Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
24. juuli 2009




PILDIKESI KÜPSEMISE AJAST



 

Ümarviljad koguvad priskust ja küpsust. Fotod on tehtud Tartus 22. ja 24. juulil.

 














 

  UUDISTAJA SOOVITAB


 


Juuli Eesti Loodus: läheks ujuma, aga vesi õitseb

Veeõitsengutest on saanud üha olulisem keskkonnaprobleem. Inimtegevusega kaasnenud eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Eesti järvedes ei too mikrovetikate vohamine küll väga suuri majanduslikke kahjusid, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutab see kindlasti. Juulinumbri põhiloos tutvustab Aimar Rakko veeõitsengute põhjusi ja vaatleb põhilist vetikarühma – sinivetikaid, nende elustrateegiat ja toksilisust.

Inimese mõju loodusele aitab väljendada ökoloogilise jalajälje meetod. Mida see endast kujutab, kuidas jalajälgi arvestada ja mida teha, et jäljed väiksemaks muutuksid, sellest annab ülevaate Age Poom. Läänemere nõo kujunemislugu ja Liivi lahe reljeefi käsitleb Igor Tuuling. Artiklist selgub, et Liivi lahte võib pidada ilmekaimaks liustikulis-kulutuslike protsesside vormitud Läänemere osaks.

Muudest artiklitest saab teada puukidega levivast ohtlikust haigusest erlihhioosist, Eestisse jõudnud uuest putukast marmorleedikust ning invasiivseks osutunud põllutaimest ida-kitsehernest ehk söödagaleegast. Meenutatakse linnukaitse algust Euroopa Liidus ja vaadeldakse põlluservade olulisust looduse mitmekesisuse hoiul.

Intervjuus genealoog Fred Pussiga tutvustab küsitletav sugupuude koostamise võimalusi ja annab nõu algajale sugupuu-uurijale. Jätkub meie kärbseseeni kirjeldav artikliseeria, seekordse numbri liigid on punane, kollane, hall ja kuning-kärbseseen. Matkarada viib lugeja Hiiumaale Kassari saarele muulirajale. Numbrist ei puudu ka raamatututvustused.

Eesti Loodus   




            
EESTI UUDISEID




Seitsmekümnesenagi sirge ja kaunis.



Mõni kolme kunstniku ühisloome näide.

 

Munamäe tornil oli sünnipäev

19. juulil tähistati 70 aasta möödumist päevast, kui Suurel Munamäel avati järjekorras viies, praeguseni talitlev vaatetorn.

Baltimaade kõrgeima, 318 meetri kõrguse künka lael kõrguv ehitis laseb 346,7 meetri kõrguselt vaadata kuni 50 kilomeetri kaugusele. Esimese torni olevat Munamäele püstitanud vene soldatid aastal 1812; ilmselt oli mäel ka Georg Wilhelm Struwe seatud triangulatsioonitorn (1816). 1870. aastal ehitas kohaliku mõisa kõrtsmik juba vaatetorni, kõrgust 8 meetrit. Sellele järgnes 12-meetrine ja viimase puutornina Võru maavalituse algatusel rajatud 17-meetrine torn. See avati pidulikult 19. juulil 1925.

Peagi selgus, et puust vaatetorn on ajast ja arust ning kipub taas puude varju jääma; viies torn otsustati ehitada raudbetoonist. Rajatis valmis 1939. aasta suvel, jäi aga Euroopas ja Eestis kujunenud pingelise olukorra tõttu pidulikult avamata.

See vaatetorn oli 25,7 meetri kõrgune. 1969. aastal lisas Kreutzwaldi memoriaalmuuseum ühe korruse juurde ja kasvatas torni 29,1 meetri kõrguseks. Haanja valla eestvõttel renoveeriti torni aastail 2004–2005, lisati lift ja klaaskohvik, rekonstrueeriti teenindus- ja jalgtee, ehitati välja torni ja jalgtee välivalgustus. Noorendatud vaatetorn avati pidulikult 24. juulil 2005.

Tornis käijaile tuleb kindlasti soovitada lifti kasutada üksnes ühel otsal ja kas jala tõusta või laskuda: mitme korruse platvormidel on näha imekena ja fantaasiarohke intarsiapiltide näitus rahvuseepose “Kalevipoeg” ainetel. Näituse saamislugu on seletatud nii: “Kõik oli alanud sellest, kui ühel suvel külastas Suurt Munamäge seltskond väliseestlasi, kes said jutule torni juurde viiva tee veeres oma ateljees puust ehteid ja pilte müüva Olev Russiga ja kinkisid talle raamatu Austraalias elanud kunstniku Gunnar Neeme loomingust. Olev lubas pildid „puusse panna”. Nüüd on lubadus teoks saanud ja ühel näitusel on kokku saanud Kreutzwald, Kalevipoeg, Gunnar Neeme, Olev Russ ja Tiia Keskrand.” Tiia Keskrand on kunstnik, kes on lisanud Russi puutööle värvid.

Kuuel juuliõhtul mängiti Suure Munamäe teatrilaval Marek Demjanovi ja Armin Kõomäe näidendit “Viimane mägi”.

Uudistaja

 
  

EMHI hoiatab kuuma ilma eest

Alates 17. juulist hakkas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) avaldama oma kodulehel  hoiatusi, kui on oodata õhutemperatuuri üle 25 °C.

Inimese organismile talutavate temperatuuride vahemik oleneb inimese vanusest, tema tervislikust seisundist ja aktiivsusest ning ka riietusest. Mõjutavad ka teised väliskeskkonna tegurid, millest olulisimad on õhuniiskus, tuule kiirus ja päikesepaiste intensiivsus.

Kuumade ilmadega tuleb eriti ettevaatlik olla kroonilisi haigusi, näiteks kõrgvererõhktõbe ja südamehaigusi põdevatel inimestel, kellel võib palavusest tingitult tõusta vererõhk ja tekkida südameatakioht. Liigne kuumus ohustab ka kuni nelja-aastaseid lapsi ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid, samuti ülekaalulisi. Kindlasti tuleks sel ajal tähelepanelik olla neil, kes teevad füüsilist pingutust nõudvaid töid.

Selleks, et kuumade ilmadega oma tervisele mitte liiga teha, tasuks palavuse hindamiseks jälgida EMHI kodulehel avaldatavat kuumaindeksit (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,770,1232). Kindlasti tasub tutvuda ka tervisekaitseinspektsiooni soovitustega, kuidas liiga soojade ilmade korral toime tulla.

EMHI

 
  

Eesti õpilased olid edukad rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil

11.–19. juulini peeti Mehhikos 40. rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kus Eesti võistkonna edukaim liige Stanislav Zavjalov saavutas 28,55 punktiga hõbemedali. Kuldmedali piir oli seekordsel võistlusel 33,35 punkti.

Kevadel Narva humanitaargümnaasiumi lõpetanud Stanislav Zavjalov osales rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil juba kolmandat korda. Kaks aastat tagasi oli ta sel võistlusel üks nooremaid osavõtjaid.

Olümpiaadi pronksmedali vääriliselt lahendas ülesanded Tallinna reaalkooli värske vilistlane Taavi Pungas. Roland Matt ning Ants Remm Hugo Treffneri gümnaasiumist pälvisid diplomid. Võistkonda kuulus veel Siim Nopri C. R. Jakobsoni gümnaasiumist.

Olümpiaadil osalesid seekord 76 riigi esindused. Eesti kord korraldada ülemaailmset füüsikaolümpiaadi on 2012. aastal.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi koduleht on võrgupaigas http://ipho2009.smf.mx/, aadressilt http://www.teaduskool.ut.ee/2559 saab lugeda Eesti võistkondade kohta rahvusvahelistel olümpiaadidel 2008–2009.

 
  


Skulptor Kalev Nõmmela tööhoos
.

 

Tarkus on enam kui rikkus

Sellise juhtlause all on toimusid 17.–19. juulil Tartus tänavused Hansapäevad.

Taas said linnakodanikud ja -külalised laada- ja peomelu nautida, töö- ja õpitubades oma loomingulisust rakendada ning Tartu oleviku ja tuleviku üle kaasa mõtelda, käia ekskursioonidel. Tavapäraselt olid avatud näitused, toimusid kontserdid ja tantsuõhtud. Muidugi ei puudunud traditsiooniline Hansalaat, kust leidis huvitavaid omapäraseid tooteid. Tänavustel Tartu Hansapäevadel kajastusid ka muuseumi- ja innovatsiooniaasta.

