UUDISTAJA
29. mai  2009



VALGETE ÕITE AEG

 

Viljapuud ja toomingad on Tartus õite kroonlehed maha puistanud. Aga valgeid õisi jätkub ka nüüd küllaga:

 

viirpuu

 

pihlakas

 

villane lodjapuu

 

kõnelemata valgetest sirelitest.

 

Eelmisest Uudistajast lahutava seitsepäevaku ilm on taas olnud üsna mitmepalgeline: laupäeval peaaegu sügisene jahedus ja külm vihm, kolmapäeval paras suveleitsak; vahele ka üpris kõva tuult ja kohatist äikest. Jälle leidis korduvalt kinnitust Eesti „klimatoloogiline hiiglaslikkus”: ilma erinevused maa eri paigus olid mitut puhku vägagi suured.

 

Aga pühapäeva õhtul sain lausa oma toaaknast pildistada topelt-vikerkaarepoolikut.

UUDISTAJA SOOVITAB

---

---

Eestlased on välja mõelnud nullenergia moodulmaja lahenduse

Innovatsiooniaasta kommunikatsioonijuht Aive Levandi teatas sel nädalal, et Eesti kapitalil põhinev firma ultraKUB OÜ on välja töötanud “uudse energiasäästliku moodulmaja lahenduse Elumaja, mis murrab seniseid arusaamu ehituses ja elukorralduses laiemalt. Tegemist on esimese nullenergia moodulmajaga Eestis ja teadaolevalt ka Euroopas”.

Juuni teisel poolel saavad huvilised näidismaja vaadata Tallinnas Rotermanni väljakul. See on nullenergia maja kriteeriumile vastavalt projekteeritud moodulmaja, mida saab toota standardiseeritult. Nullenergia maja puhul ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Võimalik on ka passiivmaja variant, mille küttekulu on tavamajast keskmiselt kümme korda väiksem.

Innovaatilist säästliku moodulmaja terviklahendust pakub ultraKUB OÜ Eesti ehitusturul esimesena. Kontseptsioon lähtub passiivmaja standardist, mille puhul hoone kütteks kuluv aastane energiatarve ei ületa 15 kWh/m². Loodud moodulmaja võimaldab kasutada autonoomseid taastuvenergia lahendusi ning vajadusel elada tsentraalsest infrastruktuurist sõltumatult. Sellisel juhul vastab hoone nullenergia maja kriteeriumile. Selliste hoonete laiem kasutus suurendaks riigi energiasõltumatust. Elumaja koosneb tervisliku sisekliimaga energiasäästlikust 45 m² suurusest baasmoodulist ja sellele lisatavatest moodulitest.

Elumaja kontseptsiooni autori arhitekt Rene Valneri sõnul oli passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel üks lähtekohti, et seda kontseptsiooni saaks edasi arendada plussenergia maja loomiseks, st. et omanik võib hoone toodetud energiaülejäägi energiavõrku tagasi müüa. Eestis ei ole see kodutarbijate puhul  paraku veel võimalik.

Elumaja kontseptsiooni järgi valminud moodulmaju on kavas hakata pakkuma ka Põhjamaade ning teiste lähiregiooni riikide turule. Tegemist on teadaolevalt esimese omalaadse moodulmaja terviklahendusega Põhjamaades ja Euroopas.

Uudistaja

 

---

  

Soomaa, avastamata turismipärl

Soomaa rahvuspargi turismipiirkond võitis ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse eestvõttel korraldatava võistluse „Eesti avastamata aarded 2009. Turism ja kaitsealad”.

Peale Soomaa kandideerisid parima sihtkoha tiitlile Matsalu rahvuspark ja Vilsandi rahvuspark koos Viidumäe looduskaitsealaga.

Võistlus on osa rahvusvahelisest projektist EDEN (European Tourist Destinations of Excellence), mille algatas kolme aasta eest Euroopa Komisjon. EDEN projektiga soovitakse mitmekesistada säästval turismil põhinevaid algatusi nii Euroopa Liidu liikmes- kui ka kandidaatriikides. Tänavu osaleb konkursil 22 riiki ning konkursi eesmärk on tunnustada sihtkohti, mille väärtus on kaitseala ning kus arendatakse turismitooteid, arvestades kaitstavate piirkondade eripära, kohalikke elanikke ning külastajate vajadusi. Võistlema oodati säästva arengu põhimõtteil põhinevaid turismitooteid.

infoturism.ee/soomaa.com

 

---

  

Tartus Toomemäel Skytte-päeva keskpäeval. Esiplaanil Skytte mälestussammas, mida käis 2007. aasta sügisel avamas Rootsi kuninganna Silvia, taamal ülikooli ajaloo muuseum.

 

Rein Taagepera sai Skytte medali

Eile, 28. mail tähistati TÜ ajaloo muuseumi valges saalis Skytte päeva, mille käigus anti emeriitprofessor Rein Taageperale üle Skytte medal.

Peale Rein Taagepera olid külalisettekandjatena esinema palutud Skytte sihtasutuse patroon, Stockholmi ülikooli emeriitprofessor krahv Nils-Axel Mörner ning emeriitprofessor Leif Lewin, kes oli aastatel 1972−2008 Uppsala ülikooli Skytte professor.

Skytte medal on autasu, mille TÜ annab riigi- või ühiskonnategelasele, kes on ülikooli nõukogu hinnangul viimastel aastatel kõige enam aidanud kaasa TÜ ja Eesti kõrghariduse arengule. Johan Skytte (1577−1645) oli kuningas Gustav II Adolfi isiklik õpetaja ja hiljem nõunik ning teda peetakse Tartu ülikooli asutamise üheks algatajaks. Ülikool tähistab Skytte päeva alates 1995. aastast.

TÜ

 

---

  

Paharette jääb vähemaks

23. mail toimus Narva jõel neljatunnine ühisoperatsioon, mille viisid läbi Ida politseiprefektuur, keskkonnainspektsiooni Ida regioon ja Kirde piirivalvepiirkond. Ühisoperatsiooni käigus kontrolliti 97 isikut ja selle eesmärk oli kalapüügieeskirjade ja Narva jõel piirireþiimi nõuete täitmise kontroll. Tähelepanu pöörati ka liikluse nõuetekohasusele.

Keskkonnakaitseinspektorid kontrollisid koos piirivalvurite ja politseinikega kokku 22 harrastuspüüdjat. Avastati vaid üks püüginõuete rikkumine: ühel kalastajal puudus harrastuspüügi õigust tõendav dokument. Ülejäänud harrastuspüüdjatel oli vajalik maksekorraldus olemas ning pensionäridel kaasas pensionitunnistus, nii nagu kord ette näeb. Politsei tegi kahele kalda piiranguvööndis sõiduauto parkijale suulise hoiatuse (Narva jõel on piiranguvööndi laius tulenevalt looduskaitseseadusest 100 meetrit).

Kirde piirivalvepiirkonna Punamäe piirivalvekordoni ülema kapten Tarmo Uusoru kinnitusel kontrolliti 10-kilomeetrist ala Narva jõel Gorodenko külast kuni Karoli külani. Uusoru sõnade järgi kasvab inimeste seadusekuulekus aasta-aastalt ning ühtegi piirireþiimi nõuete rikkumist ei tuvastatud. Samas on aeg-ajalt probleeme puhkajate ja kalastajatega, kes jätavad jõe kaldale maha prügi.

Keskkonnainspektsioon

 

---

  

Maaülikool tähistas akadeemik Aarne Punga 100. sünni-aastapäeva

27. mail oli Eesti maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis akadeemik Aarne Punga mälestuspäev, EMÜ raamatukogus avati asjakohane näitus.

Aastail 1953–1979 EPA põllumajandusloomade aretuse kateedrit juhtinud Aarne Pungal on suuri teeneid Eesti veisetõugude uurimisel. Tema juhtimisel asuti sõja järel välja selgitama meie tõuloomade arvu; aastail 1948–1950 korraldas ta lehmade mõõtmise ekspeditsiooni ja 20 aasta pärast kordusmõõtmised.

Aarne Pung on kirjutanud monograafia eesti mustakirjust veisetõust ning õpikuid tõuaretusest. Pensionile jäädes pani ta paberile 1500-leheküljelise ülevaate Eesti tõuaretuse ajaloost (alates aastast 1624). Tema initsiatiivil loodi Eesti teaduste akadeemia juurde põllumajandusteaduste kraadinõukogu, mis võimaldas eestlastel kraade kaitsta Venemaa asemel kodumaal ja emakeeles.

EMÜ

 

---

  

Foto: www.killerkott.org

Eestlased kasutavad aastas 700 miljonit kilekotti

Esmaspäeval, 25. mail alustasid noorteühendus JCI GO Koda ning keskkonnainvesteeringute keskus laialdast teavituskampaaniat „Kilekott tapab”, mille eesmärk on veenda eestlasi kasutama kilekottide asemel korduvkasutatavaid riidekotte. Korraldajate kinnitusel soetavad eestlased aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse vaid murdosa.

Kampaania eestvedaja, GO Koja juhatuse liikme, Anneli Ohvrili sõnul lagunevad kilekotid hinnanguliselt tuhande aasta jooksul ning põhjustavad igal aastal ligi miljoni elusolendi piinarikka surma.

Uuringufirma Faktum&Ariko läbiviidud värske küsitluse kohaselt ei plaani ligi pooled (46%) vastanutest lähiajal kilekotikasutust vähendada. Mõningast vähendust kavandab alla viiendiku (18%), olulisel määral kilekottidest loobuda mõtleb üksnes kümnendik. Enamasti kavatsetakse kilekotikasutust vähendada sel moel, et otsitakse sellele sobiv alternatiiv.

Teavituskampaania hõlmab tele-, trüki-, interneti-, raadio- ning välimeediat. Kampaania kodulehekülg on www.killerkott.org.

Mittetulundusühing Junior Chamber International GO KODA ühendab noori ettevõtlikke inimesi, kes propageerivad keskkonnateadlikku käitumist projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse kaudu ning oma isikliku eeskujuga.

JCI GO KODA

 

---

  

Valve valvab kalalaevu

Keskkonnainspektsiooni (KI) ja piirivalve ühine patrull-laev Valve sõitis üleeile, 27. mail esimesele pikemale missioonile kontrollima Läänemerel püüdvaid kalalaevu.

„Enam kui nädal aega kestval missioonil keskendutakse peamiselt tursapüügikontrollile, sest tursavarude ohustatuse tõttu tuleb selle liigi kaitsmisele erilist tähelepanu pöörata,” ütles KI kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

Eesti vetest kaugemal püüdvate kalalaevade kontroll tuleneb Euroopa Liidu kalanduspoliitika nõuetest, mille järgi on Eestil nagu kõigil Euroopa Liidu liikmetel kohustus tagada järelevalve oma kalalaevade tegevuse üle sõltumata nende püügikohast. Siiani on selleks kasutatud EL  teiste liikmesriikide laevu.

Möödunud sügisel vette lastud patrull-laevale Valve on see esimene pikem tööreis. Praeguseks on laev läbinud ligikaudu 2000 meremiili. Patrull-laeva tellija oli KI, meeskonna komplekteeris ning igapäevast teenistust korraldab piirivalve.

KI

 

---

  

Loodusteaduste kooli kolmas lend lõpetas

Maaülikooli (EMÜ) loodusteaduste kooli kuraator Juhani Püttsepp teatas, et 22. mail lõpetas kooli juba kolmas lend; põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor Are Selge andis diplomid kätte kahekümnele õpilasele.

Diplomiga kaasnes ka avatud ülikooli tunnistus selle kohta, et 2008. aasta septembrist tänavu maini on läbitud kursus „Sissejuhatus loodusteaduslikku mõtlemisse”, mis andis kolm ainepunkti. Tartu maavalitsus kinkis igale lõpetanule raamatu „Tartumaa”.

Kursuse õppekäigud ja kodutööd olid kaheksal teemal: looduse õpperajad, putukate füsioloogia, valgusreostuse mõõtmine, koduloomade mõõtmine ja kirjeldamine, järvevaatlused, maastikuarhitektuur, kodumaised viljapuusordid ja rändlindude vaatlemine. Kõik kodutööd positiivsele hindele sooritanud õpilased pääsesid suulisele eksamile, kus üks küsimustest oli arutlusteema Eesti loodushoiust, teine aga kodumaiste lindude, puude, putukate jm. määramine.

Õppeaasta jooksul ainult „viisi” (A või B) saanud õpilased lõpetasid kiitusega. Kahe varasema aasta peale oli selliseid õnnestujaid kokku vaid kaks (Ly Pärnaste Miina Härma gümnaasiumist ja Kirke Pilvik Nõo reaalgümnaasiumist), nüüd aga tervelt viis: Linda Rusalepp ja Allan Avi Hugo Treffneri gümnaasiumist, Klaarika Kikas ja Mari-Liis Viljur Mart Reiniku gümnaasiumist ning Jaan Kraav Nõo reaalgümnaasiumist.

Parimaid õpilastöid saab peagi vaadata maaülikooli kodulehelt.

Uudistaja

Korrakaitsjad hoidsid latika kudemiskohtadel silma peal

Keskkonnainspektsiooni (KI) inspektorid hoidsid koos piirivalvurite ja politseiga Põlvamaal Värska ümbruse veekogusid nädal aega, 20.–26. maini ööpäevaringse pideva kontrolli all, et kaitsta kudema tulevat latikat röövpüüdjate eest.

KI lõuna regiooni peainspektor-nõuniku Tõnis Saariste sõnul on just Värska lahes ja selle ümbruse veekogudes latikas kõige aktiivsem kudema. See meelitab ligi hulgaliselt röövpüüdjaid, sest kudev kala on püüdjale kerge saak.

Kudevat kala püüda soovijaid oli tõepoolest palju: nädala jooksul eemaldati püügilt 76 ebaseaduslikult pandud nakkevõrku ja üks ääremõrd, samuti saadi kätte üks kaldanoot, mille püüdjad põgenedes maha jätsid. Kuus röövpüüdjat õnnestus teolt tabada ja neile on juba karistus määratud.

Peale röövpüüdjate tabasid inspektorid 23. mai varahommikul Kulje lahe ääres ühe salakaubavedaja. Veekogult sõudepaadiga tulnud ja kaldal paadist suure musta kilekoti kaasa võtnud mehe üllatus oli suur, kui märkas kaldal puude varjus oodanud inspektoreid. Kotis olid sigaretiplokid. Samuti leiti paadist ebaseaduslikult püütud kalu. Inspektorid kutsusid välja piirivalvepatrulli, kes fikseeris piirireþiimi rikkumise ning võttis mehe koos kaubaga oma hoole alla. Ebaseadusliku kalapüügi eest määras mehele trahvi KI, piirireþiimi rikkumise eest trahvis piirivalveamet ning salakaubaveo juhtumiga tegeleb edasi maksu- ja tolliamet.

KI

---

 

Reedel rattaga tööle!

Selleks, et jalgratturid oleksid linnaliikluses enam nähtavad ja rattaga liiklemine linnas mõnusam, kutsub algatus „Eesti rattarikkaks!” juba teist korda sellel kevadel kõiki linnaelanikke rattaga tööle ja kooli sõitma.

Tallinnas ja Tartus toimusid ühised rattasõidud erinevatest linnaosadest kesklinna täna hommikul ja toimuvad ka kahel järgneval reedel, 5. ja 12. juunil. Kõikide ühissõitude algus on Tallinnas ja Tartus 8.15. Sõidetakse rahulikus tempos, mis sobib argiriietuse ja kontsakingagagi sõitjatele. Ühineda võib seltskonnaga ka poolel teel ja eralduda enne lõpp-punkti.

Tallinnas on kõikide marsruutide lõppkoht Tallinnas Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures, marsruute saab vaadata ka võrgukülje rattarikkaks.ee kaardilt otsisõnaga „reede”. Alguspunktid on Pärnu maanteel Järve Selveri parklas 123 tankla juures, Pelgulinna Selveri parklas, Mustamäel Sõpruse ja Tammsaare ristil tankla juures, Saku suurhalli juures, Lasnamäel Lauluväljaku taga, ülemiste väravate juures ja Pirital Vaba aja keskuse juures.

Tartus on kõikide marsruutide lõpp-punkt Raekoja plats, sulgudes märgitud vahepunktidest jätkatakse 8.25. Lähtekohad on Riia tänaval politseihoone juures (vahepeatus Kauburi kaubamaja), Raadimõisa väravas (vahepeatus Peetri kiriku vastas), Annelinnas Anne turul (vahepeatus Eedeni tankla juures), maaülikooli tornühiselamu juures, Võru tänava/Ringtee Statoili tanklas, Aardla/Võru ristmikul Säästumarketi juures ning Veeriku Maxima parklas (vahepeatus Iuridicum).

Tartus toimub täna ka ühine kojusõit Raekoja platsilt algusega kell 17.

Lisainfot leiad ka kodulehelt www.rattarikkaks.ee.

Eesti rattarikkaks!

 

---

Tallinna botaanikaia palmihoones
  

Omnibuss: tipud, rabad, potid

Looduse Omnibussi homne retk viib Luurimäele ja Kakerdaja rappa.

Luurimägi on Harjumaa kõrgeim tipp ning Kakerdaja paljude arvates Eesti ilusaim raba. Matku Voose külla Luurimäele ning Kakerdaja rappa juhendab looduskaitsja ja õpetaja Maimu Lass. Väljasõit rahvusraamatukogu eest kl 10, tagasi Tallinna jõutakse kl 18. Sõidu hind koos piknikuga täiskasvanutele 150, õpilastele 100 krooni.

Pühapäeval, 31. mail on kavas retk Tohisoo mõisa potilaadale ja Mukri rappa.

Peale potilaada on Tohisool ka mõisapäev. Nii saab keraamikutelt osta ahjusooje taieseid, aga vaadata ka mõisat ja mitmeid näitusi ning kuulata Tohisoo muusikakooli muusikute kontserti. Kehakinnituseks küpsetavad skaudid õues suurel pannil pannkooke. Mõisat tutvustab Reet Aro, keraamikute tegemisi Aigi Orav. Pärast kontserti juhendab matka Mukri raba uuel loodusrajal metsamees ja loodusfotograaf Leo Eensoo. Väljasõit rahvusraamatukogu eest kl 10, tagasi Tallinnas ollakse kl 19. Tasu sõidu eest 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

---

  

Keskkonnahariduskeskus pakub loodusõhtut ja keskkonnabussisõitu

Tartu keskkonnahariduskeskuse järjekordne loodusõhtu sarjast „Eesti loomad tuttavaks” ootab huvilisi teisipäeval, 2. juunil algusega kl 17.30 TKKHK saalis Kompanii 10.

Seekordne teema on „Tere, nahkhiir!”. Näha saab filmi „Benjam ja nahkhiirekütid” (reþissöör Nick Upton, Soome, 2006); zooloog Lauri Lutsar räägib Eesti nahkhiirtest, nende uurimisest, seisundist ning suhetest inimese ja teiste olenditega ning vastab kuulajate nahkhiireteemalistele küsimustele.

Tasuta loodusõhtut toetab KIK.

Sama päeva hommikul kl 9 sõidab keskkonnabuss Tallinnasse vaatama päikesepaneelidega sotsiaalmaja ja Tallinna botaanikaaeda, kus tutvutakse rikkaliku taimekollektsiooniga ja matkatakse botaanikaaia looduse õpperajal.

Väljasõit on 2. juunil kl 9 TKKHK eest, tagasi Tartus ollakse kella 20 paiku. Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni saab tasuda bussis.

Keskkonnabussi ekskursioone toetab KIK.

TKKHK

 

---

  

Soomaal on loodusõhtu soome-ugri ekspeditsioonidest

Homme, 30. mail algusega kl 18 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses loodusõhtu „Nähtamatud rahvad”, mis on pühendatud soome-ugri rahvaste asualadele korraldatud ekspeditsioonide 30. aastapäevaks.

Eesti kunstiakadeemia (EKA) on uurimisekspeditsioone meie sugulashõimude ainelise pärandi ja traditsioonide kogumiseks korraldanud alates 1978. aastast. Sellest, miks ekspeditsioone korraldatakse, kes seal osalevad ja mida on nende kolme aastakümne jooksul korda saadetud, räägib EKA soome-ugri uurimisprogrammi juht, kunsti- ja kultuuriantropoloogia dotsent Kadri Viires koos erinevatel aastatel uurimisreisidel osalenutega. Lisakommentaari annab dr. J.L. Rousselot Müncheni antropoloogiamuuseumist.

Illustreerimaks loodusõhtut, avatakse rahvuspargi külastuskeskuses fotonäitus „Nähtamatud rahvad”.

Loodusõhtu korraldavad RMK ja EKA koostöös keskkonnaameti ja mittetulundusühinguga Mardu Stuudio. Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta. Näitus „Nähtamatud rahvad” jääb avatuks kuni 31. augustini. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Kõrtsi-Tõramaal Tipu külas Kõpu vallas Viljandimaal.

RMK

 

---

  

Tulemas on seminar Eesti puiduturu maine parandamisest

11. juunil algusega kl 13 on Tallinnas Eesti kaubandus-tööstuskojas (Toom-Kooli 17) Eestimaa looduse fondi (ELF) seminar „Riigi ja erasektori roll Eesti puiduturu maine parandamisel”.

Kaupo Kohvi avasõnade järel räägib Liis Kuresoo (mõlemad ELF) Eesti ettevõtete puiduvarumise poliitikast ja praktikast aastail 2005–2008. Maksuameti esindaja teema on „Metsanduses toimuv läbi maksuhalduri pilgu – milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris”.

Kohvipausi järel esinevad Hando Hain (osaühing NEPCon; „Tarneahela sertifitseerimine –kasutatavad skeemid ja tulevikutrendid”), Rauno Reinberg (keskkonnaministeerium; „Euroopa Liidu illegaalse puidukaubanduse vastu suunatud õigusloome – mida võib see kaasa tuua Eesti ettevõtjatele?”) ja Indrek Tust (Stora Enso; „Efektiivse päritolu- ja raieauditite skeemi ülesehitus ja praktiline rakendatavus AS Stora Enso näitel”). Päeva lõpetab arutelu ja kokkuvõte.

Kõik huvilised on oodatud, osavõtt on tasuta, aga osalussoovist tuleks teatada hiljemalt 9. juuniks (liis.kuresoo@elfond.ee).

ELF

 

 

Sellelt kaardilt on näha, millistest forellijõgedest pärit kalade saastet soomlased uurisid  (www.evira.fi).

 

Soome meriforell saastunud

Soome toiduturvalisuse amet Evira avalikustas kokkuvõtte mullu läbiviidud uurimusest, milles uuriti saasteainete hulka seitsme olulisema Soome meriforellijõe kalades.

Ainerühmad, mille sisaldusi sedastati, olid dioksiinid, polüklorobifenüülid (PCB), bromeeritud leegiaeglustid ning tinaorgaanilised ühendid; uuritud jõed aga Kymijoki, Vantaanjoki, Kemijoki, Iijoki, Aurajoki, Tornionjoki ja Merikarvianjoki.

Vaid ühes Merikarvianjokist püütud meriforellis oli dioksiinide ja PCB tase alla Euroopa Liidus lubatud näitaja. Tina- ja broomiühendite sisaldus lubatud norme ei ületanud.

Soome toiduamet on soovitanud süüa kala vähemalt kaks korda nädalas ja samas kasutada toiduks erinevaid kalaliike. Evira on lisanud, et suuri, rohkem kui 17 sentimeetri pikkusi räimi ei tohiks üle korra-paari kuus süüa. Sama väidetakse ka Läänemerest püütud lõhe kohta. Nüüd tuleb sellesse hoiatusnimekirja lisada ka meriforell.

Kes viitsib uurimust soome keeles põhjalikumalt uurida, leiab selle võrgupaigast http://www.evira.fi/portal/fi/elintarvikkeet/elintarviketietoa/vierasaineet/meritaimenten_dioksiini-_ja_pcb-pitoisuudet/.

Evira/Uudistaja

LÜHIKOMMENTAAR

---

 

Nukker lõpp

Minu sellekevadine mõte panna Uudistajasse pildiseeria ühest ja samast oksast eri aegadel tehtud fotodest on leidnud kurva lõpu.

8. ja 15. mail avaldatud piltidel näha olnud kastanioksast olid selle nädala alguseks alles sellised rootsud:

 

22. mai Uudistajas nähtud sirelioks oli aga sootuks murtud:

 

Eks mõlemad olnud ka parajas haardeulatuses rohkete möödakäijatega tee ääres.

Olen oma kodu lähedal Tartu Annelinnas sel nädalal näinud päris mitmeid inimesi, sirelioks või lausa puhmas käes. Eelmise laupäeva pildistusretkel aga silmasin ühe kortermaja trepil keskealist prouat, mobiiltelefon kõrva ääres, vaba käsi raevukalt rebimas suurt oksa trepi kõrval kasvavalt imekenalt tumelillade õitega sirelilt.

Märkust teha ei söandanud, sest ju oli tegemist sama maja elanikuga ja eks ta siis ise tea, kuidas oma ühistu maa-alal käituma peab. Pildistamast takistas aga hirm tungida intiimsete isikuandmete valda.

Pikemalt kommenteerida pole ilmselt mõtet: olen kindel, et Uudistaja lugejad avalikesse kohtadesse istutatud ilupõõsaid ja puid rüüstama ei tiku.

Toomas Jüriado

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee