Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA
08. mai  2009



KEVADISI PILDIKLÕPSE





Volbripäev: lilled kuningale

 


Mulle palun siilisoeng!

 


Juba karjuvad kodus näljased lapsed …

 


… ja juba tahab muru pügada.

 


4. mai: selle aasta esimesed toomingaõied

 


5. mai: kirsiõievaht




UUDISTAJA SOOVITAB





    
    
    
     

            

EESTI UUDISEID


Looduskaitsekuul tutvustatakse loodusrikkusi

Esmaspäeval, 11. mail algusega kell 12 kuulutab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tallinna loomaaias avatuks tänavuse looduskaitsekuu, mis kestab 5. juunini.

Tänavu juba 29. korda tähistatava looduskaitsekuu peateema on „Elurikkus on elujõud“. Avatseremoonial antakse üle ka tänavune Eerik Kumari looduskaitsepreemia, mida on jagatud juba 21 aastat järjest. Eerik Kumari elutööd tutvustab teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni sekretär Vaike Hang. Kuuga seotud üritustest annab ülevaate keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar. Loomaaia elurikkusest kõneleb Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.

Looduskaitsekuul korraldab keskkonnaamet mitmeid temaatilisi üritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. 24. mail saab ameti eestvõttel teoks üle-eestiline matk peamiselt kaitsealadele, et tutvustada meie rikast loodust võimalikult laiale huviliste ringile.

Looduskaitsekuu programmiga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1095860 ja keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 
  

Harrastuspiltnikud kimbutavad linde

Linnu- ja loodusfotohuviliste arvutiposti on sel nädalal rohkendanud järjekordsed arutelud selle üle, mida looduses tohib ja mida mitte; täpsemaks teemaks seekord põneva looduspildi püüdjad, kes ei hooli sugugi lindude vajadustest.

Marju Erit, ühtaegu nii linnuhuviline kui ka looduskaitseametnik, kirjutas arvutilistides „Loodusaeg” ja „Linnuhuvilised”: „Oleme sattunud peale fotoaparaadiga tegelastele, kes passivad leitud linnupesa juures ja takistavad vanalinnul munade haudumist või pesapoegade toitmist. Oleme näinud tegelasi, kes ajavad rändelpeatuvaid linde õhku, et linnumassist toredamat pilti saada. Kohanud inimesi, kes tundide kaupa luuravad heas pesitsus- või rändepeatuskohas, takistades lindude toitumist või pesitsemist.”

Keskkonnaamet tuletas pressiteates meelde, et looduskaitseseaduse põhjal on keelatud „looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine ning nende pesade ja munade tahtlik hävitamine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a keskkonnaameti poolt väljastatud erilubade alusel).” Kindlasti tuleb kinni pidada kaitsealadel ja püsielupaikades kehtestatud liikumispiirangutest, mille kohta saab ülevaate näiteks võrgust http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index2.php (valida loodusväärtused/ kaitsealused alad/ liikumispiiranguga alad).

Kahtlastest ja veel enam lubamatutest tegudest tuleks teavitada keskkonnainspektsiooni telefonil 1313.

Uudistaja

 
  


Habekakk pesal (foto: keskkonnaamet)

 

Ida-Virumaalt leiti haruldase habekaku pesa

28. aprillil leidsid ornitoloogid Ida-Virumaalt pesal istuva habekaku.

Tegemist oli tõenäoliselt hauduva emaslinnuga. Kakk avastati röövlinnuseire välitööde käigus keskkonnaametist saadud info põhjal vanu pesi kontrollides. Tegemist on väga märkimisväärse leiuga, kuna viimati leiti habekaku pesa Eestist enam kui 100 aastat tagasi. Üksikuid juhukohtumisi selle suure kakulisega on meil peaaegu igal aastal, kuid seni on pesitsemist vaid oletatud. Habekakk kuulub Eestis kõrgeimasse ehk I kategooria kaitsealuste liikide nimestikku ning tema täpseid leiukohti ei ole lubatud avalikustada.

Habekakk on taigametsade elanik, kelle levila ulatub Euraasias Skandinaaviast Kaug-Idani. Habekaku pesale on ohtlik läheneda, kuna tegemist on suure agressiivse linnuga, kes enamasti ründab häirijat.

Lisainfot habekaku kohta saab 2009. aasta linnu kodukaku kodulehelt www.eoy.ee/kodukakk.

Eesti ornitoloogiaühing/Uudistaja

 
  

Prügilate sulgemiseks laekus kuus taotlust

5. mail lõppenud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi tavajäätmeprügilate sulgemise teise taotlusvooru esitati keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) kuus taotlust. Nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiseks taotletakse kokku 210 607 142 krooni, millele lisandub taotlejate omaosalus.

KIK kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning annab vajaduse korral taotlejale võimaluse taotlust kohendada. Otsuse, kas taotlus rahuldatakse või mitte, teeb KIK 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

Eelmisse prügilate sulgemise taotlusvooru 2008. aasta augustis laekus viis taotlust, millest otsustati rahuldada kolm: Pärnu Rääma prügila, Saaremaa Neemi prügila ja Hiiumaa Käina prügila. Jäätmeseaduse kohaselt peavad kõik nõuetele mittevastavad prügilad olema ladestamiseks suletud käesoleva aasta 16. juuliks ning korrastatud 2013. aasta 16. juuliks.

Perioodil 2007–2013 on kavas rahastada Ühtekuuluvusfondist jäätmekäitluse arendamise projekte 2,8 miljardi krooniga, millest tavajäätmeprügilate sulgemiseks on kavandatud 630 miljonit krooni.

KIK/Uudistaja

 



Hiiumaa Mänspe kabelisse pääseb juulis ja augustis esmaspäeva ja reede õhtupoolikul 

 

Teeliste kirikud on taas avatud

Eesti kirikute nõukogu (EKN) veebilehelt, võrgupaigast http://www.teelistekirikud.ekn.ee saab teada, milliste Eesti kirikute uksed ja mis ajal on sel suvel rännulistele avatud.

Avatud kirikute hooaeg kestab mai algusest septembri lõpuni ja sel suvel saab tutvuda 188 kirikuga üle maa. Avatud kirikuid tutvustab ka tasuta jagatav teatmik, mida tänavu trükiti 30 000 eksemplari. Seda saab turismiinfopunktidest, projektiga liitunud kirikutest ja suurematest Tallinna hotellidest. Teatmikus on eesti- ja ingliskeelne info iga pühakoja ajaloo kohta. Eelpool viidatud veebilehelt leiab teavet lisaks eesti ja inglise keelele ka saksa, soome, vene ja rootsi keeles.

„Teeliste kirikud” on Eesti kirikute nõukogu avatud kirikute projekt, mille eesmärk on juhatada inimesi pühakodadesse tutvuma kultuuri ja ajalooga.

infoturism.ee/EKN/Uudistaja

 
  

Metsaviktoriin pakkus paljudele huvi

Iga-aastasel RMK kevadisel metsaviktoriinil osales kokku rekordiline arv Eesti kooliõpilasi. 6479 õpilast 507 klassist selgitasid virtuaalse viktoriini käigus endi seast kolmes vanuserühmas parimad loodusetundjad, keda premeeritakse loodusõppeprogrammiga RMK looduskeskuses. Osalejatel tuli vastata pildi- ja tekstiülesannetele: määrata linnu- ja muid loomaliike, tunda taimi ja seeni ning Eesti loodust laiemalt.

Kuni VI klassi arvestuses tuli esimeseks Risti põhikooli IV klass, teiseks Metsküla algkooli IV klass ja kolmandaks Paide gümnaasiumi IV C klass. VI–IX klassidest jäid esimest kohta jagama Kihelkonna kooli IX klass, Metsküla algkooli VI klass, Võhma gümnaasiumi IX B klass ning Muuga põhikooli VI, VII ja IX klass. Gümnaasiumitaseme võitjaks osutus Valga gümnaasiumi X B klass, järgnesid Kanepi gümnaasiumi XI klass ja Võhma gümnaasiumi X klass.

Iga vanuserühma kümme paremat klassi saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Bussisõit kompenseeritakse iga vanuserühma parimal klassil kuni 2000 krooni, 2. ja 3. koha saavutanud klassil kuni 1000 krooni ulatuses. Kõigile osalejatele, kes teenisid vähemalt poole võimalikust punktisummast, saadetakse kooli RMK metsaviktoriini meene. Auhindadega tunnustatakse ka parimate klasside juhendajaid-õpetajaid.

Viktoriinil osalenute nimekirjad, edetabelid ja viktoriini küsimused-vastused on kättesaadavad võrgust www.rmk.ee/viktoriin.

RMK

  


 


Loodus edeneb: kastanioks 1. mail, …

 


… 5. mail ja…

 


… täna, 8. mail.

 


TASUB OSALEDA



Metsapealinn Viljandi ootab metsanädalale

Eesti metsaselts korraldab metsanädalat 17. korda; seekord on metsapealinnaks valitud Viljandi.

Kolmapäeval, 6. mail avas president Toomas Hendrik Ilves Viljandi lauluväljakul metsanädala raames toimuva noorte metsandusliku võistluse ja istutas lossimägedesse metsanädala puu. Puu asukohaks oli valitud lossimägedes Mõttetarga ehk Filosoofi allee, mille istutasid 1881. aastal Viljandi maagümnaasiumi poisid.

Viljandi spordihoones saab vaadata RMK interaktiivset näitust „Jälg metsas”. Homme, 9. mail avatakse jalakäijate promenaad ja puhkeala Arkaadia aed, kus Viljandile antakse üle metsapealinna tiitel. Viljandi linna territooriumist moodustavad pargid, rohe- ja haljasalad kolmandiku.

Peale Viljandi on rohkeid metsanädala üritusi üle terve Eesti; nädala programmi leiab Eesti metsaseltsi kodulehelt www.metsaselts.ee.

Eesti metsaselts

 
  

Omnibuss: seekord Viljandimaale ja Matsallu

Looduse Omnibussi sõit laupäeval, 9.mail viib metsaretkele Parika looduskaitsealale Viljandimaal.

Nimelt on Aimla looduskeskuses metsaseltsi ja RMK metsapäev. Päevakavas on retk rappa, looduskeskuses saab vaadata topisekogu, töötubades ehitatakse haabjat, punutakse laaste ja meisterdatakse pajupilli. Päev lõpeb kontserdiga Aimla vanade pargipuude all, esinevad Aleksander Sünteri ja OORT.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kl 9, tagasi Tallinnas ollakse kl 19. Sõidu hind koos sooja supiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 150, õpilastele 100 krooni.

Pühapäeval suundutakse nii Tallinnast kui ka Tartust Matsalu rahvusparki. Käiakse rahvuspargi külastuskeskuses Penijõel, Keemu linnutornis, Salevere Salumäel. Õhtupoolikul vaadatakse Kukeranna tuulikuid ning matkatakse Puhtu mererannas ja metsas. Retke juhendab bioloog ja loodusfotograaf Peeter Vissak. Söögid-joogid kaasa.

Väljasõit Tallinnast rahvusraamatukogu eest kl 9, tagasi jõutakse kl 20. Tartust keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 lahkutakse kl 8.30, tagasi Tartus kl 21. Sõidu hinnad on mõlemast lähtekohast 175 ja 125 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

11. mail, esmaspäevasel loodusõhtul rahvusraamatukogus saab vaadata loodusfilmi „Vanamees ja põder“ ning kohtuda filmi peategelase Harri Põldsami ja autori Joosep Matjusega. Filmiõhtu ringvaateks on Peeter Rebase muusika ja pildikava „Halva ilma pildid“. Laulab Lauri Saatpalu. Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 
  

Keskkonnaministeerium korraldab radooniseminari

Teisipäeval, 12. mail algusega kl 9 toimub keskkonnaministeeriumi I korruse saalis (Narva mnt 7 a, Tallinn) järjekordne radooniseminar, kus tutvustatakse uut standardit hoonete radooniohutuks projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Standard reguleerib radoonisisalduse väärtust maapinnas ning hoonetes, samuti annab hinnangu erinevate Eesti piirkondade radooniohtlikkusele ning soovitusi radooniohutu hoone projekteerimiseks. Lähemal ajal tehakse standard EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine” avalikuks Eesti standardikeskuse ametlikus väljaandes EVS Teataja (http://www.evs.ee).

Peale uuendatud standardi tutvustuse saab kuulata ettekandeid viimastest radooniuuringutest Eestis, ka on võimalik saada täpsem ülevaade radooni olemusest ja selle põhjustatud terviseriketest. Seminaril antakse soovitusi projekteerijatele, ehitajatele ja järelevalvajatele, mida silmas pidada, kui hooneid rajatakse kõrge radoonisisaldusega pinnasele.

Seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste ametnikud, projekteerijad ja ehitajad, aga ka kõik teised huvilised. Seminar on tasuta, kuid kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine. Oma soovist seminaril osaleda tuleb teada anda hiljemalt 11. maiks e-posti aadressil evelyn.pesur@envir.ee.

Seminari päevakava leiate keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1096304.

Keskkonnaministeerium

 
  

Algab märgalapiltide võistlus

Peipsi koostöö keskus (CTC) kuulutab välja noorte foto- ja joonistusvõistluse „Märka märgalasid!”.

Noori oodatakse jäädvustama Eesti märgaladel oma elamusi fotosilma või joonistusvahendite abil: põnevaid ja erilisi hetki, kohtumisi luhtadel, madal- ja siirdesoodes, rabades, merekaldal või porilombis.

Täpsemad osalemistingimused on konkursi lehel www.nagi.ee/contest/33/.

2009. aasta septembrikuus valib ˛ürii välja kuus parimat joonistust ja kuus parimat fotot, mis leiavad koha kaheaastases märgaladeteemalises koolikalendris. Võitjad saavad kingituseks foto- ja kunstitarbeid ning koostatud koolikalendri.

Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida rahastavad Euroopa regionaalarengu fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja keskkonnainvesteeringute keskus. Võistlust toetab osaühing Nagi.

CTC

 
  

Tartus Raadil saab linnulaulu õppida

Täna hommikul oli Tartus Raadi kalmistul Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) esimene selle kevade linnulauluõpe.

Samasugune kuni poolteist tundi vältav õppus on ka veel kahel järgmisel reedel. Kogunetakse kell 6.30 kalmistu peaväravas. Tugeva vihma korral jääb retk ära.

Kontakttelefon 508 6690.

EOÜ

 
  

Tere, herilane!

Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) loodusõhtute sari „Eesti loomad tuttavaks” jätkub teisipäeval, 12. mail kell 17.30 algava herilase-õhtuga.

Näha saab Rein Marani filmi „See tüütu herilane”, zooloog Jaan Luig räägib Eesti herilastest, nende uurimisest, seisundist ning suhetest inimese ja teiste olenditega. Võimalus on saada asjatundlikud vastused herilaseteemalistele küsimustele.

Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta, seda toetab KIK.

6. maist 15. juunini tööpäeviti kl 10–17 on TKKHK saalis (Kompanii 10) avatud Palupõhja looduskooli fotonäitus.

TKKHK

 

 

 
 


Lahemaal räägitakse Eesti orhideedest

Neljapäeval, 14. mail algusega kl 18 esineb Lahemaa looduskeskuses botaanik Tiiu Kull, loodusõhtu teema on „Eesti orhideed”.

Maaülikooli professor Tiiu Kull oli aastatel 1990–2007 Eesti orhideekaitse klubi president. Ta on mitme olulise botaanika-väljaande, näiteks „Eesti taimede määraja” (2007) ja „Eesti taimede levikuatlase” (2005) üks autoreid. Eesti orhideedest on ta kirjutanud raamatu „Kodumaa käpalised” (2002).

Loodusõhtu toimub keskkonnaameti Viru regiooni Palmse kontori suures auditooriumis, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Keskkonnaamet


 



 

MAAILMAST 




Abiks liuglendureile

Üheteistkümne Lähis-Ida ja Aafrika riigi valitsus- ja valitsusväliste institutsioonide esindajad arutasid BirdLife Internationali egiidi all mai alguses Jordaania pealinnas Ammanis toimunud seminaril rändlindude-liuglendurite kaitseks suunatud projekti.

Liuglendurid kasutavad pikkade vahemaade läbimisel tõusvaid sooje õhuvoole: tõusevad nende toel spiraallennul kõrgele ja planeerivad siis võimalikult kaugele. Kuna suurte veekogude kohal ja kõrgmäestikes pole sel viisil võimalik rännata, koonduvad need linnud üsna kitsastesse rändekoridoridesse ja on seetõttu kohalikest ohtudest väga kergesti haavatavad.

Mida edasi, seda sagedamini tahetakse neis rändetee „pudelikaeltes” ette võtta tööstus-, linnaehitus-, põllumajandus- või turismiarendusi, mis võivad lindudele kaasa tuua seniolematuid ohte. Peale elupaigamuutuste, saaste, kõrgepingeliinide ja muude inimloodud takistuste põhjustab seal sageli lisaohvreid ka illegaalne või jätkusuutmatu jaht. Kõik see kehtib eriti Punase mere piirkonnas. Sestap on linnukaitsjate koostöö arendajatega ülimalt oluline.

Võrgupaigast

http://www.birdlife.org/news/news/2009/05/soaring_birds_launch.html saab vaadata neid probleeme selgitavat videot.

BirdLife/Uudistaja
 


 

„Pedelekijate” elurõõmus seltskond (Foto:www.radland.steiermark.at)

 

Elektrijõud kondimootorile lisaks

Austrias Weiz-Gleisdorfis, kus juba aastaid on püüeldud sõltumatusele fossiilkütustest, on nüüd hakatud jõuliselt propageerima elektrimootoriga jalgrattaid nimega pedelec (lühend sõnadest pedal electric cycle): lühemat vahemaad läbides tasuks neid autole eelistada.

Põhiliste sihtrühmadena peetakse silmas eakaid inimesi, poeskäijaid, töövõtjaid, kes elavad elupaigast 7–10 kilomeetri kaugusel või kellel on vaja jõuda bussipeatusesse või rongijaama ning vabaajaveetjaid. Esmalt jagati sada pedelec’i välja linnavalitsuste ja volikogude töötajaile ning teistele võtmeisikutele, et need näitaksid isiklikku eeskuju. Edasi on kavas tööle panna sõiduriistade rendikohad.

Esmalt Aasias kasutusele võetud elektrijalgrattad muutuvad üha enam populaarseks ka Euroopas. Väga palju kohtab moekat sõiduriista näiteks Šveitsi mägiteedel. Viimase kolme aastaga on müüdud pedelec’ide hulk kolmekordistunud ja küünib juba sadadesse tuhandetesse. Liitiumioonakud võimaldavad sõidukordi pikendada kuni 80 kilomeetrini, sõidukiirus on 25 km/h.

www.radland.steiermark.at/Uudistaja

 

 

Võta Smart ja sõida! (Foto: ELTIS)

 

“car2go, Ulmi uus autorendiskeem

Mullu oktoobris pani autogigant Daimler Saksamaal Ulmis ja Neu-Ulmis tööle uut tüüpi autorendisüsteemi “car2go, mis osutus idee autoritelegi üllatavalt edukaks ja võib peagi jõuda ka mujale maailma, näiteks USA-sse.

Nn. jagatud autode skeem pole iseenesest midagi uut, see on levinud nii Euroopa kui ka Ameerika suurlinnades: huviline võib astuda autojagamisorganisatsiooni liikmeks ja saab vajaduse korral võtta auto kindlatest parklatest, mis enamasti asuvad bussi- või raudteejaamade kõrval.

Ulmis võib neid autosid parkida ja laenutada aga mistahes parklas; sellega muutub võimalikuks teha mitte ainult edasi-tagasi-, vaid ka üheotsareise. Mullu oktoobris algas käivitusprojekt 50 kahekohalise Smart-väikeautoga, märtsis lisati neile veel 150. Rendisumma arvutatakse vaid aja järgi: minut sõitu maksab 0.19 senti, pikema sõiduajaga kaasneb allahindlus, nii et tund maksab 9.90 ja päev 49 eurot. Võtta võib kusagil vabana seisva auto või selle telefoni või interneti kaudu ette tellida; samade teabekanalite kaudu saab ka infot parajasti vabade autode kohta.

Süsteemiga liituja peab ennast registreerima ja tal peab muidugi olema kehtiv autojuhiluba. Viimasele kleebitakse kiip ja sellega saab tuuleklaasi taga asuva kaardilugejaga avada iga parajasti vaba “car2go-süsteemi kuuluva Smarti.

Daimleri kompanii projektijuhi Robert Henrichi sõnul liitus uudse süsteemiga juba kahe nädalaga 500 inimest; vahel juhtus, et üht autot kasutas päeva jooksul kuni kaheksa juhti. Kokku on autosid üüritud 8000 korda. Pole siis ime, et poole aasta pärast rendiautode arvu neljakordistati. Ime pole ka see, et “car2go vastu on huvi tuntud nii mitmetes Saksamaa linnades kui ka kaugemal: juba eeloleval sügisel katsetatakse seda Texase linnas Austinis.

ELTIS

 
  

Maailma väikseim Ramsari-ala on Koreas

Korea vabariigis võeti äsja Ramsari konventsiooni kaitse alla kolm märgala, mille hulgas on ka rahvusvahelise tähtsusega märgaladest väikseim, ainult 3015-ruutmeetrine riisipõld Incheoni linna lähistel.

Korea rahvusfond ostis inimloodud ala esmajoones selleks, et kaitsta kunagi kogu Lõuna-Koreas tavalist, nüüd üksnes 30 paigas kasvavat särjesilmaliiki Ranunculus kazusensis makino. Aga kuna põldu majandatakse ökoloogiliselt, on seal rohkelt muidki huvitavaid veetaimeliike ja putukaid, samuti hulgaliselt põhjaselgrootuid ja kalu, kes omakorda on toiduks rändlindudele. Paik sobib hästi loodusharidustööks ja plaanis ongi rajada selleks sobiv keskus.

Ramsari sekretariaat

 




KOMMENTAAR 



 

Kirglik linnuhuviline

 

Ei ole (linnu)rahu päikese all

Sellest, kuidas Eestis ühel või teisel moel linde häiritakse või lausa ahistatakse, on sellel kevadel olnud tavatult palju juttu; ju siis on põhjust.

Viljandis käidi liiga hilja künnivareste elamuid lammutamas, põhja poolt tulnud mitut masti külalistel näib olevat saanud halvaks harjumuseks kaamerakaku kodupuule koputada; sel nädalal noomisid looduskaitsjad liigagaraid loodusfotograafe (vt. Eesti uudiste teist sõnumit).

Üks teemasid, mis seotuna üles kerkis, oli liiklemispiiranguga alade tähistus: kui ikka kuskil on mingi ala oluliseks pesitsusalaks kuulutatud, siis tuleb seda nii märgistada, et ka looduses sellest tõesti üheselt aru saaks. Kindlasti on see õige. Aga samas on ka paiku, mis nii tähtsad pesitsusalad olla ei pruugi, ent kuhu ometi terve mõistus võiks keelata pesitsusajal karjuva vajaduseta minna. Elementaarne, et üks selliseid biotoope on väikesaared, väga sageli tõelised lindude „sünnitusmajad”, kus tihedalt koos hauduvad mune ja kasvatavad tibusid ka liigid, kellest ühe järeltulijad võivad kuuluda teise lemmikmenüüsse. Sealset habrast tasakaalu on inimesel imelihtne tõsiselt häirida isegi saarele liiga lähedale tulles, randumisest rääkimata.

Avaldasin linnuhuviliste arvutilistis mõningat nõutust 1. mai õhtul riigitelevisioonist nähtud episoodi üle, kus ilmselgelt häirisid Keri saarel pesitsevaid linde just selle paiga arutelukojaks valinud mõttetalgulised: lindude ärevushääled kostsid telerist kohati selgemalt kätte kui talguliste jutt. Selgitused stiilis, et „teised käivad seal ju kogu aeg niikuinii” või et „aga me arutasime seda, kuidas asjad saarel paremad saaks” pigem kinnitavad, kuivõrd jõuliselt oleme endale „looduse kuninga” krooni pähe surunud ja kui kasinaks on jäänud meie austus elu ees. Eriti kahetsusväärne, et selline episood jõuab asjakohaste kommentaarideta riigitelevisiooni. Aga eks ole kolleegid ajakirjanikud sama „head” looduseasjade tundjad nagu keskelt läbi meie kõik. Tahes-tahtmata kerkib viimast lauset arvutisse klõbistades silme ette pealkiri 23. aprilli Postimehest: „Virumaal võtavad aplad rabahaned kevadkülvilt matti” – ja selle all suur pilt kündva traktori taga lendavast kajakapilvest.

Toomas Jüriado

 

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet