Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA II
17. juuli  2009



Uudistaja ilmub täna kahes osas



KESKLINNA KESKSUVISEID VÄRVILAIKE
 



 

Pildid on klõpsatud eilsel äikeseendelisel ennelõunal Tartu ülikooli botaanikaaias.










 


UUDISTAJA SOOVITAB


 

 


            


Lugemist nii Põhjasõjast kui ka Lõunamandrist

Põhjasõja ajast on alles väga vähe tekstiilesemeid, näiteks on teadaolevalt säilinud vaid kolm Rootsi grenaderi peakatet. Ühelt niisuguselt mütsilt, mis on hoiul Peterburis, vaatavad vastu kolm Eestimaa lõvi. Just see ainulaadne müts ilmestab juulikuu Horisondi esikaant. Põhjuseks muidugi asjaolu, et suvel 300 aastat tagasi peeti Poltava lahingut, millest kirjutab ajaloolane Kalle Kroon artiklis “300 aastat tagasi Poltava all. Ajaloo pöördepunktist ja eestlastest selle keskel”. Kirjutab grenaderimütsidest, eesti sõjameestest Karl XII väes ja Poltava lahingu laiemast tähendusest. Samal teemal oli eile intervjuu Kuku raadio iganeljapäevases saates “Loodusajakiri”. Saate lingi leiate ka Horisondi võrguküljelt www.horisont.ee (vt http://www.horisont.ee/node/1135). Kõik “Loodusajakirja” saated on järelkuulatavad Kuku arhiivist http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

Astronoom Antti Tamme artikkel “Kvasarite tabamata ime” püüab, nagu pealkirigi ütleb, tabada tabamatut – selgitada, mis on kvasarid. Enn Kaup kirjeldab, kuidas möödus 98 päeva “Hindudega Lõunamandril”, kus ta uuris järvi Larsemanni ja Schirmacheri oaasis ning uuendas tutvust mitme Antarktise uurimisbaasi ja nende elanikega. Muu hulgas sai ta Lõunamandril proovida Hiina õlut, millel väga asjakohane nimi – Antarktika. Seto vägijookidest ja nende valmistamisest räägib aga omakorda Ahto Raudoja artikkel “Handsa. Lahutamatu seto kultuurist”. Hendrik Relve rändab Titicaca järve ujuvatel saartel, kus kõik on võimalik ja võimatugi tehakse kaislavartest. Vello Mäss uurib Briti allveelaeva C 32 viimast lahinguretke Läänemerel Esimese maailmasõja päevil.
“Et klaas ei puruneks” on Rein Veskimäe intervjuu Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi fotoelastsuse labori juhataja akadeemik Hillar Abeniga. Kogumahus on selle intervjuu tekst toodud Horisondi võrguküljel (vt http://www.horisont.ee/node/1145), kuid fotod ja muud detailid leiab huviline siiski vaid trükiväljaandest. Üksainus küsimus aiapidaja unistusest ehk kaunist murust, mida poleks vaja pidevalt pügada, on esitatud Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi direktorile Erkki Truvele.

“Siit- ja sealtpoolt Horisonti” tutvustab maailma heledaimat tehislikku valgusallikat ja üht uut võimsat spektrograafi ning uurib arheoloog Aivar Kriiskalt, kas põhjanaabrid soomlased on tõesti leidnud oma maalt neandertallaste jälgi. Teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutab, mis raamat võimaldab rännata “Elementide seljas läbi inimkonna ajaloo”. Uno Mäeorg ja Rein Pullerits annavad ülevaate, kuidas kulgesid tänavune kodune ja Balti keemiaolümpiaad. Jüri Ivask juhendab, kuidas vaadelda planetaarudusid, millel nimest hoolimata pole planeetidega midagi ühist. Veljo Sinivee kutsub “Vinüüle kuulama!”, “Enigma” pakub äraarvamiseks tetramino kujundeid ja ristsõna auhinnaks ristsõnaajakirja Suured Ruudud aastatellimust.

Horisont





TASUB OSALEDA




Eile keskpäeval käisid Tartu Raekoja platsil Hansapäevadeks kibekiired ettevalmistused.

 

Tarkus on enam kui rikkus

Sellise juhtlause all on toimuvad tänasest pühapäevani Tartu Hansapäevad 2009.

Taas saavad linnakodanikud ja -külalised laada- ja peomelu nautida, aga on samas kutsutud ka töö- ja õpitubades oma loomingulisust rakendama ning Tartu oleviku ja tuleviku üle kaasa mõtlema. Tavapäraselt on avatud näitused, toimuvad kontserdid ja tantsuõhtud. Muidugi ei puudu traditsiooniline Hansalaat, kust leiab huvitavaid ning omapäraseid tooteid. Tänavustel Tartu Hansapäevadel kajastuvad ka muuseumi- ja innovatsiooniaasta.

Ülevaate rohkest ja sisukast programmist saab võrgupaigast http://hansapaevad.ee/.

Tartu giidide ühing pakub neil päevil juba ammuse traditsioonina tasuta ekskursioone. Nii laupäeva kui ka pühapäeva keskpäeval algab jalgrattaekskursioon “Siin ja sealpool Emajõge. Tartu laadakohad, sadamad ja Ülejõe linnaosa” (giid Märt Männik), kuhu pääseb kuni 15 inimest; neist kümnele on rattad olemas. Laupäeval kell 11 ja 15 on jalgsiekskursioonid “Hansalinn Tartu” (giidid vastavalt Kalli Kukk ja Aigi Ühtigi) ning pühapäeval kell 13 “Tartu linnamüür” (Toomas Jüriado). Kõigi ekskursioonide lähe asub Tartu turismiinfopunkti juures Raekoja otsas.

Uudistaja

 

 


Fantaasialendu kõigis suundades: osaühingu Hüüp aiakunstnike Kati Niibo ja Lagle Suursilla “21. sajandi tarbeaed – Kooselu”, …

 


… Rootsi linna Malmö loojate päikeselaike pilduvate peeglikestega “Aed naudinguteks kõigile meeltele”, …

 


… Tallinna kesklinna valitsuse egiidi all esineva Mart Metsa “Kolme venna aeda”, …

 


… osaühingu Topiary Art Today “Keskaja aed: lustakas aed-labürint” ja …

 


… maardulanna Tatjana Geroiskaja “Jaapani aed”.

 

Lillefantaasiaid terveks suveks

Kel Tallinnas olles asja Balti jaama, sel tasuks kindlasti varuda tund ehk paargi, et üle vaadata imelised väikesed aiad Tornide väljakul.

Nimelt peetakse selles pargis 3. juunist kuni 6. oktoobrini esimest korda rahvusvahelist aiakunstiüritust “Tallinna lillefestival”. Veebilehe http://lillefestival.tallinn.ee/ kinnitusel on kavas festivalist kujundada traditsioon, “mis ühendab aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka väljastpoolt. Festivali raames valmivad külastajaid harivad ja esteetilist elamust pakkuvad traditsioonilised ja eksperimentaalsed aiad, mis tutvustavad aiakujundusfirmasid ja sponsoreid. Festivalikülastajad saavad tutvuda kõrgetasemelise aiakunstiga, jälgida taimede arengut iluaias ning nautida loojate fantaasialendu.”

Esimesel festivalil on näha kokku 31 aiakest; peale Eesti aiakunstnike on esindatud ka nende kolleegid Ukrainast, Makedooniast, Belgiast, Venemaalt, Rootsist ja Soomest.

Festivali raames korraldatakse koolitusi ja infotunde, lillelaatu, kontserte ja teemapäevi, programmi leiate juba viidatud võrgupaigast.

Uudistaja

 

 

Folgisõbrad on sõitnud Hiiumaale

Eile õhtupoolikul algas Kärdlas “Hiiu pärimuste päevaga” viies Hiiu Folk. Pikas Majas kuulati pärimuseteemalisi ettekandeid, õhtul sai Villaloas nautida jutuvestjaid ja muusikuid.

Täna on Kassari kiigeplatsil autorilaulude päev, laupäeval samas aga ansamblite päev. Peale kontsertide saab sama päeva hommikul osaleda Tiit Leito juhendatud loodusmatkal ning päeval on hulk töötubasid Käina kultuurikeskuses, samuti käsitöö- ja omatoodangu laat Kärdlas. Pühapäeval on kavas kirikukontserdid Pühalepa, Emmaste, Kärdla ja Reigi kirikus ning Kassari kabelis.

Üksikasjaliku päevakava ja muud huvitavat leiab võrgupaigast http://www.hiiufolk.ee/.

Täna hommikul oli võimalik kolmeks päevaks Hiiu Folgile nii Tallinnast kui ka Tartust minna Looduse Omnibussiga.

Uudistaja 


 

Omnibussiga Munamäe sünnipäevale

Peale eelmises uudises teatatud Hiiumaa-retke on Looduse Omnibussil sel nädalavahetusel teinegi sõit: pühapäeval Suure Munamäe juubelile ja Urmas Sisaski rokkooperit vaatama.

Osaletakse Suure Munamäe vaatetorni 70. sünnipäeval: käiakse tipus ning vaadatakse Eesti ja Läti kunstiansamblite esinemist. Vallutatakse ka Eesti kõrguselt teine tipp Vällamägi ning vaadatakse ringi Haanjamaal. Õhtul on kontsert, kus esinevad Reet Linna, Henn Rebane, Aare Jaama jt., ning etendub Urmas Sisaski, Armin Kõomägi ja Marek Demjanovi muusikaline vaatemäng “Viimane Mägi”. Osades Maria Soomets (Vanemuine), Sepo Seeman (Endla), Jaanus Mehikas (Endla), Päär Pärenson, Priit Valkna, Iir Hermeliin (Linnateater), Johannes Veski (Teatrilabor) ning ansambel „The Blinking Lights”.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse öösel kell 3; retkelised püütakse linnaositi kodudele lähemale vedada. Sõidu hind teatripiletiga täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) 350, õpilastele 250 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 


 


Rosaariumil on aastapäev

Homme kell 11–16 tähistatakse Tartu ülikooli botaanikaaia rosaariumi 60. aastapäeva. Kavas on ettekanded Katrin Ruitlane-Rütlilt (“Uue põlvkonna parimad aretised”) ja Indrek Purdeotsalt (“Rooside taimekaitse ja väetamine”). Müüakse roose ja jagatakse konsultatsioone.

Uudistaja

 

 


Sellelgi aastal on suvekoolis plaanis tähistada Läänemere muinastulede ööd. Möödunud aastal loitsiti Urmas Sisaski eestvõttel. (Foto: Tiit Hunt)

 

Käsmus tuleb jälle teaduse suvekool

Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil. Teemaks on seekord “Eeter: nähtamatust nähtavaks”.

Varem on teadus.ee suvekoolide teemad olnud vesi, tuli, õhk, maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Peakorraldaja Tiit Kändleri sõnul on seegi kord loengupidajate ja -teemade valik lai: “Alates füüsikast, jõudes läbi universumi, muusika ja raadioeetri tagasi Käsmu piiritusevedajateni ning uue keemiani. Tehakse põnevaid katseid.

Antakse süüa ja tähistatakse Läänemere tulede ööd. Tegevust leidub lastelegi. Põhimõtteks on, et igaüks on teadlane. Juttu tuleb nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest. Sealhulgas musitseerivad Urmas Sisask ja Tõnu Tepandi.”

Loengupidajad on Tiit Kändler, Ülo Kaevats, Indrek Rohtmets, Piret Kuusk, Toomas Paul, Jaak Kikas, Priit Ennet, Peeter Burk, Aarne Vaik, Heiki Kranich jt. Bioloogist fotograaf Tiit Hunt õpetab pilditegemiskavalusi.

Registreerimine aadressil toimetus@teadus.ee. Soovijad viib Tallinnast kohale ja toob ka tagasi Looduse Omnibuss. Info: registreerimine ja transport Eleri Inno 515 4966; programm Tiit Kändler 5648 3481.

Osalusmaks viie söögikorraga on 900 krooni, üliõpilastele ja õpilastele 600 krooni. Lapsed kuni kolmanda klassini saavad osaleda tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest 200 krooni. Majutus on mererannal oma telkides, soovi korral oma kulu ja kirjadega ka Käsmu tubades. Korraldajad soovitavad registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

Täpsemalt osavõtutingimustest vt. www.teadus.ee.

Uudistaja/teadus.ee 



Näitus Eestimaa lagunenud kultuurimälestistest on jõudnud Raadile

Alates 8. juulist on ERM-i Raadi territooriumil (Narva mnt. 177) vaadata Eesti ajaloomuuseumi näitus “Ultima memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised”.

Näituse eesmärk on juhtida tähelepanu probleemidele arhitektuuripärandiga. Juba 10. jaanuaril ajaloomuuseumis avatud ja hiljem Eestis ringelnud näitusel tutvustatakse Eesti mitmekülgset, kuid lagunenud või hävimisohus muinsuspärandit. Eksponeeritud on mälestised kõikidest Eesti maakondadest ning tähtsamatest linnadest.

Olulise osa näitusest hõlmab videoinstallatsioon, mis tutvustab vaatajale intervjuude kaudu muinsuskaitse hetkeseisu. Intervjueeritavate hulgas on näiteks Laine Jänes, Peeter Kreitzberg, Trivimi Velliste, Kalev Uustalu ja Jaan Tamm.

“Ultima memoria” näitust saab Raadi mõisa jääkeldris vaadata kuni 4. oktoobrini.

Loe lisa näituse kohta: http://www.eam.ee/index.php?id=227.

ERM

 

  

 




MAAILMAST


Uudistaja uudistas Kagu-Soomet



Uudistaja piidles nädal tagasi Porvoo 2006. aasta süütamisest alguse saanud tuleõnnetuse järel taas kauniks vuntsitud toomkirikut ja …

 


… romantilisi võrgumaju; …

 


 nautis Kotka Sapoka-pargi kosekest ja …

 


… muljet avaldavat graniidikogu; …

 


… imetles vikerkaart paarikümneks minutiks ahelaist päästetud Imatra kose kohal; …

 


… võrdles ennast Punkaharju betoonhiiglasega; …

 


… vaatas alla Soome suurima puukiriku, Kerimäki pühakoja kellatornist,

 


… Puumala hiigelsilla külge ehitatud vaatepaigast, …

 


… Mikkeli vaatetornist, …

 


… ja Lahti suusahüppemäelt ning …

 


… heitis pilgu Savonlinna Olevilinna lossi siseõuele kerkinud suvise ooperiteatri katusele ja …

 


… muidugi ka lossile endale.

 
  

BirdLife heitis Venemaa linnukaitsjad oma partnerkonnast välja

BirdLife tegi juuli alguses teatavaks otsuse, mille organisatsiooni nõukogu oli põhimõtteliselt teinud juba mai lõpus: heita Venemaa linnukaitseliit, ingliskeelse lühendiga RBCU, oma partnerite hulgast välja.

BirdLife rõhutab, et küsimus pole RBCU töötajate väheses pühendumuses tegelda linnukaitsega ja olla edukas vabaühendus selles “hiiglaslikus ja proovikivirohkes riigis”, nagu kirjutab BirdLife’i itaallasest tegevjuht Marco Lambertini. Aga RBCU on olnud BirdLife’i nn. designeeritud partner juba 1995. aastast ning pole selle pika aja jooksul suutnud täita katusorganisatsiooni kriteeriume esmajoones finantsilise iseseisvuse ja arenguprogrammide poolest, kõnelemata sellest, et oleks mingitki lootust saada käegakatsutavas tulevikus BirdLife’i täispartneriks.

BirdLife loodab ometi, et RBCU osaleb ka edaspidi seni edukates rahvusvahelistes hulgiettevõtmistes, nagu rändlindude saabumist registreeriv “Kevad ärkab” või sügisene linnuvaatlus Birdwatch. Koostööd loodetavasti jätkub, kinnitab BirdLife, ja kindlasti pole RBCU jaoks edaspidi välistatud ka organisatsiooni täispartneri staatus.

BirdLife/Uudistaja

 
  



Krakówi kava: autolt jalgrattale

Poola vana pealinn Kraków püüab pargi-ja-sõida-skeemi ühendada rendirataste laenutusega: tavapärasele korraldusele, kus linnaservas asuvast parklast saab edasi liigelda ühissõidukiga, on liidetud trammi- ja bussipeatuste lähedal asuvad linnale kuuluvad rattarendikohad. Uuendusega tahetakse tabada kaks kärbest: vabastada ajalooline vanalinn võimalikult suuresti autodest ning suurendada jalgratta kui transpordivahendi populaarsust.

Rattateid on iidses kuningate linnas praegu 70 kilomeetrit ja rattasõit hõlmab mittejalaliiklusest vaid 2%. Uue süsteemi rakendus on olnud vaevaline: alles viies konkurss tõi lõpuks huvilise partneri ja leping kirjutati alla mullu juulis. Sisuline algus saja jalgrattaga jäi paraku ebasoodsasse hilissügisesse aega.

Siiski tehti esimese viie nädala jooksul keskmiselt ligi 80 laenutust päevas: 35 päeva jooksul sai kirja 2761 sõitu. Kevadel hakkas huvi aga kiiresti kasvama, nii et seniselt tosinalt laenutuskohalt suurendati alguspunktide arvu 16-le; lisandus ka 20 jalgratast. Tulevikus loodetakse süsteemi laiendada eelkõige erafirmade toel.

ELTIS

  



 

KIIRKOMMENTAARID


Seni ametlikult veel nimeta sillal käis eile usin asfaltimistöö.

 

Reformisild

Juuli lõpus avatakse Tartus Laia tänava otsas autosild, mille sündi on saatnud suured vaidlused ja vastuallkirjade kogumine. Linnavalitsus jäi endale kindlaks ja nüüd on sild peaaegu valmis. Juuli alguses käisid linnavõimud välja idee: sild võiks kanda Vabadussilla või Vabaduse silla nime, kuna sellise nimega sild oli samas kohas ka enne sõda.

Selline mõte sundis mind kirjutama repliiki, mille Tartu Postimees nädal tagasi ka avaldas. Siin see on:

“Linnavõimu ettepanek nimetada Laia tänava sild Vabaduse sillaks on üsnagi küüniline, kui meenutada tähelepanuväärse osa linnaelanike ja mitmete vabaühenduste vastuseisu sellele rajatisele, mis mõnegi asjatundja arvates muudab kesklinna veelgi auto(tossu)rohkemaks.

Palju õigem oleks põlistada nimes need, kes jonnakalt selle kalli mänguasjaga mängimast keeldusid, küllap tehes teoks oma “rahakottide” tahte. Niisiis: teen ettepaneku nimetada uus sild Reformisillaks. “Reformsild” poleks ka paha, aga võib tekitada veidi valesid assotsiatsioone. Olen giidina sellest nimevariandist rääkinud ka oma kodulinlastest klientidele – ja saanud ikka rõõmsameelse reaktsiooni.”

Olen saanud repliigile ühe vastukaja, mis saadetud esmajoones vastulausena Raekotta:

“Uue Laia tänava silla nime ei sobi küll seostada Vabadusega, sest tema ehitamise otsus tehti risti vastu paljude lugupeetavate ja arukate tartlaste põhjendatud väidetele, ülbelt ignoreerides nende vaba tahet.

Pandagu sellele nimeks Võimusild või Sunnisild. Võib ju ka Toomas Jüriado soovituse järgi: Reformisild. Vabadusega pole sellel sunniviisil ehitatud sillal igatahes midagi pistmist!”

Otsus, mis lähipäevil tehakse, on kardetavasti siiski ette teada …

Toomas Jüriado

 
  


See pole Okasroosikese loss, vaid Aegviidu ajalooline jaamakompleks

 

Raudtee valitsus – raudtee viletsus

See repliik on pärit Juhan Smuuli ühest raamatust, küllap sellest, mis kõneleb muhulaste seiklustest laulupeol. Ta hakkas mu peas kumisema mõnda aega enne seda, kui juhtus absoluutselt absurdne traagiline õnnetus, kus Eesti raudteel valitseva kirjeldamatu korralageduse pärast pidid eluga hüvasti jätma kaks töömeest.

Sõitsin nimelt jaanipäeva eel üle väga pika aja rööbasteel Tartust Tallinna poole. Mõtlesin rongile minnes sellele, kuidas ikka kõik muutub: veel mõniteist aastat tagasi ei tulnud mulle mõttessegi istuda Tartus Tallinna sõiduks bussi, täiesti iseenesestmõistetav oli minna rongiga.

Aga jah, mis seal salata: juba Tartus hakkas see Smuuli rütmiline iroonia mu ajus tuksuma – ja sai sõidu jooksul aina paisuva crescendo. Raudteeservi jälgides on küll võimatu öelda, et viibin edukas Euroopa riigis, olgu ta siis parajasti pealegi masu kütkes. Kuidas ikkagi on võimalik üht talitlenud ja pealegi säästlikku süsteemi sedavõrd lammutada! Ega ma Ene Mihkelsonist (vt. romaani “Katkuhaud”!) paremat kirjeldust pakkuda ei suuda, aga näiteks kunagi esinduslik Tapa jaam näeb tõesti välja selline, nagu oleks äsja lõppenud sõda. Ja mu seekordse lõppjaama Aegviidu minu teada lausa kaitsealune kompleks pole paraku kuigivõrd parem. Kas seegi fööniks suudab kunagi veel tuhast tõusta? Praegu on seda raske uskuda.

Toomas Jüriado




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet