UUDISTAJA II
14. august 2009
Uudistaja ilmub täna kahes osas
UUDISTAJA SOOVITAB
Loodusesõber taastutvub loomaaiaga
See, et loomaaed on tänapäeval varjupaik, kõiksuguste elukate suursaatkond ja geneetiline kindlustuskompanii, annab aimu sellest, kuidas loomaaiandus on aastakümnetega muutunud. Pisikeste haisvate puuride aeg on mööda saamas, vähe on loomi, kellel pole eluks häid tingimusi. Tundub, et loomaaiad on lõplikult “heade” poolele üle kolinud, rääkigu mõned loomakaitsjad mida tahes. Paiga roll ühiskonna elus on mõõtmatult kasvanud: nii mõnigi liik on elus ainult tänu loomaaedade kollektsioonidele, meie oma euroopa naarits selge näitena. Paljud loomad leiavad ainumõeldava kodu just loomaias. Kuhu toimetada meremeestelt konfiskeeritud šimpanse, et nood vähegi normaalsetes oludes elada saaks? Ning paljud inimesed saavad maailma liigirikkusega tutvuda vaid loomaaias. Või kus saaks maakoduta linnalaps kogemuse, et peale kassi-koera on teisi loomi, kes pole vaid pildid teleris? Ikka loomaaias. Paik on kujunenud roheliseks meelelahutus- ja õpikohaks ja areneb tulevikus aina rohkem selles suunas.
Loodusesõbra augustinumbris kirjutab Mati Kaal loomaaianduse muutunud näost ning kutsub kõiki Tallinna loomaaia 70 aasta juubeli puhul 25. augustil sünnipäevast osa saama.
Peale loomaaia teeme augustinumbris juttu Paevanaga Tallinna geopargi ideest, uurime soomusmamplite eluringi ning tutvustame Hiiumaa liigirikast aakriku näitust. Anname nõu, kuidas õige hennaga õigesti juukseid värvida ning õpetame, kuidas komplekteerida matkanõusid. Teadmiseks kõigile Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse reisikirjade huvilistele: mehed alustasid uut matkasarja “58. laiuskraadil” läbi Eesti kaitsealade. Rännud ilmuvad taas artiklitena ajakirjas Loodusesõber.
Helen Arusoo, peatoimetaja
TASUB OSALEDA
Fotomälestus mulluse ökofestivali laadameeleolust (Foto: Rahel Lepp).
Ökofestival “Rohelisem elu”
17.–22. augustil Põlvamaal peetav ökofestival on järjekorras juba neljas.
Nädala jooksul saab Põlvamaa eri paigus osaleda mitmel kursusel, seminaril “Profilt profile”, tuuridel ja loodusretkedel. Lisa võetakse ka öötundidest: festivali avab “Tähistaeva öö” Urmas Sisaskiga Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis.
Täpsema info ürituste ja registreerumisvõimaluste kohta leiate võrgupaigast http://www.polvamaa.ee/index.php?page=2317&.
Ökofestivali põhipäev on kõigile huvilistele 22. augustil kell 10–16 taas Põlva talurahvamuuseumis. Päeva jooksul töötavad töötoad, peetakse loodustoodete laata ja seminari “Rohelisem elu”. Laulurõõmu jagab suur koorikontsert “Laululahingu laulud” Tarmo Leinatamme ja Antti Kammiste juhatusel.
Ökofestivali korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus, Põlvamaa keskkonnateenistus, Põlva maavalitsus ja Põlva talurahvamuuseum, seda toetab KIK.
SA Põlvamaa Arenduskeskus
Omnibussi rohked muusika- ja teatriretked
Looduse Omnibuss teeb täna ja nädalavahetusel Tallinnast terve hulga sõite, mille kohta tasub lähemat teavet uurida võrgulehelt www.looduseomnibuss.ee.
Täna, 14. augustil sõidab buss Leigo järvemuusikale rahvusraamatukogu eest kell 15, tagasi saab öösel kell 3 (sõidu hind koos järvemuusika piletiga täiskasvanutele 400, tudengitele ja pensionäridele 350 ja õpilastele 250 krooni; kuni 10-aastastele lastele on sõit tasuta). Kell 18 (tagasi kell 23) lähtub retk Viinistule tünni Saatpalu ja Rebast kuulama (hinnad 200 ja 150 krooni).
Laupäev, 15. augustil sõidetakse Leigo järvemuusikale läbi Tuhalaane. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinna saab kella kolmeks. Hinnad 450, 400 ja 300 krooni.
Pühapäeval, 16. augustil on kavas teatriretk Saueaugule “Küüni täitmise” lugusid vaatama (väljasõit kell 10, tagasi kell 17; hinnad 300 ja 250 krooni) ja veel üks sõit Viinistule tünni Saatpalu ja Rebast kuulama (väljasõit kell 18, tagasi kell 23; hinnad 200 ja 150).
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Ilmatsalus saab tundma õppida putukaid
TÜ loodusmuuseumi huvipäevade sarja putukate huvipäev on laupäeval, 15. augustil.
Huvipäeval tutvutakse eri liiki putukatega, nende püügi ja kogumisega looduses. Väljasõit Ilmatsalu-Kärevere loodusrajale kell 11 Vanemuise 46 eest Tartus. Vihma korral toimub huvipäev zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46).
Huvipäeva juhendavad Mati Martin ja Aivo Tamm. Tasuta huvipäevi toetab KIK.
Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee.
www.natmuseum.ut.ee
.jpg)
Võsa-vööttigu (Cepaea hortensis)
.jpg)
Salu-vööttigu (Cepaea nemoralis) (Fotod: Mike Dodd)
Keskkonnahariduskeskus korraldab vööttigude vaatlust
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kutsub igas vanuses loodushuvilisi osalema Charles Darwini 200. sünniaastapäevale pühendatud projektis “Evolution MegaLab”.
Vaatluste käigus kogutud andmete alusel uuritakse vööttigude kodade polümorfismi ning erisuguste kojamustrite sagedust eri piirkondades ja elupaikades ning selle muutust ajas ja muutuvates kliimaoludes. Nõnda kogutakse üle Euroopa salu- ja võsa-vööttigude kodade mustreid kuni tänavuse septembri lõpuni.Projekti üks osa on välivaatlused, teine aga internetipõhine, rohkem kui kümnesse keelde tõlgitud kodulehega aadressil www.evolutionmegalab.org.
Projektis ei ole keeruline osaleda ja see ei nõua erilisi eelteadmisi ega ka palju aega. Mainitud veebilehelt saab juhised vaatlustest osavõtuks ning teavet vööttigude eluviisi ja geneetika kohta, selgitusi, kuidas vaatlusaluseid liike ära tunda, kuidas teha vahet noortel ning täiskasvanud tigudel ning milliseid värvi- ja mustrivariante vööttigude kodadel leidub. Kodulehelt on võimalik uurida, millised on vöötteod teistes Euroopa riikides.
Projektis osaleb 14 riiki ning seda koordineeritakse Inglismaalt; Eestis koordineerib ja vahendab projekti TKKHK ja Eesti malakoloogia ühing. Projekti toetab Eestis KIK.
Info ja konsultatsioon: Anneli Ehlvest, loodusmaja koordinaator, 5344 2160, anneli.ehlvest@teec.ee või teovaatlus@gmail.com.
TKKHK
Taas võistlevad fotod looduslikest pühapaikadest
Maavalla koda on kuulutanud välja fotovõistluse “Maavalla hiied 10222”, millega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pühapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade varjatud väärtusi.
Fotovõistlus korraldatakse koostöös TÜ, sihtasutusega Hiite Maja ja siseministeeriumiga. Töid hinnatakse kahes jaos: kuni 16-aastased (kaasa arvatud) noored ning vanemad. Jäädvustatud paik või ese peab olema äratuntav. Pildil võivad olla ajaloolised looduslikud pühapaigad: hiied, üksikud pühad puud, allikad, kivid, ristipuud, samuti kurepesadega postid, millele seotakse paelu. Pilti võib teha pühapaika toodud andidest ja raviesemetest, inimestest pühapaigas jõudu kogumas, ande jätmas, ravimas, tuld tegemas, nõu pidamas jm. ajaloolisi tavasid järgimas. Kurvema poole pealt võib pildile püüda pühapaiga reostamist, hävitustööd ja selle jälgi.
Iga osaleja võib saata kuni kümme pilti. Arvesse lähevad vaid digifotod, mille pikem külg on vähemalt 3000-piksline (noortel kuni 2000-piksline). Kuvad peavad olema jpg-formaadis. Fotosid saab üles laadida kuni 31. oktoobrini Maavalla koja kodulehel http://www2.maavald.ee/pildid/. Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte jõulukuu algul Tartus.
Maavalla koda
“Eesti uhkus. Tehtud Eestis” on nüüd Toilas
11. augustil avati Toila vallavalitsuse galeriis (Toila, Pikk 13a) ERM-i rändnäitus “Eesti uhkus. Tehtud Eestis”. Näitust saab Toilas vaadata kuni 11. septembrini, seejärel rändab ekspositsioon Ida-Virumaal edasi.
Eesti vabariigi 90. aastapäeva näitus tutvustab kolmeteistkümne Eesti ettevõtte tootmist, tooteid ja nende toodete tarbimist kolme ajalooperioodi jooksul: Eesti vabariik 1918–1940, Nõukogude Eesti 1940–1991 ja Eesti vabariik 1991–2007. Ida-Virumaal on näitus üleval olnud Narva muuseumis, Jõhvis Eesti Põlevkivi galeriis ja viimati Sillamäel.
ERM
MAAILMAST
Uudistaja uudistas Šveitsi
Sõitsime funikulööriga Reichenbachi kosele, kuhu end koos igipõlise vaenlase professor Moriartryga kukutas Sherlock Holmes …
… ning matkasime Aare jõe kanjoni matkarajal ja …
… Rhône’i liustiku tehis-jääkoopas; …
... vaatasime Pilatuse mäelt Luzernile ja …
… Grossmünsteri tornist Zürichile; …
... saime Furka kurul silmast silma kohtuda alpi ümisejate, …
… Zermatis musta kitse esi- ja valge kitse tagapoolest kokku seatud sarvikutega …
… ja Pilatusel mägihakkidega.
Ning ehkki päris-Matterhorn oli end kiivalt pilveloori peitnud, saime tema pisikoopiat vaadata Melides, “Mini-Šveitsis”.
Ramsari konventsioonil on uus veebileht
Rahvusvaheline märgalade kaitse kokkuleppe ehk Ramsari konventsiooni sekretariaat teatas selle nädala alguses, et organisatsiooni mahukas veebileht on nüüd täiuslikumas veebikeskkonnas, uue kujundusega ja ka mitmes muus suhtes senisest hoopis etem.
Nii tõstetakse esile tekstide kolmkeelsust: kui siiani oli valdav töökeel inglise keel ja vaid osa materjale olid kättesaadavad ka konventsiooni kahes ülejäänud töökeeles, prantsuse ja hispaania keeles, siis nüüd on see puudus suures osas minevikku jäetud. Samas möönab sekretariaadi kommunikatsioonijuht Dwight Peck, et tegelikult pole veeb veel sugugi täiuslik, palub vabandust ette tulevate tõrgete pärast ja palub neist sekretariaadile teatada.
1996. aastal loodud ja sellest ajast peale mõõtmatult paisunud interneti-tööriista noorendus ja nüüdisaajastus sai teoks esmajoones tänu Ramsari konventsiooni tegevorganeid ennegi rahaliselt toetanud tervisliku toidu kompaniile Danone Group.
Vt. uuenenud veebi võrgupaigas http://www.ramsar.org.
Ramsar/Uudistaja
Mürgitoit tuleb keelustada
Ameerika linnukaitseühing ABC (American Bird Conservancy) saatis USA keskkonnakaitse agentuurile EPA petitsiooni palvega keelata nende viljade sissevedu, mis sisaldavad mis tahes hulgal jälgi nendest 13 pestitsiidist, mille tarvitus on Ameerikas keelatud või piiratud.
Nimetatud kuraditosin pestitsiide on lindudele äärmiselt mürgised, ometi kasutatakse neid laialdaselt Ladina-Ameerika põldudel, kus talvituvad paljud USA rändlinnud. Nii mõnigi neist ainetest pole ohtlik mitte ainult lindudele, vaid ka põllutöölistele.
Kui Ameerika lubab sisse vedada saadusi, mis sisaldavad neid ohtlikke mürke kas või vähesel hulgal, annab see ühtlasi vaikiva nõusoleku Ameerika linde tapvate ainete tarvitusele. Mitmed kõnealuseid pestitsiide kasutavad riigid veavad USA-sse kohvi, banaane, tsitrus- ning teisi puu- ja juurvilju. Samas on eriti varjukad kohviistandused lindudele väärtuslik elupaik, niisiis pole mürgitusoht sugugi vaid teoreetiline. Perioodist, kui nende ainete kasutus polnud USA-s veel keelatud, on ABC andmebaasides andmeid peaaegu kõigi 13 pestitsiidi tiivulistest ohvritest.
ABC kinnitusel on EPA-l kohustus kaitsta USA linde ka nende talvitusaladel. Kui mürke sisaldavate toiduainete sissevedu keelustatakse, aitaks see kindlasti kaasa sellele, et Ladina-Ameerika taimekasvatajad hakkaksid otsima kahjutuid kahjutõrjeviise või püüaksid lausa üle minna orgaanilisele põllupidamisele.
ABC/Uudistaja
Üks viiekümnest loodusse lastud krokodillilapsest (Foto: Van Weerd/BirdLife)
CLP annab lootust kõige haruldasemale krokodilliliigile
Mitme rahvusvahelise looduskaitse- ja äriorganisatsiooni koostööprogramm CLP (Conservation Leadership Programme) rahastab muu hulgas projekti, mille siht on hukust päästa Filipiinide krokodilliliik Crocodylus mindorensis.
Äsja oli projektil suur töövõit: Luzoni saarel lasti vabadusse 50 kasvanduses ilmale tulnud väikest krokodilli. Seda endeemset krokodilliliiki peetakse krokodillidest üldse kõige ohustatumaks. Jaht, jätkusuutmatu kalandus ja elupaikade kadu on tinginud selle, et looduses elab vaid sadakond suguküpset isendit. Üks projekti olulisi tegevusi on olnud kohalike elanike harimine loodushoiu alal ning teiste elatusallikate, näiteks väiksemõõdulise kogukonnapõhise ökoturismi arendus.
Kümnele loodusesse lastud krokodillile on seire eesmärgil paigaldatud raadiosaatja. Hoolikalt valitud taasasustuspaik on järv, mis asub ühel riigi tähtsaimal looduskaitsealal, kus on piisavalt palju krokodillide saakloomi; üksiti ei ela seal vahetus läheduses inimesi.
BirdLife
Euroliidu kõige hullemad saastajad on interaktiivsel kaardil
Kliimakaitserühma Sandbag veebile http://www.sandbag.org.uk on riputatud interaktiivne kaart, mis toob välja Vana Maailma kõige suuremad kasvuhoonegaasidega saastajad.
Kokku on esitatud 12 000 saastajat 27 Euroopa Liidu liikmesriigis.
IEMA
Leeklillede värvipillerkaar Tartu ülikooli botaanikaaias
Järgmine Uudistaja ilmub kahe nädala pärast, 28. augustil.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