Ühe märgina seekordsetest Hansapäevadest jäi Tartu Raekoja platsile maha kiri “Linnakaev XVII–XVIII sajand”. Selle lõikas kivisse skulptor Kalev Nõmmela (fotol). Nüüd pole linnakülalistel ega -kodanikelgi vaja oodata giidi selgitusi, mis salapärane puuraamistuses nelinurk on platsi sillutisse rajatud.

Uudistaja

 
  

Tartu ülikooli pürib varasemast enam välisüliõpilasi

15. juulil selgunud andmetel võeti TÜ rahvusvahelistele magistriõppekavadele vastu 77 välisüliõpilaskandidaati – kaks korda rohkem kui möödunud aastal.

Edukaimaks osutus vastuvõtt semiootika õppekavale, kus sügisel alustab õpinguid 30 üliõpilast. Tallinna tehnikaülikooliga koostöös loodud tarkvaratehnika õppekaval alustab 22 üliõpilast. Kokku on rahvusvahelistele õppekavadele vastu võetud 99 üliõpilaskandidaati.

Algaval õppeaastal on TÜ-s võimalik õppida kuue rahvusvahelise ingliskeelse magistriõppekava järgi: semiootika, rakenduslik mõõteteadus, tarkvaratehnika, Balti õpingud, Euroopa Liidu–Vene uuringud ning heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine. Neist kolmel õppekaval (semiootika, tarkvaratehnika ning heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine) toimub vastuvõtt esimest korda.

Enim avaldusi laekus rahvusvahelistele õppekavadele USA-st, Venemaalt, Ukrainast ja Saksamaalt. Eksootilistest riikidest olid esindatud Süüria, Mehhiko, India, Kolumbia ja Sri Lanka.

 
  


Fotol professor Maarja Kruusmaa (foto: TTÜ).

 

Robotkala aitab teadlastel aru saada, kuidas päriskalad ujuvad

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) biorobootika keskus koordineerib viiest Euroopa teadusasutusest koosnevat konsortsiumi, millele hiljuti eraldati 1,8 miljonit eurot uurimisraha, et ehitada robotkala. Robotkala abil uuritakse, kuidas päriskalad ujuvad.

Peale TTÜ kuuluvad konsortsiumisse Riia tehnikaülikool, Itaalia tehnoloogiainstituut, Verona ülikool ja Bathi ülikool. Kolmeaastase teadusprojekti raames ehitatakse bioloogiast inspireeritud allveerobot, mis suudab reageerida muutustele veekeskkonnas, näiteks jõevoolus ja lainetuses.

Sellist robotit saab kasutada olukordades, kus tavaliste allveerobotite reageerimis- ja manööverdusvõime on liiga väike madala vee, hoovuste või lainetuse tõttu. Robotit saab tulevikus kasutada näiteks keskkonnauuringutes eluslooduse jälgimiseks.

TTÜ biorobootika keskuse professori Maarja Kruusmaa sõnul aitab projekt paremini mõista päriskalade käitumist ning samal ajal arendada uut tehnoloogiat, mis võib inimestele kasu tuua. Selline tehnoloogia võimaldaks tulevikus kasutada allveesõidukeid ka olukordades, kus see praeguse tehnoloogiaga on võimatu, näiteks uurida veealust keskkonda rannalähedases madalas vees, demineerimisülesannete täitmiseks, keskkonnareostuse jälgimiseks ja päästetöödel.

TTÜ

 
  

Keskkonnarikkumiste hulgas on ikka kõige enam kalapüügirikkumisi

Keskkonnainspektsioon (KI) registreeris tänavu esimese kuue kuuga kokku 2179 keskkonnarikkumist, millest suur osa, 1459 rikkumist pandi toime kalapüügivaldkonnas.

Endiselt on suur probleem ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile asetatud püügivahendid. Inspektorid kõrvaldavad säärased püügivahendid püügilt, kuid nende omanikke ei ole enamasti võimalik kindlaks teha.

Viimaste aastate statistika näitab, et kalapüügirikkumiste arv siiski väheneb. Sellele on kindlasti kaasa aidanud kiiremad ja mugavamad võimalused harrastuspüügi eest tasuda, aga ka inimeste parem teadlikkus.

Ülejäänud esimesel poolaastal registreeritud rikkumised jagunevad mitme valdkonna vahel: jäätmekäitlus, metsaõigusnormid, ranna- ja kaldakaitse, veekaitse, maapõuekaitse jm. Kokku määras inspektsioon esimesel poolaastal õigusrikkumiste eest trahve 1196 isikule kogusummas 2,2 miljonit krooni.

KI

 
  

Algab veemajanduse infrastruktuuri arendamise teine taotlusvoor

Keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) algab 4. augustil Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” teine taotlusvoor. Teisel taotlusvoorul pole kindlat lõpptähtaega: taotlusi võetakse vastu ning hinnatakse jooksvalt kuni eelarvemahu täitumiseni. Vooru rahaline maht on 700 miljonit krooni.

Selles voorus toetatakse üle 50 elanikku teenindava joogiveevarustussüsteemi ning kuni 2000 inimest teenindava ühiskanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimist. Samuti toetatakse üle 2000 elanikuga piirkondade kanalisatsioonisüsteemi ehitamist ja rekonstrueerimist. Taotlusi saavad esitada kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad vee-ettevõtted.

Meetme tingimustele vastav ja vormikohane taotlus tuleb esitada KIK-le aadressil Narva mnt. 7a (VI korrus), 15172 Tallinn või saata see e-posti teel: taotlus@kik.ee. Elektrooniliselt saadetud taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” projektide rahastamiseks on Ühtekuuluvusfondist perioodil 2007–2013 kavandatud 6,4 miljardit krooni.

KIK

 
  

Aina haruldused

Eesti linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots on linnuhuviliste listi edastanud jälle mitu teadet haruldaste lindude kohta.

Nii leidis Aivar Veide Läänemaalt Haversi rannast kõrbetülli (Charadrius leschenaultii). Tegemist on selle Aasias levinud liigi esmasleiuga Eestis. Euroopasse satub kõrbetüll harva, aga siiski suhteliselt regulaarselt. Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, siis on kõrbetüll 374. linnuliik Eestis.

Põõsaspea neemelt teatati põnevatest vaerastest. 21. juulil nägid Timo Pettay ja Sampsa Cairenius mustvaera rändesalgas emast prillvaerast (Melanitta perspicillata). Kahjuks ei saadud linnust pilti teha. Juhul, kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on tegemist selle Põhja-Ameerika liigi neljanda vaatlusega Eestis.

22. juulil teatas Timo Pettay, et nüüd nähti rändel ida-mustvaerast (Melanitta nigra americana). Sel korral saadi lind ka pildile. See mustvaera alamliik on levinud Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel. Tegemist on alamliigi esmasleiuga Eestis. Osa teadlasi peab ida-mustvaerast lausa eraldi liigiks, nii et kunagi võib see vaatlus kaasa tuua veel ühe uue liigi meie liiginimekirja.

Linnuhuviliste arvutilist/Uudistaja

 
  

Kurb teade

17. juulil lahkus nimekas ja teenekas raadioajakirjanik Toivo Makk.

3. veebruaril 1939 sündinud Makk hakkas raadiotööd tegema juba TÜ bioloogiatudengina 1950-ndate lõpus. Ta jõudis Eesti Raadios kaasa lüüa mitmesugustes valdkondades, alates info- ja spordisaadetest ning lõpetades laulupeo reportaažidega. Siiski hõlmasid vahest kaalukaima ja küllap mehele endale kõige südamelähedasema osa sellest tohutust tööst keskkonnasaated. Just Makk lõi 1980ndate lõpus Eesti Raadiosse väikese, aga tegusa keskkonnasaadete toimetuse, just tema mõtles välja mitu uut saadet ja oli nende üks põhiautoreid. Hea hääl ja suurepärane suhtlusoskus on jätnud mehe kuulajate ja kolleegide mälusse ka pärast seda, kui raadio juhtkond saatis Toivo Maki vanaduspuhkusele.

Toomas Jüriado, Toivo Maki kunagine kolleeg

 
 


TASUB OSALEDA




Käsmus tuleb jälle teaduse suvekool

Nii nagu neljal aastal ennegi, tuleb ka sel aastal teadus.ee suvekool. See toimub Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel, 28.–30. augustil. Teemaks on seekord “Eeter: nähtamatust nähtavaks”.

Varem on teadus.ee suvekoolide teemad olnud vesi, tuli, õhk ja maa. Huvilisi on olnud sadakond ja enamgi. Peakorraldaja Tiit Kändleri sõnul on seegi kord loengupidajate ja -teemade valik lai: “Alates füüsikast, jõudes läbi universumi, muusika ja raadioeetri tagasi Käsmu piiritusevedajateni ning uue keemiani. Tehakse põnevaid katseid.

Antakse süüa ja tähistatakse Läänemere tulede ööd. Tegevust leidub lastelegi. Põhimõtteks on, et igaüks on teadlane. Juttu tuleb nii teadustest, muusikast kui muudest peentest kunstidest. Sealhulgas musitseerivad Urmas Sisask ja Tõnu Tepandi.”

Loengupidajad on Tiit Kändler, Ülo Kaevats, Indrek Rohtmets, Piret Kuusk, Toomas Paul, Jaak Kikas, Priit Ennet, Peeter Burk, Aarne Vaik, Heiki Kranich jt. Bioloogist fotograaf Tiit Hunt õpetab pilditegemiskavalusi.

Registreerida saab aadressil toimetus@teadus.ee. Soovijad viib Tallinnast kohale ja toob ka tagasi Looduse Omnibuss. Info: registreerimine ja transport Eleri Inno 515 4966; programm Tiit Kändler 5648 3481.

Osalusmaks viie söögikorraga on 900 krooni, üliõpilastele ja õpilastele 600 krooni. Lapsed kuni kolmanda klassini saavad osaleda tasuta, maksta tuleb vaid söögi eest 200 krooni. Majutus on mererannal oma telkides, soovi korral oma kulu ja kirjadega ka Käsmu tubades. Korraldajad soovitavad registreerimisega mitte viivitada, sest kohti on piiratud arvul.

Täpsemalt osavõtutingimustest vt. www.teadus.ee.

Uudistaja/teadus.ee 


 


Varnja

 

Looduskaitseselts koguneb Alatskivile

Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) selle aasta üleriigiline kokkutulek-konverents teemal „Eesti – osa Euroopa rohevööst” on sel nädalavahetusel Alatskivil.

Laupäevase konverentsi alateemad on „Euroopa rohevöö tutvustus”, „Peipsi järv, inimtegevuse mõju tema seisundile ja kaitse” ning „ Säästev turism, selle võimalused looduse kaitsel”. Esinevad Alatskivi vallavanem Andu Tõrva, keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse juhtspetsialist Kaili Viilma, Euroopa rohevöö Eesti projektijuht Arvo Raudsepp, Külli Kangur Võrtsjärve limnoloogiakeskusest, keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ning Ain Hinsberg TÜ Pärnu kolledžist.

Pärast lõunaeinet käiakse rühmiti Alatskivi looduskeskuses õppeprogrammidega tutvumas, juhendavad looduskeskuse giidid Reet Ainsoo juhatusel. Soovijad saavad iseseisvalt matkata looduse õpperajal.

Õhtuses kavas on Andres Tarandi ja Harry Liivi vestlus keskkonnaprobleemidest ning väitlus „Kas säästev turism on võimalus kaitstavate loodusalade avamiseks massi- ja individuaalturismile?”, mida juhatab akadeemik Anto Raukas. Kell 21 süüdatakse lõke, esinevad kohaliku kultuurimaja taidlejad, juhatab Reet Kruup.

Pühapäeva hommikul sõidetakse ringreisile, mida juhib ajakirjanik ja giid Toomas Jüriado ning kus kõnelevad veel Külli Kangur, Anna Portnova Kolkja muuseumist ning Kallaste linnapea Jaak Üprus. Alatskivilt sõidetakse Lahepera järve äärde, sealt edasi Peipsiääre valda, kus peatused tehakse Kolkjas, Kasepääl ja Varnjas. Varnjast suundutakse Kallastele ja sealt Pusi külla. Seal asuvas Willipu puhkekeskuses lõpetatakse kokkutulek: kõnelevad Aivar Toomsalu ja Ain Hinsberg; Enu Mäela juhendusel istutatakse puu.

ELKS

 

 



Retk Alatskivile ja Peipsi vanausuliste juurde

Eelmises sõnumis tutvustatud kokkutuleku avamisele sõidutab Tallinnast huvilisi ka Looduse Omnibuss. ELKS auliikme, juubilar Veljo Ranniku juhatusel õpitakse tundma Peipsiääre loodust ja kultuurilugu; Alatskivil vaadatakse lossi.

Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 22. Sõidu hind täiskasvanutele on 150, õpilastele 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 

EluSäde suvepäevad toimuvad Pähnil

MTÜ Eesti Noorte Looduskaitse Ühing korraldab koostöös sihtasutuse Archimedes Euroopa noorte Eesti bürooga säästliku renoveerimise ja ellusuhtumise noortepäevad EluSäde Võrumaal Varstu vallas RMK Pähni looduskeskuses 10.–15. ja 17.–21. augustil.

Üheshingamise vaimus alustatakse suvepäevi tervislike taimeteede ja Tai Chi´ga. Katsetatakse, kas päikesepatareiga saab nii palju energiat toota, et vajaduse korral näiteks arvuti akut laadida. Peamine eesmärk on luua seltskond, kes on huvitatud vanade majade heakorrastamisest, sest sellist tööd jätkub lõputult. Toimuvad loodushoidliku siseviimistluse ja soojustuse õpitoad. Lõpetuseks saab iga suvepäevadel osaleja edustusplaani õpitoas tunnistuse.

Osalema oodatakse 15–30-aastaseid noori kogu Eestist. Osalemissoov tuleb saata hiljemalt 7. augustiks oma kontaktide ja tutvustusega e-posti aadressile k@li.ee märgusõnaga „Elusäde“.

Vt. ka http://www.enly.ee.

MTÜ Eesti Noorte Looduskaitse Ühing






KIIRKOMMENTAAR 


Veel kord raudteest, aga ka bussidest

Eelmise Uudistaja murekild Eesti raudteede allakäigu teemal tõi mitmeid vastukajakirju, mille võib laias laastus jagada kaheks: osa lugejaid tõi omapoolseid näiteid selle kohta, milliseid näotusi ja muresid minnalaskmine kaasa on toonud. Eriti hull näib lugu olevat Tartu–Valga–Võru raudteekolmnurgas. Mõned lugejad aga arvavad, et küsimus on üldises vaesuses ja sinna pole midagi parata.

Eks tõde ole nagu ikka kusagil eri arvamuste vahel, aga ma ise kaldun siiski mõtlema, et küsimus pole niivõrd majanduslik, kuivõrd poliitiline. Tänasest Õhtulehest leian lugejakirja bussiliikluse teemal: kuidas seegi on maapiirkonnis peaaegu olematuks kuivanud. Ei pruugi need kohad nii väiksed ollagi, mille vahel on päris keeruline ühissõiduki abil liikuda. Kurb sündmus sundis mind homseks kavandama kiirkäiku Tartust Suure-Jaani ja tagasi ning sealt edasi veel ühte Tartumaa vallakeskusesse. Kuna kuulun autotute aina kahanevasse vennaskonda, tuli abi otsida bussireiside otsinguveebist – ja tulemus tuli lahja: ka viit bussi kasutades ei olegi võimalik oma soovi ellu viia; ma parem ei räägigi otsesõiduvõimalustest …

Nii et sel ajal, kui kõikjal – isegi meil – kõneldakse vajadusest transpordist tulenevat saastet piirata, sunnitakse inimesi tahes-tahtmata liiklema, igaüks ühekaupa autos. Kui mujal maailmas nähakse tõsimeeli vaeva, et autosid linnakeskmeist välja tõrjuda, siis meie püüame, vastupidi, muuta neid pigem erasõidukite kui inimeste koduks. Hästi mitu näidet leian oma “heade mõtete linna” kohustavat tiitlit kandvast kodulinnast Tartust, kõigele krooniks peagi avatav autosild. Aga sellest olen Uudistajas ehk juba liigagi palju kirjutanud.

Toomas Jüriado

 



UUDISTAJA UUDISTAS VÕRUMAAD 
 

Uudistaja kasutas kaht esimest puhkusepäeva, 20. ja 21. juulit rännuks kaunil Võrumaal: …

 


… imetlesime Pokumaa suurejoonelisust, …

 


… suurepäraseid vaateid Karula Mäekonnu vaatetornist, …

 


… ning Hinni kanjoni võlu;

 


… matkasime ümber Rõuge Suurjärve ja…

 


… Kavadi järve; …

 


… pildistasime väljast ja seest iseäralikku majakest Plaani kiriku juures; …

 


… astusime läbi Rogosi mõisa veinikeldrist ja …

 


… Nopri talupoest ning …

 


… tõusime Vällamäe tippu.


  

Aga nüüd läheb Uudistaja toimetaja tõesti puhkusele, nii et järgmine Uudistaja ilmub 14. augustil.

  

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet