Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA I
17. juuli  2009



Uudistaja ilmub täna kahes osas



KESKLINNA KESKSUVISEID VÄRVILAIKE
 



 

Pildid on klõpsatud eilsel äikeseendelisel ennelõunal Tartu ülikooli botaanikaaias.

 










  


UUDISTAJA SOOVITAB


 


            


Lugemist nii Põhjasõjast kui ka Lõunamandrist

Põhjasõja ajast on alles väga vähe tekstiilesemeid, näiteks on teadaolevalt säilinud vaid kolm Rootsi grenaderi peakatet. Ühelt niisuguselt mütsilt, mis on hoiul Peterburis, vaatavad vastu kolm Eestimaa lõvi. Just see ainulaadne müts ilmestab juulikuu Horisondi esikaant. Põhjuseks muidugi asjaolu, et suvel 300 aastat tagasi peeti Poltava lahingut, millest kirjutab ajaloolane Kalle Kroon artiklis “300 aastat tagasi Poltava all. Ajaloo pöördepunktist ja eestlastest selle keskel”. Kirjutab grenaderimütsidest, eesti sõjameestest Karl XII väes ja Poltava lahingu laiemast tähendusest. Samal teemal oli eile intervjuu Kuku raadio iganeljapäevases saates “Loodusajakiri”. Saate lingi leiate ka Horisondi võrguküljelt www.horisont.ee (vt http://www.horisont.ee/node/1135). Kõik “Loodusajakirja” saated on järelkuulatavad Kuku arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

Astronoom Antti Tamme artikkel “Kvasarite tabamata ime” püüab, nagu pealkirigi ütleb, tabada tabamatut – selgitada, mis on kvasarid. Enn Kaup kirjeldab, kuidas möödus 98 päeva “Hindudega Lõunamandril”, kus ta uuris järvi Larsemanni ja Schirmacheri oaasis ning uuendas tutvust mitme Antarktise uurimisbaasi ja nende elanikega. Muu hulgas sai ta Lõunamandril proovida Hiina õlut, millel väga asjakohane nimi – Antarktika. Seto vägijookidest ja nende valmistamisest räägib aga omakorda Ahto Raudoja artikkel “Handsa. Lahutamatu seto kultuurist”. Hendrik Relve rändab Titicaca järve ujuvatel saartel, kus kõik on võimalik ja võimatugi tehakse kaislavartest. Vello Mäss uurib Briti allveelaeva C 32 viimast lahinguretke Läänemerel Esimese maailmasõja päevil.
“Et klaas ei puruneks” on Rein Veskimäe intervjuu Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi fotoelastsuse labori juhataja akadeemik Hillar Abeniga. Kogumahus on selle intervjuu tekst toodud Horisondi võrguküljel (vt http://www.horisont.ee/node/1145), kuid fotod ja muud detailid leiab huviline siiski vaid trükiväljaandest. Üksainus küsimus aiapidaja unistusest ehk kaunist murust, mida poleks vaja pidevalt pügada, on esitatud Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi direktorile Erkki Truvele.

“Siit- ja sealtpoolt Horisonti” tutvustab maailma heledaimat tehislikku valgusallikat ja üht uut võimsat spektrograafi ning uurib arheoloog Aivar Kriiskalt, kas põhjanaabrid soomlased on tõesti leidnud oma maalt neandertallaste jälgi. Teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutab, mis raamat võimaldab rännata “Elementide seljas läbi inimkonna ajaloo”. Uno Mäeorg ja Rein Pullerits annavad ülevaate, kuidas kulgesid tänavune kodune ja Balti keemiaolümpiaad. Jüri Ivask juhendab, kuidas vaadelda planetaarudusid, millel nimest hoolimata pole planeetidega midagi ühist. Veljo Sinivee kutsub “Vinüüle kuulama!”, “Enigma” pakub äraarvamiseks tetramino kujundeid ja ristsõna auhinnaks ristsõnaajakirja Suured Ruudud aastatellimust.

Horisont



 



            
EESTI UUDISEID

 

  

Taas saab küsida raha keskkonnaprogrammist

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 13. juulil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi teise vooru taotlustähtaeg on 24. august. Vooru eelarve kinnitab KIK-i nõukogu sügisel, kui on näha suvekuudel laekunud keskkonnatasude maht.

Taotlejatel palutakse olla tähelepanelik, sest nii asjakohast keskkonnaministri määrust kui ka rahastuskorda on muudetud. Nii on alates sellest voorust omaosalusest tehtavad kulutused abikõlblikud alates vooru väljakuulutamise kuupäevast ning projektijuhtimise kulutusi kaetakse kuni kümnendiku ulatuses kogu projekti eelarve mahust. Ka ei nõua KIK ehitusprojektide korral sihtfinantseerimise lepingut sõlmides enam ekspertarvamust. Keskkonnaministri määruse ja rahastuskorraga saab tutvuda KIK-i kodulehel www.kik.ee.

Maakonnaprojektide taotlused tuleb esitada KIK-i maakondlikku esindusse, üleriigiliste projektide taotlused aga Tallinna kontorisse (Narva mnt. 7A, Tallinn, 10117). Kui projekt teostatakse kahes või mitmes maakonnas, tuleb taotlus esitada taotleja asukohajärgsele KIK-i maakondlikule esindusele.

KIK

 


  

Maaülikoolis viimaste aastate suurim konkurss

Eesti maaülikooli (EMI) bakalaureuseõppe 472 riigieelarvelisele kohale esitati kokku 3010 avaldust, keskmine konkurss ühele kohale oli 6,38. Nagu varasematelgi aastatel, on kõige populaarsem ökonoomika ja ettevõtluse eriala (13 kohale 434 avaldust, konkurss 33,38).

Noorte valikute esiviisikus on veel maastikukaitse ja -hooldus (konkurss 16,67), loodusvarade kasutamine ja kaitse (14,53), maastikuarhitektuur (11,39), metsamajandus (7,35). Tänavu on õppida soovijaid poole tuhande võrra rohkem kui eelmistel aastatel (2008. aastal esitati 2519 avaldust, 2007. aastal 2654 avaldust).

Maaülikooli bakalaureuseõppe riigieelarvevälistele kohtadele kestab avalduste vastuvõtt 23. juulini. Kaugõppesse saab avaldusi esitada augusti keskpaigani.

EMI

 
  

Enamikku saasteaineid on õhus varasemast vähem

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusel (ITK) on valminud kaks ülevaadet õhukvaliteedi kohta, mis keskenduvad õhku eraldunud saasteainete heitele.

“1990.–2007. aastal õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest ja hajussaasteallikatest Eestis” on e-väljaanne, mille esimeses pooles antakse ülevaade paiksetest ja hajussaasteallikatest õhku paisatud heitkogustest, teises osas keskendutakse liikuvatest saasteallikatest tekkinud heitele.

Ülevaatest selgub, et võrreldes 1990. aastaga on 2007. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heide, peamiselt majanduse ja omandisuhete ümberkorralduste tõttu pärast Eesti taasiseseisvumist. Samuti on heide vähenenud, sest karmistunud on keskkonnaõigusaktid.

Teine ülevaade “Õhku eraldunud saasteainete heitkogused paiksetest saasteallikatest aastail 2004–2007” on keskendunud lühemale perioodile, analüüsides vääveldioksiidi, tahkete osakeste, lenduvate orgaaniliste ühendite, lämmastikoksiidide, süsinikoksiidide ja raskmetallide heidet. Väljaanne sisaldab ettevõtetes põletatud kütuste analüüsi, samuti kokkuvõtet lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide tarvitusest.

Ülevaade on koostatud välisõhku saastavate ettevõtete iga-aastaste aruannete põhjal ning pakub teavet ainult paiksete saasteallikate kohta.

Kõrvutades 2003. aastaga on 2007. aastaks vähenenud kõigi analüüsitud saasteainete heitkogused peale CO, mis on jäänud samale tasemele, ja raskmetallide, mille kogus on kasvanud 10%. Suurem osa saasteainetest pärineb Ida-Virumaalt ja Harjumaalt, neis maakondades on ka kõige rohkem ettevõtteid.

Väljaanded on saadaval veebilehel http://www.keskkonnainfo.ee

ITK

 
  



Riigimetsast on tänavu koristatud ligi sada tonni prügi

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sellel aastal riigimetsast koristanud juba ligi sada tonni prügi. Enamasti on tegemist olmejäätmete ja ehitusprahiga, aga on ka ohtlikke jäätmeid. Paljudes aasta tagasi “Teeme ära 2008” koristuspäeva raames puhastatud metsaosades laiuvad nüüd uued prügihunnikud.

“Vaatamata paljude inimeste pingutusele eelmisel aastal Eestimaa puhtaks teha, leidub ikka inimesi, kes keskkonnast ja metsast ei hooli,” ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg. “Palume kõigil, kes metsas prügi mahajätmist näevad, sellest koheselt teavitada keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313.”

Õigusaktide järgi on maaomanik kohustatud reostuse kõrvaldama, kui reostajat ei suudeta kindlaks teha. Seetõttu on RMK sunnitud kulutama aastas sadu tuhandeid kroone, et metsade prügireostust piirata. Et selgitada välja reostajaid, on RMK pöördunud ka keskkonnainspektsiooni poole ning mõnel juhul on suudetud reostajad tabada. Näiteks tegi keskkonnainspektsioon kindlaks, et kevadel Kiili vallas riigimetsast avastatud anumad värvilahusega pärinesid kohalikust ettevõttest. Süüdlasi karistati toona 23 000-kroonise rahatrahviga ning RMK on esitanud firmale ka kahjunõude 30 000 krooni suuruse koristuskulu eest.

Seni koristatud ligikaudu viiest rongivagunitäiest prügist on enamik olmejäätmed ja ehituspraht, kuid ligemale tonni jagu on kõrvaldatud ka ohtlikke jäätmeid. Viimase kolme aasta prügikoristuse statistika riigimetsas: 2006. aastal 590 tonni (780 000 krooni), 2007. aastal 430 tonni (730 000 krooni), 2008. aastal 1500 tonni (2,7 miljonit krooni).

RMK

 
  


Edaspidi jõuavad Eestis jäätmed vaid nn. europrügilatesse

 

Eilsest on suletud kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad

Alates 16. juulist peavad kõik keskkonnanõutele mittevastavad prügilad olema suletud, mis tähendab, et jäätmeid neisse prügilatesse enam ei ladestata. 2013. aasta 16. juuliks peavad kõik sellised prügilad olema ka korrastatud.

Eesti kümme viimast keskkonnanõuetele mittevastavat tavajäätmete prügilat, mis eilseks suleti, olid Oru, Käina, Sillamäe, Sõmeru, Adiste, Kudjape, Aardlapalu, Valga, Viljandi ja Räpo.

Prügilate sulgemine puudutab peamiselt Kagu-Eestit ja saari. Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ladestatavad jäätmed tuleb nüüd suunata Pärnu-, Järva- või Jõgevamaale. Jäätmekäitluse hinna tõusu aitab vältida see, kui jäätmeid kohapeal võimalikult palju liigiti kogutakse ning võimalikult suures koguses taaskasutatakse.

Suletavate prügilate juures võib edaspidi jäätmelubade alusel sortida ja vaheladestada ehitus-lammutusjäätmeid ning kompostida biolagunevaid jäätmeid. Kui see on sulgemisprojektiga ette nähtud, võib neid jäätmeliike kasutada ka selleks, et prügilat korrastada.

Kuni 1990. aastateni oli prügila peaaegu igal suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti polnud seal mitte mingisugust keskkonnajärelevalvet. Alles Eesti iseseisvudes hakati järk-järgult keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid sulgema, samuti alustati järelevalvet jäätmevoogude üle, parandati elanike keskkonnateadlikkust jne. Alates 2000. aastast on kasutusele võetud viis uut ajakohast, tehnilistele ja keskkonnakaitsenormidele vastavat prügilat. Üks selline suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgnevad 30 aastat.

Vaata prügilate sulgemise kohta ka keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1097125.

Keskkonnaministeerium

 
  

Tallinna Lauluväljak annab panuse taaskasutusse

Sihtasutus Tallinna Lauluväljak kinnitas 7. juulil üllitatud pressiteates, et on sõlminud koostöölepingu mittetulundusühinguga Eesti Pakendiringlus, mille kohaselt suunatakse edaspidi lauluväljakul ürituste raames tekkiv pakend taaskasutusse.

“Lauluväljakul toimuvate suurürituste ajal jääb paratamatult külastajate poolt maha kümnete tonnide kaupa kergesti töödeldavaid pakendeid – kuritegu oleks kogu see hulk külma närviga otse prügimäele saata,” avaldab uue koostöölepingu üle heameelt lauluväljaku turundus-arendusjuht Margot Holts.

Kogutud pakendid sorditakse liigiti; määrdunud pakendid kasutatakse jäätmekütusena aktsiaseltsis Kunda Nordic Tsement.

Sihtasutus Tallinna Lauluväljak

 
  


Kristjan Haller üleeelmisel kevadel maaülikooli peahoone avamisel.

 

TÜ teadusprorektor on asutanud fondi täppisteaduste üliõpilaste toetuseks

Tartu ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller on asutanud TÜ sihtasutuse juurde Loova Täppisteaduse fondi, mille eesmärk on koguda ja vahendada toetusi TÜ täppisteaduste (füüsika, keemia, matemaatika) üliõpilastele, kelle tegevus paistab silma loovuse ja uudse vaatenurga poolest.

Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul on viimastel aastatel üha rohkem neid inimesi nii ülikooli sees kui ka väljaspool, kes isiklike tähtpäevade puhul paluvad oma külalistel kingituste asemel teha annetuse mõnda fondi. Nii on ka selle fondi sünd seotud teadusprorektor Kristjan Halleri juubeliga.

Loova Täppisteaduse fond on avatud fond, mis tähendab, et sinna saavad annetusi teha kõik, kellele täppisteadused ja fondi idee on südamelähedased. Toetada saab ülekandega Tartu ülikooli sihtasutuse pangakontole nr. 221010373441, kirjutades märksõnaks “Loova Täppisteaduse Fond”. Fondi tehtud annetused on tulumaksuvabad.

Kristjan Haller on sündinud 12. juulil 1949 ja lõpetanud TÜ 1973. aastal teoreetilise ja biofüüsika erialal. 1982. aastast on Kristjan Haller füüsika-matemaatikakandidaat. Ta on töötanud üle 30 aasta TA (hiljem TÜ) füüsika instituudis, sh. kümme aastat direktorina, juhtinud Euroopa Liidu ja Eesti teaduse tippkeskust ning olnud ka haridus-ja teadusministeeriumi asekantsler. 2007. aastast on Kristjan Haller TÜ teadusprorektor ja 2008. aastast TÜ sihtasutuse usalduskogu liige.

 
  


Inglise ristluslaev Helsingi sadamas

 

WWF: Sadamad peavad ristluslaevade reovett paremini käitlema

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas eile, et maailma looduse fondi WWF Balti ökoregiooni programm kutsus oma sama päeva kirjades Läänemere sadamaid üles täiustama sadamate heitvee vastuvõtusüsteeme. WWF rõhutab, et igal aastal saavad sadamad ristlusturismist suurt sissetulekut. Enamik sadamaid ei paku siiani aga ristluslaevanduse ettevõtteid rahuldavat reoveekäitlust, mistõttu osa neist tühjendab oma reovee otse Läänemerre.

WWF võttis kaks aastat tagasi ühendust reisi- ja ristluslaevakompaniidega, mis seilavad Läänemerel, kutsudes neid üles vabatahtlikult loobuma heitvee laskmisest merre. Tänavu mais otsustaski Euroopa ristluslaevade ühendus (European Cruise Council, ECC) lõpetada heitvee Läänemerre laskmine “juhul kui vastavad tingimused on olemas”. Praegu vastab enam kui kahekümnest Läänemere ristlussadamast neile ECC seatud tingimustele ainult kolm: Helsingi, Stockholm ja Visby.

Prognooside järgi võtab Läänemeri sel aastal vastu üle 350 ristluslaeva, mis käivad sadamais üle 2100 korra. Nende laevade heitvesi sisaldab hinnanguliselt 74 tonni lämmastikku ja 18 tonni fosforit – aineid, mis põhjustavad mere eutrofeerumist. Siiani on enamik reoveest lastud Läänemerre. Peale üleliigsete väetusainete sisaldab heitvesi ka baktereid, viirusi ja teisi patogeene, samuti raskmetalle.

Üks Läänemere peamisi keskkonnaprobleeme on eutrofeerumine, mis toob kaasa nii bioloogilise kui ka majandusliku kahju merekeskkonnale ja rannikualadele. Eutrofeerumise põhjus on väetusainete, peamiselt fosfori ja lämmastiku ülekoormus ökosüsteemis. Eutrofeerumine omakorda põhjustab raskeid tagajärgi, sh. ebatavaliselt tugevaid ja korduvaid toksiliste sinivetikate vohanguid suvel.

Eestis võõrustab ristluslaevu Tallinna sadam, mis samuti ei vasta veel ECC nõuetele, sest osa laevade reoveest viiakse puhastisse paakautodega, sealjuures lisatasu eest. Tallinna sadam on võtnud kursi ehitada välja ECC nõuetele vastavad, statsionaarsed reoveekäitlussüsteemid aastaks 2011.

Nädal varem teavitas ELF WWF-i kirjast maaletoojatele, milles seisis: “Läänemere tulevik on edasimüüjate käes.” Looduse fond palus selles kirjas loobuda fosfaate sisaldavate pesuvahendite müügist.

Fosfaate on traditsiooniliselt kasutatud pesu- ja nõudepesuvahendites aktiivainena, mida on pesuvahendites tavaliselt 30–40%. Pesuvahendites sisalduvad fosfaadid annavad hinnanguliselt 9–24% kogu inimtekkelisest fosforikoormusest Läänemeres. Iga kilogramm fosforit, mis jõuab merre, võib aga “toota” kuni 500 kg vetikaid. Tänapäeval on fosfaatidele hulk alternatiive.

Rootsi on juba keelustanud fosfaadid pesuvahendites ja kavatseb keelata need ka nõudepesuvahendites alates 2011. aasta juunist. Läti kavatseb fosfaadid pesuvahendites keelata 1. juunist 2010. Euroopa Komisjon valmistab praegu ette üldist fosfaatide keelustamist pesuvahendites kogu Euroopas.

Eesti poelettidel on alates tänavuse aasta algusest enamik pesupulbreid fosfaadivabad tänu sellele, et suurimad importijad tulid vastu WWF-i ja ELF-i vastavale ettepanekule. Eesti keskkonnaministeerium on algatanud arutelu keelustamise üle. Samas toodavad Eesti pesupulbritootjad endiselt fosfaatidega pesupulbreid, olles koostööst ja keskkonnahoidlikest võimalustest korduvalt keeldunud.

ELF/Uudistaja

 
  


Fotol on kolmest peaaegu lennuvõimelisest pojast näha kaks, kolmas nähtav on foto autori kinnitusel hallhaigur. (Foto: Reimo Rander)

 

Eesti sai juurde uue pesitseva linnuliigi

Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots vahendas 5. juulil linnuhuviliste arvutilistis Reimo Randeri ja Jan Siimsoni teadet, et Tartumaal Ilmatsalus on haigrukoloonias hõbehaigru pesas vähemalt kolm poega. Tegemist on selle liigi esimese tõestatud õnnestunud pesitsemisega Eestis. “Möödunud aastal jäi Ilmatsalu koloonia hõbehaigru pesa kahjuks täpsemalt kontrollimata ja kirja läks vaid pesitsuskatse,” lisas Ots.

Linnuhuviliste arvutilist

 

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet