus dokumenti välja töötada tuleneb ka Euroopa ülikoolide assotsiatsiooni (EUA) elukestva õppe hartast, mis kohustab ülikoole tagama hariduse laiem kättesaadavus ja võtma elukestva õppe kontseptsioon oma institutsiooni tegevuskavva.

TÜ elukestva õppe põhimõtete kavandi on valmistanud ette töörühm, kuhu kuulusid ülikooli eri valdkondade ja struktuuriüksuste esindajad. Töörühma juhtis avatud ülikooli keskuse juhataja Tiia Ristolainen. Eeskujuks võeti ka Euroopa ülikoolide elukestva õppe strateegiaid. Ülikoolis peeti elukestva õppe põhimõtete üle avalik arutelu. Elukestva õppe põhimõtetest lähtuvad konkreetsed tegevused lõimitakse ülikooli arengukava rakenduskavasse.

 
  


Foto: http://cebe.ttu.ee

 

TTÜs valmib tark elektroonika südamemurede ja stressi diagnoosiks

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) juures on edukalt tööle hakanud eelmisel aastal asutatud integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE. Töötatakse kahe teaduse, elektroonika ja meditsiini piirimail.

Juba esimesel tööaastal on saavutatud ridamisi huvitavaid teadustulemusi, näiteks uus indikaator depressioonihäirete hindamiseks. Samuti on töötatud välja uued meetodid kardioloogias arterite jäikuse hindamiseks ning äkksurma varajase diagnoosi jaoks. Uudne on ka signaalitöötluse meetod, et tõhusalt hinnata biosignaale, ning uut tüüpi elektroonikaskeemide simulaator, mis on kiireim seni kasutatavatest analoogidest maailmas.

29.–30. aprillil tuli Tallinnas esimest korda kokku tippkeskuse rahvusvaheline nõukoda, et arutada seni tehtut ja edasise koostöö suundi. Nõukoda koosneb üheksast maailma tippteadlastest, neist viis esines ülevaate-ettekandega olulisematest suundumustest selles valdkonnas. Professor B. Courtois Prantsusmaalt CMP laborist rääkis meditsiinis kasutatavatest mikroelektroonika tehnoloogiatest, prof. M. Glesner Darmstadti tehnikaülikoolist Saksamaalt ning R. Dorsch IBM-st mikroelektroonika projekteerimisest; prof. B. Al-Hashimi Inglismaa tippkeskusest Pervasive System Centre käsitles energia kokkuhoiu probleeme elektroonikasüsteemides ning prof. U. Pliquett Heiligenstadtist Saksamaalt andis ülevaate sellest, kuidas elusrakk ja elekter moodustavad inimorganismis ühtse meediumi.

Ürituse programmi koos ettekannete kokkuvõtetega leiab võrgupaigast http://cebe.ttu.ee/index.php?page=26.

TTÜ
 

  


Eeloleval teisipäeval ilmuvad astronoomiamargid …



… ja esmasümbrik

 

Jaan Einasto avastus postmarkidel

Euroopa posti ja telekommunikatsiooni administratsioonide liidu CEPT eestvõttel on juba aastaid antud välja nn. Euroopa-marke, mille jaoks on igaks aastaks valitud uus, kõigile väljaandjamaadele ühine teema. Tänavu on see teema rahvusvahelise astronoomia-aasta puhul astronoomia.

Eesti Post annab välja 2 x 5-margilistesse poognatesse trükitud kaks 9-kroonilist marki. Kujundaja Indrek Ilves on markide motiivi leidnud Eesti täheteadlaste olulisimate saavutuste hulka kuuluvast avastusest, mille Jaan Einasto koos kolleegidega esitas 1977. aastal rahvusvahelisel astronoomia-sümpoosionil Tallinnas: Universumi rakulisest suuremastaabilisest ehitusest ehk kärgstruktuurist, mis põhineb galaktikate ja nende süsteemide ruumjaotusel.

Huvitav on ka tavapärase esmasümbriku motiiv: sellel on kujutatud kuulus Fraunhoferi refraktor, tänini Tartu tähetornis paiknev kunagine maailma suurim ja parim teleskoop.

Uudistaja/Eesti Post

 
  

Valvetelefonile 1313 helistajale hakkab kehtima tavatariif

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 28. aprillil, et alates selle aasta 1. maist tuleb inspektsiooni valvetelefonile 1313 helistades tasuda kõne eest tavatariifi alusel, konkreetse operaatori kõneminuti hinna järgi. Siiani oli kõne helistaja jaoks tasuta.

Valvetelefon 1313 töötab endiselt ööpäev ringi ning sellele saab edastada teateid keskkonnarikkumiste või keskkonda puudutavate probleemide kohta. Samuti saab 1313-le teatada teedel hukkunud või vigastatud ulukitest või abitusse olukorda sattunud metsloomadest. Saadav teave aitab inspektsioonil avastada ja ära hoida ebaseaduslikku looduskasutust ning keskkonnareostuste puhul õigel ajal reageerida.

Peale selle teatavad kalalaevad 1313-le oma sadamasse tulekust. See annab inspektoritele ülevaate püügist ning operatiivse kontrolli võimaluse.

1313 ei ole infotelefon selle klassikalises mõistes, sest sellelt ei saa vastuseid keskkonnaküsimustele. Kui valvetelefonile helistatakse sooviga saada nõu või teavet keskkonna kohta, suunab valveoperaator helistaja vastava ametkonna või spetsialisti poole.

Valvetelefon 1313 töötab alates 2000. aastast ning sellele tulevate teadete teemade ring ja kõnede arv on aasta-aastalt suurenenud. Mullu helistasid eraisikud ja asutuste esindajad valvetelefonile kokku 15 856 korda.

KI

 
  


Elistvere loomapark sündis Kaupo Ilmeti eestvõttel

 

Eesti metsaselts andis Kaupo Ilmetile elutööpreemia

Läinud reedel tänas Eesti metsaselts (EMS) Kaupo Ilmetit metsandusliku töö eest, andes talle elutööpreemia: tänukirja ja 50 000 krooni.

Põline metsamees Kaupo Ilmet on pikka aega töötanud paljudes metsandusametites; aastatel 1997–2008 oli ta ka EMS juht. Praegu on Ilmet EMS auliige. Kaupo Ilmeti eestvedamisel rajati 1997. aastal Jõgevamaale populaarne Elistvere loomapark, kus eksponeeritakse Eesti metsloomi võimalikult looduslikes oludes.

Elutööpreemia saaja otsustas EMS volikogu, kus on esindatud kõik Eesti metsanduse huvirühmad. Varem on metsanduse elutööpreemia saanud Heino Teder, Ivar Etverk ja Artur Nilson.

EMS



 



TASUB OSALEDA


ITK uurib veebikasutajaid

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse kodulehel www.keskkonnainfo.ee korraldatakse 8. maini kasutajauuring. Otselink küsitlusele on http://www.keskkonnainfo.ee/failid/kysitlus.html.

Keskkonnainfo.ee pakub teavet Eesti keskkonnaseisundi ja selle suundumuste kohta nii numbrilise info, graafikute, kaartide, mitmete veebirakenduste kui ka e-väljaannete kaudu. Veebilehel oleva teabe koostamisel on lähtutud eri kasutajarühmade vajadustest. Samuti jõuab veebilehe kaudu ITK hallatavate infosüsteemideni.

ITK

 
  

RMK ootab huvilisi metsaistutuspäevale

Laupäeval, 16. mail toimub kaheksas kohas riigimetsas üle Eesti RMK metsaistutuspäev, millest tänavu oodatakse osa võtma kuni 1200 vabatahtlikku. Registreeruda saab RMK kodulehel sellest nädalast.

Puid istutatakse kokku kaheksal raielangil Harju-, Järva- ja Raplamaal, Lääne-Virumaal, Pärnu- ning Tartumaal. Istutajad tulevad kokku 16. mai hommikul istutuskohtade lähedusesse valitud kogunemispaikades. Seejärel minnakse koos juhendajaga istutuskohtadesse, kus jagatakse täpsemaid juhiseid ja näidatakse kätte parimad töövõtted. Puid istutatakse kaks-kolm tundi, pärast seda ootab istutajaid kosutav lõunasöök.

Osalejatel palutakse arvestada ilmastikuga ning kaasa võtta vihmakindlad riided ja jalanõud, samuti isiklikud töökindad ning võimaluse korral labidas ja ämber. Ka on soovitatav enne puugirohkesse kevadisse metsa minekut kaaluda vaktsineerimisvõimalusi.

Huvilisi oodatakse metsaistutuspäevale registreeruma 14. maini või kuni vabade kohtade täitumiseni aadressil www.rmk.ee/pages.php3/012303. Osalejaid saab kirja panna nii ühe- kui grupikaupa. Metsaistutuspäev on jõukohane lastele alates 10. eluaastast. Kogunemispunktide juurde on tagatud ligipääs ning ühtlasi parkimisvõimalus, kuid päralejõudmine istutuspaika jääb metsasõprade endi hooleks.

Metsaistutuspäeval osalemise tasu on 50 krooni kätepaari kohta. Osalustasud kantakse ühiskassasse, mille eest kaetakse istutuspäeva korraldus- ja toitlustuskulud. Osalustasu saab maksta ülekandega, RMK kodulehel oleva registraatori kaudu.

Istutuspäevi on RMK nii vabatahtlikele kui ka koolidele ja firmadele üle Eesti korraldanud juba kümme aastat. Kõige rohkearvulisem oli osavõtt 2004. aasta istutustalgutest, kui Euroopa Liiduga ühinemise puhul panid 20 000 inimest mulda miljon puuistikut. Mullu istutati vabatahtlike abiga riigimetsa ligemale 250 000 kuuse- ja männitaime kokku 100 hektarile.

RMK

 
  

Omnibussiga Viinistusse pilte riputama ja Lahemaale linnumaju tegema

Looduse Omnibuss sõidab homme, 1. mail esmalt Viinistule, et seal kunstimuuseumi tünnidesse üles seada näitus “Looduse aasta foto 2009” piltidest.

Seejärel arutatakse, mida põnevat võiks teha suvel, ning matkatakse koos Jaan Masinguga umbes kaheksa kilomeetrit Vasaristilt läbi Nõmmeveski Joaveskile. Neid radu pole Looduse Omnibuss varem käinud. Söögid-joogid kaasa.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150, õpilastele 100 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad tavapäraselt kaasa tasuta.

Teada on ka pühapäevase reisi siht. Enne Viitnat on Loobu jõe ääres Lahemaa matkakeskus, sealt minnakse metsamehe Üllar Hendla ja linnumehe Peep Veedla seltsis matkama. Pärast matka ja kehakinnitust hakatakse pesakaste ehitama, vahendid ja juhendajad on olemas. Õhtuks saab iga retkeline omavalmistatud linnumaja soovi korral kaasa.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 19.Sõidu hinnad koos söögi ja linnumajaga 175 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  

Pühadeaegsed looduslodjasõidud

Värskelt teaduse populariseerimise auhinna saanud (vt. eestpoolt) Emajõe lodjaselts korraldab looduslodjasõite ka sel nädalavahetusel.

Homme, 1. mail kell 22–24 on sõidu teema “Tähed ja hääled kevadöös”; laupäeval, 2. mail kell 6–7.30 “Kevadised linnuhääled ärkaval Emajõel”. Pileti hinnad on 35 ja 50 krooni, sõite toetab KIK.

Emajõe lodjaselts

 
  

Näitus “Eesti uhkus. Tehtud Eestis” on nüüd Sillamäel

Teisipäeval, 28. aprillil avati Sillamäe kultuurikeskuses Eesti rahva muuseumi (ERM) rändnäitus “Eesti uhkus. Tehtud Eestis”.

Eesti vabariigi 90. juubeliaasta näitus tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist kolme ajalooperioodi jooksul: Eesti vabariik 1918–1940, Nõukogude Eesti 1940–1991 ja Eesti vabariik 1991–2007.

Ida-Virumaal on näitus olnud üleval Narva muuseumis ja Jõhvis Eesti Põlevkivi galeriis. Sillamäele jääb näitus jaanipäevani. Rändnäitus “Eesti uhkus. Tehtud Eestis” jõudis Sillamäele ERM koostöös Sillamäe linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna ning Sillamäe kultuurikeskusega.

ERM

 
  

Hiidlased avavad “Mere kaubamaja”

Järgmisel reedel, 8. mail kell 12 avatakse RMK Ristna looduskeskuses “Mere kaubamaja”.

Tegemist pole siiski äriettevõtte, vaid hoopis näitusega: selles “kaubamajas” on osakonnad nagu poes ikka, aga need on kokku pandud rannikult kogutud asjadest. Nii saavad inimesed näituse ühe korraldaja Urve Merendi sõnul näha, “mida kõik nad peost randa poetavad ja kui kole see reostus on”. Stendidelt võib juurde lugeda, millega saastast loodus hakkama saab ja kui kaua see aega võtab, mis aga üldse ei kõdune ega mädane.

RMK Hiiumaa puhkeala/Uudistaja



 

MAAILMAST 




Suulad, suured kalatoidulised merelinnud (foto: RSPB Images)

 

BirdLife: Roheline paber on Euroopa kalanduse viimane šanss

Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas rahulolu Euroopa Komisjoni äsja avalikustatud kalandust käsitleva dokumendi “Green paper on the Reform of the Common Fisheries Policy” üle, mille alusel hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu üldise kalanduspoliitika (CFP) reformi aastal 2013. BirdLife’i kinnitusel on see dokument “julgustandev algus hädavajalikele radikaalsetele muutustele”.

See kava annab ettekujutuse, milline peaks CFP olema, et näiteks 2020. aastal võiks ohjeldamatule ülepüügile vaadata kui millelegi kaugesse minevikku jäänule. Peale ülepüügi tuleb jagu saada kalalaevastiku ülemäärasest suurusest, liigsetest toetustest kalapüügile, kalanduse majanduslikust paindumatusest, saakide langusest. Euroopa Komisjon väidab, et kui kogu maailma kalanduspiirkondadest kannatab ülepüügi all umbes veerand, siis Euroopas koguni 80 protsenti. Inglise kuningliku linnukaitseühingu RSPB merepoliitika juhi Euan Dunni sõnul on samas lausa skandaalne, et komisjon on viimastel aastatel lubanud EL kalandusnõukogul kehtestada kvoodid, mis ületavad teadlaste soovitusi ligi poole võrra.

Rohelise paberi alusel algavad nüüd keerulised läbirääkimised ja arutelud, mis loodetavasti päädivad 2012. aasta lõpuks uue CFP alusdokumendiga. Selleta pole Euroopa kalandusel mingit lootust jõuda taastumisteele.

BirdLife



KOMMENTAARI ASEMEL 


 

Kellele loodus, kellele elu

Jäin sel nädalal giiditööd tehes kimbatusse: pidin ühele emakeelena vene keelt kõnelevale, aga mõnevõrra ka eesti keelt valdavale kliendile seletama, miks kannab üks Eesti kõrgkool idanaabri keeles nimetust университет естественных наук. Küsija arvates on selle nimetuse mõtteväli eestikeelse nimetusega kaetavast tublisti erinev.

Sain vaid kinnitada, et ka minu arvates on paraku nii, ning lisasin “lohutuseks”, et kooli ingliskeelne nimetus on veel kolmandat sorti tähendusega. Kolme nimetusega kaetavail ainevaldadel on kahtlemata tõesti ka ühiseid osi, aga ka päris suuri ja põhimõttelisi erisusi. Veel mõnes neljandas-viiendas keeles ma selle õppeasutuse nime õnneks ei tea.

Nüüd siis päringi huviliselt, et kas ikka kõik teavad, mis kõrgkoolist jutt käib. Ja neil, kes teavad, palun ennast järgmiste samalaadsete küsimuste puhuks aidata. Küsin neilt, et millest ja miks küll selline nimetuste “paljusus”?!

Toomas Jüriado


 






Häid kevadpühi!

Küllap möödub paljudel suur tükk neist pühadest kalavetel.





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet