Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA I
22. mai  2009


Tänane Uudistaja ilmub kahes osas.




ÕITEAJAILU










Fotod on tehtud Tartus eile, 21. mail.

 

Ilm on viimase nädala vältel olnud üsna muutlik ja maikuu kohta pigem jahe kui soe. Küllap nädala suurima üllatuse valmistas ilmataat Rakvere rahvale: eile olevat tarvapealinnas olnud ülitugev rahesadu ja telefone rikkunud äike. Aiapealinnas Türil lõhkunud raheraju aga auke lillemerre.




UUDISTAJA SOOVITAB




Maikuu Eesti Loodus: kuusekasvud ja tuumajaam

Põhilugu keskendub kodumaisele „Pisa tornile” – Kiipsaare majakale, mis Saaremaal Harilaiul oma üheksakraadise kaldega aastaid loodusesõpru hämmastas ja peaaegu et kihlvedusid põhjustas: millal ometi torn vette pikali kukub? Kuid Eesti vabariigi 90. aastapäeva eelõhtul ajas tuletorn end jälle peaaegu otseks. Praegu enamasti merevees asuv tuletorn ehitati 1933. aastal merest rohkem kui saja meetri kaugusele kuivale maale. Rannikuprotsessid on Kiipsaare kandis iseäranis tugevad: ühest otsast meri kulutab ja poolsaare teise otsa kannab liiva juurde. Miks see nii on ja mida sellest õppida võiks, kirjutavad rannikute head tundjad Kaarel Orviku ja Hannes Tõnisson.

Hella Kink tutvustab võimalikke Eesti tuumaelektrijaama asukohavalikuid geoloogi pilguga: pole neist ükski kuigi hea, kuigi parimad paistavad Viivikonna vana karjäär ja Maardu vanad karjäärid Tallinna lähedal. Kaitsealadest kirjeldatakse Parika looduskaitseala Viljandimaal, kus kaitstakse rabasid ja kinnikasvavat Parika järve. Mati Martin tutvustab kuningkiile, kes ilmselt kliima soojenemise tõttu on asunud Eestit vallutama. Urmas Kokassaar soovitab soojalt noori kuusekasvusid: nende varud on peaaegu piiramatud, samas on kasvud toitvad ja üsnagi maitsvad. Pikem intervjuu on psühhofarmakoloog Jaanus Harroga: uimastite vältimine tuleb teha võimalikult lihtsaks. Sellega huvitavad teemad numbris kahtlemata ei piirdu: siit saab lugeda linnas elutsevatest kilkidest, Arbi männist, musträhni tegevusest, kärnkonnade ennastunustavast pulmamängust ja paljust muust omapärasest.

Eesti Loodus

 

      


            

EESTI UUDISEID



Eesti riiklik ilmateenistus sai 90-aastaseks

18. mail täitus Eesti riiklikul ilmateenistusel 90 tegevusaastat.

„Meie ilmateenistuse juured ulatuvad tegelikult palju varasemasse aega, aastasse 1865, kui loodi Tartu observatoorium,“ ütles Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) peadirektor Jaan Saar. „Seejuures on meie riiklik ilmateenistus alati olnud kõrgel teaduslikul ja tehnilisel tasemel.”

Eesti riikliku ilmateenistuse ametlikuks sünniajaks on 18. mai 1919, mil alustas tööd rannavalve, side- ja päästejõudude valitsusele allunud mereobservatoorium. Aasta hiljem läks mereobservatoorium Tartu ülikooli juhtimise alla. 1940. aastal nimetasid okupatsioonivõimud Tartu meteoroloogia observatooriumi ümber geofüüsika observatooriumiks, lisaks loodi Eesti NSV hüdrometeoroloogiateenistuse valitsus asukohaga Tallinnas. 1942. aastal nimetati hüdrometeoroloogiateenistuse valitsus ümber hüdrometeoroloogia instituudiks. 10. oktoobril 1946 sai Eesti NSV hüdrometeoroloogiateenistusest ENSV ministrite nõukogule allunud asutus. Seoses täiendavate ülesannetega nimetati hüdrometeoroloogiateenistus 1979. aastal ümber hüdrometeoroloogia ja looduskeskkonna kontrolli vabariiklikuks valitsuseks (HLKVV). Sellisel kujul eksisteeris HLKVV kuni iseseisva Eesti vabariigi taastamiseni.

Praegune EMHI moodustati valitsuse määrusega 1. oktoobril 1991. Rahvusriigi ilmateenistuse nõutavale tasemele tõstmiseks andsid suure panuse naaberriigid Soome ja Rootsi, kelle kogemusi, nõuandeid, tehnilist ja finantsabi instituut edukalt kasutas. Laienes ka rahvusvaheline koostöö, Eesti ühines 1992. aastal ülemaailmse meteoroloogia organisatsiooniga.

Nüüdseks on EMHI ühinenud enamuse meile vajalike rahvusvaheliste organisatsioonidega ja nende programmidega, mille hulka kuuluvad Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus, Euroopa meteoroloogilised satelliidid EUMETSAT, Euroopa meteoteenistuste ühendus EUMETNET, ilmaprognooside numbriliste prognooside programm HIRLAM, radarite süsteem NORDRAD. EMHI eesmärk on olla maailmatasemel mõõtetehnika, kaasaegse teadusliku baasi, tehnoloogia ja tippspetsialistidega rahvuslik ilmateenistus, kes tagab Eesti sotsiaalsete, majanduslike, strateegiliste, riikliku julgeoleku ja elanikkonna vajaduste rahuldamise meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni järele ning Eesti rahvusvaheliste kokkulepete täitmise meteoroloogia ja hüdroloogia vallas.

EMHI/KKM/Uudistaja

 
  

Tallinna ülikool on tõhusaim teadusrahade kasutaja

Tallinna ülikool (TLÜ) teatas 18. mail, et vastavalt rektoraadi aruandes avaldatud andmetele paistab TLÜ teiste avalik-õiguslike ülikoolide seas silma teadustöö kõrge efektiivsusega.

Ülikoolides tehtava teaduse mahukust mõõdetakse Eestis kahe peamise näitajaga, milleks on teadusrahastuse maht ja publikatsioonide hulk. Kuigi absoluutarvudes jääb TLÜ mõlema näitaja poolest Tartu ülikoolist (TÜ) ja Tallinna tehnikaülikoolist (TTÜ) oluliselt maha, on ülikooli teadusefektiivsus nelja aastaga (alates moodustamisest 2005) kasvanud märkimisväärsele tasemele.

Eesti riiklikest teadusrahastusallikatest (SF ja ETF) eraldatud 1 miljoni krooni kohta on TLÜ-ga seotud 10,4 rahvusvahelist eelretsenseeritavat ja koguni 20,3 riiklikult rahastatud uurimisrühma liikmelt eeldatavat publikatsiooni, mille hulka kuuluvad ka Eesti teadusajakirjades avaldatud artiklid. TÜ vastavad näitajad on 4,9 ja 7,5, TTÜ-l 5,9 ja 7,5, Eesti maaülikoolil (EMÜ) aga 6,0 ja 8,0. Ka teadus-arendusrahastuse koguarvestuses on efektiivsusnäitajate proportsioonid sarnased.

„Osaliselt võib see tuleneda sellest, et meie ülikooli tugevused – humanitaar- ja sotsiaalteadused – nõuavad vähem kallist sisseseadet,” kommenteerib olukorda rektor Rein Raud. „Teisalt avaldavad täppis- ja loodusteadlased rohkem kollektiivselt kirjutatud artikleid, humanitaarid aga monograafiaid.”

Ühe Eesti teaduse finantseerimisel arvestatava olulise näitaja, nn. 1.1.-artiklite põhjal on avalike ülikoolide seas aga tõhusaim EMÜ (3,1 artiklit 1 miljoni krooni Eesti teadusrahastusprogrammidest eraldatud raha kohta). TLÜ vastav näitaja on 2,5, TÜ 2,6 ja TTÜ 2,3. 1.1.-artiklite hulka kuuluvad Thomson Reuters’i andmebaasis „Web of Science” registreeritud või Euroopa teadusfondi koostatud nimistusse kantud tippajakirjades avaldatud publikatsioonid.

TLÜ

 
  

Eesti tüdruk saavutas rahvusvahelisel teadustööde konkursil kõrge koha

Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Riinu Ots võitis USA-s peetud noorte teadusmessil oma uurimistööga põlevkivielektrijaamade õhusaastest kõrgeid auhindu: II preemia keskkonnatööde kategoorias, osalusõiguse Hiina noorteadlaste konkursil ja asteroidi nimetamise tema järgi.

Riinu uurimistöö „Suitsujoa termilise tõusu mõju õhusaaste leviku arvutusele põlevkivielektrijaamade näitel“ võitis keskkonnatööde kategoorias teise preemia ja Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia. See on läbi aegade Eesti õpilaste parim tulemus rahvusvahelistel teadustööde konkurssidel, kuigi preemiaid on meie noored pälvinud peaaegu igal aastal.

Põhipreemiaks sai Riinu 1500 dollarit, peale selle nimetatakse tema järgi väike planeet või asteroid nagu kõigil 1. ja 2. preemia saanutel. Hiina teaduse ja tehnoloogia assotsiatsiooni eripreemia tähendab aga tasuta osalust juulis toimuval Hiina noorte teaduskonkursil.

USA-s Nevada osariigis Renos peetud noorte teadusmess Intel ISEF on maailma suurim gümnaasiumiealiste teadusvõistlus, kus osalevad parimad noorteadlased lisaks kõigile osariikidele ka ligi 50 välisriigist üle maailma. Preemiaid antakse välja ligi 4 miljoni dollari väärtuses. Tänavusel Intel ISEFil konkureeris kokku 1500 noort 17 teaduskategoorias. Riinu kandideeris 71 töö seas kategoorias „Environmental Science“, kus lõpuks anti välja üks esimene ning kolm teist preemiat. Riinu juhendaja on TÜ atmosfäärifüüsika vanemteadur Marko Kaasik.

Sihtasutus Archimedes

 
  


Geenifoorumi peaesineja Wang Jun (Foto: SA Geenifoorum)

 

Tulekul on rahvusvaheline Geenifoorum 2009

12.–13. juunini toimub Dorpati konverentsikeskuses juba üheksas rahvusvaheline konverents Geenifoorum 2009, mis kannab alapealkirja „Uued horisondid genoomikas“.

Konverents annab ülevaate viimastest arengutest biotehnoloogias, tutvustab uuemaid teadussaavutusi genoomikas ja biomeditsiinis ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi. Kahepäevane interdistsiplinaarne programm koondab Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi molekulaarbioloogia, inimesegeneetika, biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonnast. Konverentsil on võimalus kuulata erialaseid ettekandeid inimese DNA sekveneerimisest ja genotüpiseerimisest, pikaealisuse geneetilistest tagamaadest, inimese geneetikast, genoomika tehnoloogiatest ja praktilistest rakendustest ning komplekshaiguste geneetikast.

Kahe päeva sisse mahub 18 kõrgetasemelist ettekannet. Konverentsi peaesineja on Pekingi genoomika instituudi teadusdirektor ja bioinformaatika osakonna looja professor Wang Jun, kelle teaduslik huvi on populatsiooni- ja meditsiinigenoomika ning kes räägib genoomi sekveneerimisest ja sellega seotud tehnilistest väljakutsetest asiaadi genoomi näitel. Doktor Brian Naughton USA firmast 23andMe räägib DNA sekveneerimise tehnilisest arengust ning genotüpiseerimise tänapäevastest võimalustest, tutvustades nende ettevõtte kõigile soovijatele pakutavat, kõigest 400 dollarit maksvat genotüpiseerimise teenust. Seda teenust on võimalik tellida ka Eestist ning tulemused on kättesaadavad veebipõhiselt. Mitmesse rahvusvahelisse suurprojekti panustaja (sh. veise genoomi projekt, autismi genoomi projekt), Dublini Ülikooli professor Sean Ennis lahkab autismi geneetikat rahvusvahelisest autismi genoomi projektist saadud andmete taustal. Professor Donald Conrad Wellcome Trust Sangeri instituudist tutvustab geneetiliste haiguste ühte sagedast põhjustajat – koopiate arvu variatsioonidest tingitud mutatsioone. Teiste seas esinevad ka TÜ teadlased, psühholoogia instituudi juhataja professor Jüri Allik ja Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu.

Geenifoorumi peakorraldaja on sihtasutus Geenikeskus. Registreerumine konverentsile kestab 6. juunini.

Lisainformatsioon: www.geneforum.ee, geenifoorum@geneforum.ee.

SA Geenikeskus

 
  

Uus võimalus leida teadust

Portaali teadus.ee peatoimetaja, teadusajakirjanik Tiit Kändler teatas läinud nädala uudiskirjas, et kasutamiseks sai valmis keskkond, „mis võimaldab nüüd huvilistel leida teadusesse puutuvaid uudiseid, artikleid ja kommentaare hõlpsal moel ning süstematiseeritud kujul.“

Kõik alates 2005. aasta aprillist ilmunud materjalid on nüüd süstematiseeritud nii teadusvaldkondade kui ka rubriikide kaupa. Kändleri sõnul on teadus.ee püüdnud avaldada materjale, „mis oleksid jõukohased ja huvipakkuvad nii kooliõpilasele kui akadeemikule. Nii et nüüd, kui kellelgi on vaja näiteks kirjutada töö folkloristikast, geneetikast, loomadest või veel paljudest muudest valdkondadest, võib ta uurida, kas mitte ei leia endale teadus.ee kirjutistest ideid.“ Selles töös on abiks otsingumootor.

Veebipaigal on nüüd ka uus kujundus. Edaspidi hakkab e-uudiskiri teadus.ee tellijaini tooma eelkõige ajakajalisi sündmusi sisaldavat infot. Teadusuudised, kommentaarid, lugemisvara tutvustused ja muud teadusega seotud nähtused hakkavad ilmuma koduleheküljele pidevalt.

Kodanikualgatuse korras tegutsev mittetulundusühing Teadusteave saab oma tööks toetust haridus- ja teadusministeeriumilt.

teadus.ee/Uudistaja

 
  


Ühe õppereisi osalised on jõudnud Vara valda, kus selgitusi jagab vallavanem Andres Kärp.

 

Alatskivil maitsti „Parimat pala”

Üleeile, 20. mail toimus Alatskivi lossis rahvusvaheline kohaturunduse konverents, mille korraldas Tartumaa Arendusselts koostöös Maamajanduse infokeskuse, Tartu ärinõuandla ja innovatsioonikeskusega InnoEurope. Kaasa lõi umbes 150 inimest, neist mõniteist välismaalt.

Konverentsi raames toimunud võistluse „Parim pala” võitis Alatskivil restorani Apollo Belvedere pidava soomlanna Marja Korpimäki toidukohas valmistatud soolane suupiste „Eesti-Soome”. Näitus-laadal tutvustati kohalikke tooteid ja teenuseid, töötasid tootearenduse, turunduse ja ekspordi õpitoad.

Eile käisid konverentsil osalenud õppekäikudel Tartumaal.

Uudistaja

 
  



Näitus traditsioonilistest töövõtetest tõi väikese muuseumiroti

15. mail sai Eesti rahva muuseum (ERM) väikese muuseumiroti auhinna näituse „Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal“ ja silmapaistva tasemega näitusekataloogi eest.

Läinud aasta lõpul ja selle alguses ERMi näitusemajas olnud interaktiivse näituse „Siga seebiks“ eesmärk oli anda inimestele võimalus töövõtteid ise proovida, mõista nende lihtsust ning kasutusvõimalusi kaasaja maailmas. Näitusega sooviti propageerida ka säästlikku tarbimist, looduse ja ümbritseva maailmaga arvestamist. 41-leheküljelises näituse kataloogis tutvustatakse eri töövõtteid nii arhiivikirjelduste ja fotode kui ka filmiklippide abil, mis on kataloogiga kaasas käival DVD-l. Näituse koostasid ERM-i juhtteadur Kristel Rattus, teadur-kuraator Liisi Jääts ja fotokogu arhivaar Ange Vosman.

Praegu on osa näitusest üles seatud Raadi jääkeldrisse traditsiooniliste töövõtete toaks, kus kõigil huvilistel on võimalus  töövõtetega tutvuda ja neid ka ise katsetada.

Muuseumiroti konkurssi korraldatakse alates 2005. aastast ning selle eemärk on tunnustada ja väärtustada muuseumide igapäevatöö üht osa – näitusetegevust – ja tutvustada seeläbi ka muuseume laiemalt. Peale „Muuseumirott 2009“ tiitli, mille pälvis A. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, andis þürii välja ka neli väikese muuseumiroti auhinda.

Vt. ka www.erm.ee/toovotted.

ERM

 
  


Mullu nähtud sini-rägapart (Foto: Aivar Veide/www.estbirding.ee).


Jälle linnuharuldus

19. mail oli linnuhuviliste arvutilistis teade, et Aivo Klein on Kihnu saarel märganud isast sini-rägaparti (Anas discors). Tegemist on selle liigi teise vaatlusega Eestis. Esimest korda kohati seda Põhja-Ameerika liiki meil möödunud aastal Kablis ja Kihnu saarel; linnuharulduste komisjon (HK) luges need kaks juhtu tõenäoliselt samaks isendiks.

Pilti eelmise aasta linnust näeb võrgupaigas http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=2&pos=23.

HK

 
  

Maaülikool avas täna rattalaenutuse

Täna keskpäeval alustas Eesti maaülikooli (EMÜ) õppehoones Kreutzwaldi 5 tegevust jalgrattalaenutus.

Laenutuses on esialgu viis kasutatud ratast. Vajadusel jätkatakse tegevust ka sügisel. Jalgrattad asuvad Kreutzwaldi 5 keldrikorruse klaasist vaheruumis. Laenutamine on tasuline: üks päev maksab 20 krooni, üks nädal 50 krooni. Vaja on tasuda ka tagatisraha 200 krooni.

Laenutus on esimene katse uurimaks maaülikooli töötajate-üliõpilaste tahet kasutada laenurattaid. Eestvedaja on keskkonnakaitse üliõpilaste selts.

EMÜ jalgrattalaenutus on osa algatusest „Eesti rattarikkaks!“ ja see jääb avatuks 19. juunini.

EMÜ

    


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012