Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
01. juuli  2009



Juuniilm oli väga tujukas ja vaheldusrikas, aga jaaniõhtul said vist kõik soovijad kõikjal üle Eesti tulukese põletatud ja liha grillitud.

Näis, kas ilmataat on niisama armuline ka laulu- ja tantsupeo päevil!

 


JAANIJÄRJE PUNGI, ÕISI JA VILJU
















Pildid on tehtud 26. juunil Tartus



UUDISTAJA SOOVITAB




Eesti Metsa suvenumber: kaunid visioonid ja hall argipäev

Tänavu sai viimaks valmis juba 2003. aastal alustatud Eesti FSC standard. Rohkete metsanduse huvirühmade esindajate osalemisel jõuti pikkade arutelude käigus kokkuleppele omamaiste FSC Standardi indikaatorite osas. Eesti FSC Standardi indikaatorid on vabatahtlik kokkulepe metsandusega seotud huvigruppide vahel selle kohta, kuidas Eesti metsi majanduslikult tasuvalt, sotsiaalselt õiglaselt ja loodushoidlikult majandada. Pikemalt kirjeldab Eesti FSC valmimise lugu ja sisu Eesti Metsa suvenumbri avaartikkel Ahto Oja sulest.

Eesti FSC standard esitab avarapilgulise nägemuse selle kohta, milline võiks Eesti metsandus tulevikus välja näha. Teist samasugust suurejoonelist visiooni kodumaise metsanduse tuleviku kohta hakatakse parajasti looma. Nagu Eesti Metsa uudiste rubriigist lugeda, algas tänavu mais Eesti metsanduse arengukava koostamine kuni aastani 2020. Värskes Eesti Metsa numbris pakuvad sellega seoses oma seisukohti metsanduse ühe huvirühma esindajad. Keda huvirühm esindab, sellele viitab artikli pealkiri: „Kas loodusmetsadel on lootust?”.

Neile ulatuslikele visioonidele on kontrastiks meie metsanduse murederohke argipäev. Metsa- ja puidutööstus maadleb tõsiste majandusraskustega. Probleemidest ja otsingutest selles vallas annab ülevaate Ain Alvela artikkel „Puidutööstus otsib uusi võimalusi”. RMK kümnendale tegutsemisaastale pühendatud artiklite sarjas on seekordses vaatluse all RMK loodusharidus. Tiina Neljandik ja Triin Kusmin kirjutavad pärandkultuurist ja selle seostest loodusharidusega, Asta Tuusti RMK Sagadi looduskooli kümnest tegevusaastast. Loodus- ja metsaharidustöö ei anna käegakatsutavaid tulemusi kohe, tuleb visalt ja järjekindlalt pingutada. See on nagu uue metsapõlve kasvamapanek, tulu hakkab paistma alles järgmise inimpõlvkonna sirgudes. Veel saab ajakirja suvenumbrist lugeda metsandusuudiseid Eestist ja kaugemalt, lõppenud metsanädala ülevaadet, metsandusliku kirjanduse tutvustusi ja muud päevakohast.

Hendrik Relve,

Eesti Metsa peatoimetaja

 


            

EESTI UUDISEID



Euroopa Liidu toel suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli tuhamäed

Juuni keskel allkirjastas keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) juhatus otsuse rahastada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 850 miljoni krooniga kahe suure poolkoksiprügila sulgemist Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Sellest 750 miljonit krooni kulub Kohtla-Järve ning 100 miljonit Kiviõli poolkoksiprügila sulgemiseks.

Kõnealused prügilad ei vasta Euroopa Liidu nõuetele ja on keskkonnale ohtlikud. Põlevkivitööstuse jäätmeid hakati tööstusjäätmete prügilatesse ladestama Kohtla-Järvel 1938. aastal ning Kiviõlis 1970ndate keskel. Rahvakeeli tuhamägedeks kutsutud prügilatesse ladestatud jäätmetest hõlmab suurema osa poolkoks, millele on väiksemas mahus lisandunud muud põlevkivitöötlemise jäätmed. Kiviõlis leidub jäätmeid umbes 15 miljonit tonni, millest 13 miljonit tonni on poolkoks. Kohtla-Järve prügilas oli aga 2001. aasta andmetel 73 miljonit tonni poolkoksi, 10 miljonit tonni põlevkivituhka ning 100 000 tonni pigijäätmeid.

Jäätmeseaduse järgi tuleb Eestis nõuetele mittevastavad prügilad sulgeda tänavu 16. juuliks ja korrastada 2013. aasta 16. juuliks. “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” raames on jäätmekäitluse korrastamiseks kasutada 2,8 miljardit krooni.

KIK

  

 

Kihnu laidude haudelinnustik kannatab pesaröövluse käes

Keskkonnaamet (KA) teatas 18. juunil, et meresaarte äsja lõppenud haudelinnustiku seire andmeil on Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel pesarüüste tunduvalt ulatuslikum looduslikust foonist. Hoolimata headest loodusoludest pesitsusajal oli suur hulk pesi mai lõpus ja juuni alguses tühi või pooliku kurnaga.

Ajalooliselt parimate linnusaarte hulka kuuluvatel Kihnu laidudel olid leitud 720 kajaka- ja 412 tiirupesast üle poole tühjad (vastavalt 57% ja 53%). Täiskurn oli vaid 20% kajaka- ning 28% tiirupesadest.

Kihnu laidudega suhteliselt sarnastel Varbla laidudel oli samal ajal tühje kajakapesi 11% ja tiirupesi 12% ning täiskurn 52% kajaka- ning üle 82% tiirupesadest. Samuti koorusid Varbla laidudel toimekalt juba ka kajakate ning tiirude pojad. Kihnu laidudel koorumismärke veel ei olnud, mis näitab, et leitud kurnad olid alles värskelt munetud järelkurnad.

Kihnu laidude pesarüüste tuleneb esmajoones inimtegevusest: Kihnu kultuuri osana on laidudel ikka korjatud mune. Peaaegu kõigil inventeeritud saartel oli näha, et inimesed on seal hiljuti viibinud. Samas ei leitud saartelt kuigi palju munakoori, mis jäävad maha siis, kui pesi rüüstavad teised linnud või imetajad.

Praegusajal, kui ei ole puudust põllumajanduslikul teel toodetud munadest, on vana komme taunitav, kuna selle tõttu ei suuda üle kolmandiku Pärnu maakonna meresaartel pesitsevatest tiirudest ja kajakatest järglaskonda soetada.

Kihnu laiud asuvad rahvusvahelise tähtsusega Pärnu lahe linnualal, kus kaitstakse ka laidudel pesitsevaid haudelinde. Looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud tahtlikult hävitada ja kahjustada looduslikult leiduvate lindude pesi ja mune või pesi kõrvaldada.

KA

  

 




Pilte juuni esimesel poolel Hiiumaal käbinud mändidest (naljaga-pooleks-termini “käbima” kohta vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2635_2617.html).

  

 

Looduskaitsebioloogia koduleht

Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko Lõhmus teatas juunis, et TÜ looduskaitsebioloogia (LKB) töörühmal on nüüd aadressil http://www.ut.ee/lkb/ koduleht.

Töörühm kaasab praegu ligi kolmekümmet TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi töötajat, kraadiõppurit ja üliõpilast zooloogia ja botaanika osakonnast. Töörühma tuumiku hõlmab asjakohane riiklik sihtfinantseerimisteema, mis kuulub ka bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR koosseisu.

Lõhmuse sõnul võiks üldsusele huvi pakkuda eeskätt see, et kodulehel püütakse jooksvalt lühiuudistena kajastada töörühma teadustulemusi sel kujul, mis oleks mõistetav nii otsustajatele, rakendajatele, õpetajatele kui ka loodusesõpradele. Lõhmus lisab, et “uudisteks kvalifitseeruvad reeglina valmis uurimused, mis on vormunud kas (kaitsmisele lubatud) üliõpilastöödeks või (vastuvõetud) teadusartikliteks. Selle tõttu väheneb küll (avaliku) infoedastuse kiirus, aga suureneb usaldusväärsus”.

Loodusaja arvutilist

  

 


Sellise märgistusega joogitaara hakkab turult tasapisi kaduma.

 

Muutub tagatisrahaga pakendi märgistus

Juunis allkirjastatud keskkonnaministri määruse alusel asendatakse pakendi tagatisraha väärtust tähistavad numbrid tähemärkidega A, B, C ja D.

Alates järgmise aasta 1. jaanuarist peavad kõik esimest korda turule lastavad tagatisrahaga pakendid kandma vaid uut ABCD-märgistust. Uut tähistust võivad tootjad hakata pakendile kandma kohe, kui määrus on jõustunud. Seega on tootjatel ligi kuus kuud aega märgistust muuta.

Edaspidi tähistatakse pakendi materjali järgi kuni pooleliitrised plastpudelid praeguse tagatisraha määraga 50 senti tähega A, suuremad, praegu krooni maksvad plastpudelid aga tähega B, 50-sendised metallpurgid tähega C ja seni ühe krooni suuruse tagatisrahaga klaastaara tähega D.

Nn. ABCD-märgistus võimaldab muuta tagatisraha suurust nii tootjate kui ka tarbijate jaoks paindlikumalt ning märksa väiksema aja- ja rahakuluga. ABCD-märgistuse puhul pole vaja pakendeid ega etikette vahetada ka siis, kui Eesti läheb üle EL ühisrahale eurole. Sellist märgistust on edukalt rakendatud näiteks Taani pandipakendisüsteemis.

Praegu võib Eestis vana märgistusega tooteid müüa, kuni kaup lõpeb, samuti ei ole tarbijatele seatud ajapiirangut, kui kaua saab senise märgistusega taarat tagastada.

Keskkonnaministeerium

  

 

Tartu ülikool osaleb tehnoloogia arenduskeskuste asutamises

TÜ nõukogu kinnitas 19. juunil ülikooli osaluse tarkvara tehnoloogia ja rakenduste arenduskeskuse ning reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia tehnoloogia arenduskeskuse asutamises.

Mõlemad tehnoloogia arenduskeskused (TAK) on saanud ka ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetuse: tarkvara TAK 119 miljonit krooni ning reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia TAK 120 miljonit krooni.

Kokku rahastab EAS aastail 2009–2015 kaheksat tehnoloogia arenduskeskust, millest TÜ osaleb viies: tervisliku piima biotehnoloogia AK (toetus 114 mln. krooni), vähiuuringute TAK (toetus 120 mln. krooni), Eesti nanotehnoloogia AK (toetus 111 mln. krooni) ning kaks asutamisjärgus olevat arenduskeskust.

Kolm esimest on loodud TAK programmi eelmise perioodi rahaliste vahendite toel 2004. aastal.

  

 


Jalgsiretke Tartu vanalinna ümber juhatas giid Aigi Ühtigi.

 

Tartu medali said Jaak Jaaniste, Valdur Tiit ja Tiina Torop

Tartus tähistati esmaspäeval kontserdi-, näituse-, ekskursiooni- ja etenduserohke programmiga seitsmendat korda Tartu linna päeva. Just 29. juuni ehk peeterpaulipäev on linna päevaks valitud seetõttu, et Peetrus ja Paulus on Tartu kaitsepühakud.

Muu hulgas autasustati sel päeval konkursi “Kaunis Eesti kodu” parimaid ja anti kätte Tartu linna medalid. Linnavalitsus otsuse põhjal oli kolme medalisaaja hulgas kaks teadlast ja teaduse populariseerijat. Eesti maaülikooli professor, astronoom Jaak Jaaniste on avalikkusele tuntud oma tegevusega teaduskeskuses Ahhaa; füüsik Valdur Tiit on aga viimaseil aastail suuresti pühendunud taastuvate energiaallikate kasutuse propageerimisele. Kolmanda Tartu linna medali pälvis kergejõustikutreener ja spordipedagoog Tiina Torop.

Uudistaja

  

 

Keskkonnaseire 2007

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) teatas 12. juunil, et ilmunud on iga-aastane seiretulemusi koondav e-väljaanne ”Eesti keskkonnaseire 2007”. Kogumik annab lühiülevaate 2007. aasta riikliku seireprogrammi olulisematest tulemustest ja juhib tähelepanu suurematele muutustele.

”Eesti keskkonnaseire 2007” sisaldab hulgaliselt graafikuid ja teemakaarte. Detailsema info otsijatele on mõeldud otselingid seireprogramme tutvustavatele materjalidele ja aastaaruannetele keskkonnaseire veebilehel. Samuti on ülevaate koostajad lisanud lingid muudele materjalidele (nt. artiklid, õppematerjalid, kodulehed, õigusaktid jne.).

Seirekogumikud leiate aadressil www.keskkonnainfo.ee/seire.

ITK

  

 


   
Nii eesti kui ka inglise keeles on ilmunud Arne Kaasiku raamatud Lahemaa rahvuspargist.

 

  



Põliseid pühapaiku tutvustav raamat jõuab lõpuks kõikide huvilisteni

Maalehe Raamatu kirjastuses ilmus äsja pühapaikade raamatu parandatud kordustrükk, mis on hea teabeallikas igaühele, kes soovib esivanemate pühapaiku tundma õppida ja seal kohaselt käituda.

Artiklikogumik kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest: hiiekohtadest, pühadest puudest, kividest ja allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest minevikus ja nüüdisajal. Avaldatud käsitlused hõlmavad usulisi, muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi ning õiguslikke vaatenurki. Eraldi on tutvustatud ristipuid, ajaloolisi hiietavasid ja pühapaikade erakorralisteks päästetöödeks mõeldud riiklikku arengukava. Iga peatüki lõpus on ingliskeelne kokkuvõte.

Raamatu on koostanud Ahto Kaasik ja Heiki Valk Tartu ülikoolist. Raamatu esimese trüki on andnud välja Maavalla koda, TÜ ja õpetatud Eesti selts (ÕES) ning see ilmus ÕES-i toimetiste sarjas. Seda jagati peamiselt tasuta riigikogule, valitsusele, üldhariduskoolidele, omavalitsustele, keskkonna- ja muinsuskaitseametile ning suurematele raamatukogudele. Teine trükk on müügil suuremates raamatukauplustes.

TÜ looduslike pühapaikade keskus

  

 


Kalastustava on elus ka Piirissaarel

 

Püügitingimused Peipsil on kokku lepitud

Eesti vabariigi ja Vene föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.

Istungil oli kõne all ka kalavarude olukord. Osalised tõdesid, et Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kalavarudest on kõige halvemas seisus rääbise- ja tindivarud. Rääbisel pole varasemaid viljakaid põlvkondi ning kudemisolud on ebasoodsad. Viletsad ilmaolud ning röövkalade rohkus tingivad ka tindivaru jätkuva madalseisu Peipsi ja Pihkva järves. Samuti on vähenenud koha arvukus.

Paranenud on haugivarud, suurenenud on siia arvukus. Ahvena- ja särjevarud on rahuldavas seisus, põhiosa hõlmavad 2004.–2005. aasta suured põlvkonnad, mida iseloomustab siiski aeglane kasv. Kõige parem on endiselt latikavaru, kuna see täieneb stabiilselt väga tugevate ja keskmiselt tugevate põlvkondadega.

Võimaldamaks Eesti kaluritel sügisesel püügiajal pikemalt tööd teha, loovutas Vene pool oma selle aasta kvoodist 100 tonni ahvenat Eesti 2010. aasta 90 tonni latika- ja 20 tonni särjekvoodi vastu. Siia puhul suurenesid meie püügivõimalused 7 tonnini. Kohavaru halva olukorra tõttu otsustas komisjon vähendada kummagi riigi püügikvoote Peipsi järvel 200 tonni võrra. Seega on Eestile eraldatud aastane lubatud kohasaak 600 tonni.

Keskkonnaministeerium

  

 


Loona mõis, Vilsandi rahvuspargi keskus.

 

Loona mõisa rendikonkursi võitis Loona MTÜ

Kihelkonna kandi turismiarendaja Maarika Toomel ja üks Pädaste mõisa omanikest Martin Breuer asutasid osaühingu Loona MTÜ ja kandideerisid edukalt Loona külastuskeskuse rendikonkursil.

Rendilepingu järgi tuleb neil hakata Loona mõisas pakkuma toitlustus-, majutus- ja turismiteenust; seega tuleb avada turismiinfopunkt ja külastuskeskus. Rendileping sõlmitakse esialgu viieks aastaks.

Infoturism.ee

  

 

Hulk linnuvaatlusi taas kinnitatud

Linnuharulduste komisjon (HK) vaatas läbi ligi 40 tänavust vaatlusankeeti ja tegi oma otsused.

Harulduste vaatlustest kinnitati Põhja-Ameerika liigi lannuvardi (Aythya collaris) esmaleid Eestis 13. aprillil Saunja lahel Läänemaal; suuränni (Stercorarius skua) kõigi aegade teine vaatlus 16. mail Põõsaspea neemel ning varese alamliigi mustavarese (Corvus corone corone) kolmas leid 11. aprillil.

Kuuendat korda vaadeldi Eestis kaeluskotkast (Gyps fulvus; leitud surnult 21. mail Unikülas Valgamaal) ning üheksandat korda suulat (Morus bassanus, 8. mai, Virtsu) ja koldjalg-hõbekajakat (Larus cachinnans, 23. veebruaril Jõelähtme prügilas). Ida-Virumaalt leiti kolme pojaga habekaku (Strix nebulosa) pesa; see oli esimene teadaolev pesitsusjuhtum Eesti aladel pärast 1893. aastat.

Eesti linnunimistus on nüüd 373 liiki.

HK

  


 

Sellesse Lasila mõisakooli torni tuleb Karl Ernst von Baeri muuseum: onule kuulunud mõisas möödus tulevase kuulsa teadlase lapsepõlv.

 


Nooruke südi giid imeuhkes Muuga mõisakoolis.

 

Taas avastatakse unustatud mõisaid

Eesti mõisakoolide ühenduse (EMKÜ) eestvõttel on jälle käima läinud külastusmäng “Unustatud mõisad”.

Külastusmängu korraldus on traditsiooniline: osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt kümnes mõisas käinute vahel loositakse välja kutseid sügisel ühes Eestimaa mõisas toimuvale teatrietendusele, lisaküsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja 20 Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Kaks külastuspäeva on juba möödas (13. ja 27. juuni), aga neli veel ees: 11., 12. ja 30. juuli ning 8. august. Igal täistunnil tehakse mõisates giidiga jalutuskäik, lahti on näitused ja kohvikud. Ühtlasi korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Seekord on nimekirjas 13 maakonna 30 mõisakooli (puuduvad Lääne- ja Saaremaa; Saaremaal mõisakoole lihtsalt polegi).

EMKÜ/Uudistaja

  

 

Harjumaal suleti taas üks keskkonnaohtlik kütusehoidla

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 25. juunil, et KI ettekirjutusel suleti Harjumaal Viimsis kunagisele Kirovi kalurikolhoosile kuulunud ja nüüdseks keskkonnaohtlikuks muutunud kütusehoidla.

KI sai möödunud aasta sügisel teate, et vana katlamaja korstna ja kütusemahutite ümber olev asbest on hakanud pudenema ning see kandub tuulega ümbruskonda laiali. Kontrollimisel selgus, et katlamaja kütusemahutid sisaldavad ka õlijääke, mis on samuti potentsiaalne oht keskkonnale.

Inspektsioon tegi kinnistu praegusele omanikule ettekirjutuse maaüksusel olevad ohtlikud jäätmed tänavu juunikuuks kokku korjata ja nõuetekohaselt utiliseerida. Ettekirjutus täideti tähtajaks ja eeskujulikult.

Tööde käigus pumbati kahest maapealsest ja kahest maa-alusest mahutist ning torustikust välja ühtekokku 540 tonni naftasaaduste jääke. Kütusemahutid koos maapealsete rajatistega lammutati. Peale selle koguti territooriumilt kokku ja anti ohtlike jäätmete käitlejale üle rohkem kui 33 tonni saastunud pinnast.

KI

 



TÄHELEPANEK






Anne Aava saatis Uudistajale fotod koduaias, Põlvamaal Vastse-Kuustes roheliste vendade seas kasvavast valgest mädarõikast.




TASUB OSALEDA


  

Huvipäev Emajõe Suursoos

TÜ loodusmuuseumi huvipäevade sari jätkub laupäeval, 4. juulil, kui minnakse Emajõe Suursoosse taimi tundma õppima.

Matkatakse Kantsi õpperajal Emajõe ääres, käiakse ka RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuses. Väljasõit on bussiga Vanemuise 46 eest kell 10. Juhendajad Margit Reintal, Elo Raspel ja Külli Kalamees. Kaasa võtta võileib ja jook.

Vajalik on eelregistreerimine aadressil loodusmuuseum@ut.ee; kolmapäevast pühapäevani saab teavet loodusmuuseumi administraatori telefonil 737 6076.

Huvipäev on tasuta, seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus. Koostööpartnerid  on keskkonnaamet ja RMK.

TÜ loodusmuuseum

  

 

VVV pakub mitmeid osalusvõimalusi

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) suvises matkamängus osalemiseks tuleb üles otsida etteantud punktid Elva puhkepiirkonnas ja VVV matkaradadel.

Matkamängu tingimused leiab VVV SA kodulehelt http://www.vvvs.ee/91/?571, infot saab e-posti teel (sihtasutus@vvvs.ee) või telefonil 508 8359. Matkamängu võitjatele on rohkesti auhindu.

Taas algab ka VVV SA fotovõistlus “Märka mind!”, kus saab osaleda kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad.

Võistluse eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Peaauhind on 5000 krooni, vanuseklasside võitjad saavad 1000 krooni. Igas vanuseklassis antakse välja kolm auhinda, peale selle eriauhindu. Eraldi auhinnad on Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele.

Auhinnad võitjatele antakse kätte konkursi lõpuüritusel 23. oktoobril Waide motellis. Internetihääletus toimub 5.–15. oktoobrini internetileheküljel www.vvvs.ee.

Info telefonil 525 4172 või triinu@vvvs.ee ja sihtasutus@vvvs.ee. Vaata ka http://www.vvvs.ee/?484.

Laupäeval 4. juulil on aga VVV juulikuu matkapäev: maastikumäng ja fotojaht Luke mõisas. Üritus algab kell 11, kogunetakse Luke mõisa parklas. Matk kestab umbes kaks tundi, rühma suurus on 20 inimest. Retkejuhid on Kairit ja Karin Raud. Registreerimine telefonil 517 8912 Karin.

VVV SA

 




MAAILMAST 

 


Dresdeni Elbe jõe org kõrvaldati UNESCO maailmapärandi loendist

25. juunil arvati UNESCO maailmapärandi komitee 33. istungil Hispaanias Sevillas UNESCO maailmapärandi nimistust välja Elbe-äärsed 18.–19. sajandi kultuurmaastikud.

Jutt on 18 kilomeetri pikkusest piirkonnast Elbe orus, mis ulatub loodest, Übigau palee ja Ostragehege luhtade juurest läbi Dresdeni vanalinna kagusse, Pillnitzi palee ja Elbe jõe saarteni. Just Pillnitzi paleed, haruldaste liikide elupaigaks olevaid madalaid luhtasid ja muidugi Dresdeni enda arvukaid monumente ja parke on peetud ala suurimateks väärtusteks. Jõe terrassidega nõlvadel leidub kauneid vanu külasid ning hulk töösturevolutsiooni põnevaid mälestisi: 147 meetri pikkune sild, funikulöör ja rippraudtee; kasutusel on vana aurulaev ja 19. sajandi dokid. Paraku on kõigi vastuväitjate, väiksema silla või koguni tunneli soovitajate kiuste peale jäänud need, kelle arvates on piirkonda hädavajalik neljarealine autosild. See rikub komitee arvates vaateid sedavõrd, et objekt tuleb nimekirjast kustutada. Samas küll mööndakse, et teises kontekstis ja muudetud piiridega on Dresdenil mõtet taotleda siiski taas nimistusse kandmist.

Tegemist on esimese säärase pretsedendiga. Varem on küll UNESCO nimistust maha kriipsutatud Omaani antiloopide valge-orüksite kaitseala, aga seda tehti asukohariigi enda palvel.

WHC UNESCO/Uudistaja

 

  



BENEFIT: auto asemel ühissõidukid

EL rahastusprogrammi Intelligent Energy Europe teol on käima pandud BENEFIT-projekt, mille siht on näidata firmadele ja nende töötajatele, et eraautodega võrreldes on mõistlikum kasutada ühissõidukeid.

Projekti käivitajaid on eriti muretsema pannud eraautode arvu kiire kasv just EL uutes liikmesriikides. Kampaaniate käigus rõhutatakse nii energiasäästu olulisust kui ka vajadust vähendada ohtlikke heitmeid ja kulutusi. Käima püütakse panna uusi bussiliine, muuta paremaks sõiduplaane, edendada infolevi ühistranspordi võimalustest, korraldada erilisi tegevuspäevi ning töötada välja sooduspiletite süsteem töölesõiduks.

Vt. http://www.eu-benefit.eu.

ELTIS

  

 


  










Kiltsi mõisakooli park 28. juunil.

  

Järgmine Uudistaja ilmub 17. juulil.

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet