Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA  I
14. august  2009



Uudistaja ilmub täna kahes osas



Järjest sagedamini turgatab pähe kooliajaootuse laul, mida lauldi mu kauges lapsepõlves: “Juba puudel punetavad pihlad, sügis suvele on andnud käe”.



  


UUDISTAJA SOOVITAB




            


Loodusesõber taastutvub loomaaiaga
See, et loomaaed on tänapäeval varjupaik, kõiksuguste elukate suursaatkond ja geneetiline kindlustuskompanii, annab aimu sellest, kuidas loomaaiandus on aastakümnetega muutunud. Pisikeste haisvate puuride aeg on mööda saamas, vähe on loomi, kellel pole eluks häid tingimusi. Tundub, et loomaaiad on lõplikult “heade” poolele üle kolinud, rääkigu mõned loomakaitsjad mida tahes. Paiga roll ühiskonna elus on mõõtmatult kasvanud: nii mõnigi liik on elus ainult tänu loomaaedade kollektsioonidele, meie oma euroopa naarits selge näitena. Paljud loomad leiavad ainumõeldava kodu just loomaias. Kuhu toimetada meremeestelt konfiskeeritud šimpanse, et nood vähegi normaalsetes oludes elada saaks? Ning paljud inimesed saavad maailma liigirikkusega tutvuda vaid loomaaias. Või kus saaks maakoduta linnalaps kogemuse, et peale kassi-koera on teisi loomi, kes pole vaid pildid teleris? Ikka loomaaias. Paik on kujunenud roheliseks meelelahutus- ja õpikohaks ja areneb tulevikus aina rohkem selles suunas.
Loodusesõbra augustinumbris kirjutab Mati Kaal loomaaianduse muutunud näost ning kutsub kõiki Tallinna loomaaia 70 aasta juubeli puhul 25. augustil sünnipäevast osa saama.
Peale loomaaia teeme augustinumbris juttu Paevanaga Tallinna geopargi ideest, uurime soomusmamplite eluringi ning tutvustame Hiiumaa liigirikast aakriku näitust. Anname nõu, kuidas õige hennaga õigesti juukseid värvida ning õpetame, kuidas komplekteerida matkanõusid. Teadmiseks kõigile Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse reisikirjade huvilistele: mehed alustasid uut matkasarja “58. laiuskraadil” läbi Eesti kaitsealade. Rännud ilmuvad taas artiklitena ajakirjas Loodusesõber.
Helen Arusoo, peatoimetaja 

 



            
EESTI UUDISEID

 



Üks TÜ moodsaid õppehooneid: Biomeedikum
 
Ülikooli pääsenud teada
28. juulil selgusid Tartu ülikooli vastuvõetute nimekirjad bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes: sügisel alustab ülikooliõpinguid 3494 esmakursuslast, mis on ligi 300 võrra enam kui eelmisel aastal.
Kõige märkimisväärsem on kasv eritingimustel vastuvõetute seas. Näiteks medaliga lõpetanud vastuvõetute arv on suurenenud üle saja: 556-lt 683-ni. Rohkem on ka olümpiaaditulemuste põhjal vastu võetuid: TÜ-s alustab õpinguid umbes 90% olümpiaadidel osalenute paremikust.
TÜ õppeprorektori Birute Klaasi sõnul teeb eriti head meelt see, et suurenenud on huvi õpetajakoolituse vastu, eriti reaalainete puhul. Elavat huvi oli tänavu märgata ka doktoriõppe puhul, kus vastuvõetute hulk on küll jäänud samaks, ent suurenenud on konkurss. Doktoriõppesse õppima asumiseks esitati sel aastal 420 avaldust, vastu võeti nende seast 227. Mullu oli avaldusi ligi poolesaja võrra vähem, vastuvõetuid oli siis 230.
Magistriõppesse astujate arv on jäänud samale tasemele: sügisel alustab õpinguid üle tuhande magistrandi. TÜ rahvusvahelistele magistriõppekavadele võeti vastu 77 välisüliõpilaskandidaati, mis on kaks korda enam kui möödunud aastal.
Kokku laekus avaldusi päevase õppe bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele 4889 ja magistriõppesse 1923.

  



Keskkonnainspektsioon teeb Euroopa Liidu toel tiigrihüppe
11. augustil allkirjastati keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) rahastusotsus, mis toob keskkonnainspektsioonile (KI) Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) üle 15 miljoni krooni toetust, arendamaks keskkonnajärelevalvet.
Saadud toetusega loob KI kaitseinspektoritele objekti kontrollimise andmekogu infosüsteemi OKAS ning elektroonilise menetluskeskkonna. KI sõidukid saavad internetiseadmed, mis võimaldavad inspektoritel objektil olles teha päringuid nagu politseigi. Peale OKAS-e soetatakse selle juurutamiseks vajalikud väikevahendid, mis vähendavad paberil vormistatavate dokumentide hulka ja muudavad menetlused märgatavalt operatiivsemaks.
See projekt on esimene rahastus, millega parandatakse keskkonnajärelevalve võimekust. Kokku on aastatel 2007–2013 planeeritud KI projektide jaoks ERF toetust anda kuni 100 miljonit krooni.
KIK
 

  

Rohke lisa olümpiaadimedaleile
Eesti võistkond tõi juuli lõpus Inglismaal peetud 41. rahvusvaheliselt keemiaolümpiaadilt kaasa kuld-, hõbe- ja pronksmedali. Jaapanis 20. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil jäi Eesti esinduse saagiks hõbe ja pronks.
Keemiaolümpiaadil kulla pälvinud Taavi Pungas Tallinna reaalkoolist oli nädal varem võitnud pronksmedali Mehhikos peetud füüsikaolümpiaadilt. Taavi keemiaolümpiaadi võistkonnakaaslastest sai Gleb Široki (Õismäe Vene lütseum) hõbe- ja Kadi Liis Saar (Tallinna reaalkool) pronksmedali, Maksim Mišin (Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium) aga diplomi.
Alates 1994. aastast, kui Eesti osaleb rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel, on Pungas teine õpilane, kes on jõudnud kuldmedalini. 2003. aastal sai keemiaolümpiaadi kuldmedali praegune TÜ keemia instituudi doktorant Vladislav Ivaništšev, kes oli seekord võistkonnaga kaasas ühe mentorina. Võistkonna teine mentor oli TÜ dotsent Uno Mäeorg.
41. rahvusvahelise keemiaolümpiaadi koduleht on aadressil www.icho2009.co.uk.
Bioloogiaolümpiaadil Tsukuba ülikoolis oli Eesti võistkonna edukaim liige Mark Gimbutas (Hugo Treffneri gümnaasium – HTG, 12. klass), kes oli olümpiaadi üldarvestuses 49. ja pälvis hõbemedali. Pronksmedali tõi Eestisse sama kooli 10. klassi õpilane Uku-Laur Tali. Peale nende esindasid Eestit olümpiaadil Madis Hurt (HTG, 11. klass) ja Eero Vaher (Pärnu L. Koidula gümnaasium, 10. klass).
Rahvusvahelise ˛ürii liikmetena olid Jaapanis võistkonnaga kaasas Eesti bioloogiaolümpiaadi ˛ürii liikmed Maarja Soomann, Kalle Kipper ja Sulev Kuuse TÜ-st.
20. rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi kodulehte vt. http://ibo2009.org/.

 

  

Uudistaja käis looduskaitseseltsi kokkutulekul
25. ja 26. juulil Alatskivil peetud Eesti looduskaitse seltsi kokkutulekust kirjutasime eelteatena eelmises Uudistajas (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja284.html).
Laupäevastele ettekannetele ja arupidamistele vahelduseks …


… suundus pühapäeval pikk karavan ringsõidule: käidi Mandri-Eesti väikseimas vallas, 31-ruutkilomeetrises Peipsiääre vallas ja Kallastel.


Peipsist ja Lahepera järvest kõneles reisilistele Külli Kangur Võrtsjärve limnoloogiakeskusest.


Kolkja muuseumi juures ümbritseti tiheda parvena muuseumi giidi Anna Portnovat, …


… Kasepää külas aga esimesi sibulavanikumüüjaid.


Kallaste linnapea Jaak Üprus kinnitas kohalolijaile, et kogu Peipsi kalapüügistatistika on jama, milles kajastub ehk vaid iga viies või koguni seitsmes püütud kala.


