Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA II
22. mai  2009


Tänane Uudistaja ilmub kahes osas.


 


TASUB OSALEDA




Suur näitus tillukestest asjadest

Teaduskeskus Ahhaa, Prantsuse suursaatkond ja Prantsuse kultuurikeskus korraldavad Prantsuse teaduskuu raames nanotehnoloogia näituse „Expo Nano”.

Nanotehnoloogia rakendusvaldkond on väga lai ning teadlased ennustavad, et nanotehnoloogiad hakkavad meie igapäevaelus mängima üha olulisemat rolli. Laiale publikule suunatud näitus „Nano“ tutvustab aatomite maailmas kehtivaid füüsikaseadusi, nanotehnoloogia uurimisvahendeid ja rakendamise valdkondi ning käsitleb ka sellega seonduvaid eetilisi aspekte.

Esmaspäevast alates on Ahhaa ruumes võimalik vaadata ka näitust „Astro“, mis tungib astronoomia saladustesse. Näitusi pääseb vaatama sama piletiga, mis tuleb lunastada teaduskeskus näitusele „Ahhaa, Autoring!“. Näitus „Nano“ on eesti, „Astro“ ingliskeelne. Näitused on avatud 27. maini iga päev kl 10–19.

Lähem info www.ahhaa.ee.

teadus.ee/Ahhaa

 
  

Ettekandepäev punasest raamatust

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni (TA LKK) 48. ettekandepäev toimub kolmapäeval, 27. mail Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis (Lai 38) algusega kell 11 teemal „Punane raamat – meie looduse peegel”.

Esmalt antakse professor Hans Trassile üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia, siis esinevad ettekannetega Urmas Tartes (TA LKK, Eesti maaülikool – EMÜ), Ülle Kukk, Erast Parmasto (mõlemad EMÜ), Tiina Randlane (TÜ), Vilju Lilleleht (TA LKK, Eesti ornitoloogiaühing), Piret Pappel (keskkonnaministeerium), Uudo Timm (keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus) ja Heiki Tamm (TÜ). Järgneb arutelu punase raamatu teemadel.

TA LKK/Uudistaja

 
  


Isemoodi näitusesaal: Raadi mõisa peahoone varemed, kunagine ERM-i asupaik.

 

Meie siin maal

Eelmisel reedel, 15. mail avati Tartus Raadi mõisapargis fotonäitus „Meie siin maal“, kus võib näha erinevaid inimesi eri ametites ja Eesti eri paigust. Näituse pildid pandi üles Raadi mõisahoonete varemetes, kuhu need jäävad kuni ERMi uue hoone valmimiseni.

Näitus „Meie siin maal“ sai alguse 2008. aastal dokumenteerivast fotoprojektist „Eesti tüübid“, mille eesmärk oli pildistada Eesti eri piirkondades elavaid, eri vanusega, eri rahvusest ja erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvaid inimesi, et jäädvustada Eesti mitmepalgelisust ning erilisust siin elavate inimeste kaudu. Selline inimtüüpide portree annab tulevastele põlvedele ettekujutuse 21. sajandi alguse eestimaalastest.

Ühtekokku pildistati 2008. aasta suve jooksul 408 inimest, tehtud 123 pildist on näitusele valitud 40. Projekti jooksul käidi läbi 15 maakonna 49 asulat. Kõige nooremad dokumenteeritavad olid kaks üheaastast poissi ja kaks üheaastast tüdrukut. Vanimaks projekti raames pildistatud eestimaalaseks on 92-aastane Poola päritolu naisterahvas, kes jäädvustati hetkel, mil ta oli Abrukal külas oma tütretütrel.

Fotodel on esindatud veel venelased, ungarlased, soomlased, tatarlased, aserbaidžaanlased, ukrainlased ja marid. 408 inimese seas leidus väga erinevate valdkondade esindajaid: juuksur, puusepp, ettekandja, sekretär, õpetaja, insener, stjuardess, nõunik, malevapealik, vanemõde, kinomehaanik, kalmistuvaht, genealoog, sepp, tüürimees, saarevaht jne.

Vt. ka www.erm.ee/meiesiinmaal.

ERM

 
  

Looduseuurijate seltsis

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) maikuu üldkoosolek toimub 28. mail algusega kell 17.15 seltsi majas Tartus Struve 2.

Kavas oleva ettekande autor on Ragnar Viir ja teema „Istumine – halb ja hea“.

LUS

 
  


Hiidlased saavad homme matkata Sarve maastikukaitsealal.

 

Nädalavahetus matkadel

Homme ja ülehomme korraldatakse looduskaitsekuu ja üle-euroopalise kaitsealade päeva raames rohkesti matku.

Laupäeval toimub matk Soomaa rahvuspargi Kopraraja 2-kilomeetrisel õpperajal. Rännak lõpeb söögipausi ja kogupereetendusega „Hiirte pidu“ Soomaa külastusekeskuses.

Hulga matku korraldab pühapäeval keskkonnaamet. Rakverest viib üks buss rännule Lahemaa jugadele ja Valgejõe ürgorgu, retkejuht on geoloog Kalle Suuroja. Teine buss suundub aga taimeretkele Palmse mõisa parkmetsas, teejuhid on Katrin Jürgens ja Liggi Namm.

Iisakust algab rattaretk Agusalu looduskaitsealale. Näha saab vanu luiteid, kõrgeid metsi ja soomaastikke nende vahel. Rattaretke pikkus on 30 km ja kestus 5 tundi; retke juhendab Ants Animägi, hajakülade ja talude kultuurilugu jutustab Anne Nurgmaa.

Jõhvist toimetab buss huvilised jalgsimatkale Selisoo matkarajal. Käik kulgeb piki laudteed pikkusega 4 km ja kestab umbes 4 tundi. Seletusi jagavad Heldi Aia ja Ingrid Kuligina. Matk on ka Toila Oru pargi maastikukaitsealale. Pargi võlusid ja liigirikkust tutvustab Maire Uustal. Samal ajal on pargis Ida-Virumaa linnuklubi esindajad, kes õpetavad tundma pargilinde.

Põlvast algab bussisõit, mis viib 4-tunnisele matkale Mustoja maastikukaitsealale, Võrust aga 7 kilomeetri pikkusele matkale Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealale. Matk kestab umbes 3 tundi ning seda juhendavad Maris Kivistik ja Pille Saarnits.

Valgamaal on 7-kilomeetrine matk Pühajärve matkarajal Otepää looduspargis, kuhu saab sõita ka bussiga Valgast. Matkale viivad kohalik loodusemees Arne Ader või Tarmo Evestus ning Margit Turb keskkonnaametist.

Pärnumaal juhendavad Merike Palginõmm keskkonnaametist ja Marika Kose märgalade ühingust matka Luitemaa looduskaitsealale. Pärnust saab kohale bussiga.

Tartust viivad bussid lausa kolmele kaitsealale. Matka Emajõe Suursoo kaitsealal juhib Elo Raspel. See kulgeb jõelammi 3-kilomeetrisel õpperajal, käiakse Emajõe Suursoo looduskeskuses. Tartust väljuv buss peatub ka Luunja keskuses ja Kavastus. Järvselja looduskaitsealal on teejuhid Kaili Viilma keskkonnaametist ja Heino

Kasesalu. Näha saab Järvselja jahilossi, Kuningamändi ning seigelda 5km õpperajal. Buss võtab huvilisi peale ka Võnnust. Alam-Pedja looduskaitsealal juhatab matkajaid Riin Vare. Kavas on käik mööda 4,8 km pikkust Selli-Sillaotsa õpperada, enne astutakse läbi Kirna õppekeskusest, kus suvel avati Alam-Pedja looduskaitseala tutvustav ekspositsioon. Buss võtab lisaks Tartule matkajaid peale veel Laevas ja Puurmanis.

Hiidlased on plaani võtnud viis tundi kestva matka Sarve maastikukaitsealale. Kohale viib buss Kärdlast, teejuhid on Urve Merendi matkaklubist Muku ja Diana Leenurm keskkonnaametist.

Järvamaal on välja kuulutatud matk kolmele kaitsealale: külastatakse Kiigumõisa maastikukaitseala, Kurisoo ja Prandi looduskaitseala, samuti Kiigumõisa allikaid, Kurisoo lookuusikut, Prandi jõeäärset maastikku ning allikaid. Jalgsiretkede pikkus on 1, 1,5 ja 4,5 kilomeetrit. Bussiga saab kohale nii Türilt kui ka Paidest, matka juhendab Olavi Randver.

Raplamaal käiakse Mukri ja Kõnnumaa maastikukaitsealal; läbitakse Mukri rabarada ja ronitakse vaatetorni, tutvutakse Selja mägedega, külastatakse maakonna kõrgeimat tippu, 106-meetrist Paluküla hiiemäge. Buss võtab reisilisi peale Märjamaal ja Raplas, reisijuht on Kalev Tihkan.

Soomaa rahvuspargis matkatakse Ingatsi matkarajal, juhendab Urve Kolk. Kohale saab bussiga Viljandist, matk kestab umbes kolm tundi.

Keskkonnaamet

 
  


Kärnerimaja Luke mõisapargis.

 

Lukel avatakse hooaeg

Luke mõisapargi peokutsel on kirjas: „Mary von Knorring kutsub säästuaja võõruspeole 23. mail kell 14 Luke mõisaparki. Kohal on muusikud, meisterlauljad, tantsuõpetaja, guvernant. Tule kogu perega!“

Kutsujad on sihtasutus Luke Mõis ja seltsing Luke Lõvid, tasuta üritust toetab kohaliku omaalgatuse programm.

Sihtasutus Luke Mõis

 
  

Teaduslaagri eelteade

Tartu ülikool korraldab suvel teaduslaagri: 13.–19. juulini ootavad TÜ ja Eesti füüsika selts teadushuvilisi 5.–7. klassi õpilasi Kloogarannale teaduslaagrisse.

Igal laagripäeval on oma temaatika: füüsika, astronoomia ja kosmoloogia, bioloogia, materjaliteadus ja nanotehnoloogia, robootika ja arvutitehnika, leiutamine, keemia ning keskkonnauuringud.

Laagripäevad võib tinglikult jagada kolmeks. Hommikul toimuvad ühistegevused, kus teadusetenduste ja praktiliste tegevuste kaudu tutvutakse konkreetse päeva temaatikaga. Pärastlõunal toimub käeline tegevus kuni 20-liikmelistes rühmades. Õhtuti sisustatakse õpilaste aega sportlike ja meelelahutuslike ettevõtmistega.

Teaduslaagri lõplik osalustasu selgub maikuu lõpuks ja sõltub toetajate panusest, kuid ei ole suurem kui 1500 krooni.

Laagri kohta saab infot Raili Vildilt TÜ teaduskoolist (737 5521, raili.vilt@ut.ee) ja võrgupaigast http://www.teaduskool.ut.ee/3419.

 
  

Tartus on homme jalgrattalaat

23. mail kl 11–15 toimub Tartus Raekoja platsil jalgrattalaat algatuse „Eesti rattarikkaks!“ raames.

Laada eesmärk on populariseerida igapäevast jalgrattakasutust linnas ning meelitada välja kõik Tartu linna unustatud ja unarusse jäätud jalgrattad, et leida neile uued omanikud ja kasutajad. Laadale on oodatud kõik eraisikud ostma, müüma, vahetama või lihtsalt ära andma oma seisvaid või väikeseks jäänud jalgrattaid ja rattavarustust ning rattapoed müüma uusi ja kasutatud jalgrattaid ja rattajuppe. Eraisikutel on võimalus anda asju müüki ka korraldajate kätte.

Kohal on jalgrattamehhaanikud, kes teevad ratastele tasuta hooldust ning õpetavad, kuidas seda ise teha. Eesti roheline liikumine (ERL) jagab infot ja nõuandeid igapäeva rattasõidu kohta Eestis.

Kl 13.30 kuulutatakse välja „Eesti rattarikkaks!“ kõrgkoolide konkursi võitjad. Kl 14 on loosimine ja rattaoksjon, kus soovijad saavad omandada Tartu pärmivabriku töökoja kogutud ja ellu äratatud kasutatud jalgrattaid.

Lisainfo: Ilmar Part (503 0915, ilmar@rattarikkaks.ee). Algatust „Eesti rattarikkaks!“ ja rattalaata toetab kodanikuühiskonna sihtkapital.

ERL

  
 


MAAILMAST 



Vaid üksikutel Argentina ja Tšiili järvedel elav lumipütt (Podiceps gallardoi) kuulub ohualdiste liikide hulka. Esialgu pole veel selge, miks tema arvukus kiiresti väheneb, aga käsil on uuringud, mis loodetavasti annavad võtme kaitsetööks (Foto: James C Lowen/BirdLife).

 

Linde saab veel päästa

BirdLife Internationali läinud nädalal avaldatud maailma linnustiku hinnangust selgub, et veel kunagi varem pole olnud nii suur hulk liike hukuohus. Tervelt 12 protsenti maailma linnuliikide üldarvust ehk 1227 liiki kuuluvad nüüd ülemaailmselt ohustatud liikide kategooriasse. Samas peab BirdLife vajalikuks rõhutada, et välja on töötatud kaitsemeetmed, mis võimaldavad paljusid liike veel päästa, ning toob välja ka edulugusid.

BirdLife koostab maailma looduskaitseliidu IUCN egiidi all rahvusvahelise punase raamatu linnulehekülgi. Kõige rängemas, kriitiliselt ohustatud liikide kategoorias on nüüd kaks liiki rohkem kui mullu: 192. Paraku tuleb aga märkida, et alla käib ka tavaliikide arvukus. Näiteks kunagi Ameerikas tavaline piiritajaline korstna-kammsaba (Chaetura pelagica) kuulub nüüd ohualdiste liikide sekka.

Samas on hästi korraldatud linnukaitsetöö võimaldanud mõnede liikide ohustatuse kategooriat alandada. Nii võis kriitiliselt ohustatud liikide seast maha tõmmata Inglise poeedi Edward Leari teadusnimetuse saanud Anodorhynchus leari, efektse sinise papagoi indigo-siniaara, kelle arvukust on suudetud valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide, Brasiilia valitsuse ja maaomanike ühispingutuse viljana lausa neli korda suurendada. Enam pole ohustatuimate liikide kategoorias ka Uus-Meremaa merelind rangitira tormilind (Pterodroma axillaris) ja Mauritiuse kangurlindlane Foudia rubra. Kaht viimast ohustasid saartele toodud võõrliigid, kes on suudetud nüüd kontrolli alla saada. Analoogsed tööd on käsil koguni 32 kriitiliselt ohustatud liigiga.

BirdLife



ÕITEAJA SAMMUD
 



Sama sirelioks 3. mail, …

 


… 12. mail, …

 


… 17. mail ja …

 


22. mail.

 

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet