Kumari preemia said Hans Trass ja Tiit Petersoo
11. mail andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tallinna loomaaias toimunud looduskaitsekuu avaüritusel üle tänavuse Eerik Kumari looduskaitsepreemia. See läks jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel.
Hans Trass on kauaaegne Tartu ülikooli õppejõud, professor, emeriitprofessor ja Eesti teaduste akadeemia (TA) akadeemik, kes õppejõuna alustas juba 1955. aastast. Ta luges 1993. aastani bioloogiaalaseid kursusi. 1950. aastatel osales Hans Trass Eesti looduskaitsesüsteemi taastamises ja uute kaitsealade (Matsalu, Viidumäe, Vaika, Nigula) moodustamisel. On olnud Eesti looduseuurijate seltsi president (1964–1973 ja 1985–1991), aastast 1991 aupresident. Avaldanud rohkesti erialast publitsistikat, aga ka reisikirju ja mälestusi. Hans Trassi looduskaitsealane teadustegevus on olnud pikaajaline ja oluline nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänu talle kujunes 20. sajandi teisel poolel Eestis teadmine, et loodusteadus, looduskaitse ja kultuur on omavahel vägagi seotud.
Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema töö eri asutuste looduskaitseametnikuna kestis kuni 2003. aastani. Ta on tuntud ka kui loodusobjektide uurija ja tutvustaja, kes on lisaks tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega. Petersoolt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel. Ta on Eesti looduskaitse seltsi liige algaastaist saadik, peale selle on ta Eesti geograafia seltsi ja Eesti koduuurimise seltsi liige. Tema pikaajaline pühendunud tegevus keskkonnakaitset propageerida ja loodusobjekte tutvustada on olnud oluline eelkõige piirkondlikul tasandil, olles heaks näiteks ja eeskujuks nooremale põlvkonnale.
Eerik Kumari preemia suurus on 40 000 krooni. Vt. preemia kohta nt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja268.html.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Uudistaja oli kohal, 1
9. mail, Euroopa päeval, esines Tartus Raekoja platsil Das erste Wiener Gemüseorchester, Austria pealinnas Viinis 1998. aastal asutatud juurviljaorkester.
Mäng toiduga võib tunduda veidi võõristav, eriti pani vaatajaid päid vangutama juurikamuusikute üks viimaseid kompositsioone, mille aegu lasti kõikvõimalikel viljadel kaldpinda mööda lausa sillutisele veereda.
Samas on tähelepanuväärne kümne muusiku ja helitehniku fantaasia ja suurepärane koostööoskus.
Tarandid asutasid stipendiumifondi
TÜ vilistlased Andres ja Mari Tarand ning rektor Alar Karis allkirjastasid 9. mail ülikooli sihtasutuse juurde asutatava omanimelise stipendiumifondi statuudi.
Stipendiumifondi eesmärk on toetada TÜ magistritaseme üliõpilasi, kes teevad oma teadustööd erinevate teadusharude piirialadel. Stipendiume hakatakse välja maksma fondi kasvikute arvel.
Tarandite sõnul on stipendiumifondi mõte kantud soovist jäädvustada oma mälestused väärtuslikest ja ilusatest õpinguaastatest ülikoolis, kus Mari õppis humanitaar- ja Andres loodusteadusi. Eri valdkondade inimestena on nende huvid põimunud ja siit ka soov toetada just teaduste piirialade uurijaid. Mari ja Andres Tarandi arvates on piirialade teadus äärmiselt köitev ja sama rikas ning viljakas nagu piirialade elustik looduses.
Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand lõpetas 1963. aastal TÜ klimatoloogina, raadioajakirjanikuna tuntud Mari Tarand samal aastal eesti filoloogia ja ajakirjanduse eriala.
TÜ
KIKil täitus üheksas tegevusaasta
Keskkonnainvesteeringute keskus tähistas oma üheksandat tegevusaastat: 11. mail üheksa aastat tagasi allkirjastas toonane rahandusminister Siim Kallas KIK-i asutamisotsuse. Üheksa aasta jooksul on KIK aidanud rahastada tuhandeid keskkonnaprojekte ning andnud endast parima, et keskkonnale mõeldud eurorahad leiaksid head kasutust.
„Need üheksa aastat on olnud väga huvitavad, sest meil on olnud võimalus luua Euroopa mõistes küllaltki ainulaadne asutus, mille üle võib uhke olla," tõdes KIKi juhataja Kalev Aun.
Üheksa tegevusaastaga on KIK rahastanud ligi 12 000 keskkonna projekti, millest suuremat osa on rahastatud Eesti riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest. Keskkonnatasudest rahastatavate projektide ning erinevate välisfondide projektide kaas- ja sildfinantseerimiseks on kulunud üle 4,3 miljardi eesti krooni. Lisanduvad veel suuremahulised Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad projektid.
Eelstruktuurivahendi ISPA ning vana programmiperioodi Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa regionaalarengufondi (ERF) rahastusotsuseid tehti enam kui 3,5 miljardi krooni eest. Suurem osa neist projektidest on lõppenud ning viimased rahad toetuse saajatele välja makstud, kuid mõned mahukamad ÜF projektid veel kestavad. Uue perioodi rahade olukord pole samuti kurta, sest rahastusotsuseid on ÜF ja ERF peale kokku viie miljardi eesti krooni ringis. Kokku on KIKi kaudu Euroopa Liidu abirahasid aastatel 2007–2013 plaanitud jagada 12,3 miljardi krooni eest.
KIK
Postmark Räpina paberivabriku juubeliks
Eesti Post märkis eile 5.50-kroonise margiga Räpina paberivabriku 275. asutamispäeva. Margi ja esmasümbriku (fotol) on kujundanud Triin Heimann.
Eesti vanimate tööstusettevõtete hulka kuuluva Räpina paberivabriku ajalugu algas 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Võhandu jõe ääres. Hakatuseks rajati ehitusmeistri Johan Georg Keiseri juhtimisel jõele tamm ja selle lähedusse tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett. Tegu on Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit.
Taaskasutaval tehnoloogial põhinev paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Korduvalt ümber ehitatud vabrikuhoone kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka ja on tänapäeval kultuurimälestisena riikliku kaitse all. 1865. aastal sai paberiveskist päris vabrik. Saksamaalt toodi Räpinasse esimene paberimasin, mis valmistas mitut tüüpi kirja- ja trükipaberit.
Moodne tehnoloogia võimaldas toota ka peenemaid paberisorte: filterpaberit apteekide jaoks, kuivatus- ning suitsu- ja siidipaberit. Ärkamisajal 1860–1880 andis Räpina paber suure panuse eestikeelse trükisõna levikusse, pikemat aega trükiti sellele juhtivad eestikeelsed ajalehed Postimees, Sakala ja Olevik, pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal ka osa vabariigi rahatähtedest.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 võeti kurss tehnoloogia põhjalikule uuendamisele, mis võimaldab keskkonnasäästlikult toota tänapäevastele nõuetele igati vastavat kõrgekvaliteetset paberit.
Eesti Post/Uudistaja
Keskkonnaameti kodulehelt leiab istikuid
Keskkonnaamet (KA) teatas läinud nädala lõpus, et KA veebil on metsaistikute pakkujate nimistu.
Teatavasti on olnud juttu metsaistikutest, mis taimetootjatel tänavu üle jäävad. Metsaistutusmaterjali pakkujate nimistu leiab KA kodulehelt www.keskkonnaamet.ee valides valdkonnad/metsandus/kultiveerimismaterjal.
KA soovitab metsaomanikel teha metsauuendust planeerides koostööd, et hoida kokku kulusid ja tagada metsade kvaliteetne uuenemine. Metsauuendust kavandavad maaomanikud võiksid esmajärjekorras võtta ühendust oma piirkonna metsaomanike ühistutega, et saada ülevaade lähipiirkonnas tegutsevatest metsataimlatest ja sobilike taimede olemasolust, uuendamise ja metsakultuuride hooldamise põhimõtetest ning juba toimivast koostööst.
KA metsaosakonna juhataja kt. Jaanus Kala sõnul on ühiselt taimlatest metsataimi tellides võimalik säästa nii transpordikuludelt kui kohati ka taimede hinnas. Samuti on vaja varakult endale selgeks teha, millised taimed millisesse kasvukohta sobivad ja kuidas neid lähiaastail hooldada. “Metsaomanike organisatsioonid ja maakondlikud tugiisikud on selliste teadmiste jagamisel kindlasti abiks, “ kinnitas Kala.
Metsaomanikel soovitatakse taimede ostmisel veenduda, et turustatavad taimed vastavad ettenähtud kvaliteedile ja müüjal on olemas kehtiv kultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba. Ühtlasi tuletatakse meelde, et metsauuenduse eel tuleb esitada KA-le metsateatis.
KA
Toetust saab katlamajade ja küttetrasside ümberehitus
8. mail hakkas KIK vastu võtma taotlusi Euroopa regionaalarengufondist (ERF) rahastatavale voorule, mille raames antakse 150 miljoni krooni toetust katlamajade ümberehituseks, kaugküttevõrkude rekonstrueerimiseks ja koostootmisjaamade rajamiseks.
Eesti soojamajanduse üks suurimaid probleeme on kaod kaugküttetrassides, mis ühendavad katlamaju soojatarbijaga. Praegu kaob teel tootjalt lõpptarbijani üle kuuendiku energiast, näiteks Soomes moodustavad trassikaod vaid kuueteistkümnendiku. Vähem oluline ei ole ka õhusaaste küsimus. Vanad õlikatlad töötavad enamasti üsna madala kasuteguriga ning kütteõli ei ole loodushoidlik energiaallikas. Lisaks põletamisel eralduvale süsihappegaasile emiteeritakse seda märkimisväärses koguses ka õli tootes.
Avatud taotlusvoorust on oodatud osa võtma nii kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, äriühingud kui ka sihtasutused. Taotleja peab osutama kaugkütteteenust või müüma kaugküttepiirkonda soojusenergiat. Toetuse saaja peab ise katma vähemalt poole projekti maksumusest. Väikseim toetussumma, mida antud vooru käigus eraldatakse, on 500 000 krooni ja suurim 50 miljonit krooni. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. august.
Huvilistele toimuvad juuni alguses teabepäevad Tartus ja Tallinnas, kus räägitakse täpsemalt taotlejale ja taotlusele esitatud nõuetest. Tartus toimub teabepäev 1. juunil kell 13 keskkonnaameti saalis aadressil Aleksandri 14, Tallinnas 3. juunil kell 13 keskkonnaministeeriumi esimese korruse saalis aadressil Narva mnt 7A. Huvilistel palume end hiljemalt 27. maiks registreerida e-posti aadressil Jaanika.Lilienberg@kik.ee.
ERF toetusi arendamaks energiamajandust jagatakse vastavalt “Elukeskkonna arendamise rakenduskavale aastateks 2007–2013”, mille raames toetatakse energeetikat veidi üle miljardi krooni ulatuses.
KIK
Uudistaja oli kohal, 2
13. mail korraldas Eesti ajakirjanike liit oma liikmetele järjekordse pressipäeva.
Seekord käidi Valgamaal: Otepääl ja selles lähiümbruses. Ajakirjanikke saatsid Valga maavanema kohustetäitja Kalev Härk, Otepää vallavanem Meelis Mälberg ja vallavolikogu esimees Jaanus Raidal.
Muuhulgas ronisid ajakirjanikud Tehvandi K90 suusahüppemäe torni, …
… uudistasid Tammuri gurmeetalu peremehe Erki Saare veinikeldrit ja …
… said selgeks, kuidas toodetakse väärt vineeri aktsiaseltsi UPM Kymmene Otepää vineeritehases.
Lindurid otsivad võistu haruldusi
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots teatas selle nädala alguses linnuhuviliste arvutilistis võistlusest, mis peaks lindureid õhutama mitte ainult käima kellegi teise poolt leitud linde vaatamas, vaid pigem ise rohkem linde otsima.
Selleks pandi võrgulehel Estbirding käima võistlus Rarileidja 2009. Eesmärk on leida aasta jooksul võimalikult palju eksikülalisi ja haruldusi. Iga harulduseliik annab teatud hulga punkte. Rarileidja 2009 jaoks on Estbirdingu lehel avatud eraldi link, kust leiab infot reeglite, edetabeli ja liikide eest antavate punktide kohta. Esimesed osalejad on punktide hetkeseisu ka juba kokku löönud.
Täpsemalt vaata http://www.estbirding.ee/rarileidja/.
Viimasel ajal märgatud haruldustest võib mainida 8. mail Virtsu tuletorni juures Suurel väinal tiirutanud suulat (Morus bassanus), keda nägi Mati Martinson. Suulat on Eestis varem kohatud üldse vaid kaheksa korda. Samas kandis nähti ka meil nn. puuripõgenike hulka arvatud vööthanesid (Anser indicus); mõni päev varem oli üle lennanud kaks punakael-laglet (Branta ruficollis) ja põhjatsiitsitaja (Emberiza rustica). Punakael-laglesid on mais mitu korda silmatud ka Matsalu lahe ümbruses lagleparvedes. 9. mail oli Uku Paal teatanud, et Väike-Rakke poldril on punanokk-vart (Netta rufina).
Linnuhuvilised/Uudistaja