 
Alanud on karujahi hooaeg …
Karude arvukus on Eesti metsades sedavõrd suur, et nende tehtud kahjude ennetamiseks tohib tänavu küttida 60 karu. Karujaht kestab 1. augustist 31. oktoobrini.
Ulukiseire andmetel elab Eestis vähemalt 700 karu, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud, kes toovad iga kahe aasta tagant poegi ilmale. Nii on mesikäppade arvukus viimasel aastakümnel pidevalt suurenenud. Karu tekitab inimestele kahju peamiselt sellega, et lõhub mesitarusid: 2008. aastal hüvitas keskkonnaministeerium mesinikele tehtud kahju 242 099 krooni eest.
Kõige rohkem on lubatud tänavu karusid küttida Kirde- ja Kesk-Eestis, seevastu ei tohi karusid küttida Saare, Hiiu, Valga ja Võru maakonnas. Eelmisel jahihooajal kütiti 37 karu, sh. Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva ja Jõgeva maakonnas kokku 22 karu.
Keskkonnaministeerium
 

 
… ja vähipüügikuu
Esimesel augustil algas ka kuu aega kestev vähipüük. Püügiloa saanutel on harrastuslik vähipüük lubatud augusti jooksul kaheksa maakonna veekogudel, kus vähivaru on piisav.
Vähiuurijate ettepanekute järgi tohib tänavu vähki püüda Harju, Saare, Viljandi, Valga, Võru, Põlva, Tartu ja Jõgeva maakonnas. Vähil püütud saagist tohib kaasa võtta vaid üle 11 cm pikkused vähid, mis on mõõdetud laka ehk saba otsast kuni pearindmiku lõpuni. Kõik väiksemad isendid tuleb samasse veekokku tagasi lasta. Peale selle peab loa omanik ise püügil kohal viibima, st. oma luba ei tohi anda kellelegi teisele kasutada. Enne uude veekokku püügile minekut tuleb kontrollida, kas püügivahendid on korralikult kuivatatud, vältimaks haiguste levikut.
Keskkonnainspektsiooni (KI) inspektorid on alanud vähipüügihooajal avastanud juba mitu seadusrikkumist. Nii leiti Valgamaal Aheru järvest kuus vähipüüginatta, ehkki selleks päevaks sellele veekogule vähipüügiluba välja antud ei olnud. Õhtul tabati samas noormees, kes oli tuttav päeval lõkke ääres istunud seltskonnast, kes polnud nattasid omaks tunnistanud. Nüüd püüdis mees järvest vähke käsitsi ja talle määrati loata püügi eest 1500 krooni suurune trahv.

Ööl vastu pühapäeva tabasid Valgamaa inspektorid Hummuli vallas Valgjärve ääres seltskonna, mille üks liige oli asunud samuti käsitsi vähke püüdma. Saaremaal korraldati nädalavahetusel suurem reid, mille käigus kontrolliti kokku 16 veekogu, sealhulgas Põduste jõge ja Laugi peakraavi, kus on paari aasta taguse vähikatku tõttu vähipüük keelatud. Kummagi püügikeeluga veekogu ääres ei avastatud püügitegevusele viitavaid märke. Lääne regiooni peainspektori-nõuniku Enn Keemani sõnul oli olukord Saaremaal üldiselt kontrolli all, ehkki paar kergemat rikkumist siiski tuvastati.

Keskkonnaamet/Keskkonnainspektsioon
 

  

Käimas on vastuvõtt TÜ avatud ülikooli õppesse
10. augustist alates saab esitada avaldusi, asumaks õppima Tartu ülikooli avatud ülikooli; dokumentide vastuvõtt kestab 21. augustini.
Avatud ülikooli õppesse saab astuda nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- kui ka magistriõppesse, kokku 62 õppekavale. Riigieelarvelistele õppekohtadele võetakse vastu paremusjärjestuse alusel, riigieelarvevälistele õppekohtadele aga lävendipõhiselt. Avatud ülikooli õppesse astumisel pole vajalik sooritada riigieksameid.Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe üliõpilaskandidaadi punktisumma arvutatakse gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel. Magistriõppesse võetakse vastu sisseastumiseksamite tulemuste ja teaduskondades kehtestatud tingimuste põhjal.
Ka tänavu finantseeritakse TÜ avatud ülikooli õppes teatud õppekohti riikliku koolitustellimuse raames. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on kokku 178 ning magistriõppes 143 tasuta õppekohta.Juhul, kui põhivastuvõtuga ei täideta konkreetse õppekava kõiki õppekohti, jätkub dokumentide vastuvõtt 4. septembrini. Sellest antakse teada sisseastumise kodulehe www.ut.ee/sisseastumine kaudu.

 


 

Ragn-Sellsi sortimiskeskus Tallinnas (foto: KKM)

Jäätmekäitluse arendamisse jõuab 620 miljonit krooni eurotoetust
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas 6. augustil meetme määruse, mis sätestab jäätmete kogumise, sortimise ja taastarvituse arendamiseks mõeldud Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetuste tingimused.
Meetme “Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” projektidele on aastaiks 2007–2013 Euroopa Ühtekuuluvusfondist toetust kavandatud 620 miljonit Eesti krooni.
Toetust antakse jäätmekäitluskeskuste, ümberlaadimisjaamade ja jäätmejaamade rajamiseks, mille abikõlblike kulude suurus on vähemalt 5 miljonit krooni. Peale selle toetatakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutust ja selliste jäätmete ringlussevõttu, mille taaskasutamise võimalus Eestis on puudunud või napp. Toetust ei anta jäätmete hulgipõletuse ja jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetuse määr võib hõlmata kõige rohkem 85% projekti kogumaksumusest.
Keskkonnaministeerium
 

  

Täiustatud uurimislaev Salme siirdub merd uurima
Eile, 13. augustil andis SRC Laevateenindus Tallinna Lennusadamas Tallinna tehnikaülikoolile (TTÜ) üle uurimislaeva Salme.
20 miljoni väärtuses täiustatud 31 meetri pikkusel laeval on tipptasemel teadustööks vajalikud seadmed. Uurimislaevaga on plaanis teha ekspeditsioone nii Eesti merealadel kui ka kogu Läänemerel. Euroopa Liidu projekti EuroFLEETS kaudu lisatakse Salme rahvusvahelisse uurimislaevade ühiskasutuse skeemi.
TTÜ soetas endise kalalaeva Salme 2006. aastal PRIA toel. Pärast mõningast kohendamist hakati laeva kasutama mereekspeditsioonidel. Laeva mahukas ümberehitus mitmeotstarbeliseks uurimislaevaks sai teoks EAS teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri programmi raames (projekt “Rannakeskkonna Observatoorium”). Ülikool andis omavahenditest ümberehitusse samuti märkimisväärse panuse. Laeva kasutatakse nii teadusuuringute kui ka lepinguliste rakendusuuringute ja õppetöö tarbeks. Laeval on kuni kuus laevapere liiget ja kuni kaksteist uurijat. Laeval on võimalik korraldada ka seminare.
TTÜ
 

  


Üks VVV juba traditsioonilisi ettevõtmisi on fotovõistlus “Märka mind!”. Pildil on mulluse võistluse auhinnalaud.

VVV sai strateegia aastani 2020
Vabaühenduste fondi rahastatud projekti “Arengustrateegia – samm jätkusuutlikkuse suunas” raames valmis juulikuu lõpus Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) arengustrateegia aastani 2020.
Peeti kolm tööseminari ja arengustrateegiat tutvustav seminar; tööseminaride kaudu osales töös 50 VVV SA sõpra ja koostööpartnerit. Paljude inimeste ja asutuste koostöös valminud arengustrateegia on hea koostegemise näide ning see võib dokumendina olla eeskujuks ja abiks ka teistele mittetulundussektori ühendustele. Strateegiat saab uurida aadressil http://www.vvvs.ee/?190.
Vabaühenduste fondi on rahastanud Island, Liechtenstein ja Norra EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti fond.
VVV SA



TÄHELEPANEK


 



Kaht värvi marjadega sõstar
Loodusajakirja Tartu toimetusse toodi punase sõstra oks, millel küljes on nii punased kui ka roosad marjad; viimased on muide vähem hapud kui tumedamad. Tooja kinnitas ühtlasi, et tegemist pole mitte ainult selleaastase ilminguga: sama moodi on kaht värvi marjad põõsa kahel oksal valminud juba aastaid. Toimetus on asjatundjailt saanud kinnituse, et tegemist on ilmselt suhteliselt haruldase mutatsiooniga. Kui teavet koguneb rohkem, kirjutab sellest huvitavast sõstrast kindlasti ajakiri Eesti Loodus.
Uudistaja


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet